§ 489⁵². Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine
(1) Euroopa uurimismäärust on kohtueelses menetluses pädev koostama ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele edastama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
(2) Euroopa uurimismäärus koostatakse ja edastatakse üksnes juhul, kui:
1) Euroopa uurimismääruse koostamine on kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi;
2) Euroopa uurimismäärusega taotletavat menetlustoimingut saaks teha samadel tingimustel riigisiseses kriminaalmenetluses.
(3) Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse tõendite hoiulevõtmiseks, siis märgitakse Euroopa uurimismääruses, kas tõendid edastatakse Eestile või jäävad need täitva riigi valdusesse, tuues välja tõendite hoidmise kestuse või prognoositava kuupäeva tõendite üleandmise taotluse esitamise kohta.
(4) Kui täitmiseks saadetud Euroopa uurimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat asutust.
(5) Euroopa uurimismääruse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106072017013 määrusega.
§ 489⁵³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 rakendamine
Euroopa Liidu liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1–38), sätestatust ei tulene teisiti.
§ 489⁵⁴. Arestimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine
(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsust on pädev menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur ning tunnustama kohus. Prokuratuur võib kohustada arestimisotsust täitma uurimisasutuse.
(2) Arestimistunnistuse abil edastatud arestimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara arestimine käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras kohtu määrusega. Arestimisotsuse tunnustamiseks ning vara arestimise otsustamiseks on pädev Harju Maakohus. Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestimise otsustada prokuratuur käesoleva seadustiku § 142 lõikes 3 sätestatud korras.
(3) Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.
(4) Prokuratuur teavitab pärast arestimisotsuse täitmist talle teadaolevaid puudutatud isikuid arestimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest. Kaebus arestimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse või uurimisasutuse tegevuse peale seoses arestimisotsuse täitmisega esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.
(5) Arestimisotsuse edastamiseks arestimistunnistuse abil on arestimistunnistust pädev koostama ja edastama kohtueelses menetluses prokuratuur ja kohtumenetluses kohus.
§ 489⁵⁵. Konfiskeerimisotsuse tunnustamine, täitmine ja edastamine
(1) Eestile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1805 alusel konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsust on pädev menetlema Justiits- ja Digiministeerium ning tunnustama ja selle täitmist tagama kohus. Konfiskeerimisotsust täidetakse käesoleva seadustiku 18. peatükis sätestatud korras.
(2) Konfiskeerimistunnistuse abil edastatud konfiskeerimisotsuse tunnustamisel otsustatakse vara konfiskeerimine kohtu määrusega. Konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukoha järgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsuse täitmine otsustatakse kirjalikus menetluses, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja ei taotle suulist menetlust. Konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsustamiseks peetavast kohtuistungist võtavad osa prokurör, süüdimõistetud isiku kaitsja ning kolmas isik või tema esindaja.
(3) Kohus edastab määruse ja info konfiskeerimisotsuse täitmise kohta Justiits- ja Digiministeeriumile, kes teavitab taotleva riigi pädevat asutust konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest, tunnustamata ja täitmata jätmisest, täitmise edasilükkamisest ja täitmise võimatusest.
(4) Kohus teavitab pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamist talle teadaolevaid puudutatud isikuid konfiskeerimisotsuse tunnustamisest. Kaebus konfiskeerimisotsuse tunnustamise aluseks olnud kohtu määruse peale esitatakse maakohtule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud, käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kümne tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses.
(5) Konfiskeerimisotsust konfiskeerimistunnistuse abil edastama on pädev samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus. Kohus koostab ja edastab konfiskeerimistunnistuse omal algatusel või prokuratuuri taotlusel.
(1) Euroopa vahistamismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile isiku kinnipidamiseks, vahi alla võtmiseks ning loovutamiseks kriminaalmenetluse jätkamise või jõustunud kohtulahendiga mõistetud vangistuse täideviimise eesmärgil.
(2) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises üleandmismenetluses isiku loovutamisel küsimustes, mis ei ole reguleeritud Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus (ELT L 149, 30.04.2021, lk 10–2539) ja Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises üleandmismenetlust käsitlevas lepingus (ELT L 292, 21.10.2006, lk 2–19).
(1) Isiku loovutamine tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks taotlevas riigis on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isiku loovutamine, sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, on lubatud käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 sätestatud kuritegude puhul.
(3) Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
§ 492. Isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Isiku loovutamine ei ole lubatud, kui:
1) kuriteole võib kohaldada karistusseadustikku ning amnestiaakt välistab vahistamismääruse aluseks olevas kuriteos Eestis karistuse kohaldamise;
2) isik on teises liikmesriigis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või kandmisel või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
3) isik, kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus, on noorem kui neljateistaastane;
4)
5) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.
(1¹) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis.
(2) Isiku loovutamisest võib keelduda, kui:
1) vahistamismääruse aluseks olev ja käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 nimetamata tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhul;
2) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga alustatud Eestis kriminaalmenetlust;
3) isiku suhtes on seoses vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga jäetud Eestis kriminaalmenetlus alustamata või menetlus on lõpetatud;
4) kuriteole võib kohaldada karistusseadustikku ja vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on karistusseadustiku järgi aegunud;
5) isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, või süüdimõistva otsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata otsuse teinud riigi seaduse alusel;
6) vahistamismääruse aluseks olev kuritegu on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteole ei saa samadel asjaoludel kohaldada karistusseadustikku;
7)
8) vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku suhtes või Eestis alalise elamisõiguse alusel elava isiku suhtes ja Eesti kohustub vangistust vastavalt oma riigisisesele õigusele ise täitma.
(3) Eesti kodaniku suhtes, kellel on Eestis alaline elukoht, või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku suhtes, kellel on Eestis alaline elamisõigus, võib kriminaalmenetluse ajaks loovutamisel seada tingimuseks, et isikule liikmesriigis mõistetav karistus tuleb täita Eesti Vabariigis.
(4) Kehtetu
(5) Kui taotlevas riigis võib Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks eluaegse vangistuse, võib isiku loovutada tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt on võimalik selle isiku ennetähtaegne vabastamine.
(6) Kui isikul, kelle loovutamist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, peatub Euroopa vahistamismääruse täitmine, kuni pädevalt asutuselt on saabunud teade, et isikult on puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused ära võetud.
(1) Eestile loovutatud või Eesti poolt loovutatud isiku suhtes ei või alustada kriminaalmenetlust, kohaldada vabadust piiravaid abinõusid ega täita kohtuotsust muu enne loovutamist toimepandud kuriteo eest, välja arvatud see kuritegu, millega seoses isik loovutati.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui:
1) loovutatud isikul oli võimalus Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul tema lõplikust vabastamisest arvates või ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) kuritegu ei ole karistatav vangistusega;
3) kriminaalmenetlusega ei kaasne vabadust piiravaid abinõusid;
4) karistus ei too endaga kaasa vabaduse võtmist, välja arvatud vabadust piirav asenduskaristus;
5) isik nõustub vabatahtlikult loovutamisega ja sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1, või pärast loovutusotsuse jõustumist on ta nõustunud sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1;
6) isiku loovutanud liikmesriik on andnud oma nõusoleku täiendava süüdistuse esitamiseks.
(3) Loovutamise laiendamise taotlus esitatakse täitva riigi pädevale õigusasutusele.
(4) Eestile esitatud loovutamise laiendamise taotlus rahuldatakse, kui taotluse aluseks on kuritegu, millele saab kohaldada Euroopa vahistamismäärust.
(5) Loovutamise laiendamise taotluse läbivaatamiseks korraldatakse kohtuistung viie päeva jooksul Euroopa vahistamismääruse kohtusse saabumisest arvates. Otsus laiendamise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse Eestisse saabumisest arvates.
(6) Loovutamise laiendamise kohtuistungist on kohustatud osa võtma:
1) prokurör;
2) isik, kelle loovutamist taotletakse, kui isik ei ole välisriigile üle antud ja ta viibib Eesti Vabariigis;
3) selle isiku kaitsja, kelle loovutamist taotletakse.
(7) Kui loovutamise laiendamist taotlev riik loobub taotlusest või tühistab selle pärast taotluse kohtusse jõudmist, kuid enne loovutamise laiendamise otsustamist, lõpetatakse menetlus kohtumäärusega.
(8) Loovutamise laiendamise määruse või loovutamise laiendamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
§ 494. Loovutamine ja väljaandmine kolmandale riigile
(1) Eestile loovutatud isikut ei saa edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile või välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile seoses kuriteoga, mis pandi toime enne isiku loovutamist, välja arvatud juhul, kui:
1) loovutatud isik ei ole kasutanud võimalust Eestist lahkuda neljakümne viie päeva jooksul tema lõplikust vabastamisest arvates või ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud;
2) isik on loovutamisega käesoleva seadustiku § 493 lõike 2 punkti 5 kohaselt või väljaandmisega nõustunud;
3) isiku loovutanud liikmesriik annab edasiloovutamiseks või väljaandmiseks oma nõusoleku.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigile loovutatud Eesti Vabariigi kodanikku ei või ilma kohtu loata edasi loovutada teisele Euroopa Liidu liikmesriigile ning ilma valdkonna eest vastutava ministri loata välja anda Euroopa Liitu mittekuuluvale riigile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku edasi loovutamise taotlus vaadatakse kohtu poolt läbi nõuetele vastava taotluse kohtusse saabumisest viie päeva jooksul. Otsus edasi loovutamise kohta tehakse 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse Eestisse saabumisest arvates.
(1) Kui isiku loovutamist taotleb mitu riiki, otsustab kohus, milline Euroopa vahistamismäärus täidetakse. Otsustamisel lähtutakse eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ning toimepanemise ajast ja kohast, Euroopa vahistamismääruse esitamise järjekorrast ning sellest, kas määrus on tehtud kohtueelse menetluse läbiviimiseks või jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.
(2) Vajaduse korral võib kohus küsida nõu Eurojustilt.
(3) Kui sama isiku suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus ja väljaandmistaotlus, otsustab valdkonna eest vastutav minister, milline nendest täidetakse, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid.
(1) Loa teise liikmesriigi loovutatava isiku sõiduks Eesti Vabariigi territooriumi kaudu annab Justiits- ja Digiministeerium.
(2) Läbisõidutaotlus peab sisaldama:
1) asjaomase isiku andmeid ja kodakondsust;
2) märget selle kohta, et isiku suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus;
3) teavet kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooni kohta.
(1) Euroopa vahistamismäärusega võib taotleda täitvas riigis asuva vara loovutamist, kui väljanõutav vara on saadud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva kuriteoga või see vara on selles kriminaalmenetluses kasutatav asitõendina.
(2) Vara võib loovutada või selle loovutamist võib taotleda ka juhul, kui Euroopa vahistamismäärust ei saa esitada põhjusel, et isik on surnud või taotlevast riigist põgenenud.
(3) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused loovutatavale varale ja loovutatav vara tagastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule pärast kohtuotsuse jõustumist.
§ 498. Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädevad asutused
(1) Eestile esitatud Euroopa vahistamismäärust on pädev menetlema ja loovutamisotsust vastu võtma:
1) Harju Maakohus, kui isik on kinni peetud Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui isik on kinni peetud Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas.
(2) Loovutamismenetlusalase koostöö keskasutus on Justiits- ja Digiministeerium.
(1) Isiku võib Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks võtta vahi alla käesoleva seadustiku § 217 lõigetes 8 ja 10 sätestatud korras. Loovutamisvahistuse otsustab prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik.
(2) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõigetes 1 ja 10 sätestatud korras enne Euroopa vahistamismääruse saabumist, kui taotluses on kinnitus selle määruse esitamise kohta.
(3) Isiku kinnipidamisel selgitatakse talle tema õigusi ja kinnipidamise alust.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt loovutamisvahistuse otsustamiseks korraldataval istungil küsib kohus isiku seisukohta loovutamisega nõustumise kohta. Antud nõusolekust ei saa loobuda.
(3²) Kui isik on käesoleva paragrahvi lõike 3¹ kohaselt teatanud loovutamisega nõustumisest, võib kohus loovutamisvahistuse otsustamisega samal ajal otsustada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel ka käesoleva seadustiku §-s 502 sätestatut järgides loovutamise.
(4) Isikut teavitatakse, et tal on kinnipidamisest alates õigus tasuta õigusabile ja tõlgi abile nii täitvas kui ka taotlevas riigis. Isikule kohaldatakse käesolevas seadustikus ja vangistusseaduses kahtlustatavale, süüdistatavale ja vahistatule sätestatud õigusi, kohustusi ning piiranguid. Alaealisele isikule kohaldatakse õigusi, mis on alaealisel kahtlustataval või süüdistataval, välja arvatud käesoleva seadustiku § 34 lõike 1¹ punktis 3 sätestatut.
(4¹) Kui isik soovib kaitsjat taotlevas riigis, kus kaitsjat ei ole veel nimetatud, teavitab prokuratuur sellest soovist kohe taotleva riigi pädevat asutust. Taotleva riigi poolt edastatud teave selles riigis kaitsja nimetamise tingimuste kohta edastatakse kohe isikule.
(5) Kui Euroopa vahistamismäärust ei ole käesoleva seadustiku § 500 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul saadetud, tuleb isik viivitamata vahi alt vabastada, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab loovutamise koos loovutamisvahistuse otsustamisega käesoleva seadustiku § 502 lõike 1 kohaselt.
§ 500. Euroopa vahistamismääruse edastamise kanalid
(1) Euroopa vahistamismäärus adresseeritakse Justiits- ja Digiministeeriumile kolme tööpäeva jooksul arvates isiku vahistamisest Eestis. Justiits- ja Digiministeerium edastab Euroopa vahistamismääruse viivitamata pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
(2) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi kaudu saabunud Euroopa vahistamismäärus saadetakse pärast isiku kinnipidamist viivitamata Justiits- ja Digiministeeriumile, kes edastab selle pädevale kohtule ja Riigiprokuratuurile.
(1) Euroopa vahistamismääruse arutamiseks ja isiku loovutamise otsustamiseks korraldatakse kohtuistung, välja arvatud juhul, kui loovutamine otsustatakse samaaegselt loovutamisvahistusega käesoleva seadustiku § 499 lõike 3² kohaselt.
(2) Loovutamismenetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustatud osa võtma:
1) prokurör;
2) isik, kelle loovutamist taotletakse;
3) selle isiku kaitsja, kelle loovutamist taotletakse.
(4) Kohtuistungil kohus:
1) kontrollib isiku nõusolekut loovutamisega;
2) tutvustab isikule käesoleva seadustiku §-des 493 ja 494 sätestatut ning küsib isiku seisukohta loovutamise laiendamise ja edasi loovutamise kohta;
3) kuulab ära isiku, kelle loovutamist taotletakse, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse.
(5) Kohus võib määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja lisateabe edastamiseks.
(6) Kohus teeb käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse kümne päeva jooksul pärast isiku loovutamiseks korraldatud kohtuistungit. Kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, teeb kohus käesoleva seadustiku §-s 503 sätestatud määruse kolme päeva jooksul pärast isiku loovutamiseks korraldatud kohtuistungit.
(7) Kehtetu
(1) Välisriigile isiku loovutamise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) rahuldab Euroopa vahistamismääruse ja nõustub isiku loovutamisega;
2) ei rahulda Euroopa vahistamismäärust ja keeldub isiku loovutamisest;
3) lõpetab menetluse, kui enne loovutamisotsuse tegemist on taotlev riik väljaantud Euroopa vahistamismääruse tühistanud.
(2) Määruses märgitakse:
1) loovutamismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või sünniaeg ja sünnikoht;
2) läbivaadatud Euroopa vahistamismääruse sisu;
3) kohtuistungil osalenud loovutamismenetlusele allutatud isiku seisukoht enda loovutamise kohta, muu hulgas isiku nõusolek, kui ta on enda loovutamisega nõus käesoleva seadustiku § 502 lõike 4 punkti 2 kohaselt;
4) kohtu otsustus ja põhjendused loovutamisega nõustumise või mittenõustumise kohta;
5) käesoleva seadustiku § 492 lõigetes 3 ja 5 ning § 489⁷ lõikes 1 sätestatud loovutamise tingimused;
5¹) loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine käesoleva seadustiku § 506 lõigete 1 ja 2 alusel;
6) loovutamismenetlusele allutatud isiku vahi all viibitud aeg;
7) edasikaebamise kord.
(3) Kui Euroopa vahistamismäärus sisaldab vara konfiskeerimise taotlust, otsustab kohus vara konfiskeerimise loovutamismenetluses.
(4) Kui kohus otsustab Euroopa vahistamismääruse rahuldada ja isiku loovutada, kohaldab kohus isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni isiku üleandmiseni.
(5) Kui kohus otsustab loovutamisest keelduda, kohaldatakse isiku suhtes loovutamisvahistamist kuni loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse jõustumiseni.
(6) Määruse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus loovutatavat isikut loovutamisvahistuses peetakse, prokurörile ja loovutamismenetlusele allutatud isikule ja tema kaitsjale.
(7) Loovutamismenetluses tehtud jõustunud määruse koopia saadetakse viivitamata Justiits- ja Digiministeeriumile, kes teeb selle teatavaks taotlevale riigile.
§ 504. Loovutamismenetluses tehtud määruse vaidlustamine
(1) Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tartu Maakohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtusse.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse. Kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, vaadatakse määruskaebus ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kolme päeva jooksul arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
(4) Ringkonnakohtu otsus on lõplik.
(4¹) Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädevad asutused ja Justiits- ja Digiministeerium peavad loovutamismenetluses oma töö korraldama selliselt, et kohtul oleks võimalik jõuda jõustunud kohtulahendini 10 päeva jooksul, kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, ning 60 päeva jooksul, kui isik ei ole teatanud loovutamisega nõustumisest.
(4²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tähtaegadest ei ole erakorralistel asjaoludel võimalik kinni pidada, võib loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg pikeneda kuni kolmekümne päeva võrra. Loovutamismenetluse tähtaja pikenemisest ja selle põhjustest teavitatakse viivitamata taotluse esitajat ja Eurojusti.
(5) Isik, kelle kohus otsustas välisriigile loovutada, võib kaebeõigusest loobuda, tehes selle kohta kirjaliku avalduse. Sellisel juhul jõustub kohtumäärus kaebeõigusest loobumise päeval.
(1) Jõustunud loovutamismääruse koopia saadab Justiits- ja Digiministeerium Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile loovutatud isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Loovutatud isik antakse üle kümne päeva jooksul alates loovutamismääruse jõustumisest.
(3) Kui üleandmist takistavad asjaolud, mis ei olene täitvast ega taotlevast riigist, antakse isik üle kümne päeva jooksul alates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(4) Üleandmise võib ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, sealhulgas loodusõnnetuse korral, või kui on piisav alus arvata, et määruse täideviimine võib ohustada loovutatava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse kohe pärast eelnimetatud põhjuse äralangemist ja isik antakse üle kümne päeva jooksul alates uuest kokkulepitud tähtpäevast.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud tähtaja jooksul ei ole isik üle antud, vabastatakse ta vahi alt.
§ 506. Loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine
(1) Kohus võib loovutamist otsustades lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust.
(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loovutamise edasilükkamisel otsustada, et isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutatakse taotlevale riigile ajutiselt. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe taotleva riigiga sõlmib Justiits- ja Digiministeerium.
(3) Kui Eestile ajutiselt loovutatud isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse või isik mõistetakse õigeks ja isiku suhtes viiakse riigis, kes ta Eesti Vabariigile loovutas, läbi kriminaalmenetlus või tema suhtes on kohaldatud vangistust, hoitakse isikut vahi all kuni tema üleandmiseni riigile, kes on ta Eesti Vabariigile ajutiselt loovutanud.
(1) Kohtueelses menetluses on Euroopa vahistamismäärust pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus, kelle menetluses on Euroopa vahistamismääruse aluseks olev kuritegu.
(2) Jõustunud kohtulahendi täitmiseks on Euroopa vahistamismäärust pädev esitama kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus.
(3) Kohtueelses menetluses võib loovutamise tagamiseks eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kohaldada enne Euroopa vahistamismääruse koostamist loovutamisvahistust.
(4) Kui isiku loovutamist taotletakse kohtumenetluses, kohaldab isiku loovutamisvahistust kriminaalasja menetlev kohus.
(5) Euroopa vahistamismäärust on pädev tühistama selle koostanud asutus.
(6) Euroopa vahistamismäärus koostatakse eesti keeles ja selle tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiits- ja Digiministeerium.
(7) Euroopa vahistamismääruse edastab taotlevale riigile Justiits- ja Digiministeerium.
(8) Edasilükkamatutel juhtudel võib prokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi riigisisese osa eest vastutava keskasutuse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigilt loovutatava isiku loovutamisvahistust enne Euroopa vahistamismääruse esitamist.
§ 508. Euroopa vahistamismääruse sisu, vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruses märgitakse:
1) asjaomase isiku andmed ja kodakondsus;
2) vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi ja kontaktandmed;
3) märge jõustunud kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse kohta;
4) kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon;
5) jõustunud kohtuotsuse korral määratud karistus või määruse sisuks oleva kuriteo eest ettenähtud karistusmäär määruse teinud riigi õiguse alusel.
(2) Euroopa vahistamismääruse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=130122014027 määrusega.
(3) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
1) Euroopa lähenemiskeelu tunnistus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile kohaldada ohustavale isikule üht või mitut järgmist piirangut:
1) keeld viibida kindlaksmääratud asukohas, kus kaitstav isik elab või kus ta sageli käib;
2) keeld võtta kaitstava isikuga ühendust;
3) keeld läheneda kaitstavale isikule.
§ 508². Euroopa lähenemiskeelu kohaldamiseks pädev asutus
(1) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist on pädev otsustama kaitstava isiku elukoha järgne maakohus.
(2) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamise otsustamise keskasutus on Justiits- ja Digiministeerium.
§ 508³. Euroopa lähenemiskeelu kohaldamise otsustamine
(1) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist otsustatakse taotleva riigi poolt edastatud Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse või Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist sooviva isiku taotluse alusel.
(2) Euroopa lähenemiskeeldu kohaldatakse juhul, kui kaitstav isik elab või viibib Eestis.
(3) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamine otsustatakse viivitamata.
(4) Kohus hindab keelu kohaldamise otsustamisel kaitstava isiku Eestis viibimise perioodi pikkust ja kaitsevajaduse põhjendatust.
(5) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamisel rakendatakse kaitstava isiku kaitseks samu kaitsemeetmeid, mida rakendataks samasugustel asjaoludel lähenemiskeelu kohaldamisel Eestis.
(6) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamise otsustamisel kaasatakse menetlusse isik, kelle suhtes keelu kohaldamist otsustatakse, kui teda ei olnud kaasatud taotlevas riigis lähenemiskeelu kohaldamise menetlusse.
(7) Kohtumääruse peale, millega otsustati Euroopa lähenemiskeelu kohaldamine, võivad määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldati, ja prokuratuur.
§ 508⁴. Euroopa lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumine
(1) Kohus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu kohaldamisest, kui:
1) Euroopa lähenemiskeelu tunnistus ei ole täielik või seda ei ole täiendatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul;
2) Euroopa lähenemiskeeld on seotud kuriteoga, mis ei ole Eesti karistusseadustiku kohaselt kuritegu;
3) Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse välja andnud riigis puudub vastav kaitsemeede.
(2) Kui kohus keeldub Euroopa lähenemiskeelu kohaldamisest, teavitab ta sellest ja keeldumise põhjusest viivitamata kaitstavat isikut ja esialgse lähenemiskeelu otsuse teinud riigi pädevat asutust. Ühtlasi teavitab kohus sellisel juhul kaitstavat isikut võimalusest taotleda lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluse korras.
§ 508⁵. Euroopa lähenemiskeelu kohaldamisest teavitamine
Kohus teavitab Euroopa lähenemiskeelu kohaldamise määrusest ja selle rikkumise võimalikest tagajärgedest viivitamata isikut, kelle kaitseks keeld kohaldati, samuti isikut, kellele keeld kohaldati, ning esialgse lähenemiskeelu kohaldamise otsuse teinud riigi pädevat asutust.
§ 508⁶. Euroopa lähenemiskeelu rikkumisest teavitamine
(1) Kohus teavitab esialgset lähenemiskeeldu kohaldanud riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu määrusega kohaldatud kaitsemeetme rikkumisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=130122014028 määrusega.
§ 508⁷. Euroopa lähenemiskeelu määruse muutmine ja tühistamine
(1) Kohus võib muuta lähenemiskeelu kohaldamise tingimusi, kui esialgset lähenemiskeeldu kohaldanud riigi pädev asutus on keelu kohaldamise tingimusi muutnud.
(2) Kohus tühistab lähenemiskeelu, kui esialgse lähenemiskeelu kohaldamise otsuse teinud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus on kehtestatud lähenemiskeelu tühistanud.
(3) Kohus võib tühistada Euroopa lähenemiskeelu määruse, kui on piisav alus arvata, et kaitstav isik ei viibi Eestis või on Eesti territooriumilt lõplikult lahkunud või kui lähenemiskeelu kohaldamise algusest on möödunud kolm aastat.
(4) Kohus teavitab Euroopa lähenemiskeelu kohaldamise määruse tühistamisest viivitamata isikut, kelle kaitseks keeld kohaldati, samuti isikut, kellele keeld kohaldati, ning esialgse lähenemiskeelu kohaldamise otsuse teinud riigi pädevat asutust.
§ 508⁸. Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse esitamine ja Euroopa lähenemiskeelu määruse vorm
(1) Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse koostamine ja esitamine on lubatud üksnes juhul, kui eelnevalt on samas asjas tehtud otsus lähenemiskeelu kohaldamise kohta Eesti õiguse kohaselt.
(2) Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist sooviv isik esitab vastavasisulise taotluse oma elukoha järgsele maakohtule või selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil lähenemiskeelu kohaldamist soovitakse.
(3) Kaitstava isiku elukoha järgne maakohus koostab Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse ja edastab selle Justiits- ja Digiministeeriumile.
(4) Justiits- ja Digiministeerium tõlgib tunnistuse täitva riigi määratud keelde ja edastab selle täitva riigi pädevale asutusele.
(5) Euroopa lähenemiskeelu tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106012015017 määrusega.
§ 508⁹. Euroopa tunnistus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta
(1) Euroopa tunnistus vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise kohta (edaspidi Euroopa arestimistunnistus) on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile vara konfiskeerimise tagamiseks või tõendina kasutatava vara hävitamise, muundamise, teisaldamise, üleandmise või käsutamise takistamiseks.
(2) Euroopa arestimistunnistuse alusel võib arestida või hoiule võtta:
1) kuriteoga saadud vara või kuriteoga saadud vara väärtusele vastava vara;
2) kuriteo toimepanemise vahendi;
3) kuriteo vahetu objekti;
4) muu asitõendi, dokumendi või teabesalvestise, mis on kriminaalmenetluses kasutatav tõendina.
(3) Euroopa arestimistunnistusele lisatakse taotleva riigi pädeva õigusasutuse tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmise otsuse koopia.
(4) Käesolevat jaotist kohaldatakse vara arestimise ja tõendite hoiulevõtmise korral üksnes Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalasjades.
§ 508¹⁰. Euroopa arestimistunnistusega kaasnev taotlus
1) Euroopa arestimistunnistust täitvale riigile esitatakse koos tunnistusega ka taotlus:
1) tõendi üleandmiseks taotlevale riigile või
2) vara konfiskeerimiseks.
§ 508¹¹. Euroopa arestimistunnistuse täitmist välistavad ja piiravad asjaolud
(1) Euroopa arestimistunnistuse täitmisest võib keelduda, kui:
1) Euroopa arestimistunnistuse aluseks olev tegu ei ole karistatav Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 489⁶ sätestatud juhul;
2) isikul, kelle vara arestimist või hoiulevõtmist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused;
3) Euroopa arestimistunnistuse põhjal on selge, et käesoleva seadustiku §-s 508¹⁰ nimetatud taotluse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata Euroopa arestimistunnistuse esitanud riigi seaduse alusel;
4) Euroopa arestimistunnistus ei ole esitatud käesoleva seadustiku §-s 508²⁰ sätestatud vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks olevale taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrusele või Euroopa arestimistunnistusele ei ole lisatud selle aluseks olevat taotleva riigi pädeva õigusasutuse määrust või selle koopiat.
(2) Euroopa arestimistunnistuse täitmisest keeldumisest teavitatakse taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul võib Riigiprokuratuur määrata taotleva riigi pädevale õigusasutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.
(1) Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik on selle riigi seaduste kohaselt kandnud seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud täitva riigi süülisest tegevusest. Kahju hüvitamise otsustab Riigiprokuratuuri ettepanekul Justiits- ja Digiministeerium.
(2) Eestil on täitva riigina õigus nõuda taotlevalt riigilt nende kulude hüvitamist, mille Eesti on hüvitanud kolmandale isikule seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab Riigiprokuratuuri taotlusel Justiits- ja Digiministeerium.
Käesolevas jaos sätestatud kohustus teavitada taotleva riigi pädevat õigusasutust Euroopa arestimistunnistuse täitmisega või täitmisest keeldumisega seotud või muudest asjaoludest tuleb täita viivitamata ning teade tuleb esitada kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
§ 508¹⁴. Euroopa arestimistunnistuse menetlemiseks pädev asutus
(1) Eestile esitatud Euroopa arestimistunnistust on pädev menetlema ja Euroopa arestimistunnistuse täitmist otsustama Riigiprokuratuur. Riigiprokuratuur kaasab vajaduse korral otsuse täitmisesse ringkonnaprokuratuuri.
(2) Kui Euroopa arestimistunnistus sisaldab käesoleva seadustiku § 508¹⁰ punktis 1 või 2 nimetatud taotlust, edastab Riigiprokuratuur Euroopa arestimistunnistuse koopia Justiits- ja Digiministeeriumile.
§ 508¹⁵. Euroopa arestimistunnistuse täitmise otsustamine
Euroopa arestimistunnistus tuleb läbi vaadata viivitamata ja otsustada Euroopa arestimismääruse saamisest arvates 24 tunni jooksul selle täitmise lubatavus, täitmisest keeldumine, täitmise edasilükkamine või taotlevalt riigilt vajaduse korral lisaandmete nõudmine.
(1) Euroopa arestimistunnistuse täitmisel kohaldatakse Eesti õigust. Välisriigi taotlusel võidakse tõendi hoiulevõtmise taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatust, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(2) Euroopa arestimistunnistuse täitmiseks käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras otsustatakse vara arestimine prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega.
(3) Euroopa arestimistunnistuse alusel on pädev vara arestimist otsustama Harju Maakohus.
(4) Euroopa arestimistunnistuse täitmisest teavitab Riigiprokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust.
(5) Vara arestitakse ja tõendid võetakse hoiule kuni käesoleva seadustiku §-s 508¹⁰ sätestatud taotluse täitmise otsustamiseni.
(6) Kui taotleva riigi pädev õigusasutus teatab Euroopa arestimistunnistuse tühistamisest, vabastatakse arestitud vara ja tagastatakse äravõetud tõendid viivitamata.
(7) Kui Euroopa arestimistunnistust ei ole võimalik täita põhjusel, et vara või tõendid on kadunud, hävitatud või nende asukohta ei ole võimalik tuvastada ka pärast taotleva riigiga konsulteerimist, teatatakse sellest taotleva riigi pädevale õigusasutusele.
§ 508¹⁷. Euroopa arestimistunnistuse täitmise edasilükkamine
(1) Prokuratuur võib Euroopa arestimistunnistuse täitmise edasi lükata, kui:
1) selle täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa arestimistunnistuses nimetatud vara või tõend on seoses Eestis käimasoleva kriminaalmenetlusega arestitud või hoiule võetud.
(2) Euroopa arestimistunnistuse täitmise edasilükkamisest teavitab prokuratuur taotleva riigi pädevat õigusasutust. Lisaks edasilükkamise põhjusele tuleb võimaluse korral teatada ka edasilükkamise eeldatav kestus.
(3) Edasilükkamise põhjuste äralangemisel võtab prokuratuur viivitamata tarvitusele abinõud Euroopa arestimistunnistuse täitmiseks ja teavitab sellest taotleva riigi pädevat õigusasutust.