§ 200. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
1) Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus:
1) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata;
2) tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks;
3) muuta või tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata;
4) muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata;
5) tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
(1) Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus.
(3) Kui ringkonnakohus asub teistsugusele seisukohale kui halduskohus, peab ta seda põhjendama.
(4) Kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega.
(5) Ringkonnakohus võib lihtmenetluses teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) apellatsioonkaebus jääb rahuldamata;
2) põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses;
3) kohus järgib käesoleva lõike punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, käesolevale lõikele ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
(6) Lihtmenetluses esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtavale ringkonnakohtu otsusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 169 lõikeid 2 ja 3. Kui menetlusosaline ei teata tähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale kassatsioonkaebus, loetakse ta kassatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks.
§ 202. Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
(1) Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus halduskohtus olukorras, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Halduskohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud.
(2) Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
(1) Halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(1) Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
(2) Kehtetu
(3) Kui kohus tunnistas asja määrusega lahendamisel kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist.
(1) Määruskaebuses märgitakse:
1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number;
2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;
3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse;
4) määruskaebuse põhjendus.
5)
(2) Määruskaebuse põhjenduses tuleb märkida:
1) faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane;
2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
(1) Ringkonnakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Ringkonnakohus võib määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.
(3) Ringkonnakohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui:
1) ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata või
2) seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul ei ole ringkonnakohtu määrus Riigikohtusse edasi kaevatav sõltumata sellest, kas ringkonnakohus määrust põhjendab või mitte.
§ 208. Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
(1) Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise.
(2) Kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid.
Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus lõpetab määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada.
(1) Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või muu määruse peale, mis takistab asja edasist menetlust, esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võib lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks.
(2) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega.
(3) Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.
(4) Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid.
(4¹) Määruskaebuse lahendamisel ei pea ringkonnakohus tegema menetlusosalistele teatavaks kirjalikus menetluses tehtava määruse tegemise aega ega asja lahendama hakkavat kohtukoosseisu.
(4²) Kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates.
(5) Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
(6) Ringkonnakohtu määrus jõustub, kui selle peale ei esitata määruskaebust Riigikohtule või kui määruskaebust ei võeta menetlusse või jäetakse rahuldamata, kui seadus ei sätesta teisiti.
(1) Poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebus Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele.
(2) Kassatsioonkaebust ei saa esitada ringkonnakohtu otsuse peale nõude osas, milles halduskohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud.
(3) Kassatsioonkaebuse võib esitada ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isik, kui alama astme kohtud otsustasid tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
(4) Kassatsioonkaebuse esitamise õigust ei ole, kui menetlusosaline on sellest loobunud käesoleva seadustiku § 201 lõike 6 kohaselt.
(5) Kassatsioonimenetluses kohaldatakse halduskohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, sealhulgas sätteid kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse kohta, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või halduskohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega. Riigikohus ei vii läbi lepitusmenetlust.
(6) Kassaator on isik, kes on esitanud kassatsioonkaebuse.
(1) Kassatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab kassatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Lihtmenetluses kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõikele 6 hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse teatavakstegemisest.
(2) Kui kassatsioonkaebus esitatakse pärast kassatsioonitähtaja möödumist, otsustab Riigikohus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamise käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades.
(3) Kui ringkonnakohus tunnistas haldusasja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(1) Kassatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Riigikohtule ja selles tuleb märkida:
1) menetlusosaliste nimed, elu- või asukohad, postiaadressid ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed, kui need on menetluse jooksul muutunud ja kassaatorile teada;
2) kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja haldusasja number;
3) kassaatori selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses kassaator ringkonnakohtu otsust vaidlustab ja missugust Riigikohtu lahendit kassaator taotleb;
4) kassatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist materiaalõiguse normi on kassaatori arvates ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on ringkonnakohus oluliselt rikkunud ning milles selline õigusnormi rikkumine seisneb;
5) kas kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui kassaator ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses;
6) andmed riigilõivu tasumise kohta;
7) kassatsioonkaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(2) Kassatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni kassatsioonkaebust laiendada neile kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Pärast kassatsioonitähtaja möödumist võivad menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi.
(1) Vastukassatsioonkaebus on kassatsioonkaebus, mis esitatakse teise menetlusosalise poolt vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.
(2) Vastukassatsioonkaebusele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Vastukassatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
(4) Pärast kassatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastukassatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui kassaator loobub kassatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse.
(1) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsioonkaebuse seniks käiguta.
(2) Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab Riigikohus määrusega kassatsioonkaebuse.
(3) Riigikohus tagastab kassatsioonkaebuse ka siis, kui:
1) kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja kassaator ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või kui Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kassatsioonkaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 211 järgi ei ole selleks õigust.
(1) Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist toimetab Riigikohus kassatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega teistele menetlusosalistele kätte. Koos kassatsioonkaebuse kättetoimetamisega teeb Riigikohus menetlusosalistele teatavaks tähtaja, mille jooksul nad võivad esitada kirjaliku vastuse kassatsioonkaebusele. Riigikohus võib kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama.
(2) Vastuses kassatsioonkaebusele tuleb muu hulgas märkida:
1) kas on mõni kassatsioonkaebuse menetlemist takistav puudus;
2) kas menetlusosaline nõustub kassatsioonkaebusega või vaidleb sellele vastu;
3) põhjendatud vastuväited kassatsioonkaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja õigusnormid, millele menetlusosaline oma vastuväited rajab;
4) menetlusosalise taotlused koos põhjendustega ja muude taotluse lahendamiseks vajalike andmetega;
5) kas menetlusosaline soovib kohtuistungist osa võtta, arvestades, et kui kohtuistungil asja arutamise soovi ei märgita, eeldatakse menetlusosalise nõusolekut kirjaliku menetlusega.
(3) Kehtetu
(4) Vastuse ja menetlusosalise muu seisukoha kassatsioonkaebuse kohta toimetab Riigikohus teistele menetlusosalistele koos vastusele või seisukohale lisatud dokumentide ärakirjadega kätte, kui ei saa eeldada, et dokument või selle ärakiri on menetlusosalisel olemas.
(1) Pärast kassatsioonimenetluse vastaspoolele ja kolmandale isikule kassatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja möödumist otsustab Riigikohus kolmeliikmelises koosseisus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise, menetlusosalisi välja kutsumata.
(2) Kui Riigikohtule on selge kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise põhjendatus või põhjendamatus, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustada ka kassatsioonkaebust teistele menetlusosalistele saatmata või enne kassatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja möödumist.
(3) Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui:
1) kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;
2) kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktis 1 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks.
(4) Kui kassatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib vastukassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda üksnes põhjusel, et vastukassatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
(5) Kui üks kassatsioonkaebus kahest või enamast ühel ajal Riigikohtule menetlusse võtmiseks sama ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusest võeti menetlusse, võetakse menetlusse ka ülejäänud nõuetekohased kassatsioonkaebused.
(6) Kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, kui Riigikohus on veendunud, et puudub alus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel. Kassatsioonkaebust ei pea menetlusse võtma ka siis, kui Riigikohus on veendunud, et kassatsioonkaebuse menetlemisega ei ole võimalik saavutada kassatsioonkaebuse eesmärki. Kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja seadus võimaldaks asja läbi vaadata lihtmenetluses, võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahendil on põhimõtteline tähtsus seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast.
(7) Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruses märgitakse ära menetlusse võtmise või sellest keeldumise õiguslik alus. Määruse ärakiri saadetakse kõigile menetlusosalistele.
(7¹) Kui Riigikohus ei ole enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need Riigikohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul Riigikohtu määruse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(8) Kehtetu
(9) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja kaebuse üldise kirjelduse. Kinnises menetluses esitatud kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja haldusasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
(1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele, või kui kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.
(2) Kui kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus on ilmselt kõrvaldatav, jätab kohus määrusega kassatsioonkaebuse käiguta ja määrab kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(3) Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale.
(4) Riigikohus võib määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.
(1) Kassaator võib Riigikohtule esitatud kirjaliku avaldusega loobuda kassatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Kassatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et kassaator ei ole kassatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Kassatsioonkaebusest loobumise korral ei saa kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
(3) Kui kassatsioonkaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus teistele menetlusosalistele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui teised menetlusosalised soovivad kassatsioonkaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist, peavad nad seda vastuses märkima.
(4) Kui teine menetlusosaline ei ole ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastukassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, teeb Riigikohus kassatsioonkaebusest loobumise korral määruse, millega lõpetab kassatsioonimenetluse.
(5) Kui kassatsioonitähtaja jooksul on esitanud kassatsioonkaebuse mitu menetlusosalist, lõpetatakse ainult selle kassatsioonkaebuse menetlus, millest loobuti.
(6) Kassatsioonkaebusest loobumise võtab Riigikohus vastu määrusega, milles märgitakse kassatsioonkaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed.
Kassatsioonimenetluses kaebusest loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise korral tühistab Riigikohus määrusega eelnevad otsused ning lõpetab asja menetluse.
(1) Riigikohus vaatab kassatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et vajalik on korraldada kohtuistung, määrab ta kohtuistungi.
(2) Kassatsioonkaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab Riigikohus kindlaks tähtaja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada täiendavaid avaldusi või seisukohti, samuti asja lahendava kohtukoosseisu ning otsuse teatavakstegemise aja, ning teatab sellest menetlusosalistele.
Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus kindlaks kohtuistungi aja ja koha ning asja lahendava kohtukoosseisu ning toimetab menetlusosalistele kätte kutse istungile. Kohtuistungi aja määramisel arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust. Koos teatisega kohtuistungi aja ja koha kohta saadetakse kassaatorile ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele.
§ 225. Asja läbivaatamine Riigikohtu halduskolleegiumi istungil
(1) Kohtuistungi avab kohtukoosseisu eesistuja, tehes teatavaks haldusasja läbivaatava kohtukoosseisu ja selgitades, milline haldusasi ja kelle kassatsioonkaebuse alusel läbi vaadatakse.
(2) Kohus selgitab, kes menetlusosalistest on kohtuistungile ilmunud, kontrollib nende volitusi ning küsib kassaatorilt ja teistelt menetlusosalistelt, kas neil on taandus- või muid taotlusi.
(3) Haldusasja läbivaatamisel kohtuistungil võib asja ettevalmistanud kohtunik vajaduse korral teha asja kohta ettekande, milles annab ülevaate menetluse varasemast käigust ja kassatsioonkaebuse ning vastuse sisust.
(4) Pärast ettekannet kõneleb kassaator, seejärel vastaspool ja kolmandad isikud, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja.
(5) Pärast kassatsioonimenetluse poolte ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi, teatades kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeva. Vajaduse korral võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aega pikendada.
§ 226. Haldusasja üleandmine halduskolleegiumi kogu koosseisule
(1) Haldusasi antakse koosseisu kuuluva kohtuniku ettepanekul läbivaatamiseks üle halduskolleegiumi kogu koosseisule, kui:
1) halduskolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad haldusasja lahendamisel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel;
2) koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel või üleandmine on koosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks.
(2) Asja halduskolleegiumi kogu koosseisule läbivaatamiseks andmine otsustatakse määrusega, mille ärakiri edastatakse menetlusosalistele. Menetlusosalistele tehakse aegsasti teatavaks uue kohtuistungi toimumise aeg, koht või asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning asja lahendav kohtukoosseis.
(3) Halduskolleegiumi kogu koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku.
(4) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, on istungi eesistujaks Riigikohtu halduskolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim halduskolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.
(1) Kui Riigikohtus haldusasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse haldusasi määrusega lahendada erineval seisukohal olevate kolleegiumide vahelisele erikogule.
(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. Erikogu koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees eesistujana, kaks riigikohtunikku halduskolleegiumist ja kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukohast halduskolleegiumi seisukoht erineb. Kolme kolleegiumi vahelise erikogu koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees eesistujana ja igast kolleegiumist kaks riigikohtunikku.
(3) Asja ettekandja on halduskolleegiumi esimehe määratud halduskolleegiumi liige.
(1) Haldusasi antakse halduskolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:
1) halduskolleegiumi kogu koosseisu enamus asub seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogu seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel;
2) asja lahendamine üldkogus on halduskolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt;
3) haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
(2) Asja üldkogule üleandmine, samuti üldkogu istungi aeg ja koht tehakse teatavaks kassaatorile ja teistele menetlusosalistele. Üldkogule lahendada antud asja ettekandja on halduskolleegiumi esimehe määratud halduskolleegiumi liige.
§ 228¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.
(1) Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Kohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
(2) Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Lisaks arvestab Riigikohus asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, sealhulgas kohtuistungi protokollist nähtuvaid asjaolusid.
(3) Riigikohus on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
(4) Riigikohus ei ole seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
(5) Haldus- või ringkonnakohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt on siduv ka kassatsioonimenetluses.
(1) Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine, sealhulgas kohaldamata jätmine, või kohtumenetluse normi oluline rikkumine.
(2) Käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise korral ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ning tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse. Kui nimetatud normi rikkus halduskohus ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
(3) Riigikohus võib ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendusest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või halduskohtule ka käesoleva seadustiku § 199 lõikes 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.
(4) Riigikohus võib lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka käesoleva seadustiku § 199 lõigetes 1 ja 2 nimetamata rikkumise, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus ja rikkumist ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada.
(5) Riigikohtul on kassatsioonkaebuse läbivaatamisel õigus:
1) jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata;
2) tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule;
3) tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule või jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus;
4) tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus;
5) muuta ringkonnakohtu või halduskohtu otsust või teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata, kui asjas ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta;
6) muuta ringkonnakohtu või halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
(6) Kui halduskohus või ringkonnakohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma kaebuse või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu või mõlema kohtu otsused määrusega, millega ühtlasi jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse.
(1) Riigikohus lahendab kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu otsusele kohaldatakse halduskohtu otsuse kohta sätestatut, kui käesolev paragrahv ei sätesta teisiti.
(2) Otsuse sissejuhatuses märgib kohus lisaks ringkonnakohtu otsuse andmetele, kes on kassatsioonkaebuse esitanud.
(3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse menetluse senine käik ja tehtud kohtuotsused, samuti menetlusosaliste kassatsioonimenetluses esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, tõendid menetlusõiguse normi rikkumise kohta ning menetlusosaliste taotlused.
(4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse Riigikohtu järeldused ja õigus, mida Riigikohus kohaldas.
(5) Kui Riigikohus tühistab alama astme kohtu otsuse ja ei saada asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetluslike küsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma ringkonnakohus.
(6) Kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama. Riigikohus peab sel juhul märkima, et järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust.
(7) Mõjuval põhjusel, eelkõige lihtmenetluses, võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes resolutsioonina.
§ 232. Riigikohtu lahendi jõustumine ja avaldamine
(1) Riigikohtu otsus või määrus edastatakse menetlusosalistele. Otsuse või määruse ärakiri saadetakse menetlusosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allkirjastamise päev.
(2) Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja on lõplikud.
(1) Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
(2) Riigikohtu erikogu otsus on õiguse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.
(3) Riigikohtu üldkogu otsus on õiguse kohaldamisel Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele kohustuslik, kuni üldkogu ise ei ole teinud teistsugust otsust.
Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse kassatsioonimenetluse peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
(1) Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
(2) Määruskaebuses võib tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
(3) Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kui kohus tunnistas asja lahendamisel määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
1) Määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:
1) määruskaebuse esitaja nimi, elu- või asukoht, postiaadress ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed;
2) kaevatava määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number;
3) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;
4) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses ringkonnakohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse;
5) määruskaebuse põhjendus, muu hulgas nõuet põhjendavad asjaolud, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane;
6)
7) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
Riigikohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatut järgides. Riigikohus võtab määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse või määruskaebuse, mille seadus võimaldab läbi vaadata lihtmenetluses, menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata haldustoiminguks loa andmise või sellest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse korral.
(1) Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Määruskaebusest loobumise võtab Riigikohus vastu määrusega, millega lõpetab määruskaebuse menetluse. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada.