(1) Kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist viia läbi katkematult, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist.
(2) Kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kohus ei ole abinõu valikul taotlusega seotud.
(3) Taotluse rahuldamata jätmine või kohtumenetluse kiirendamiseks taotluses märgitust erineva abinõu rakendamine vormistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul põhistatud määrusega. Määrust, millega otsustatakse rakendada taotluses märgitud kohtumenetluse kiirendamise abinõud, ei pea põhistama.
(4) Uue taotluse võib esitada pärast kuue kuu möödumist eelmise taotluse kohta tehtud kohtumääruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse sel põhjusel, et asja menetlev kohus ei ole määruses ette nähtud abinõu tähtaegselt rakendanud.
(5) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
§ 274². Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega
(1) Kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 205² sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest, millega lõpetatakse kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, teatatakse kohtu esimehele.
(3) Määrus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu või keeldutakse sellel alusel menetluse lõpetamisest, on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
(2) Kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Kui süüdistatav on alla 21-aastane isik, teeb kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kontrolli vähemalt ühe korra kahe kuu jooksul.
(3) Kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust, selgitab kohus enne määruse tegemist kohtuistungil või kirjalikus menetluses välja prokuröri, kaitsja ja vajaduse korral ka süüdistatava seisukoha.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusest, millega tunnistatakse süüdistatava vahi all viibimine jätkuvalt põhjendatuks, teatatakse kohtu esimehele.
(5) Kui kohus on kohtulikul arutamisel valinud tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva süüdistatava suhtes tõkendina vahi all pidamise teda küsitlemata, viiakse vahistatu viivitamata ja hiljemalt 72 tunni jooksul tagaotsitava tabamisest või süüdistatava Eestisse toimetamisest küsitlemiseks asja arutava kohtu või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde.
(6) Tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise peale võivad prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse.
Kohus võib tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks, tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks, kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamiseks, muude kohtumenetluse korralduslike küsimuste otsustamiseks või kohtumenetluse poole taotluse lahendamiseks pidada korraldava istungi, järgides käesolevas seadustikus eelistungi kohta sätestatut, kui neid küsimusi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada kohtuistungil kohtuliku arutamise käigus.
§ 276². Ütluste deponeerimine pärast süüdistusakti saatmist kohtusse
(1) Kui pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ilmnevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma, võib prokurör, kaitsja või süüdistatav enne kohtulikku uurimist või kohtuistungite vaheajal taotleda kohtult tunnistaja ütluste deponeerimist.
(2) Ütlused deponeeritakse asja arutava kohtu juures käesoleva seadustiku § 69¹ lõigetes 2–6 ettenähtud korras.
(3) Kui kohtumenetluse pool soovib deponeerida sellise tunnistaja ütlusi, keda ei ole süüdistus- ega kaitseaktis kohtusse kutsutava isikuna märgitud ega kohtueelses menetluses üle kuulatud, võib kohus taotluse rahuldada käesoleva seadustiku §-s 286¹ nimetatud tingimustel.
(1) Kohtunik, avanud kohtuistungi:
1) teatab, milline kriminaalasi tuleb arutusele;
2) selgitab, kes kohtumenetluse pooltest on ilmunud;
3) selgitab, kas kutsed on kätte saadud ja millised on ilmumata jäämise põhjused.
(2) Kohtuistungi sekretär kannab kohtule ette, kas kutsutud tunnistajad, ekspert, asjatundja ja tõlk on kohtuistungile ilmunud.
(3) Kohus võib nõuda, et kohtumenetluse pool esitaks kutse kättetoimetamise tõendamiseks käesoleva seadustiku § 165 lõikes 5 nimetatud dokumendid. Kutse kättetoimetamist võib tõendada ka tunnistajale kutse kätte toimetanud pooleks mitteoleva isiku suulise või kirjaliku kinnitusega.
(1) Kui kohtuistungist võtab osa tõlk, teeb kohus teatavaks tema nime. Koosseisulise tõlgi puhul selgitatakse, et ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest.
(2) Koosseisuvälisele tõlgile selgitab kohtunik käesoleva seadustiku § 161 lõikes 5 sätestatud õigusi.
(3) Koosseisuvälist tõlki hoiatatakse enne tõlkima asumist, et teadvalt valesti tõlkimine toob kaasa kriminaalkaristuse.
§ 279. Süüdistatava isikusamasuse tuvastamine ning talle tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(1) Kohtunik tuvastab süüdistatava isikusamasuse ning teeb kindlaks, kas ta on saanud süüdistusakti koopia.
(2) Kui süüdistatav ei ole süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruse koopiat kätte saanud, annab kohus need talle kätte ja süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja nendega tutvumiseks või vajaduse korral lükkab kohtuistungi edasi.
(3) Süüdistatavale selgitatakse käesoleva seadustiku § 35 lõikes 2 sätestatud õigusi ja kohustusi.
§ 283. Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine
Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
§ 284. Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine
(1) Kohtunik teeb teatavaks kohtukoosseisu ning prokuröri, kaitsja, esindaja, eksperdi, asjatundja, tõlgi ja kohtuistungi sekretäri nime ning selgitab kohtumenetluse pooltele õigust esitada taandamistaotlus käesoleva seadustiku §-des 49–59, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.
(2) Pärast taandamistaotluste lahendamist küsib kohtunik, kas pooltel on enne kohtulikku uurimist muid taotlusi.
(3) Kohus lahendab taotlused määrusega.
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku pidada avakõne.
(2) Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb.
(3) Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud.
(4) Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku anda ülevaade tsiviilhagist või avalik-õiguslikust nõudeavaldusest ja seda kinnitavatest tõenditest, mida prokuröri avakõnes ei käsitletud, või avaldab ise tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse.
(5) Pärast kannatanu või kannatanu esindaja esinemist või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse avaldamist kohtu poolt teeb kohtunik süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale ja tsiviilkostja esindajale ettepaneku anda arvamus, kas tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud.
(1) Tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega.
(2) Kohtumenetluse pooled võivad omavahel kokku leppida, et tõendeid uuritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtust erinevas järjekorras. Sellisel juhul määrab kohus tõendite uurimise järjekorra kohtuistungi protokolli kantava määrusega kohtumenetluse poolte kokkuleppe kohaselt.
(1) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab sellise tõendi kogumise, mis on lubatav ja millel on kriminaalasjas tähtsust.
(2) Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, kui:
1) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega;
2) tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada;
3) tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud;
3¹) kohus on tunnistanud asjaolu, mille tõendamiseks tõendit esitada soovitakse, omaks võetuks või üldtuntuks;
4) esineb mõni käesolevas jaos nimetatud alus tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks.
(2¹) Taotlus tõend lubamatuks tunnistada on lubatud esitada üksnes juhul, kui pool ei saanud taotlust mõjuval põhjusel varem esitada.
(3) Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus määruse, mis kantakse kohtuistungi protokolli.
(4) Kohus lahendab tõendi lubatavuse küsimuse võimalikult kohe pärast sellekohase vaidluse tekkimist selliselt, et vaidlustatud tõendi sisu ei saaks kohtule enne selle lubatavuse küsimuses seisukoha võtmist teatavaks suuremas osas kui see, mis on vältimatult vajalik tõendi lubatavuse otsustamiseks. Tõendit, mille kohus on lubamatuks tunnistanud, kohtuistungil ei uurita ja kohtutoimikusse ei võeta.
§ 286². Varasem ristküsitlus samas või teises kriminaalasjas
(1) Isiku poolt sama kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui ütlused, mis isik annaks menetletavas kriminaalasjas kohtuistungil.
(2) Isiku poolt teise kriminaalasja kohtulikul arutamisel antud ütlused on lubatavad tõendina samadel asjaoludel kui deponeeritud ütlused või käesoleva seadustiku §-s 294 nimetatud juhul.
(3) Varasema ristküsitluse käigus antud ütlused on tõendina lubatavad, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on selle ristküsitluse või muude menetlusnormide rikkumise tõttu välistanud.
(1) Kohtulikus eelmenetluses omaks võetuks tunnistatud asjaolu avaldab sellele asjaolule tuginev pool kohtuistungil asjakohases osas ja otstarbekal viisil kohtumäärusest, millega asjaolu omaks võetuks tunnistati. Kui kohus leiab, et see ei riku kohtuistungi avalikkuse põhimõtet, võib omaks võetud asjaolu jätta avaldamata.
(2) Kui pool taotleb asjaolu tuvastamist omaksvõtu alusel kohtuistungil, esitab ta kohtule käesoleva seadustiku § 60 lõikes 4 nimetatud kirjaliku avalduse, milles omaksvõtt sisaldub. Suuliselt kohtuistungil esitatud ja protokolli kantud omaksvõtu kohta ei ole eraldi avaldust vaja esitada.
(3) Kohus võib enne asjaolu omaks võetuks tunnistamise taotluse lahendamist küsitleda omaksvõtuga seotud kohtumenetluse pooli, et teha kindlaks, kas nad saavad aru omaksvõtu menetluslikust tähendusest ja kas omaksvõtt on vabatahtlik.
(4) Kui kohus kohtuliku uurimise käigus leiab, et asjaolu, mis oli varem tunnistatud omaks võetuks, ilmselgelt ei saa esineda, lükkab kohus omaksvõtu tagasi ja annab pooltele võimaluse selle asjaolu kohta tõendeid esitada.
(5) Omaksvõtust võib pool taganeda üksnes teiste kohtumenetluse poolte ja kohtu nõusolekul või juhul, kui taganev pool tõendab, et omaks võetud asjaolu ei esine ja pool ei saanud mõjuval põhjusel varem selle kohta tõendeid esitada.
(1) Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 288.
(2) Tunnistaja kuulatakse üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta.
(3) Kehtetu
(4) Leppenimega tunnistaja kuulatakse üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 67 lõikes 5 ja § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras. Menetlusosalised esitavad oma küsimused leppenimega tunnistajale kohtuniku kaudu.
(5) Kohus võib poole taotlusel või omal algatusel lubada kaugülekuulamist käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või kasutada tunnistajat süüdistatava eest varjavat vaheseina. Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid süüdistatava nõusolekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(6) Ülekuulatud tunnistaja võib istungisaalist lahkuda vaid kohtu loal.
(1) Kohtunik tuvastab tunnistaja isikusamasuse ning selgitab, millised on tunnistaja suhted süüdistatava ja kannatanuga ning kannatanu suhted süüdistatavaga.
(2) Tunnistaja isikuandmeid ei avaldata, kui tunnistaja on käesoleva seadustiku § 67 kohaselt tema turvalisuse tagamiseks muudetud anonüümseks.
(3) Ülekuulamise algul tutvustab kohus tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab tunnistajalt selle kohta allkirja.
(4) Kohtunik hoiatab neljateistaastast või vanemat tunnistajat, et seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest karistatakse teda kriminaalkorras.
(5) Tunnistajat, kes on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest ja talle selgitatakse õigust ütluste andmisest keelduda.
(1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena see kohtumenetluse pool, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud.
(1¹) Kui lisaks prokuratuurile on sama tunnistaja kutsumist taotlenud ka teine kohtumenetluse pool, on tunnistaja esmasküsitlejaks teistsuguse kokkuleppe puudumise korral prokurör. Muul juhul, kui sama tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu kohtumenetluse poolt ja pooled esmasküsitlemise õiguses kokkuleppele ei jõua, määrab esmasküsitleja kohus.
(1²) Kui kohtumenetluse poolel on kohtumenetluses kaitsja või esindaja, viib ristküsitluse läbi tema. Kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav võivad esitada tunnistajale küsimusi pärast oma kaitsjat või esindajat kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt kohtumenetluse poole huve.
(2) Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus ülejäänud kohtumenetluse pooltelt.
(2¹) Poolte vahel teistsuguse kokkuleppe puudumise korral on teisesküsitlemise järjekord järgmine:
1) prokuratuuri tunnistajaid küsitleb esimesena kannatanu, seejärel kaitsja, tsiviilkostja ja kolmas isik;
2) kaitse tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kaitsjad, seejärel prokurör, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik;
3) kannatanu tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kannatanud, seejärel prokurör, kaitsja, tsiviilkostja ja kolmas isik;
4) tsiviilkostja tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud tsiviilkostjad, seejärel kaitsja, kolmas isik, kannatanu ja prokurör;
5) kolmanda isiku tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kolmandad isikud, seejärel tsiviilkostja, kaitsja, prokurör ja kannatanu.
(3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud kohtu loata suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.
(4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib kohtu loata esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.
(4¹) Kohus võib lubada ristküsitlust läbi viia mitmes osas, kui see on otstarbekas, ja anda kohtumenetluse poolele täiendava võimaluse tunnistajat ristküsitluse käigus küsitleda, kui selleta saaksid oluliselt kahjustada kohtumenetluse poole huvid.
(5) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakohatu. Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust.
(5¹) Ristküsitlusel suunavate küsimuste esitamisel ning kohtu poolt loa andmisel arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 288¹ sätestatut.
(6) Kohtul on õigus kriminaalmenetluse asjaolude kohta küsitleda tunnistajat pärast seda, kui pooled on tunnistajat küsitlenud.
(7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
(8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 ning § 68 lõikeid 3 ja 6.
(9) Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool:
1) kasutada näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad tunnistaja ütlusi esitada, olemata samas eksitavad;
2) esitada kohtule asitõendeid ja dokumente;
2¹) näidata kohtu poolt vastu võetud asitõendeid ja dokumente ning esitada tunnistajale nende kohta küsimusi;
3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina.
(10) Kehtetu
(1) Kohus võib lubada esitada suunavaid küsimusi esmasküsitlusel, kui tunnistaja on esmasküsitleja suhtes selgesti vaenulikult meelestatud, üritab ilmselt varjata tõtt või hoiab küsimustele vastamisest kõrvale.
(2) Ülekuulamise ladusama kulgemise eesmärgil võib kohus muul juhul lubada esitada suunavaid küsimusi, kui:
1) pooled on sellega nõus;
2) küsimus puudutab asjaolu või sisaldab väidet, milles ei ole vaidlust;
3) küsimus on vajalik küsitluse eseme sissejuhatuseks;
4) tunnistajal on vanuse või terviseseisundi tõttu raske mõista mittesuunavaid küsimusi;
5) tunnistaja kinnitab, et mäletab küsitluse esemeks olevaid asjaolusid halvasti.
(3) Kui pool ei ole taotlenud kohtult küsimuse kõrvalejätmist enne sellele vastamise alustamist, siis loetakse ta küsimusega nõustunuks ning kohus ei pea suunavaks küsimuseks eraldi luba andma.
(1) Ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib pool ristküsitluse käigus küsitleda tunnistajat tema varasemate samu asjaolusid puudutavate väidete kohta ning avaldada asjakohases ulatuses tunnistaja varasemaid väiteid sisaldavaid dokumente ja andmekandjaid.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib üle kuulata isiku, kellele tunnistaja on varem esitanud väite, mis puudutab asjaolusid, mille kohta tunnistaja ristküsitlusel ütlusi andis.
(5) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kinnitamiseks võib tema varasemate väidete kohta tõendeid uurida juhul, kui vastaspool on ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud.
§ 289¹. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus tõendina ristküsitlemise võimalusel
(1) Kohus võib käesoleva seadustiku § 288 lõikes 9 nimetatud alusel kasutatud tunnistaja varasemad ütlused tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta, kui:
1) ütlused on deponeeritud või
2) ütlused puudutavad menetletava kuriteoga tunnistajale tekitatud kahju, need anti vahetult pärast kuriteo toimepanemist ning on alust arvata, et isik mäletas kõnealuseid asjaolusid ütluste andmise ajal oluliselt paremini kui kohtumenetluse käigus.
(2) Kohus võtab käesoleva seadustiku §-s 289 nimetatud alusel avaldatud varasemad ütlused vastu tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, kui need on deponeeritud.
(3) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva seadustiku § 288 lõikes 5 ettenähtud juhul, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus § 291 lõikes 3 sätestatud tingimusi silmas pidades tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta tunnistaja varasemad ütlused selle kohta, millele tunnistaja keeldus vastamast.
(1) Alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisel ei kasutata ristküsitlust.
(2) Kohus võib kaasata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisse lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal.
(3) Kohtunik teeb alla neljateistaastasele alaealisele tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab.
(4) Pärast seda, kui alla neljateistaastane alaealine tunnistaja on ütlused andnud, küsitlevad teda prokurör ja kaitsja kohtu määratud järjekorras. Süüdistatav võib esitada küsimusi kaitsja kaudu.
(5) Kohus jätab lubamatud ja asjasse mittepuutuvad küsimused kõrvale. Kohtu loal võib tunnistajale esitada suunavaid küsimusi.
(6) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit ning vanust arvestades võib kohus katkestada ülekuulamise poolte poolt ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
(7) Kui alaealise kohalolek pärast ülekuulamist ei ole vajalik, eemaldab kohus ta istungisaalist.
§ 290¹. Alaealise, psüühikahäirega või puudega tunnistaja ütluste vastuvõtmise erisused
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta tunnistaja kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta, kui:
1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult tema psüühikale;
2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
3) tunnistaja on kohtus ütluste andmist takistava kõne-, meele- või vaimupuudega või psüühikahäirega.
(2) Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi uurimist, et tunnistajat on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda, võib ta küsitleda tunnistajat omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.
§ 291. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus ristküsitlemise võimaluseta
(1) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja:
1) on surnud;
2) keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
3) ei ole võimeline ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu;
4) asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha;
5) ei saa kohtusse ilmuda muu takistuse tõttu, mis on kõrvaldamatu või mille kõrvaldamise kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured, ning taotluse esitanud pool on teinud kõik mõistlikud pingutused tema kohtusse toimetamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubab kohus tõendina esitada varasemaid ütlusi, kui ütlused on deponeeritud käesoleva seadustiku §-s 69¹ sätestatud korras või kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses;
2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks;
3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid;
4) ütlused on saadud isiku vahetul või audio-videosalvestatud kaugülekuulamisel.
§ 291¹. Tunnistaja varasemad ütlused kohtus tõendina poolte kokkuleppel
Prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja kokkuleppel võib kohus jätta tunnistaja ristküsitlemata ning tõendina vastu võtta tema kohtueelses menetluses antud ütlused.
§ 292. Ekspertiisiakti avaldamine ja eksperdi ülekuulamine
(1) Kohtumenetluse pool võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu ekspertiisiakti. Ekspertiisiakti esitamisel tõendina juhindutakse käesoleva seadustiku § 296 lõigetest 2–4.
(2) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.
(3) Eksperdi ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku § 109 lõikest 2 ning §-dest 286²–289¹ ja 291.
(1) Asjatundja ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 286²–289¹ ja 291.
(2) Kui sama isik annab kriminaalasjas ütlusi nii asjatundja kui ka tunnistajana, siis kuulatakse ta võimaluse korral üle ühe menetlustoimingu käigus.
(1) Süüdistatava ülekuulamisel kohtus juhindutakse käesoleva seadustiku §-st 286² ja §-dest 288–289¹. Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
(2) Süüdistatava ülekuulamise rakendamisel tuvastab kohus süüdistatava isikusamasuse, tutvustab süüdistatavale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid, selgitab, et kohtus peab rääkima tõtt, ning võtab süüdistatavalt selle kohta allkirja.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
1) Kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
2) kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta.
(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata ekspertiisi.
(2) Kohtumenetluse pooled esitavad eksperdile küsimusi kohtu vahendusel kirjalikult. Kohus vaatab küsimused läbi, jätab asjasse mittepuutuvad või väljapoole eksperdi eriteadmisi jäävad küsimused kõrvale ning koostab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused.
(3) Kohus avaldab eksperdile esitatavad lõplikud küsimused ja koostab ekspertiisimääruse, järgides käesoleva seadustiku § 106.
(4) Ekspert võib kohtus osaleda ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimises ja kohtu loal esitada menetlusosalistele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta.
(5) Ekspertiis tehakse käesoleva seadustiku §-de 99–104 ning 107–108 kohaselt.
§ 296. Teabesalvestise, asitõendi või dokumendi esitamine tõendina
(1) Kohtumenetluse pool võib taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu teabesalvestise, asitõendi või dokumendi, arvestades käesoleva seadustiku §-des 289¹, 290¹, 291, 292 ja 294 sätestatud piiranguid.
(2) Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamiseks esitab prokurör selle omal algatusel või teise kohtumenetluse poole taotlusel kohtule.
(3) Kui kohus võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, avaldab tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle asjakohases ulatuses viisil, mis arvestab konkreetse tõendi olemust ja selle kasutamise eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.
(3¹) Kui pool avaldab tõendi viisil või mahus, mis on tõendi olemust ja selle avaldamise eesmärki arvestades selgelt ebaotstarbekas ja üleliia ajamahukas, võib kohus määrata, kuidas tõend avaldatakse.
(4) Kohtumenetluse pool võib tõendi avaldamise käigus kasutada näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad tõendit esitada, olemata samas eksitavad. Samuti võib pool tõendi avaldamise käigus esitada kohtule asitõendeid ja dokumente.
§ 296¹. Tõendite esitamine tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel
(1) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamiseks võib menetlusosaline lisaks esitada ka selliseid tõendeid, mis ei ole olulised süüküsimuse lahendamiseks.
(2) Kohus võib teha menetlusosalisele ettepaneku esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamiseks täiendavaid tõendeid, kui need ei mõjuta käesoleva seadustiku § 306 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimuste lahendamist.
(3) Tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
(4) Tõendid tuleb esitada kohtu määratud tähtajal.
§ 296². Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine
(1) Kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, kui:
1) isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta käesoleva seadustiku § 38¹ lõikes 1 või 2, §-s 37¹ või § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
2) kannatanu on võtnud tsiviilhagi tagasi;
3) kannatanu ei ole tasunud riigilõivu, kui riigilõivu tasumine on seaduse järgi kohustuslik;
4) kriminaalmenetlus lõpetatakse;
5) esineb muu seaduses nimetatud alus.
(2) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine vormistatakse kohtumäärusega.
(3) Kohus selgitab kannatanule, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse kohta haldusakti andmist haldusmenetluses.
(4) Kannatanu võib tsiviilhagi süüdistatava või tsiviilkostja nõusolekuta tagasi võtta kuni kohtuliku arutamise alguseni. Süüdistatava või tsiviilkostja nõusolekul võib kannatanu tsiviilhagi tagasi võtta kuni kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa. Süüdistatava või tsiviilkostja nõusolekuta võib kannatanu kohtu loal tsiviilhagi tagasi võtta kuni kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa, kui kohus leiab, et see on vajalik hagi kohta mõistliku aja jooksul otsuse vastuvõtmiseks.
(5) Kannatanu võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagasi võtta kuni kohtuliku arutamise alguseni.