(1) Riigikohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad menetlusosalistele kätte ja küsib neilt või võimaldab neil omal algatusel saata määruskaebusele vastuse, välja arvatud juhul, kui määrus teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta.
(2) Määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, vajaduse korral võib kohus korraldada kohtuistungi. Kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud või teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud halduskohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks halduskohtule.
(3) Määruskaebuse läbivaatamisel Riigikohtus tehtud kohtumäärus on lõplik.
(4) Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise.
(5) Riigikohus võib enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid.
(1) Jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.
(2) Halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alused on järgmised:
1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama;
2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas kaebust kätte toimetatud, või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes;
3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud;
4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas;
6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud;
7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas;
8) teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu;
9) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada;
10) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselgelt tehtud teistsugune kohtulahend.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud alusel võib teistmisavalduse esitada ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
(5) Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Teista ei ole lubatud ka neid kohtumäärusi, mis ei ole seaduse järgi edasi kaevatavad.
(1) Teistmisavalduse võib Riigikohtule esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates, kuid mitte enne kohtulahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, halduskohtumenetluses teovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist.
(2) Käesoleva seadustiku § 240 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest arvates.
(3) Kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tunnistatakse õigustloov akt või selle säte või õigustloova akti andmata jätmine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas, põhiseadusega vastuolus olevaks, võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Riigikohtu otsuse jõustumisest arvates.
(4) Teistmisavaldust ei või esitada ning kohus tagastab selle, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud üle viie aasta. Teistmisavaldust ei või esitada põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses osalenud või esindatud või käesoleva seadustiku § 240 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat.
(5) Teistmisavaldust ei või samadele asjaoludele tuginedes esitada korduvalt.
(1) Teistmisavalduses märgitakse:
1) teistmisavalduse esitaja nimi, elu- või asukoht, postiaadress ja sidevahendite andmed;
2) selle kohtu nimetus, kelle lahendi teistmist taotletakse, ja teistetava kohtulahendi kuupäev ning haldusasja number;
3) teistmise õiguslik alus käesoleva seadustiku § 240 lõike 2 järgi ja selle põhjendus;
4) selgelt väljendatud taotlus kohtulahendi suhtes;
5) asjaolud, millest nähtub avalduse esitamise tähtajast kinnipidamine;
6) tõendid, mis tõendavad teistmise alust ja teistmisavalduse esitamise tähtajast kinnipidamist;
7) kas teistmisavalduse esitaja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui teistmisavalduse esitaja ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses;
8) teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu.
(2) Avaldusele lisatakse ärakiri kohtulahendist, mille teistmist nõutakse, ja teistmisavalduse aluseks olevad dokumendid või nende ärakirjad. Kui dokumendid ei ole avaldaja valduses, tuleb märkida, kas avaldaja taotleb, et kohus dokumendid välja nõuaks.
(3) Teistmist põhjendavate asjaolude tõendamiseks ei ole lubatud taotleda menetlusosalise vande all ülekuulamist.
(1) Pärast teistmisavalduse saamist kontrollib Riigikohus selle nõuetekohasust.
(2) Riigikohus võib teistmisavalduse esitajale anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui teistmisavalduse esitaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus teistmisavalduse.
(3) Vastuvõetud teistmisavalduse ärakirja saadab Riigikohus teistele menetlusosalistele. Koos teistmisavalduse saatmisega võib Riigikohus nõuda menetlusosalistelt Riigikohtu määratud tähtpäevaks teistmisavaldusele kirjalikku vastust. Kui Riigikohus ei nõua kirjaliku vastuse esitamist, võivad menetlusosalised esitada kirjalikud vastuväited ka omal algatusel.
(4) Vastuses tuleb märkida, kas menetlusosaline nõustub teistmisavaldusega. Oma vastuväiteid peab menetlusosaline vastuses põhistama ja esitama võimaluse korral nende kohta tõendid.
(5) Teistmisavalduse esitajal on õigus teistmisavaldusest loobuda alates selle esitamisest kuni teistmismenetlust lõpetava lahendi teatavakstegemiseni. Teistmisavaldusest loobumise korral lõpetab kohus määrusega teistmisavalduse menetluse.
(1) Riigikohus otsustab teistmisavalduse menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul. Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui selles esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse täitmise vajaduse korral määrusega osaliselt või täielikult peatada.
(2) Kui teistmisavaldust ei võeta menetlusse, lisatakse see koos Riigikohtu määrusega haldusasja toimikusse. Riigikohtu määruse koopia saadetakse teistmisavalduse esitajale ja teistmisavaldusele vastuse esitanud isikule.
(1) Teistmise aluse puudumisel jätab Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata.
(2) Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta olenevalt teistmise aluseks olevast kohtulahendist otsuse või määrusega teistetava kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud.
(3) Kui teistetava haldusasja asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab selle ning teeb uue otsuse või määruse.
(1) Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
(2) Apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja ennistamise korral ei pea menetlusosalised kaevatavat kohtuotsust täitma, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamata.
(1) Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend täidetakse enne selle jõustumist. Kohus tunnistab lahendi viivitamata täidetavaks eraldi määrusega.
(2) Viivitamata täitmisele kuulub kohtulahend:
1) millega ennistatakse ametnik teenistusse;
2) millega mõistetakse välja saamata jäänud töötasu, kuid mitte rohkem kui kahe kuu ulatuses;
3) muul seaduses sätestatud juhul.
(3) Kohus võib menetlusosalise taotlusel tunnistada eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks ka juhul, kui kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks raskendatud või võimatu. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamisel arvestab kohus ka teiste menetlusosaliste õigusi ja avalikke huve. Võimaluse korral küsib kohus viivitamata täitmise kohta teiste menetlusosaliste seisukohta.
(4) Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamisel võib kohus nõuda viivitamata täitmist taotlevalt menetlusosaliselt rahalist tagatist kohtulahendi tagasitäitmise tagamiseks. Tagatis kantakse kohtu poolt märgitud kontole ja tagastatakse pärast kohtulahendi jõustumist või viivitamatu täitmise peatamist või lõpetamist.
(5) Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamise määruse või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(6) Kohus võib viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi täitmise määrusega menetlusosalise taotluse alusel igal ajal peatada.
(7) Viivitamata ei või täita kohtulahendit, mis on uue kohtulahendiga tühistatud või muudetud, kuid see kohtulahend ei ole veel jõustunud.
(8) Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi tühistamisel või muutmisel tagastada, samuti kõrvaldada muud täitmise tagajärjed. Tagastamise kohustuse suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Kohus võib oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel kohtulahendis, millega viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend tühistati või muudeti, kohustada menetlusosalist viivitamata täidetud kohtulahendi või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks või muude täitmise tagajärgede kõrvaldamiseks.
(9) Kahju hüvitamise nõudeid viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahendi täitmisest ei tulene, kui täitmine toimus õiguspäraselt.
§ 248. Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmine
(1) Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust või kompromissi mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud või kompromiss kinnitatud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse või kompromissi täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist.
(2) Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Kui eelmise rahatrahvi määramisest on möödunud mõistlik aeg kohtulahendi täitmiseks, kuid lahendit ei ole täidetud, võib kohus määrata rahatrahvi uuesti.
(3) Riigikohtu või ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi halduskohus.
(4) Kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise või määramata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
(2) Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
(3) Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
(4) Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni:
1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata;
2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.
(5) Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
(6) Kui kaebus, mis esitatakse muul alusel kui enda õiguste kaitseks, on seotud riigikaitselise ehitisega ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 1¹ tähenduses ning selle ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes koos kaebuse, apellatsioonkaebuse või kassatsioonkaebusega.
(7) Esialgse õiguskaitse taotlemisel ja lahendamisel välismaalase õiguse kohta Eestis viibida kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Esialgse õiguskaitse taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid:
1) vaidluse ese;
2) esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud;
3) soovitav esialgse õiguskaitse abinõu;
4) vastustaja andmed.
(2) Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist.
(1) Esialgse õiguskaitse määrusega võib:
1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise;
2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise;
3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama;
4) vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke;
5) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks.
(2) Kohus võib esialgse õiguskaitse määruses rakendada korraga mitut abinõu.
(3) Esialgse õiguskaitse määrus võib olla tingimuslik.
(1) Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata.
(2) Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(3) Esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti.
(4) Kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani.
(5) Kohus toimetab esialgse õiguskaitse määruse viivitamata kätte vastustajale ja kaebajale ning isikule, kelle õigusi määrus võib riivata.
(6) Esialgse õiguskaitse määruse saadab kohus viivitamata täitmiseks asjakohasele asutusele, ametnikule või avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale muule isikule.
(7) Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
§ 253. Esialgse õiguskaitse abinõu asendamine ja esialgse õiguskaitse tühistamine
(1) Kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.
(2) Esialgse õiguskaitse abinõu asendamise või esialgse õiguskaitse tühistamise taotlusest teatab kohus teistele menetlusosalistele, andes neile võimaluse esitada vastuväiteid, välja arvatud juhul, kui see tooks kaasa viivituse, mis ohustaks oluliselt esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestatavaid õigusi või huve.
(3) Kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.
(1) Esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus isikut trahvida käesoleva seadustiku §-s 248 sätestatud korras. Kaebajal on õigus riigivastutuse seaduse või võlaõigusseaduse alusel nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekkinud kahju.
(2) Esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada, samuti kõrvaldada muud esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevad tagajärjed. Tagastamise kohustuse suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Kohus võib omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi määruses kohustada menetlusosalist esialgse õiguskaitse määruse või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks või muude esialgse õiguskaitse kohaldamisest tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks.
(3) Kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine oli õiguspärane, välja arvatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on käesoleva seadustiku § 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatu vastaselt tahtlikult viinud kohtu eksitusse ja selline tegevus tingis esialgse õiguskaitse määruse tegemise ning kolmandale isikule õigusvastaselt kahju tekkimise.
(1) Protesti võib avaliku huvi kaitseks esitada haldusorgan, kellele see õigus on antud seadusega.
(2) Protesti ja sellega algatatud halduskohtumenetluse suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku I–V osa ja 23. ning 24. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(1) Protesti esitajal on kaebaja menetluslik seisund, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Protesti esitajale ei ole vaja selgitada protestist loobumise, kompromissi ega menetluse lõpetamise tagajärgi. Protesti esitajat ei ole vaja hoiatada kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärgede eest.
(1) Tühistamisprotesti võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti andmisest teadasaamisest arvates. Kohustamisprotesti võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumisest teadasaamisest arvates. Protesti haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui protesti esitaja sai teada tagajärgedest või pidi neist teada saama.
(2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei saa tühistamis- või kohustamisprotesti esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest arvates või haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumisest arvates.
(3) Kui protesti esitaja peab enne kohtusse pöördumist tegema vastustajale ettepaneku protesti nõude rahuldamiseks ning protesti esitaja on selleks sätestatud korrast kinni pidanud, võib protesti esitada 30 päeva jooksul arvates vastustaja seisukoha saamisest ettepaneku kohta.
(4) Kui kohus leiab, et protesti esitajal puudub protestiõigus, tagastab ta protesti või jätab selle läbi vaatamata.
(1) Kui asjas puuduvad kolmandad isikud või kui kolmandad isikud annavad selleks nõusoleku, võib kohus vaadata protesti läbi kirjalikus menetluses või lihtmenetluses ka sõltumata poolte nõusolekust. Poole puudumine kohtuistungilt ei takista asja läbivaatamist.
(2) Protest rahuldatakse, kui selle läbivaatamine halduskohtus on lubatav ning haldusakt või toiming või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmine on õigusvastane.
(3) Haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks esitatud protest rahuldatakse, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on tagajärjed tekitanud haldusakt tühine või tunnistatud kehtetuks, tagajärjed on õigusvastased ja kahjustavad avalikku huvi, nõutava abinõu rakendamiseks esineb õiguslik alus, nõutav abinõu on proportsionaalne ning selle rakendamata jätmiseks ei ole mõjuvat põhjust.
(4) Haldusakti tühisuse tuvastamiseks esitatud protest rahuldatakse, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on haldusakt tühine.
(1) Halduslepingu pooleks olev või teda esindav haldusorgan võib füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses eelkõige nõuda:
1) halduslepingust tuleneva kohustuse täitmist;
2) halduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
(2) Seaduses sätestatud juhtudel võib haldusorgan esitada kaebuse ametniku või muu avalikke ülesandeid täitnud isiku poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas kaebuse regressinõude rahuldamiseks.
(3) Eraisiku vastu esitatud kaebuse ja sellega algatatud halduskohtumenetluse suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku I–V osa ja 23. ning 24. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(1) Kui vastustajaks on füüsiline isik, esitatakse kaebus vastustaja elukoha järgi. Kui tema elukoht ei ole Eestis või elukoht ei ole teada, esitatakse kaebus kaebaja asukoha või teenistuskoha järgi.
(2) Kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.
(3) Kui asja lahendamiseks on seadusega ette nähtud kohtueelne menetlus ning kaebaja on nõuetekohaselt esitanud nõude kohtueelses menetluses, võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
(4) Lisaks käesoleva seadustiku § 48 lõikes 1 sätestatule võib eraisiku vastu esitatud kaebuse liita käesoleva seadustiku 4. peatüki kohaselt esitatud kaebusega, kui asjades on poolteks samad isikud ning nende nõuded on omavahel õiguslikult seotud.
(1) Eraisiku vastu esitatud kaebuse kättetoimetamisel selgitatakse vastustajale muu hulgas:
1) mida peab sisaldama vastus kaebusele;
2) kaebusele vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärgi;
3) kaebuse õigeksvõtmise võimalust ja tagajärgi.
(2) Eraisiku vastu esitatud kaebuse lahendamisel ei saa kohus teha ettekirjutust toimingu tegemise uueks otsustamiseks ega väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõige 2 ei välista viivise- ega intressinõude väljamõistmist protsendina.
(1) Seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
(2) Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus võib kohustada taotlejat leidma tõlgi, kui see on vajalik taotluse lahendamiseks.
(3) Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.
(4) Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Loa andmise võib erandina otsustada ka väljaspool kohtu tööaega.
(5) Kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil.
(6) Kui loa andmine otsustatakse kohtuistungil, kutsutakse menetlusosalised ja nende esindajad istungile, kuid nende istungilt puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist. Kui istungi korraldamine ei ole kohustuslik, ei välista istungi korraldamine muude lihtmenetluse sätete kohaldamist.
(7) Taotleja võib avalduse tagasi võtta ja menetlusosalised võivad sõlmida kompromissi, kohaldades vastavalt käesoleva seadustiku § 153 ja 154.
(1) Taotlus loa andmiseks lahendatakse määrusega.
(2) Haldustoiminguks antud luba võib kohus oma määrusega muuta või selle tühistada.
(3) Loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale.
(4) Jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 175, kui seadus ei sätesta teisiti.
(5) Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel.
(1) Hankeasi on riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi.
(2) Käesolev peatükk reguleerib tühistamis-, kohustamis-, heastamis- ja tuvastamiskaebuse esitamist ning lahendamist hankeasjas.
(3) Käesoleva seadustiku § 269 kohaldatakse ka hüvitamiskaebuse esitamisel ja lahendamisel.
(1) Kaebuse võib hankeasjas esitada riigihangete seaduse § 185 lõigetes 2–4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale.
(2) Isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja dokumentide suhtes, kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Muude hankija otsuste ja dokumentide suhtes kohaldatakse toimingute kohta sätestatut.
(3) Hankelepingute suhtes kohaldatakse halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine riigihangete seaduses sätestatud alusel.
(4) Kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti.
(1) Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.
(1¹) Riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale halduskohtusse.
(2) Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest.
(3) Hankija võib esitada riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse osas, milles vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse hankija haldusakti või toimingu peale.
(4) Isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks.
(1) Hankeasjas on vastustajaks hankija, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjoni otsust ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta.
(2) Riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole hankeasjas vastustajaks. Kohus võib kaasata riigihangete vaidlustuskomisjoni hankeasja menetlusse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.
(1) Hankeasjas on kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
(1¹) Riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas on kaebuse esitamise tähtaeg:
1) kümme päeva arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist;
2) kümme päeva riigihangete registris vabatahtliku teate avaldamisest arvates, kui kaebus esitatakse riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punktis 1 sätestatud alusel;
3) 30 päeva riigihangete registris riigihanke aruande avaldamisest arvates, kui kaebus esitatakse riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud alusel;
4) 30 päeva arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kui kaebus esitatakse riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punktis 6 sätestatud alusel;
5) kuus kuud hankelepingu sõlmimisest arvates, kui kaebus esitatakse riigihangete seaduse § 185 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel.
(2) Heastamiskaebuse võib hankeasjas esitada:
1) koos tühistamisnõudega või haldusakti tühisuse või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega;
2) 30 päeva jooksul arvates käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet rahuldava kohtuotsuse jõustumisest või
3) 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, millega kinnitatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet rahuldav kompromiss.
(1) Hankeasjas esitab menetlusosaline avalduse kohtule elektrooniliselt, kui see on elektroonilises vormis olemas ja kui ei ole mõjuvat põhjust esitada seda muus vormis.
(2) Menetlusosaline saadab kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teistele menetlusosalistele, teavitades sellest kohut. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 337.
(3) Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada vähemalt kaks tööpäeva enne kohtuistungit või enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu, kui asja ei vaadata läbi kohtuistungil.
(4) Hankeasjas avalduse, sealhulgas kaebuse käiguta jätmisel on avalduse esitaja kohustatud avalduse puudused kõrvaldama kahe tööpäeva jooksul käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates.
(1) Hankeasjas toimetatakse menetlusdokumendid menetlusosalistele kätte elektrooniliselt elektronposti aadressil, mille menetlusosaline on kohtule, riigihangete vaidlustuskomisjonile või hankijale teatanud. Muul viisil võib menetlusdokumendi kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.
(2) Menetlusdokumendi võib elektrooniliselt kätte toimetada ka automaatse kättesaamis- või saatmiskinnitusega.
§ 273. Menetluse peatumine, peatamine ja kiirendamine hankeasjas
(1) Hankeasja menetlus ei peatu ja seda ei peatata käesoleva seadustiku § 92 lõigetes 1 ja 2, §-s 94, § 95 lõikes 2 ega §-s 97 sätestatud juhtudel.
(2) Menetluse kiirendamise taotluse võib muid käesoleva seadustiku § 100 lõikes 1 sätestatud eeldusi arvestades esitada juhul, kui hankeasi on olnud kohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungil hankeasja arutamise edasi kauemaks kui 15 päeva.
(3) Menetluse kiirendamise taotluse lahendab kohus viivituseta. Uue menetluse kiirendamise taotluse võib esitada pärast 15 päeva möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest.
§ 274. Kaebuse menetlusse võtmine ja eelmenetlus hankeasjas
(1) Kohus kontrollib ühe tööpäeva jooksul kaebuse saamisest arvates lisaks käesoleva seadustiku § 120 lõikes 1 sätestatule, kas kaebaja on kaebuse saatnud kõigile menetlusosalistele. Kui kaebus on menetlusosalisele saatmata, toimetab kohus talle kaebuse kätte.
(2) Kaebuse saanud kohus nõuab riigihangete vaidlustuskomisjonilt välja vaidlustusmenetluse toimiku ja vajaduse korral vastustajalt täiendavad dokumendid.
(3) Vastustaja on kohustatud esitama kohtule seitsme päeva jooksul kaebuse saamisest arvates kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus kolmandal isikul.
(1) Hankeasi vaadatakse läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või menetlusosalisi muul viisil ära kuulates.
(2) Hankeasja vaatab halduskohus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates.
(1) Ajavahemik vastustajale ja kolmandale isikule kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel peab olema vähemalt kümme päeva. Ajavahemik kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahel peab olema vähemalt kolm päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib kohus eespool nimetatud ajavahemikke lühendada.
(2) Kohtuistungi asemel võib kohus menetlusosalised ära kuulata ilma teiste menetlusosaliste juuresolekuta, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata ning kohtuistungi pidamine seaks ohtu hankeasja läbivaatamise käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Menetlusosalise seletuse ärakuulamine võib toimuda muuhulgas telefoni teel või menetlusosalistelt kirjalikku või elektroonilist seisukohta küsides, kui kohtul ei ole kahtlust seletuse andja isikus. Kui ärakuulamisel ilmnevad uued olulised asjaolud, tutvustab kohus neid enne asja arutamise lõpetamist kokkuvõtvalt teistele menetlusosalistele. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida kohtuotsuses.
§ 277. Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed hankeasjas
(1) Kohus ei pikenda sõltumata mõjuvast põhjusest kohtule vastamise tähtaega, kui kohtule vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud ja tähtaja pikendamine seaks ohtu hankeasja läbivaatamise käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Kohus ei lükka sõltumata mõjuvast põhjusest asja arutamist edasi, kui asja arutamise aeg ja koht on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud ja asja arutamise edasilükkamine seaks ohtu hankeasja läbivaatamise käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib menetluse taastamise taotluse esitada seitsme päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates.
(4) Kui menetlusosaline puudus kohtuistungilt muul kui käesoleva seadustiku § 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel, võib menetluse jätta uuendamata, kui uuendamine seaks ohtu hankeasja läbivaatamise käesoleva seadustiku § 275 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.