§ 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealine või tema seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(1) Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kui kohtuotsuse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuotsus ei ole jõustunud.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
(4) Kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus. Kui kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtumäärus ei ole jõustunud.
(5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused, käesoleva seadustiku §-s 12 ja §-s 508⁹⁸ nimetatud määrused ning kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.
(6) Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas.
(1) Kohtuotsus ja -määrus, mis menetluse lõpetab, avalikustatakse Riigi Teatajas, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Jõustumata kohtulahend avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtulahend.
(1¹) Kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus tehtud kohtuotsus ja -määrus, mis lõpetab kassatsiooni-, teistmis- või määruskaebemenetluse, avalikustatakse Riigi Teatajas kohtueelse menetluse jätkumisest olenemata, välja arvatud osas, milles see Riigikohtu hinnangul kahjustaks ülemäära kohtueelset menetlust.
(2) Kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi, registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse tähemärkidega, välja arvatud juhul, kui avalikustatav kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus tähemärkidega. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja andmeid kohtulahendis ei varjata.
(2¹) Õigeksmõistetu taotlusel asendatakse avalikustatavas kohtuotsuses õigeksmõistetu nimi tähemärkidega ja ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad isiku otseselt või kaudselt tuvastada.
(3) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab eriliiki isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud tähemärkidega, avalikustab kohus omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(4) Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab teavet, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang, avalikustab kohus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel ainult kohtulahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotlused esitatakse kohtule enne kohtulahendi tegemist. Kohus lahendab taotluse määrusega. Määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse.
(1) Kohtuotsus või -määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe süüdistatava suhtes, ei pöörata kohtuotsust täitmisele enne kohtuotsuse jõustumist ka teiste süüdistatavate suhtes.
§ 411. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine
(1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
(2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
(3) Käesoleva seadustiku §-s 417 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus.
(4) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maakohus või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.
§ 412. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. Kui süüdistatav on vahistatud, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis.
(2) Süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(3) Käesoleva seadustiku § 417 lõikes 2 sätestatud juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.
(4) Kohtumäärus pööratakse täitmisele kohe, kui see on jõustunud.
(1) Kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes karistusseadustiku §-st 65.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
(3) Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.
(4) Taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist.
(1) Täitmiskohtunik võib vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi:
1) kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida;
2) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase.
3)
(2) Kui naissoost süüdimõistetul on väike laps, võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
(3) Täitmiskohtunik võib karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(4) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel otsustab täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist.
(5) Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise määruses märgitakse ka käesoleva seadustiku § 414 lõikes 1 nimetatud andmed.
(6) Jõustunud määruse koopia edastatakse vanglale.
(1) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel oma määrusega loobuda tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele pööramisest, kui:
1) süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja;
2) välismaalasest süüdimõistetu, keda on teise astme kuriteo eest karistatud vangistusega, on endale võtnud kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks ning tal on Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul võimalik vastuvõtvasse riiki tagasi pöörduda.
(2) Vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel võetakse arvesse, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded.
(3) Prokuratuur taotleb välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta hinnangut Politsei- ja Piirivalveametilt, kes edastab selle prokuratuurile 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(4) Vangistuse täitmisele pööramisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel märgitakse kohtumääruses lisaks:
1) välismaalasele kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaeg ja kohaldamisala;
2) välismaalase kohustus lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki määratud tähtpäevaks;
3) andmed lahkumiskohustuse täitmisele pööramise kohta, kui välismaalane viibib Eestis vahistuses või vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul alusel piiratud.
(5) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel pöörata tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi varem kui kümne aasta möödudes tema väljaandmisest või väljasaatmisest või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata.
(6) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel välismaalasele mõistetud karistuse selle kandmata jäänud osas pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel võetud Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki lahkumise kohustust, talle on enne lahkumiskohustuse täitmist esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises või ta pöördub riiki tagasi enne talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud määrus avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 408¹ sätestatud korras.
§ 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise või varalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.
(3) Kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
(4) Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
§ 419. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtuotsuse või -määruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud kohtueelse ettekande.
(4) Käesoleva seadustiku § 201 lõike 2 punktis 1 või § 202 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokuratuurile viivitamatult ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=13067721 määrusega.
§ 419¹. Elektroonilise valve täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Elektroonilise valve täitmisele pööramiseks saadetakse kohtulahend süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
(2) Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on valvata kohtulahendis märgitud kohustuste täitmise järele.
(3) Võimaluse korral määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud arvamuse ennetähtaegse vabastamise kohta.
(4) Kui isik rikub elektroonilise valve tingimusi, esitab kriminaalhooldaja kohtule viivitamata ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=131122010049;13349598 määrusega.
(1) Narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale, kes valmistab ette ravi kohaldamise ja suunab süüdimõistetu vastava tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(2) Kui süüdimõistetu nõustub karistusseadustiku „§ 74, 76 või 76¹ kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel võtma endale kohustuse alluda katseajal karistusseadustiku § 75 lõike 2 punkti 5 kohaselt narkomaanide sõltuvusravile või seksuaalkurjategijate kompleksravile, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda.
(3) Narkomaanide sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=122062011007;101062013028 määrusega.
(4) Narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi osutab psühhiaatrilise abi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja.
§ 420. Tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu täitmisele pööramine, täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1) Tegutsemiskeeld ja ettevõtluskeeld on täitmisele pööratud, kui kohtuotsus on jõustunud ja süüdimõistetule teatavaks tehtud ning kui tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel edasi lükatud või täitmisele pööramisest loobutud.
(2) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(3) Ettevõtluskeelu kohaldamisel edastab kohus jõustunud kohtuotsuse koopia registripidajale ettevõtluskeelu andmete sisestamiseks asjakohasesse andmebaasi. Kui lisakaristusena mõistetud ettevõtluskeelu täitmisele pööramine lükatakse edasi või täitmisele pööramisest loobutakse, edastab kohus registripidajale andmebaasis sellekohase märke tegemiseks ka vastava määruse koopia.
(1) Käesoleva seadustiku §-s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning temalt vastavate õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks või süüdimõistetule kohtulahendis märgitud keelu kohaldamiseks.
(2) Varalist karistust täitmisele pöörates järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
(1) Konfiskeeritud vara käsitleva kohtuotsuse või määruse ja menetlusdokumendi koopia saadetakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik.
(3) Konfiskeeritud vara üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026079&id=13327503;13352141 määrusega.
Käesolevas jaos nimetatud täitmiskohtuniku määruse peale võivad prokuratuur, süüdimõistetu ja muu menetlusosaline, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.
§ 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
§ 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut ja karistuse eesmärke arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Karistuse kandmisest vabastamise taotluse lahendamisel kuulab täitmiskohtunik ära prokuratuuri seisukoha.
(2) Süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamisel käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel märgitakse kohtumääruses lisaks § 416 lõikes 4 loetletud andmed.
(3) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel pöörata vangistuse kandmata jäänud osas täitmisele, kui käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punkti 1 alusel väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi varem kui kümne aasta möödudes tema väljaandmisest või väljasaatmisest või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata.
(4) Täitmiskohtunik võib prokuratuuri taotlusel mõistetud karistuse selle kandmata jäänud osas pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punkti 2 alusel võetud Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki lahkumise kohustust, talle on enne lahkumiskohustuse täitmist esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises või ta pöördub riiki tagasi enne talle kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu.
(5) Kui täitmiskohtunik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata, võib uue taotluse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks käesoleva paragrahvi alusel esitada kõige varem üks aasta pärast eelmise taotluse rahuldamata jätmist.
§ 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
§ 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 76¹ lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Täitmiskohtunik vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 76¹ lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmisel.
(2) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta karistusseadustiku § 76 lõikes 3 sätestatud nõudeid arvestades määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on:
1) vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikem või lühem;
2) vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikem või lühem või
3) vangistusseaduse § 76 lõikes 4¹ sätestatud kahe aasta pikkusest tähtajast lühem.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 76¹ või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 87¹ sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7, § 77 lõike 3¹ või § 87¹ lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 3¹ või 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(4) Kehtetu
(5) Täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda karistusseadustiku § 74 kohaselt mõistetud käitumiskontrolli täitmisele pööramisest või täitmisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
(6) Täitmiskohtunik võib pöörata karistusseadustiku § 74 kohaselt kohaldamata jäänud vangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 201 lõikes 2, § 202 lõikes 2 või § 203¹ lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 203¹ lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek.
§ 427². Eesti Vabariigist lahkumise kohustuse täitmine
(1) Kohus teavitab kolme päeva jooksul alates kohtumääruse või -otsuse tegemisest Politsei- ja Piirivalveametit kohtulahendist, millega välismaalasest süüdimõistetu on võtnud endale kohustuse lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks, ning lahkumiskohustuse sundtäitmisele pööramise vajadusest.
(2) Lahkumiskohustus pööratakse sundtäitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 20² sätestatud korras, kui välismaalasest süüdimõistetu viibib Eestis vahistuses või vangistuses või kui tema vabadust on muul seaduslikul alusel piiratud.
§ 428. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
§ 428¹. Ravi kohaldamisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Kui süüdimõistetu hoiab kõrvale või loobub talle määratud või mõistetud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab ravi kohaldaja viivitamata kriminaalhooldajale esildise, milles teavitab kriminaalhooldajat süüdimõistetu ravile allumatusest.
(2) Kriminaalhooldajal on õigus ravi ja diagnoosi puudutava teabega tutvuda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rikkumise tuvastanud kriminaalhooldaja teeb kohtule erakorralise ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, saadud ravi kestust, kokkuvõtet süüdimõistetu seletusest ning ettepanekut täiendavate kohustuste määramise või ravi katkestamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorraline ettekanne esitatakse ka juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.
(4) Kui süüdimõistetu ei saa talle mõistetud või määratud narkomaanide sõltuvusravile alluda haiguse või perekondliku olukorra tõttu, esitab kriminaalhooldaja kohtule taotluse narkomaanide sõltuvusravi tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste kohta ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ja uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest määratud narkomaanide sõltuvusravi tähtaja üldist piirangut.
Kohus, kes on välisriigi kodaniku suhtes kehtestanud sissesõidukeelu, võib oma määrusega välisriigi kodaniku taotlusel tunnistada sissesõidukeelu kehtetuks, sissesõidukeelu kehtivusaega lühendada või sissesõidukeelu peatada, kui välisriigi kodaniku Eestis viibimine on isiku põhiõiguste kaitse tagamiseks põhjendatud ja sellega ei ohustata avalikku korda või riigi julgeolekut.
§ 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga;
5) varaline karistus asendatakse vangistusega või
6) vangistusega karistatud süüdimõistetu asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
(3) Süüdimõistetu vahistamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-de 131–136 sätteid.
§ 430. Alaealise mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmine
Karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta.
(1) Käesoleva seadustiku §-des 424–428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt.
(3) Vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.
(4) Karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikul puudub õigus esitada nõuet hüvitisele kantud karistuse eest ja tagasitäitmisnõuet.
§ 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
(1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
(2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Käesoleva seadustiku § 203¹ lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.
(3) Käesoleva seadustiku §-des 425–426¹ sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.
(3¹) Kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib käesoleva seadustiku §-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja käesoleva seadustiku § 131 lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde.
(3²) Kehtetu
(3³) Käesoleva seadustiku §-des 425 ja 426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta.
(3⁴) Kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.
(3⁵) Kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.
(4) Kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
(5) Määruse peale, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, võivad prokuratuur ja muu menetlusosaline, keda määrus puudutab, esitada määruskaebuse.
(6) Määrus, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 408¹ sätestatud korras.
(1) Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga.
(4) Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames järgitakse konfidentsiaalsusnõuet koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses. Kui konfidentsiaalsusnõuet ei nõustuta täitma, tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata teatada.
(5) Kriminaalmenetlusalase koostöö raames isikuandmete edastamisel kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse 4. peatüki 7. jaos sätestatud korda.
(1) Riik, kes pöördub teise riigi poole rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotlusega, on taotlev riik.
(2) Riik, kelle poole on taotlev riik pöördunud rahvusvahelise kriminaalmenetlusealase koostöö taotlusega, on täitev riik.