(1) Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
(2) Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.
(3) Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.
(4) Haldusakti tühisuse võib halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuse alusel, kui see vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele.
(5) Kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
(1) Kohus võib tühistada haldusakti kõrvaltingimuse haldusakti põhiregulatsioonist eraldi üksnes juhul, kui:
1) vastustaja oli kohustatud haldusakti andma ilma kõrvaltingimusteta või
2) kõrvaltingimuse tühistamine haldusaktist eraldi ei kahjusta avalikku huvi ega riiva kolmanda isiku õigusi.
(2) Muudel juhtudel tühistab kohus kõrvaltingimuse tühistamise nõude lahendamisel haldusakti täielikult ja teeb ettekirjutuse uue haldusakti väljaandmiseks.
(1) Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning:
1) selle kohta on jõustunud kohtuotsus;
2) selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või
3) varasem kaebus on kohtu menetluses.
(2) Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
(2) Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
(3) Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul.
(4) Riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik võib esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kaebuse ka juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist.
(1) Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
(2) Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
(3) Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
(4) Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.
(1) Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
(2) Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.
(3) Keelamiskaebuse võib esitada tähtajatult.
(4) Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest.
(5) Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult.
(6) Seadus võib sätestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust erinevad kaebetähtajad.
(7) Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
(1) Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
(2) Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
(3) Kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates.
(1) Kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
(2) Kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks.
(1) Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaega, sealhulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib kaebuse nõuet või alust muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt.
(3) Kaebuse muutmiseks ei loeta:
1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks nõude alust;
2) rahalise nõude suurendamist või vähendamist;
3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist;
4) otsuse täitmise tähtaja või muude otsuse täitmise tingimuste kindlaksmääramise taotluse esitamist või muutmist;
5) liitkaebusest mõne nõude väljajätmist, asendamata seda uue nõudega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul kohaldatakse kaebusest loobumise sätteid.
(5) Kui kaebus on muutmise või täiendamise tõttu või muul põhjusel muutunud ebaülevaatlikuks, võib kohus nõuda kaebuse teksti tervikuna esitamist, kui see lihtsustab asja lahendamist.
(6) Halduskohtu või ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega keeldutakse kaebuse muutmise vastuvõtmisest, võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Halduskohtumenetluses loetakse avalduseks kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide, avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade. Kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse, määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes kohaldatakse avalduse kohta sätestatut, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.
(2) Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta.
(1) Menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.
(2) Avaldused, mille suhtes ei ole menetlusosalisel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et teistel menetlusosalistel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.
(3) Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit. Kui asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Kui kohus määrab menetlusdokumentide esitamise tähtaja lihtmenetluses, kohaldatakse käesoleva lõike teist lauset ka lihtmenetluses.
(4) Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
(5) Avaldus loetakse kohtule esitatuks hetkest, kui:
1) kirjalik avaldus on jõudnud kohtusse;
2) kohtuistungil suuliselt esitatud avaldus on protokollitud ja kohtuistungi protokoll allkirjastatud;
3) elektrooniline avaldus on saadetud nõuetekohaselt ettenähtud elektronposti aadressil ning see on selleks ettenähtud seadmes salvestatud;
4) elektrooniline avaldus on salvestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 60¹ sätestatud e-toimiku menetlemise infosüsteemis.
(1) Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult.
(2) Menetlusosaline võib oma avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kohtuistungil suuliselt esitatud avaldused kantakse kohtuistungi protokolli.
(3) Kohtule elektrooniliselt esitatud avaldusest korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist avaldust edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Selliste ärakirjade või väljatrükkide tegemine on riigilõivuvaba.
(4) Kui avalduse allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud avaldusele volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui avalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.
(5) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 340 lõikes 1 sätestatud ärakirjade esitamise kohustust ei kohaldata, kui menetlusosaliseks on isik, kellelt on võetud vabadus. Sel juhul korraldab ärakirjade tegemise vajaduse korral kohus. Ärakirjade tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest ettenähtud riigilõivumäärale.
(6) Avalduse vormi suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 334–337, 339 ja 340 sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
§ 53. Volitatud esindaja, juriidilise isiku ja haldusorgani kaebus ning avaldus
(1) Käesoleva seadustiku § 32 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan esitavad kaebuse, taotluse või muu avalduse kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada see muus vormis.
(2) Advokaat või haldusorgan saadab kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja menetluses osalevale haldusorganile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 337 sätestatut.
1) Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses märgitakse:
1) menetlusosaliste nimed ning võimaluse korral nende isiku- või registrikoodid, aadressid ja sidevahendite andmed;
2) kohtu nimetus;
3) menetluses olevas asjas haldusasja number;
4) vajaduse korral menetlusosalise esitatav taotlus;
5) vajaduse korral taotlust põhjendavad asjaolud;
6) avalduse lisade nimekiri;
7) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule.
(1) Kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.
(3) Kohus võib jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.
(1) Tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
(2) Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 236–243 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
(3) Menetlusosalise taotlusel võib kohus vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda.
(4) Eksperdi taandamise osas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 31 sätestatut.
(1) Haldusorgan osutab oma pädevuse ja volituste piires haldusasja lahendavale kohtule ametiabi, kui haldusasja lahendamiseks on vältimatult vaja teavet, mida saab välja selgitada vaid haldusorgan. Kohus ei pöördu ametiabi saamiseks haldusorgani poole halduskoostöö seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Haldusorgan osutab ametiabi kohtumääruse alusel. Määruses märgitakse muu hulgas ametiabi taotlemise eesmärk ja abi laad. Määruse peale võib esitada määruskaebuse pool, kolmas isik ja haldusorgan, keda kohustatakse ametiabi andma. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(3) Ametiabi määranud kohus ei hüvita haldusorgani kulusid abi osutamisel. Abi osutanud haldusorgan võib esitada haldusasja läbivaatavale kohtule andmed ja kuludokumendid abi osutamise kulude kohta. Sellisel juhul loetakse need kulud haldusasja kuludeks.
Kohus võib menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt, menetlusosalise tööandjalt, kindlustusseltsilt või krediidiasutuselt nõuda asja või taotluse lahendamiseks vajalikku teavet, kui sellise teabe olemasolu haldusorganil või isikul saab eeldada ning seadus ei sätesta teisiti. Menetlusosaline, haldusorgan või muu isik on kohustatud teavet andma kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkujat võib kohus trahvida.
(1) Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.
(2) Menetlusosaliste kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses jagada tõendamiskoormust seaduses sätestatust erinevalt.
(3) Kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada.
(4) Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks.
(1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
(2) Kohus võib lugeda menetlusosalise väidetud faktilise asjaolu tõendatuks, kui teised menetlusosalised võtavad selle omaks ning omaksvõtt ei kahjusta menetlusvälise isiku õigusi ega avalikke huve. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine käesoleva seadustiku § 52 lõikes 2 sätestatud korras kohtule esitatud avalduses. Omaksvõttu hindab kohus koos muude tõenditega.
(3) Omaksvõtu võib tagasi võtta juhul, kui tagasivõttev menetlusosaline tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.
(4) Haldusasja lahendamiseks määrava tähtsusega faktiliste asjaolude õigsust ei saa kohus eeldada ainuüksi selle põhjal, et teised menetlusosalised ei ole nende esinemist oma avaldustes või vastuväidetes sõnaselgelt vaidlustanud, kui nende vaidlustamise vajadus ei pidanud olema menetlusosalise jaoks ilmselge.
(1) Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
(2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.
(3) Menetlusosaliste kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi ning tõendite esitamise, kogumise ja uurimise viisi. Tõendist loobumine või tõendi tagasivõtmine ei ole halduskohtu jaoks asja lahendamisel siduv.
(4) Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega.
(5) Kui varalise või mittevaralise nõude, sealhulgas kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
§ 62. Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
(1) Kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Kui kohus ei korralda istungit ega ole andnud tähtaega eelmenetluses tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, võib tõendeid esitada ka pärast eelmenetluse lõppu, kuid üksnes eeldusel, et see ei põhjusta asja lahendamise viibimist.
(2) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
(3) Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui:
1) tegemist on kuriteoga või põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga;
2) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui ei ole teada dokumendi asukoht või tunnistaja andmed või tunnistajale ei ole olemasolevate andmete alusel korduvalt olnud võimalik kohtukutset kätte toimetada, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega;
3) tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud.
(4) Kui menetlusosalise taotlus tõendeid koguda jäi rahuldamata seetõttu, et tõendite kogumist taotleti hilinenult või tõendite kogumist taotlenud menetlusosaline jättis tasumata kohtu nõutud ettemakse tõendite kogumisega seotud kulude katteks, ei ole tal hiljem õigust taotleda nende tõendite kogumist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise.
(5) Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul võib kohus vastuvõetud või kogutud tõendi jätta asja lahendamisel ka arvestamata. Arvestamata võib jätta ka tõendi, mis on kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi arvestamata jätmist peab kohus põhjendama.
Põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis.
(1) Menetlusosaline, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda teise menetlusosalise vande all ülekuulamist. Kohus kuulab menetlusosalise vande all üle üksnes juhul, kui tõendite esitamiseks kohustatud menetlusosaline põhistab, et muul viisil tõendite esitamine või kogumine on oluliselt raskendatud.
(2) Menetlusosalise võib vande all üle kuulata ka kohtu algatusel, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav.
(3) Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja või välismaa äriühingu filiaali puhul filiaali juhataja. Haldusorgani puhul kuulatakse üle asutuse juht või muu haldusorgani nimel tegutsenud isik, kes osales haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.
(4) Muus osas kohaldatakse menetlusosalise vande all ülekuulamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 269–271 sätestatut.
(1) Kohus võib asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus.
(2) Kui kohus võtab vastu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi, kuulab kohus menetlusosalise taotlusel tunnistajana või vande all üle isiku, kelle ütlusi või seletusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi.
(1) Menetlustähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on halduskohtumenetluses seotud õiguslikud tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate, päevade või muu ajaühikuga või sündmusega.
(2) Tähtpäev on tähtaja viimane päev.
(1) Tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus.
(2) Kohtu määratud tähtaja kulgemine algab selle menetlusdokumendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, milles on tähtaeg määratud, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisele järgnevast päevast.
(3) Tähtpäeva saabumise kohta kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut.
(4) Tähtaeg möödub tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval.
(5) Kui tähtaeg on arvutatav päevast väiksema ajaühikuga, hakkab tähtaeg kulgema tähtaja teatavakstegemise hetkel ja möödub selle ajaühiku saabumisel, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teisiti.
(1) Kui seadus ei sätesta teisiti, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, võib menetlustoimingut teha kogu tähtaja vältel kuni kohtu tööpäeva lõpuni tähtpäeval.
(2) Avaldus loetakse tähtajal esitatuks, kui see on postiasutusele edastamiseks üle antud tähtpäeval enne kella 24.00. Postiasutusele esitamisega võrdsustatakse dokumendi teksti edastamine kohtule faksi või muu sidevahendiga.
(3) Avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal.
(4) Vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata.
(1) Kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.
(2) Kohus võib enda määratud tähtaega mõjuval põhjusel lühendada, kui sellest on võimalik aegsasti teavitada menetlusosalist, kellele tulenevad menetlustähtajast õiguslikud tagajärjed.
Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli sellise tagajärje eest eelnevalt hoiatatud.
(1) Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
(2) Tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
(3) Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus oleks tulnud teha menetlustoiming.
(4) Samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.
(5) Tähtaja ennistamise taotluse lahendab kohus määrusega.
(6) Menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, kui seadus ei sätesta teisiti.
(7) Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele vahetult eelnenud staadiumis.
(1) Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.
(2) Kaebuse ja edasikaebuse ning nende täiendused, samuti kohtulahendid, millest tulenevalt hakkab kulgema tähtaeg, muud menetlusdokumendid, millega määratakse tähtaeg, ja kutsed toimetatakse menetlusosalistele kätte, välja arvatud juhul, kui need on teatavaks tehtud kohtuistungil.
(3) Kohtulahendi, mille teatavakstegemise aeg on menetlusosalisele istungil või kättetoimetamise teel teatavaks tehtud, võib menetlusosalisele edastada vabas vormis.
(4) Kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 306–315, 317 ja 319–327.
(5) Menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte välislepingu sätete kohaselt või tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 316 lõigetes 3–7 sätestatud korras.
(1) Isikule, kellel puudub halduskohtumenetluses teovõime, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema seaduslikule esindajale. Mitme seadusliku esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.
(2) Haldusorgani või juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte haldusorgani või juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Mitme seadusliku esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Haldusorganile või juriidilisele isikule adresseeritud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on toimetatud haldusorgani või juriidilise isiku tegevuskohas kätte ükskõik missugusele selle asutuse või ettevõtte teenistujale või töötajale, kelle kaudu haldusorgan või juriidiline isik tegutseb.
(3) Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist ka menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.
(4) Isik, kellel puudub elukoht Eestis ja keda ei esinda kohtumenetluses advokaat, peab kohtu nõudmisel määrama Eestis elava isiku, kellele menetlusdokumendid kätte toimetada. Menetlusdokumentide kättetoimetamine menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikule on võrdsustatud menetlusdokumentide kättetoimetamisega menetlusosalisele endale.
(5) Kohus võib menetlusosalist määrusega kohustada määrama menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku ka muul juhul, kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel.
(1) Menetlusosaline võib menetlusdokumendid kätte toimetada ise või kolmanda isiku vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 312–315 või käesoleva seadustiku § 72 lõike 5 ning §-de 73 ja 74 kohaselt. Menetlusosaline ei saa siiski menetlusdokumente kätte toimetada politsei, kohtukordniku, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse vahendusel ega kasutada avalikku kättetoimetamist. Kättetoimetamise viisi valikul on menetlusosaline kohustatud kättetoimetamise kulusid võimalikult kokku hoidma.
(2) Kättetoimetamise kohta peab menetlusosaline kohtule esitama kättetoimetamisteatise, milles peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht;
2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada;
3) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, siis selle isiku nimi, kellele dokument üle anti ja põhjus, miks dokument anti üle sellele isikule;
4) kättetoimetamise viis;
5) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed;
6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, allkiri, töökoha postiaadress ja telefoninumber;
7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi, allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi number ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata.
(1) Kui samad menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada enam kui 50 isikule ning menetlusosalistel puudub ühine esindaja või ühised esindajad, võib kohus määrata, et järgnevas menetluses tehakse menetlusdokumendid teatavaks avalikult või muul käesolevas seadustikus sätestatust erineval ja lihtsamal viisil, kui see aitab kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele ega ole menetlusosaliste jaoks asja iseloomu ja tähtsust arvestades ebamõistlikult koormav. Menetlusosalise taotlusel teeb kohus temale menetlusdokumendid isiklikult teatavaks lihtkirjaga või elektrooniliselt või tema enda kulul tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 313 sätestatud viisil. Avaliku teatavakstegemise korral määratakse määruses kindlaks, millises ajalehes teated avaldatakse, teadete avaldamise täiendavad viisid ja tähtpäev, millal dokument loetakse kättetoimetatuks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus toimetatakse menetlusosalistele isiklikult kätte. Määrus ei ole edasi kaevatav. Kohus võib määrust igal ajal muuta. Määrust tuleb muuta, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tingimused langevad ära.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tingimustel võib kohus määrusega panna menetlusdokumentide kättetoimetamise kohustuse menetlusosalise nõusolekul ka ühele või mitmele menetlusosalisele. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks antud nõusoleku saab menetlusosaline tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulise muutumise puhul.
(1) Halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37–42.
(2) Halduskohtumenetluse tagamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 43–47.
(3) Halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvi- või arestimääruse peale võib isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
Kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendab kohus viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi.
(1) Kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada:
1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks;
2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks;
3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks;
4) lapsendamissaladuse hoidmiseks;
5) äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks.
(2) Menetlusosalise eemaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
(3) Menetlusosalise eemaldamise otsustab kohus ilma eemaldatava menetlusosalise osavõtuta, kuulates ära selle menetlusosalise arvamuse, kelle huvides teine menetlusosaline eemaldatakse.
(4) Menetlusosaline eemaldatakse menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Kohus avaldab eemaldatud menetlusosalisele menetlustoimingu sisu maksimaalses ulatuses, mis on eemaldamise eesmärki kahjustamata võimalik. Eemaldamise aluse äralangemisel avaldatakse menetlustoimingu sisu menetlusosalisele tervikuna.
(5) Menetlusosalise eemaldamine otsustatakse määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuni määruse jõustumiseni ei avalda kohus menetlusosalisele teavet.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja või nõustaja eemaldamise küsimuse.