(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast.
(1¹) Otsusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=103062026067&id=128062014046 määrusega.
(2) Kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust vastavalt käesoleva seadustiku § 170 lõikele 2, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
(3) Kirjeldava ja põhjendava osata otsust ei või teha, kui mõni menetlusosalistest on menetluse ajal taotlenud, et otsus tehtaks koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
1) Otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et otsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
2) otsuse teinud kohtu nimetus;
3) otsuse teinud kohtukoosseis;
4) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht;
5) haldusasja number;
6) vaidluse eseme üldine kirjeldus;
7) menetlusosaliste ja nende esindajate nimed;
8) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.
(1) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
(2) Kui kohus jätab haldusasjas seaduse või muu õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega, tehakse selle kohta märge resolutsioonis.
(3) Vajaduse korral määrab kohus otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused.
(4) Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Resolutsioon peab olema selgelt eristatav otsuse muudest osadest.
Resolutsiooni juures esitatakse kohtu selgitused. Otsuse selgitustes märgitakse otsuse edasikaebamise kord ja tähtajad, sealhulgas kohus, kuhu edasikaebuse saab esitada, samuti muud seaduses sätestatud selgitused.
Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus, kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited.
(1) Otsuse põhjendavas osas märgitakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb;
2) asjas kogutud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks, koos põhjendusega, miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks;
3) asjaolud, mille kohus on tunnistanud üldtuntuks, koos põhjendusega, miks kohus peab neid üldtuntuks;
4) põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega;
5) õigus, mida kohus kohaldas;
6) kohtu järeldused.
(2) Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
(1) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja varasemad menetlusosalised.
(2) Otsuses märgitakse menetlusosaliste nimed ja vajaduse korral isiku- või registrikoodid. Füüsilise isiku isikukoodi puudumisel märgitakse otsuses tema sünniaeg. Juriidilise isiku registrikoodi puudumisel märgitakse otsuses vajaduse korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele.
(1) Kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused.
(2) Kui vastustajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või kollegiaalorgan, mõistetakse summa välja asutuselt, kes teenindab ametiisikut või kollegiaalorganit või on muul viisil temaga kõige rohkem seotud.
(3) Viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega rahuldada selliselt, et viivis või intress mõistetakse otsuses välja kindla summana või täielikult või osaliselt protsendina põhinõude täitmisest.
(1) Kohus võib kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma seisukoht. Samuti võib kohus määrata, et otsuse täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või et esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni otsusega tühistatava haldusakti asemel uue haldusakti andmiseni.
(1¹) Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja.
(2) Kohus võib määrata otsuse viivitamata täitmisele käesoleva seadustiku §-s 247 sätestatud tingimustel ja korras.
(1) Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) kaebus jääb rahuldamata;
2) põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses;
3) kohus järgib käesoleva lõike punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, käesolevale lõikele ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
(2) Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses võib kohus teha otsuse esmalt avalikult teatavaks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avalikult teatavakstegemisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Selline otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema otsuse resolutsiooni kättetoimetamisest arvates.
(3) Kui menetlusosaline ei teata tähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, loetakse ta apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks.
(1) Asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui:
1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata;
2) otsuse resolutsioon ei ole arusaadav või täidetav, eelkõige kui on jäänud märkimata väljamõistetud rahasumma suurus või selle kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused, või kui on jäänud piisava täpsuseta märkimata haldusakti või toimingu sisu, mille vastustaja on kohustatud andma või tegema;
3) kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulu summat.
(2) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates halduskohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ja teistele menetlusosalistele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
(3) Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsiooniõigusest loobunud.
(4) Täiendava otsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikeid 4, 5 ja 6.
(5) Täiendava otsuse tegemise taotluse võib esitada 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendav otsus või täiendava otsuse tegemisest keeldumise määrus tuleb teha 15 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(1) Kohus võib teha vaheotsuse nõude sisulisel lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta, kui see aitab kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele.
(2) Vaheotsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Vaheotsuse jõustumisel jätkab kohus menetlust muude asjaolude üle ja teeb nende kohta lõppotsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
(3) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
(1) Kui pärast otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, sealhulgas kaebusest loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse esialgse õiguskaitse taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral tühistab kohus ühtlasi määrusega tehtud lahendi.
(2) Pärast edasikaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha kõrgem kohus, isegi kui edasikaebust ei ole veel menetlusse võetud.
(1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu või kuulutamisega kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 453 ja 454 kohaselt.
(2) Kui otsust ei tehta asja arutamist lõpetaval kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval kohtuistungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungit pidamata või menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja. Kohus teatab menetlusosalistele ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest.
(3) Otsuse võib hiljem kui 30 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige asja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 60 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Otsuse teatavakstegemise tähtaja ületamine ei ole iseenesest otsuse tühistamise aluseks.
(4) Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine avaldatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist ka kohtu veebilehel, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja vaidluse eseme üldise kirjelduse. Menetlusosalise nime ei avaldata, kui see on vajalik eraelu puutumatuse kaitseks. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, haldusasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(5) Kohus võib põhjendatud määruse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõikes 1 või 2 nimetatud põhjusel avalikult teatavaks teha üksnes otsuse resolutsiooni. Sellisel juhul võib menetlusosaline lisaks otsuse kättetoimetamisele nõuda ka kohtuotsuse kinnitatud väljavõtet, mis sisaldab sissejuhatust ja resolutsiooni.
(6) Kohus võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni või selle istungil dikteerida ning suuliselt lühidalt selgitada otsuse põhjendusi. Kui kohus dikteerib otsuse resolutsiooni istungil, tehakse otsuse resolutsioon kirjalikult kohtukantselei kaudu kättesaadavaks hiljemalt istungile järgneval tööpäeval.
(1) Jõustunud kohtuotsus avaldatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist.
(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel igale isikule, kes seda taotleb.
(3) Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
(4) Kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.
(5) Kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud taotluse alusel kohtuotsuse osalise avaldamise või avaldamata jätmise kohta tehakse määrus. Kohus kuulab vajaduse ja võimaluse korral andmesubjekti enne määruse tegemist ära. Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui taotlus esitati pärast kohtumenetluse lõppemist.
(1) Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Kohtuotsuse tähtaegne vaidlustamine välistab otsuse jõustumise kuni edasikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus vaidlustamata osas. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et otsus ei ole jõustunud.
(3) Kehtetu
(4) Otsuse jõustumismärke teeb asja lahendanud halduskohtu kantselei tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 458 kohaselt.
(1) Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.
(2) Haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta.
(3) Eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid.
(4) Massmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsus kehtib ka isiku kohta, kes ei taotlenud tähtaegselt enda kaasamist menetlusse, kui teade massmenetluse kohta avaldati nõuetekohaselt ja kohus järgis isiku suhtes käesoleva seadustiku § 22 lõikes 2 sätestatut.
(5) Jõustunud kohtuotsus kehtib ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Kui õigusjärglus on tingitud eseme omandamisest, ei kehti otsus õigusjärglase kohta, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või kaebuse esitamisest.
(1) Määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
(2) Määruse kohta kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 ja 465.
(3) Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
(4) Määruse, mille peale ei saa esitada määruskaebust, võib teha ka pealdisena menetlusosalise avaldusel, mis määrusega lahendatakse.
(1) Menetlusosalisele toimetatakse kätte:
1) täitedokumendiks olev määrus;
2) määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse;
3) määrus, millega isikule määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks või millega määratakse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht.
(2) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise korras tehakse avalikuks määrus, millega kohus tagastab kaebuse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse.
(3) Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub selle kättetoimetamisel või teatavakstegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, avaldatakse arvutivõrgus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 175.
(1) Poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele.
(2) Apellatsioonkaebuse võib esitada ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
(3) Apellatsioonkaebuse esitamise õigust ei ole, kui menetlusosaline on sellest loobunud käesoleva seadustiku § 169 lõike 3 ja § 170 lõike 3 kohaselt.
(1) Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 169 lõikele 2 ja § 170 lõikele 2 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest arvates.
(2) Kui halduskohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(3) Kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades.
(1) Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule.Apellatsioonkaebuses märgitakse:
1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed;
2) apellatsioonkaebuse esitaja (edaspidi apellant) nimi, aadress ja sidevahendite andmed;
3) ringkonnakohtu nimetus;
4) kaevatava otsuse teinud halduskohtu nimetus, otsuse kuupäev ja haldusasja number;
5) apellatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb;
6) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada;
7) apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb;
8) andmed riigilõivu tasumise kohta;
9) kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui apellant ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses;
10) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(2) Apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus.
(3) Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni apellatsioonkaebust laiendada neile kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist võivad menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi.
(1) Vastuapellatsioonkaebus on apellatsioonkaebus, mis esitatakse teise menetlusosalise poolt vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.
(2) Vastuapellatsioonkaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud.
(3) Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
(4) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse.
(1) Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.
(2) Ringkonnakohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades käesoleva seadustiku 14. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut ning sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus. Ringkonnakohus ei vii läbi lepitusmenetlust.
(1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(2) Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(3) Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui:
1) apellatsioonkaebus ei allu sellele ringkonnakohtule;
2) apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega;
3) tasutud ei ole riigilõivu;
4) apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu;
5) apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada;
6) apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi;
7) apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud nõuetele.
(3¹) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
(4) Kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.
(5) Kui apellatsioonkaebus tagastatakse põhjusel, et asi ei allu sellele ringkonnakohtule, edastab kohus apellatsioonkaebuse kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule. Kaebus loetakse esitatuks selle esimesse ringkonnakohtusse saabumise ajast arvates. Sama regulatsiooni kohaldatakse ka juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud halduskohtule.
(6) Kohus toimetab apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kätte. Koos määrusega tagastab ringkonnakohus apellandile apellatsioonkaebuse koos lisadega.
(7) Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohus:
1) toimetab teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega ning nõuab apellatsioonimenetluse vastaspoolelt ja kaasatud haldusorganilt kohtu määratud tähtpäevaks vastuse apellatsioonkaebusele ning selgitab kolmandale isikule tema õigust apellatsioonkaebusele vastata;
2) selgitab teistele menetlusosalistele nende õigust apellatsioonkaebusele vastata, määrates selleks tähtaja, ning selgitab õigust esitada vastuapellatsioonkaebus;
3) toimetab teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse vastused;
4) lahendab enne kohtuistungit või kirjalikus menetluses enne otsuse tegemist lahendamist vajavad menetlusosaliste taotlused;
5) selgitab, kas asja lahendamine on võimalik kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses;
6) küsib vajaduse korral menetlusosaliste täiendavaid seisukohti või kogub muid asja lahendamiseks vajalikke tõendeid;
7) kaasab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikud.
(2) Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist valmistab asja lahendamise ette ringkonnakohtu koosseisu määratud liige sellise põhjalikkusega, et asja saaks kohtuistungi korraldamisel lahendada ühel kohtuistungil.
(3) Kohtukoosseisu liige lahendab üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise otsustab kohtukoosseis.
(1) Vastuses apellatsioonkaebusele tuleb muu hulgas märkida:
1) kas apellatsioonkaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse;
2) kas menetlusosaline nõustub apellatsioonkaebusega või vaidleb sellele vastu;
3) vastuväited apellatsioonkaebuse taotluste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele tuginetakse;
4) menetlusosalise taotlused koos põhjendustega ja muude taotluse lahendamiseks vajalike andmetega;
5) kas menetlusosaline soovib asja arutamist kohtuistungil, arvestades seda, et kui kohtuistungil asja arutamise soovi ei märgita, eeldatakse menetlusosalise nõusolekut kirjaliku menetlusega;
6) uute asjaolude ja tõendite esitamise korral põhjendused selle kohta, miks neid ei esitatud halduskohtus.
(2) Apellatsioonkaebuse vastuse toimetab kohus teistele menetlusosalistele koos lisatud dokumentide ärakirjadega kätte, kui ei saa eeldada, et dokument või selle ärakiri on menetlusosalisel olemas.
(1) Apellant võib ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
(3) Kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse.
(4) Kui apellatsioonitähtaja jooksul on apellatsioonkaebuse esitanud mitu menetlusosalist, lõpetatakse ainult selle apellatsioonkaebuse menetlus, millest loobuti.
(5) Apellatsioonkaebusest loobumise kohta tehtud määruses märgib kohus apellatsioonkaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed.
(6) Apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale, samuti määruse peale, millega ringkonnakohus ei võta vastu apellatsioonkaebusest loobumist, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
§ 192. Halduskohtu otsuse tühistamine üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
Ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks.
§ 193. Istungi ja kirjalikus menetluses tehtava otsuse aja kindlaksmääramine
Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ning apellatsioonkaebusele vastuse saamist või vastamise tähtaja möödumist määrab ringkonnakohus kindlaks kohtuistungi aja või kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ja asja läbivaatava kohtukoosseisu ning toimetab menetlusosalistele kätte kutse istungile või teeb kirjalikus menetluses tehtava otsuse teatavakstegemise aja menetlusosalistele teatavaks.
(1) Ringkonnakohtu istungil teeb asja ettevalmistanud kohtunik asjast vajaduse korral ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses halduskohtu otsust ning apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu.
(2) Pärast ettekannet kõneleb apellant, seejärel apellatsioonimenetluse vastaspool ja kolmandad isikud, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata. Menetlusosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui kümme minutit.
(3) Kohus võib menetlusosalisi küsitleda.
(4) Kui kohus arutab asja mõne menetlusosalise kohalolekuta, võib kohus esitada vajalikus ulatuses puuduva menetlusosalise seisukoha toimiku andmete põhjal.
(5) Kohus võib menetlusosalistel lubada esineda lõppsõnaga.
(1) Ringkonnakohus võib jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui:
1) apellant on taotlenud asjas istungi korraldamist, kuid tema ega tema esindaja ei ilmu kohtuistungile;
2) kohus on kohustanud apellanti ilmuma istungile isiklikult, kuid apellant ei ilmu kohtuistungile.
(2) Apellatsioonkaebust ei jäeta läbi vaatamata, kui:
1) apellatsioonimenetluse vastaspoolel või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada ilma apellandi osavõtuta kohtuistungist;
2) apellanti ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest hoiatatud;
3) apellant on enne kohtuistungit kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud.
(1) Kui apellatsioonkaebus tagastati apellandile ringkonnakohtu nõudmistele vastamata jätmise tõttu käesoleva seadustiku § 187 lõike 4 kohaselt, uuendab ringkonnakohus apellandi taotlusel apellatsioonimenetluse, kui apellandil ei olnud mõjuval põhjusel võimalik täita kohtu nõudmisi määratud tähtaja jooksul ega taotleda vastamise tähtaja pikendamist.
(2) Kui apellatsioonkaebus jäeti läbi vaatamata apellandi istungilt puudumise tõttu, on menetluse uuendamine ja taastamine võimalik käesoleva seadustiku §-s 146 sätestatud tingimustel.
(1) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.
(2) Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.
§ 198. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
(1) Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud, mille täiendavat tuvastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Kui see on asja õigeks lahendamiseks vajalik, võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata.
(2) Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui:
1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta;
2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu;
3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.
(3) Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Enne uuele asjaolule või tõendile tuginemist ringkonnakohtu poolt peab menetlusosalistel olema võimalus selle suhtes oma seisukoha avaldamiseks.
(4) Halduskohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt on siduv ka apellatsioonimenetluses.
(1) Ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui:
1) asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada;
2) kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud;
3) kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud või otsusele on alla kirjutanud muu kui selles märgitud kohtunik;
4) asjas puudub kohtuistungi protokoll;
5) asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama.
(2) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui:
1) kohus otsustas selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada;
2) otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada;
3) kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
(3) Kui menetlusõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt seda halduskohtule tagasi saatmata.