(1) Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui vastustaja esitab kohtule võõrkeelse dokumendi, mille ta on saanud kaebajalt ja mida ta ei ole tõlkinud haldusmenetluse käigus, ning kaebaja soovib oma väidet tõendada selle dokumendiga, võib kohus kaebajalt nõuda dokumendi tõlkimist.
(2) Tõlkimist ei või menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline.
(3) Kohus võib nõuda menetlusosaliselt vandetõlgi tehtud tõlget või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust.
(4) Kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
(5) Muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul.
(6) Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul.
(7) Käesoleva seadustiku § 228¹ alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.
(1) Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosaline seda ise ei taotle ning tema avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.
(2) Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamist. Kui kohtu nõudmist ei täida kaebaja, võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata.
(3) Kohus korraldab ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline.
(4) Kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või elektrooniliselt või kaasatakse menetlusse tõlk.
(5) Kehtetu
(6) Tõlgi taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 31 sätestatut.
(1) Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja enda vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab.
(2) Allkirjastatakse eestikeelne vande või hoiatuse tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.
(1) Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul muu menetlustoiming, sealhulgas kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtav menetlustoiming, protokollitakse.
(2) Menetlustoimingu protokollimise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 49–55.
(1) Protokollis märgitakse:
1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht ning asja lühikirjeldus ja number;
2) asja läbivaatava kohtu nimetus ning kohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed;
3) andmed menetlusosaliste ja nende esindajate ning tunnistajate ja ekspertide kohaloleku kohta;
4) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta;
5) menetlusosaliste avaldused ja taotlused;
6) kaebusega nõustumine, kaebusest loobumine ja kompromiss;
7) menetlusosaliste seisukohtade ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes avaldustes;
8) menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused ja andmed vaatluse kohta;
9) kohtuistungil tehtud korraldused ja lahendid;
10) kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg;
11) kohtulahendi peale edasikaebamisest loobumine;
12) protokollile allakirjutamise kuupäev.
(2) Protokoll allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast menetlustoimingut.
(1) Kui protokollitut ei tehtud kohtuistungil viivitamata teatavaks, on menetlusosalisel õigus kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist esitada taotlus protokolli parandamiseks. Kohus küsib taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. Kui kohus jätab taotluse rahuldamata, ei ole teiste menetlusosaliste seisukoha küsimine vajalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 53 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud õigusi seoses protokollile vastuväidete esitamise ja protokolli parandamisega ei ole vaja selgitada haldusorganile ega menetlusosalisele, keda esindab advokaat.
(1) Haldusasja toimiku kohta kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 56–58 ja 60–61 sätestatut.
(2) Toimikus võivad olla muukeelsed dokumendid vaid tõlkega varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumentide sisu ja mahtu.
(3) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate dokumentide suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lõiget 5².
(4) Haldusasja toimiku arhiveerib halduskohus.
(1) Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata käesoleva seadustiku § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
(3) Menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Toimikuga tutvumise õiguse piiramise aluse äralangemisel antakse tutvumisluba. Toimikuga või toimikusse mittelisatava, kuid asjas tõendina kasutatava teabekandjaga tutvumise kohta tehakse toimikusse märge.
(4) Elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga võib tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte.
(5) Tutvumisloa andmisest keeldumine, samuti tutvumisloa andmine, kui pool või kolmas isik on taotlenud selle andmisest keeldumist, otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui tutvumisloa andmise taotluse on esitanud menetlusväline isik või kui taotlus on esitatud pärast kohtumenetluse lõppemist. Kohus ei avalda menetlusosalisele teavet enne määruse jõustumist.
(6) Menetlusosalisele tagatakse toimikuga tutvumise võimalus kohtumajas, kus see tema huve arvestades on mõistlik. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal. Toimikuga tutvuda võimaldatakse kolme tööpäeva jooksul sellekohast taotlust sisaldava avalduse kohtusse vastuvõtmisest arvates.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus ka menetlusosalise esindaja taotluse toimikuga tutvumiseks.
(1) Menetlusvälisel isikul on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul.
(2) Menetlusväline isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja kohtu loal ka poolte ja kolmandate isikute nõusolekuta, kui tema huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Kohus võib taotlejalt nõuda ka õigusliku huvi tõendamist. Toimikuga tutvumise ja menetlusdokumendist ärakirja saamise taotluse kohta küsib kohus poolte ja kolmandate isikute seisukohta. Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
(3) Kui toimikus olev või selle juurde kuuluv menetlusdokument sisaldab andmeid, mille suhtes on seadusega nähtud ette juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik piiratud juurdepääsuga teabega tutvuda.
(4) Riigiasutus, kelle ülesannete täitmiseks see on vajalik, võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetleva kohtu esimehe loal ka poolte ja kolmandate isikute nõusolekuta.
(5) Menetlusvälise isiku poolt toimikuga või toimikusse mittelisatava, kuid asjas tõendina kasutatava teabekandjaga tutvumine toimub käesoleva seadustiku § 88 lõigetes 2–7 sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
(2) Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt selle kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või pärast protokolli parandamise tähtaega või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud avalduses, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada ega tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates, välja arvatud juhul, kui kohus rikkus halduskohtumenetluse olulist põhimõtet.
§ 91. Menetluse peatumise ja peatamise alused ning kord
(1) Haldusasja menetlus peatub käesolevas peatükis sätestatud aluse ilmnemisel.
(2) Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada käesolevas peatükis ettenähtud alusel.
§ 92. Menetluse peatumine füüsilise isiku surma ja juriidilise isiku lõppemise korral
(1) Füüsilisest isikust poole või kolmanda isiku surma või juriidilisest isikust poole või kolmanda isiku lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus kuni menetlusosalise üldõigusjärglase või muu menetluse jätkamiseks õigustatud isiku selgumiseni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt või kolmandat isikut esindab menetluses volitatud esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või teise menetlusosalise taotlusel.
(3) Kohus võib teise menetlusosalise taotlusel või omal algatusel määrata poole või kolmanda isiku üldõigusjärglasele või menetluse jätkamiseks õigustatud muule isikule tähtaja, mille jooksul isik peab menetlust jätkama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel menetlus ei peatu ja seda ei peatata, kui menetluse peatumine või peatamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab kohus tegema kõik võimaliku, et selgitada välja asjaolud, mis omavad tähtsust surnud või lõppenud menetlusosalise ja tema üldõigusjärglase või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isiku õiguste kaitse seisukohast.
§ 93. Menetluse peatamine eestkostja määramise ajaks
Kohus võib peatada menetluse eestkostja seadmise ajaks menetlusosalisele, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, kui see on vajalik selle menetlusosalise õiguste kaitseks.
Kohus võib poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole või kolmanda isiku raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks.
(1) Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
(2) Kohus võib menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme.
(3) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamiseks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
(4) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Liidu Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni. Kohus võib menetluse peatada kuni Euroopa Liidu Kohtu lahendi jõustumiseni ka juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu poolt lahendatavas asjas on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks.
(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 228¹ alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.
§ 95¹. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu
Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada kuni takistuse äralangemiseni, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(1) Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel hakkab tähtaeg kulgema täies ulatuses uuesti.
(2) Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista siiski kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks.
(3) Menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist.
(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 95 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.
§ 97. Menetluse peatamine poolte ja kolmandate isikute ühisel taotlusel
(1) Kohus võib menetluse peatada poolte ja kolmandate isikute ühisel taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel.
(2) Menetluse peatamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjuta menetlustähtaegade kulgemist.
§ 98. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
(1) Kohus peatab menetluse määrusega.
(2) Menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(1) Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud alusel peatatud menetluse võib uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.
(3) Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele ja kolmandatele isikutele kättetoimetamisega.
(4) Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
(5) Peatunud või peatatud menetluse uuendamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(1) Kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib pool või kolmas isik kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.
(2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, rakendab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.
(3) Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega.
(4) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(5) Kohus võib määruskaebuse lahendamisel määrata sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul kaebuse piiridega seotud.
(6) Uue taotluse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse sel põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud.
(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
(2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.
1) Asja läbivaatamise kulud on:
1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud;
2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
3) vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud;
5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud.
(1) Kohtuvälised kulud on:
1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega;
3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
4) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud.
(2) Kohtuväliste kulude hulka loetakse ka Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemisega seotud kulud.
(1) Kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses.
(2) Kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui ühes kaebuses on esitatud mitu nõuet ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, selgitab kohus välja, millise nõude eest soovib isik riigilõivu tasutuks lugeda. Kui isik ei määra, millise nõude eest on riigilõiv tasutud, kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.
(3) Kui koos põhinõudega on esitatud viivise või intressi nõue, arvestatakse riigilõivu selle nõude eest ulatuses, milles nõue on kaebuse esitamiseni põhinõudest suurem. Kui intressi või viivise nõue esitatakse eraldi kaebusena, arvestatakse sellelt riigilõivu täies ulatuses.
(4) Kui riigilõivu tuleb tasuda vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma suurusele või vara väärtusele, tasutakse nõude suurendamisel täiendavat riigilõivu vastavalt kaebuse või apellatsioonkaebuse esemeks oleva või vaidlusaluse rahasumma või vara väärtuse suurenemisele. Kui kaebaja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse nõue esitatuks esialgses ulatuses.
(5) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel;
3) kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel;
4) kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.
(6) Kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui:
1) pooled sõlmivad kompromissi;
2) kaebaja loobub kaebusest.
(7) Tasutud riigilõivu ei tagastata käesoleva seadustiku § 121 lõikes 3 ja § 155 lõikes 2 nimetatud juhul.
(7¹) Riigikohtule esitatud kaebuse või avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse.
(8) Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
(8¹) Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
(8²) Halduskohtu või ringkonnakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(9) Kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist.
(10) Riigilõivu tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.
(1) Asja läbivaatamise kulud tasub ette see menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mitu menetlusosalist, tasuvad need menetlusosalised kulud ette võrdselt. Kui asja läbivaatamise kulud tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud ette võrdselt.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kontole, tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.
(4) Kui menetlusosaline, kes pidi ette tasuma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, ei ole seda kohtu määratud tähtpäevaks teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata.
(5) Määruse peale, milles kohus seadis toimingu tegemise tingimuseks kulude ettetasumise, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(6) Kui dokument tuleb ärakirjana kätte toimetada ja menetlusosaline ei ole esitanud nõutaval arvul ärakirju, maksab menetlusosaline ärakirjade või väljatrükkide tegemise eest riigilõivu.
(7) Menetlusosalise poolt või tema eest asja läbivaatamiseks ette tasutud kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Ette tasutud kulud tagastatakse käesoleva seadustiku § 104 lõigetes 8–8² sätestatud korras.
(8) Halduskohtu või ringkonnakohtu asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib isik, kelle taotlus jäi rahuldamata, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
§ 106. Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning muud tõendamisega seotud kulud
Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikuludele ning muudele tõendamisega seotud kuludele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 151–161 sätestatut.
(1) Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut.
(2) Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
(3) Kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
(4) Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
(5) Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kuna kolmas isik ei nõustunud õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega, jäävad kaebuse rahuldamise korral pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulud kolmanda isiku kanda.
(6) Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
(6¹) Vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel.
(7) Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda.
(8) Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
(9) Kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust, võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt välja mõista.
(10) Vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba halduskohtus.
(11) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
(12) Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.
(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
(1¹) Käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.
(2) Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
(3) Kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks välja mõistvale lahendile võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude täitmiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmiseks vajalikud andmed ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103062026067&id=128062014046 määrusega.
(4) Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
(5) Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
(6) Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
(7) Menetlusosaline ei või teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, esitada nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
(8) Kui väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud jäävad isikute ühenduse kanda ja see ühendus ei ole juriidiline isik, mõistetakse menetluskulud välja ühenduse liikmetelt.
(1) Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:
1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest;
2) võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud või menetlusdokumentide tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul perioodiliste maksetena;
3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses;
4) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
(2) Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
(2) Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale.
(3) Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
(4) Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja.
(1) Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:
1) menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast;
2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;
3) menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi;
4) menetlus on seotud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või selle vaide kohta tehtud otsuse peale kaebuse esitamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 puhul ei arvestata menetluskulusid, mis võivad tekkida menetluses tehtava lahendi peale edasikaebamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud varana arvestatakse ka ühisvara ulatuses, milles võib eeldada, et ühisomanikud võiksid seda mõistlikult kasutada menetluskulude katteks.
(3) Käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud menetlusabi taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud piirangut ei arvestata.
(4) Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse või apellatsioonkaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
§ 113. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
(1) Menetlusabi võib oma eesmärkide saavutamiseks saada üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel.
(2) Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.
(3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.
(4) Käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
§ 114. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi jätkuvus
(1) Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
(2) Kui menetlusosalisele on antud haldusasjas menetlusabi ja ta kaebab asjas tehtud kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud.
(3) Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.
(1) Menetlusabi taotluses märgitakse:
1) menetlus, milleks menetlusabi taotletakse;
2) kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi ta tahab esitada;
3) millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.
(2) Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
(3) Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise enda ja oma perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.
(4) Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.
(5) Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi, selles sisalduvate andmete loetelu ning esitatavate dokumentide nõuete osas rakendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 185 lõike 5 alusel kehtestatut. Taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos.
(6) Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
(1) Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama.
(2) Taotleja majandusliku seisundi hindamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 186.
(3) Kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena, võib kohus menetlusabi saaja taotlusel või omal algatusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 188 juhindudes peatada osamaksete tasumise või muuta nende suurust.
(4) Kehtetu
(5) Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(6) Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
(1) Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:
1) menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid;
2) menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigust saada menetlusabi;
3) menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud;
4) menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.
(2) Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.
§ 118. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
(1) Menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kahjuks, kuid kohus võib väljamõistetavate menetluskulude suurust käesoleva seadustiku § 108 lõike 11 alusel piirata.
(2) Kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta.
(3) Kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulude kandmise kohustusest, mille tekkimise on ta ise põhjustanud oma menetlusõiguste kuritarvitamise, kohtu eksitamise või menetluse tahtliku venitamisega.
(1) Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Määruskaebust ei saa esitada riigilõivust täieliku või osalise vabastamise määruse peale osas, mis puudutab riigilõivust vabastamist. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(2) Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.