(1) Halduskohtumenetlus on menetlus haldusasja lahendamiseks. Haldusasi on halduskohtus lahendatav kohtuasi.
(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse halduskohtu pädevus ning halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud teiste seaduste ning otsekohaldatavate välislepingute ja Euroopa Liidu õiguse normidega.
(3) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi.
(4) Halduskohtumenetluse toiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
§ 2. Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõtted
(1) Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.
(2) Haldusasja (edaspidi ka asi) peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
(3) Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.
(4) Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
(5) Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.
(6) Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid.
(7) Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti.
Esimeses astmes lahendab haldusasja halduskohus, apellatsiooniastmes ringkonnakohus ja kassatsiooniastmes Riigikohus. Riigikohus lahendab ka teistmisavaldusi ja muid seadusega ettenähtud avaldusi.
(1) Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
(2) Seadusega võib halduskohtu pädevusse anda ka muu ülesande.
(3) Eesti kohtule ei või esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale.
(4) Kohus tuvastab haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti.
(1) Kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus:
1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult;
2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema;
3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine;
4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest;
5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta;
6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu.
(2) Kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 loetletud volitusi rakendab kohus, arvestades riigivastutuse seaduses sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud volitusi võib kohus rakendada nii koos kui ka eraldi.
(1) Halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.
(2) Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
(1) Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi.
(2) Kui haldusasi võiks alluda mitmele kohtule, esitatakse kaebus kaebaja valiku kohaselt.
(1) Kui samas asjas vaidlustatakse nii eelhaldusakti kui ka sellele tuginevat lõplikku haldusakti, esitatakse kaebus lõplikust haldusaktist tuleneva kohtualluvuse järgi.
(2) Kui samas asjas vaidlustatakse ühe vastustaja haldusakti ja teise vastustaja toimingut seoses sama haldusaktiga, sealhulgas teise vastustaja arvamust, kooskõlastust või täitetoimingut, esitatakse kaebus haldusaktist tuleneva kohtualluvuse kohaselt.
(3) Kui samas asjas vaidlustatakse nii haldusakti või toimingut kui ka selle kohta tehtud vaideotsust või muud kohtueelse menetluse otsust, esitatakse kaebus algsest haldusaktist või toimingust tuleneva kohtualluvuse kohaselt.
(4) Teenistusvaidluse korral esitatakse kaebus teenistuskoha asukoha järgi.
(5) Isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi.
(6) Kui vastustaja on Maksu- ja Tolliamet või Sotsiaalkindlustusamet, esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.
(1) Haldusasi allub sõltumata käesoleva seadustiku §-des 7 ja 8 sätestatust kohtule ka juhul, kui menetlusosalised ei vaidlusta kohtualluvust kaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul.
(2) Kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda omal algatusel kohtualluvust, kui keegi pooltest ega kolmandatest isikutest ei ole vaidlustanud kohtumäärust asja kohtualluvuse järgi üleandmise kohta.
(3) Asjaolude muutumine pärast kaebuse esitamist ei muuda kohtualluvust.
(4) Kui kaebust muudetakse enne menetlusse võtmist ja muudetud kujul see kuulub teise kohtu alluvusse, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi.
(5) Menetlusosaliste kokkuleppel kohtualluvust muuta ei saa.
(1) Kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi võiks alluda mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist kaebaja valikul. Sellise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(2) Kohus annab asja üle pärast määruse jõustumist. Üleandev kohus võib teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.
(3) Ühest kohtust teise antud asja peab lahendama kohus, kellele asi üle anti. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.
(4) Menetlusosalise või asja saanud kohtu taotlusel määrab Riigikohtu halduskolleegiumi esimees kohtualluvuse, kui:
1) kohus, kellele asi allub, ei saa seda asja lahendada;
2) ei ole selge, millisele kohtule asi allub;
3) ühes asjas on mitu sama astme kohut otsustanud, et asi ei allu neile, või
4) ühes asjas on mitu sama astme kohut otsustanud, et asi allub neile.
(1) Halduskohtus lahendab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Kohtu esimees võib määrata asja lahendamiseks kolmeliikmelisele koosseisule:
1) asja erilise keerukuse korral;
2) asja põhimõttelise tähtsuse korral;
3) muudel juhtudel, kui see on õigusemõistmise huvides.
(2) Halduskohtus kolmeliikmelisele koosseisule lahendamiseks antud asja ei saa anda lahendamiseks kohtunikule ainuisikuliselt, välja arvatud juhul, kui asi saadeti halduskohtule uueks lahendamiseks, asjas eraldatakse nõuded või asja menetlus lõpetatakse osaliselt. Toimingud ja määrused kaebuse menetlusse võtmisel ja eelmenetluse toimingud, samuti korraldavad määrused väljaspool kohtuistungit, välja arvatud tõendi vastuvõtmisest keeldumine, võib kolmeliikmelise koosseisu liige teha ainuisikuliselt.
(3) Ringkonnakohus lahendab asja kolmeliikmelises koosseisus.
(4) Riigikohtus lahendab asja halduskolleegium vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, erikogu või üldkogu.
(5) Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.
(6) Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavaid taotlusi ei pea lahendama lahendi teinud kohtukoosseis.
(7) Nõupidamissaladuse, kollegiaalses kohtukoosseisus hääletamise ja kohtuniku eriarvamuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 21 ja 22.
(1) Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas kaebuse menetlusse võtmise määruse, kaebuse või muu avalduse käiguta jätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik.
(2) Kohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi.
(1) Kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23–30.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevale ei või kohtunik haldusasja lahendamises osaleda ja ta peab ennast taandama, kui ta on osalenud haldusmenetluses, millest tekkis asjas lahendatav vaidlus.
(1) Kohtud osutavad haldusasja lahendavale kohtule abi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 15 sätestatud korras. Haldusasja lahendav kohus võib abi saamiseks pöörduda ka maakohtu poole.
(2) Kui tõendeid on vaja koguda väljaspool asja menetleva kohtu tööpiirkonda, võib asja läbivaatav kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 239 sätestatud korras teha määruse menetlustoimingu tegemiseks erinõude korras maa- või halduskohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendeid koguda. Kohtu erinõue täidetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 240 ettenähtud korras.
(3) Halduskohtumenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui nende saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti halduskohtumenetluse oluliste põhimõtetega.
(4) Eesti halduskohtu erinõuded välisriigi õigusorganitele ja välisriigi õigusorganite erinõuded Eesti halduskohtule esitatakse ja täidetakse käesoleva seadustiku ning välislepingutega sätestatud korras. Kohus võib välisriigis koguda tõendeid ka Eesti Vabariiki esindava välisesinduse vahendusel, kui see ei ole välisriigi õiguse järgi keelatud.
(1) Menetlusosalised on:
1) pooled (kaebaja ja vastustaja);
2) kolmas isik;
3) kaasatud haldusorgan.
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse haldusorgan tegutseb menetlusosalisena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse nimel.
(3) Haldusorganiks loetakse halduskohtumenetluses haldusorganid haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 tähenduses.
(1) Vastustaja on Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.
(2) Riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Kui kaebaja vaidlustab riigi sellise ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust, kes ei kuulu ühegi asutuse koosseisu, on vastustajaks ametiisik või kollegiaalorgan.
(3) Kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium. Seadusega ja seaduse andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on vastustajaks ministeerium, kelle valitsemisalasse seadus kuulub.
(4) Seadus võib sätestada käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 suhtes erandid.
(1) Vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
(2) Kui kohus leiab menetluse käigus, et kaasatud ei ole kõik vastustajad, kaasab ta täiendava vastustaja. Kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja.
(3) Pärast vastustaja asendamist või täiendava vastustaja kaasamist arutatakse asja uue vastustaja taotlusel algusest peale, välja arvatud juhul, kui uus vastustaja tegutseb varem kaasatud vastustaja koosseisus või alluvuses.
(1) Mitu kaebajat võivad esitada ühise kaebuse ja kaebuse võib esitada ühiselt mitme vastustaja vastu, kui:
1) vaidlus on seotud nende isikute ühise õigusega;
2) mitu isikut vaidlustab sama haldusakti või toimingut;
3) nõude esemeks olevad mitme vastustaja haldusaktid või toimingud on omavahel õiguslikult seotud, eelkõige kui üks haldusakt või toiming on teise õiguslikuks aluseks või kui need on antud või tehtud sama haldusmenetluse raames, või
4) nõude esemeks olevad sama vastustaja haldusaktid ja toimingud on samalaadsed ning on antud või tehtud samal õiguslikul alusel ja samadel või sarnastel asjaoludel.
(2) Iga kaebaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Kaebaja või vastustaja toimingust ei tulene kaaskaebajale või kaasvastustajale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.
(2) Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti.
(1) Kolmanda isiku võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik võib enda menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine edasikaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. Enne kolmanda isiku kaasamist tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes, kui kohus ei otsusta teisiti.
(2) Enne kolmanda isiku kaasamise küsimuse lahendamist võib kohus teised menetlusosalised ära kuulata.
(3) Kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(4) Kolmanda isiku kaasamata jätmise määruse peale võib isik, kes soovib enda kaasamist, samuti pool või kolmas isik, kelle huvides võib kolmanda isiku kaasamine olla vajalik, esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(5) Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Kui kolmandaid isikuid võib haldusasjas olla üle 50, võib kohus viia läbi massmenetluse. Sellisel juhul kaasatakse puudutatud isikutest menetlusse vaid seda tähtaegselt taotlenud isikud. Taotluse võib esitada 30 päeva jooksul arvates sellekohase teate avaldamisest vastavalt käesoleva seadustiku §-le 23.
(2) Kohus kaasab massmenetlusse üldises korras ka need isikud, kelle õigusi asi puudutab teistest oluliselt intensiivsemalt, eelkõige vaidlustatud haldusakti adressaadid ja isikud, kes on aktiivselt osalenud haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.
(3) Kui käesoleva seadustiku § 23 lõikes 2 sätestatud teade on avaldatud nõuetekohaselt, saab isik, kes ei taotlenud tähtaegselt enda menetlusse kaasamist, tugineda massmenetluses tehtud kohtulahendi vaidlustamisel enda kaasamata jätmisele üksnes juhul, kui kohus rikkus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ja isik ei saanud õigel ajal menetlusest teada.
(4) Menetlusse kaasamise taotlemata jätmine ei piira isiku õigust esitada kaebus massmenetluses vaidlustatud haldusakti või toimingu peale.
(1) Massmenetluses lahendatavast haldusasjast ning kaasamistaotluse esitamise tähtajast ja korrast peab kohus teavitama puudutatud isikuid võimalikult tulemuslikult. Kohus edastab võimaluse korral teate isiklikult neile puudutatud isikutele, kelle puhul võib eeldada, et nad korraldaks teiste puudutatud isikute esindamist asjas või teavitaks neid asjast. Kui see ei ole ebamõistlikult koormav, saadab kohus lihtkirjaliku teate võimalikult paljude puudutatud isikute aadressil või paneb selle välja nende elukoha vahetus läheduses või mujal, kus puudutatud isikud sageli viibivad.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab kohus teate vähemalt kahel korral vähemalt nädalase vahega üleriigilises ajalehes ning vähemalt kahel korral vähemalt nädalase vahega Rahvusringhäälingu vahendusel. Teate avaldamise viis ja koht märgitakse toimikusse.
(1) Halduskohus võib arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani:
1) kes teostab vastustaja üle järelevalvet;
2) kelle ülesandeid vaidluse ese puudutab;
3) kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis;
4) kelle arvamus või kelle valduses olev teave võib muul põhjusel aidata kaasa asja lahendamisele.
(2) Kaasatud haldusorganil on kõik käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes.
(1) Halduskohtumenetluses ei ole teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 tähenduses, kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Täisealisel piiratud teovõimega isikul on halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul:
1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja;
2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla tema eestkostja huvidega vastuolus või
3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.
(3) Vähemalt 15-aastasel alaealisel on halduskohtumenetluses teovõime, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve.
(4) Täisealise isiku teovõime puudumise halduskohtumenetluses teeb kohus määrusega kindlaks menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määrus kehtib üksnes asjas, milles see tehti. Teovõime kontrollimisel ja teovõime puudumise kindlakstegemise määruse edasikaebamisel on piiratud teovõimega täisealisel isikul halduskohtumenetluses teovõime.
(5) Kui täisealisele isikule ei ole määratud eestkostjat, korraldab kohus enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud määruse tegemist ekspertiisi. Ekspert peab isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Isik, kelle suhtes ekspertiis on määratud, on kohustatud eksperdi juurde ilmuma. Kui isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, ei ilmu eksperdi juurde mõjuva põhjuseta, võib kohus pärast eksperdi arvamuse ärakuulamist kohaldada isiku eksperdi juurde toomiseks sundtoomist või teha käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud määruse ilma isikut läbi vaatamata või küsitlemata.
(6) Kui kohus teeb kindlaks, et ilma eestkostjata täisealisel isikul puudub teovõime, või kui ilmneb vajadus isikule eestkoste seadmiseks sõltumata haldusasjast, teavitab kohus viivitamata menetlusosalise elukohajärgset valla- või linnavalitsust.
§ 26. Piiratud teovõimega isiku osalemine menetluses
(1) Teovõime puudumisel ei luba kohus isikul menetluses osaleda. Tema esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui seaduslik esindaja seda kohtu määratud tähtaja jooksul heaks ei kiida. Teovõime puudumine ei takista avalduse läbi vaatamata jätmist muul seaduses sätestatud alusel.
(2) Käesoleva seadustiku § 25 lõikes 2 nimetatud isikule võib kohus määrata esindaja. Kui menetlusosalisel, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei ole seaduslikku esindajat ega kohast volitatud esindajat, määrab kohus talle esindaja või peatab asja menetluse eestkostja määramiseni.
(3) Asjaolu, et piiratud teovõimega menetlusosalisel on halduskohtumenetluses teovõime, ei välista ega piira seadusliku esindaja õigust menetluses osaleda. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks piiratud teovõimega menetlusosalise poolt, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus piiratud teovõimega menetlusosalise menetlustoiminguga või tema huvidega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul toimetatakse piiratud teovõimega menetlusosalisele ettenähtud menetlusdokumendid kätte ka seaduslikule esindajale ning kohus tagab talle õiguse olla ära kuulatud kõigis asja lahendamisel olulistes küsimustes.
(5) Vähemalt 12-aastase piiratud teovõimega menetlusosalise võib kohus asja lahendamisel ära kuulata, kui menetlusosalise arengutase ja terviseseisund seda kohtu hinnangul võimaldavad.
(1) Lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele on menetlusosalisel õigus:
1) tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju;
2) võtta osa kohtuistungist;
3) teada asja arutava kohtu koosseisu;
4) esitada taandusi ja taotlusi;
5) anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta;
6) esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest;
7) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
8) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele;
9) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakiri.
(2) Kaebajal on lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele õigus:
1) muuta kaebust ja selle nõude suurust;
2) kaebusest loobuda.
(3) Vastustajal on lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele õigus kaebus õigeks võtta.
(1) Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
(2) Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida.
(3) Menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel.
(4) Menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid.
(5) Menetlusosaline või tema seaduslik esindaja on kohustatud ilmuma kohtuistungile või muule menetlustoimingule isiklikult, kui kohus seda nõuab.
(1) Füüsilisest isikust menetlusosalise surma või juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
(2) Üldõigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 kehtivad ka vastustaja lõppemise, ühinemise, jagunemise ja kaebuse esemega seotud pädevuse ülemineku korral.
(1) Vaidlusega seotud eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Eseme võõrandamine pärast kaebuse esitamist ei anna iseseisvat alust jätta kaebus rahuldamata.
(2) Õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul astuda menetlusse õiguseelneja asemel, kui õiguseelneja sellega nõustub, samuti kui kohtuotsus ei saaks kohtu hinnangul ilmselgelt enam mõjutada õiguseelneja õigusi. Õigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes.
(3) Kui õigusjärglane ei saa eseme võõrandamise korral käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusse astuda, kaasab kohus õigusjärglase menetlusse kolmanda isikuna. Sellisel juhul peab kaebusest loobumisel olema menetluse lõpetamiseks ka kaebaja õigusjärglase nõusolek.
(4) Nõusolekut õiguseelneja asendamiseks eeldatakse, kui asjaolud näitavad, et ta on kaotanud huvi asja vastu, eelkõige juhul, kui kohtule teatatud ega muul kohtule teadaoleval aadressil ei ole talle võimalik menetlusdokumente ka korduval katsel kätte toimetada.
(1) Menetlusosaline võib halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat. Esindaja või nõustaja osavõtt ei võta menetlusosalistelt õigust osaleda menetluses isiklikult.
(2) Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Menetlusosaline võib esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda kaebusest või kaebus õigeks võtta, tingimusel et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.
(3) Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lõikeid 5–8, § 219 lõikeid 3–7 ning § 221, 224 ja 225.
(4) Kui isikute ühendus ei ole juriidiline isik, on tema seaduslikuks esindajaks halduskohtumenetluses isik, kes põhistab, et ühenduse liikmete enamus on nõus, et tema esindab ühendust.
(1) Volitatud esindajaks võib halduskohtumenetluses olla:
1) advokaat;
2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik;
3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades;
4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades;
5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada;
6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel;
7) esindatava menetlusosalise abikaasa, registreeritud elukaaslane või üleneja või alaneja sugulane;
8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud ei või olla esindajaks Riigikohtus.
(3) Õigusteadusliku või majandusteadusliku kõrghariduse omandanuks loetakse isik, kes on omandanud asjaomasel õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
(4) Kohus võib kõrvaldada esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas puuduliku eesti keele oskuse tõttu, või kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse.
(5) Esindajaks ei või olla piiratud teovõimega isik.
(6) Menetlusosalise ametnikuks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaldamisel ka ametnik, kes töötab ministeeriumis, mida juhib menetlusosaliseks olev minister.
(1) Kui sarnaste huvidega samaliigilisi menetlusosalisi on haldusasjas üle 50, ilma et nende muud huvid oleks vastuolus, võib kohus kohustada neid valima määratud tähtpäevaks endale ühise esindaja, kui see on vajalik asja lahendamiseks mõistliku aja jooksul.
(2) Ühise esindaja valimiseks peab avaldama tahet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusosaliste enamus. Kui nimetatud menetlusosalised ei ole tähtpäevaks valinud ühist esindajat, määrab kohus esindatavate kulul nende esindajaks advokaadi, kes on andnud selleks nõusoleku.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruste peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(4) Ühise esindaja olemasolu ei võta üheltki menetlusosaliselt õigust osaleda menetluses ise, samuti volitada ennast esindama teist esindajat kellegagi ühiselt või eraldi.
(5) Ühise esindaja esindusõigus lõpeb, kui esindatavad määravad uue esindaja, kui esindaja loobub esindamisest või kui kohus tühistab kohtu poolt ühise esindaja määramise. Kohus tühistab kohtu poolt ühise esindaja määramise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eeldused langevad ära.
(1) Kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid.
(2) Menetlusosaline võib taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.
(3) Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.
(4) Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.
(1) Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada isikut, kellel on täielik teovõime.
(2) Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.
(3) Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Kohus selgitab menetlusosalisele seda õigust.
(4) Käesoleva seadustiku § 32 lõiget 4 kohaldatakse ka nõustaja suhtes.
(1) Halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega.
(2) Kaebusega võib nõuda:
1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus);
2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus);
3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus);
4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus);
5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus);
6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
(3) Kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi.
(4) Tühistamiskaebuses võib lisaks haldusakti tühistamisele taotleda käesoleva seadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud tehingu tühisuse kindlakstegemist.
(1) Kaebuses märgitakse:
1) kaebaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2) teiste menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;
3) kaebaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebajal on esindaja;
4) halduskohtu nimetus;
5) kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37;
6) vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik;
7) kaebuse faktiline põhjendus;
8) tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
9) kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist või toimingust;
10) kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses;
11) kaebuse lisade nimekiri.
(2) Rahalise hüvitise nõudmisel märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitise suurus. Mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
(3) Viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega esitada kaebuses selliselt, et viivise või intressi väljamõistmist ei taotleta kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest.
(4) Tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
(5) Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.
(6) Kaebuses võib esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse, samuti taotluse otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise oluliste tingimuste kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 168 kohaselt.
(7) Kui kaebaja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda kaebuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
(8) Muus osas kohaldatakse kaebuse suhtes käesoleva seadustiku 5. peatüki sätteid.
(1) Kaebusele tuleb lisada:
1) vaidlustatud haldusakt või selle ärakiri, kui see on kaebajal olemas;
2) võimaluse korral tõendid haldusakti kättetoimetamise või haldusaktist või toimingust teadasaamise aja kohta, kui haldusakti andmisest või toimingu tegemisest on kaebuse esitamise ajaks möödunud oluliselt rohkem aega kui seaduses sätestatud kaebetähtaeg;
3) dokumendid, millele kaebaja nõue tugineb, kui need ei ole eelnevalt esitatud vastustajale menetluses, mille raames antud haldusakti või tehtud toimingut vaidlustatakse;
4) andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus;
5) volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat;
6) tõend isiku õigusvõime ja seadusliku esindaja kohta, kui kaebajaks on välisriigi juriidiline isik.
(2) Kirjalikule kaebusele tuleb lisada kaebuse ja selle lisade ärakirjad teiste menetlusosaliste, välja arvatud kaaskaebajate jaoks. Ärakirju ei pea esitama, kui dokument on teisel menetlusosalisel olemas originaali või ärakirjana või kui kaebaja peab edastama selle otse teisele menetlusosalisele.
(1) Kaebuse võib esitada:
1) kirjalikult posti teel või toimetades selle isiklikult või teise isiku vahendusel kohtusse, kui käesoleva seadustiku §-s 53 ei ole ette nähtud teisiti, või
2) elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatud korras.
(2) Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub.