(1) Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutus on Justiits- ja Digiministeerium, kui seaduses või Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Seaduses ning Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis sätestatud ulatuses on rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet ja Sõjaväepolitsei.
(3) Kui Eesti karistusseadustikku kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo suhtes, tuleb sellest viivitamata teatada Riigiprokuratuurile, kes alustab kriminaalmenetlust või kontrollib kriminaalmenetluse alustamise seaduslikkust ja põhjendatust.
§ 436. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatus
(1) Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui:
1) see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve;
2) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega;
3) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.
(1¹) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
(1²) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis.
(1³) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga.
(2) Kui taotletakse tunnistaja ja eksperdi kutsumist välisriigi kohtusse, ei või taotlust täita, kui taotlev riik ei taga käesoleva seadustiku §-s 465 sätestatud alustel isiku puutumatuse nõude täitmist.
(3) Eesti Vabariik võib keelduda rahvusvahelisest koostööst, kui on ilmne, et Euroopa Liidu väline riik ei taga piisavat andmekaitse taset. Vastava otsuse teeb Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastatult Välisministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigiprokuratuuriga.
§ 436¹. Kuritegude suhtes paralleelsete menetluste lubamatus
(1) Sama isiku suhtes samu kuriteoasjaolusid käsitleva kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse.
(2) Kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva õigusasutusega eesmärgil koondada kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki.
(1) Kui paralleelsete kriminaalmenetluste läbiviimise korral on ühendust võtvaks riigiks Eesti, esitab prokuratuur või kohtumenetluses kohus kirjalikult esmasel ühenduse võtmisel järgmised andmed:
1) pädeva õigusasutuse nimetus ja kontaktandmed;
2) kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude asjaolude kirjeldus;
3) kahtlustatava või süüdistatava ning vajaduse korral kannatanu nimi, elu- või asukoht ja aadress, sünniaeg, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning emakeel;
4) andmed kahtlustatava või süüdistatava kinnipidamise või vahistamise kohta;
5) kriminaalmenetluse menetlusstaadium.
(2) Esmasel ühenduse võtmisel tuleb märkida vastamise tähtaeg. Kui kahtlustatav või süüdistatav viibib vahi all, tuleb taotleda kiireloomulist vastust.
(3) Kui Eestile ei ole teada paralleelset kriminaalmenetlust läbiviiva riigi pädev õigusasutus, asub prokuratuur või kohtumenetluses kohus pädeva õigusasutuse väljaselgitamiseks ühendusse Eurojusti Eesti liikmega või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikutega.
(4) Paralleelsete kriminaalmenetluste läbiviimise korral võtab Eesti ühendust ja esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 märgitud andmed liikmesriigi poolt aktsepteeritavas keeles.
(1) Eestile saabunud teabepäringule on prokuratuur või kohtumenetluses kohus kohustatud kirjalikult vastama, et kinnitada teabepäringu objektiks oleva kriminaalmenetluse läbiviimist või teatada kriminaalmenetluse puudumisest.
(2) Kui Eestis viiakse läbi teabepäringu objektiks olevat kriminaalmenetlust, esitatakse vastuses kriminaalmenetluse kohta järgmine teave:
1) pädeva õigusasutuse nimetus ja kontaktandmed;
2) kas kriminaalmenetlust viiakse läbi osa või kõikide tegude suhtes, mille kohta on teabepäring esitatud, või kas kriminaalmenetlust on läbi viidud;
3) selle isiku nimi, sünniaeg, elu- või asukoht ja aadress, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number ning emakeel, kelle suhtes viiakse läbi või on läbi viidud kriminaalmenetlus;
4) kriminaalmenetluse staadium ning lõpliku menetlusotsuse korral lõpliku otsuse laad ja tegemise kuupäev;
5) muu kriminaalmenetlust puudutav teave, kui selle avaldamine ei kahjusta kriminaalmenetluse edasist läbiviimist.
(3) Kui Eestile saabunud teabepäringus märgitud kriminaalmenetlusega seotud kahtlustatav või süüdistatav viibib vahi all, vastab prokuratuur või kohtumenetluses kohus teabepäringule viivitamata.
(4) Kui teabepäringule ei ole võimalik viivitamata või kehtestatud tähtaja jooksul vastata vajalike kriminaalmenetluse asjaolude täpsustamise või isiku identifitseerimisega seonduva tõttu, teatatakse sellest teabepäringu edastanud riigi pädevale õigusasutusele, teatades tähtaja, mille jooksul teave edastatakse.
(5) Eestile saabunud teabepäringule koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud andmeid sisaldav vastus liikmesriigi poolt aktsepteeritavas keeles.
(1) Kui teabevahetuse tulemusena on selgunud, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis, alustab prokuratuur või kohtumenetluses kohus teise riigi pädeva õigusasutusega konsultatsioone, et otsustada kriminaalmenetluse läbiviimine koondada ühte riiki.
(2) Konsultatsioonide käigus võetakse kriminaalmenetluse läbiviimise asukohariigi otsustamisel arvesse:
1) kuriteo või enamuse kuritegude toimepanemise kohta;
2) kahju või suurema osa kahju tekkimise kohta;
3) vahi all viibiva kahtlustatava või süüdistatava viibimiskohta;
4) vajadust kahtlustatava või süüdistatava väljaandmiseks või loovutamiseks muude võimalike kriminaalmenetlustega seonduvalt;
5) kahtlustatava või süüdistatava kodakondsust ja elukohta;
6) kannatanute või tunnistajate asukohta ja muid olulisi huve;
7) tõendite lubatavust ja muid võimalikke viivitusi kriminaalmenetluse jätkamisel.
(3) Kui kriminaalmenetluse jätkamise asukohariiki ei suudeta kokku leppida, pöörduvad konsultatsioone pidavate riikide pädevate õigusasutuste juhid otsuse tegemiseks Eurojusti poole.
(1) Konsultatsioonide toimumise ajal tuleb jätkata kriminaalmenetluse läbiviimist.
(2) Konsultatsioonide toimumise ajal esitavad konsultatsioonidega seotud riikide pädevad õigusasutused vastastikku kriminaalmenetlustega seotud olulist teavet tehtavate menetlustoimingute kohta, välja arvatud riigisaladuseks olev teave.
(1) Kui paralleelselt läbiviidud kriminaalmenetluse jätkamine otsustatakse koondada Eestisse, on prokuratuuril õigus taotleda paralleelset menetlust läbiviinud riigi kriminaalmenetlusest tõendeid, mis on vajalikud kriminaalmenetluse jätkamiseks ja lõpuleviimiseks Eestis.
(2) Kui paralleelselt läbiviidud kriminaalmenetluse läbiviimine koondatakse teise riiki, edastab prokuratuur või kohtumenetluses kohus Eesti kriminaalmenetluses kogutud tõendid kriminaalmenetlust jätkava riigi pädevale õigusasutusele selle taotlusel.
(3) Kui Eestis paralleelselt läbiviidud kriminaalmenetlus koondatakse teise riiki, lõpetatakse kriminaalmenetlus Eestis.
(1) Käesoleva seadustiku §-des 436¹–436⁶ sätestatu ei piira Eurojusti võimalusi osaleda menetluskonflikti lahendamisel.
(2) Käesoleva seadustiku § 436⁴ lõikes 3 sätestatud juhul on Eurojusti otsus kahes või enamas riigis läbiviidava paralleelse kriminaalmenetluse koondamise aluseks ühte kriminaalmenetlust läbiviivasse riiki, võttes arvesse käesoleva seadustiku § 436⁴ lõikes 2 sätestatut.
§ 437. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagunemine
(1) Eesti Vabariik kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil välislepingust või muust Eesti Vabariigile siduvast õigusaktist tekkinud kulud juhul, kui kokkuleppel välisriigiga ei ole otsustatud teisiti.
(2) Eesti Vabariik nõuab täitva riigina taotlevalt riigilt sisse:
1) Eestis ekspertide kaasamisega seonduvad kulud;
2) Eestis kaugülekuulamise korraldamisega ning ülekuulatavate ja tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, kui taotleva riigiga ei lepita kokku teisiti;
3) Eestile tekkinud muud olulised või vältimatud kulud, mille ulatuses on taotleva riigiga kokku lepitud.
(3) Taotleva riigi taotluse alusel võib Eesti riik maksta kriminaalmenetlusalasele rahvusvahelisele koostööle kaasatud ekspertidele ja tunnistajatele avanssi.
(4) Taotleva riigina kannab Eesti Vabariik täitvas riigis tekkinud kulud, kui need on:
1) tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel ja korras;
2) seotud vahi all viibiva isiku ületoomisega.
Eesti on täitva riigina õigustatud isikut välja andma väljaandmistaotluse alusel, kui isiku suhtes on taotlevas riigis alustatud kriminaalmenetlust ning koostatud vahistamismäärus või kui jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud talle karistuseks vangistus.
§ 439. Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused
(1) Isiku väljaandmine tema suhtes välisriigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui seda isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on nii taotleva riigi karistusseaduse kui ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.
(2) Isiku väljaandmine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust.
(3) Kui isik, kelle väljaandmist taotletakse, on toime pannud mitu kuritegu ja väljaandmine on lubatav neist mõne eest, on väljaandmine lubatav ka teiste süütegude eest, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tingimustele.
§ 440. Välisriigile isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud
(1) Isiku väljaandmine välisriigile ei ole lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule lubatud, kui:
1) väljaandmistaotluse aluseks on poliitiline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokollide tähenduses, välja arvatud käesoleva seadustiku § 436 lõikes 1¹ sätestatud juhul;
2) isik on Eestis samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud;
3) taotleva riigi või Eesti seaduste kohaselt on kuriteo aegumistähtaeg möödunud või kui amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise.
(2) Eesti kodaniku väljaandmine ei ole lubatud, kui väljaandmistaotluse aluseks on sõjaväeline kuritegu väljaandmise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollides sätestatu mõttes.
(3) Kui taotlevas riigis võib väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo eest mõista karistuseks surmanuhtluse, võib isiku välja anda üksnes tingimusel, et taotleva riigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt ei mõisteta väljaantavale isikule surmanuhtlust või ei viida seda täide, kui surmanuhtlus on mõistetud enne väljaandmistaotluse esitamist.
(4) Välisriigile isiku väljaandmise taotlus võidakse jätta rahuldamata, kui tema suhtes on samas süüdistuses jäetud kriminaalmenetlus alustamata või kui see on lõpetatud.
Kui isiku väljaandmist taotleb mitu riiki, lähtutakse selle riigi kindlaksmääramisel, kellele isik välja antakse, eeskätt isiku toimepandud kuritegude raskusest ja kuritegude toimepanemise kohast, taotluste esitamise järjekorrast, väljanõutava isiku kodakondsusest ja tema edasise, kolmandale riigile väljaandmise võimalikkusest.
§ 442. Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele
(1) Väljaandmistaotluse koostab taotleva riigi pädev õigusasutus ja see adresseeritakse Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumile.
(2) Väljaandmistaotlusele lisatakse:
1) andmed väljaandmistaotluse aluseks oleva kuriteo toimepanemise aja ja koha ning muude tehiolude kohta, samuti taotleva riigi karistusseaduse kohane kuriteo kvalifikatsioon;
2) väljavõte taotleva riigi karistusseadusest või muust asjaomasest õigusaktist;
3) taotleva riigi menetlusseaduses ettenähtud korras tehtud vahistamismääruse või süüdimõistva kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia;
4) võimaluse korral väljanõutava isiku kirjeldus koos muude isikusamasust tuvastada võimaldavate andmetega.
§ 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
Välisriigile isiku väljaandmise menetlus jaguneb eelmenetluseks Justiits- ja Digiministeeriumis ja Riigiprokuratuuris, väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks ja täitevvõimu pädevusse kuuluvaks väljaandmise otsustamiseks.
§ 444. Justiits- ja Digiministeeriumi toimingud eelmenetluses
(1) Justiits- ja Digiministeerium kontrollib väljaandmistaotluse nõuetekohasust ja vajalike lisadokumentide olemasolu.
(2) Vajaduse korral võib Justiits- ja Digiministeerium määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe esitamiseks.
(3) Nõuetekohane väljaandmistaotlus ja lisadokumendid saadetakse viivitamata Riigiprokuratuuri.
(1) Kui väljaandmistaotlus saabub välisriigist otse Riigiprokuratuuri, teavitatakse sellest viivitamata Justiits- ja Digiministeeriumi.
(2) Kui väljaandmistaotlus on saabunud otse Riigiprokuratuuri, võib lisateavet taotleda Justiits- ja Digiministeeriumi vahenduseta.
(3) Riigiprokuratuur lisab väljaandmistaotlusele karistusregistri väljavõtte ja muud vajalikud andmed ning selgitab, kas väljaantava isiku suhtes on Eestis alustatud kriminaalmenetlust.
(4) Nõuetekohase väljaandmistaotluse koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisamaterjalidega saadab Riigiprokuratuur viivitamata kohtusse.
(1) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse tunnistamisel võidakse isikule, kelle väljaandmist taotletakse, kohaldada prokuratuuri taotlusel väljaandmisvahistust.
(2) Edasilükkamatul juhul võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kohaldada väljaandmisvahistust enne väljaandmistaotluse saabumist, kui taotlev riik on:
1) kinnitanud, et isiku suhtes on taotlevas riigis tehtud vahistamismäärus või jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;
2) kohustunud viivitamata välja saatma väljaandmistaotluse.
(3) Isiku võib Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel kinni pidada käesoleva seadustiku § 217 lõikes 1 sätestatud korras enne väljaandmistaotluse saabumist.
(4) Isikule ei või kohaldada väljaandmisvahistust, kui on ilmnenud väljaandmise õiguslikud takistused.
(5) Isiku, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, võib vabastada, kui taotlev riik ei ole temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates kaheksateistkümne päeva jooksul saatnud väljaandmistaotlust. Isik, kellele on kohaldatud väljaandmisvahistust, vabastatakse, kui väljaandmistaotlus ei ole saabunud temale väljaandmisvahistuse kohaldamisest alates neljakümne päeva jooksul.
(6) Isiku väljaandmisvahistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel ei välista väljaandmistaotluse hilisema saabumise korral temale uuesti väljaandmisvahistuse kohaldamist ega tema väljaandmist.
(7) Isikut ei tohi väljaandmisvahistuses pidada üle ühe aasta. Eeluurimiskohtunik võib riigi peaprokuröri või nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise üheaastast tähtaega ainult erandlikel asjaoludel.
(8) Väljaandmisvahistuse määruse võib vaidlustada käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(1) Väljaandmismenetluses on kaitsjaks advokaat.
(2) Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest on kohustuslik alates isiku kinnipidamisest käesoleva seadustiku § 447 lõike 3 alusel.
(1) Välismaalase võib tema poolt kaitsja juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku alusel anda taotlevale riigile välja lihtsustatud korras ilma väljaandmise õiguslikku lubatavust kohtulikult kontrollimata.
(2) Lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanek tehakse väljaantavale isikule tema kinnipidamisel. Nõusolek saadetakse viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile, kes otsustab isiku väljaandmise käesoleva seadustiku §-s 452 sätestatud korras.
(3) Valdkonna eest vastutava ministri otsus välismaalase lihtsustatud väljaandmiseks edastatakse viivitamata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja teadmiseks Riigiprokuratuurile. Lihtsustatud väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuurile, kes otsustab välisriigilt kriminaalmenetluse ülevõtmise taotluse esitamise.
(4) Kui välismaalane esitab kohtus kaitsja juuresolekul kirjaliku avalduse, et ta on nõus enda väljaandmisega ilma väljaandmismenetluseta, siis otsustab tema väljaandmise valdkonna eest vastutav minister taotluse alusel ilma käesoleva seadustiku § 442 lõikes 2 sätestatud dokumentideta.
(1) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikuks kontrollimiseks korraldatakse kohtuistung väljaandmistaotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise menetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Kohtuistungist on kohustustatud osa võtma:
1) prokurör;
2) Eesti kodanik, kelle väljaandmist taotletakse, või välismaalane, kelle väljaandmist taotletakse, kui ta ei ole nõustunud lihtsustatud väljaandmisega või kui talle ei ole kinnipidamisel tehtud lihtsustatud korras väljaandmisega nõustumise ettepanekut;
3) selle isiku kaitsja, kelle väljaandmist taotletakse.
(4) Kohtuistungil kohus:
1) selgitab väljaandmistaotlust ning väljaandmismenetluse regulatsiooni, muu hulgas seda, et väljaandmise õiguslikku lubatavust puudutavad asjaolud tuleb esitada Harju Maakohtule või ringkonnakohtule ning nende õigeaegsel esitamata jätmisel jäetakse need väljaandmismenetluses läbi vaatamata;
2) kuulab ära isiku, kelle väljaandmist taotletakse, samuti tema kaitsja ning prokuröri arvamuse väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta.
(5) Kohus võib Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel määrata taotlevale riigile tähtaja lisateabe edastamiseks.
(1) Välisriigile isiku väljaandmise taotluse lahendamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubatavaks;
2) tunnistab väljaandmise õiguslikult lubamatuks.
(2) Määruses märgitakse:
1) väljaandmismenetlusele allutatud isiku nimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht;
2) läbivaadatud taotluse sisu;
3) kohtuistungil osalenud isikute seisukohad;
4) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta;
5) kohtu otsustus ja põhjendused väljaandmisvahistuse kohta.
(3) Määruse koopia edastatakse viivitamata väljaandmismenetlusele allutatud isikule, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ja Justiits- ja Digiministeeriumile.
(4) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubatavaks, saadetakse Justiits- ja Digiministeeriumile lisaks määruse koopiale ka väljaandmistaotlus koos teiste väljaandmismenetluse materjalidega.
(5) Kui kohus tunnistab isiku väljaandmise õiguslikult lubamatuks, saadetakse määruse koopia koos väljaandmistaotluse ja lisamaterjalidega Justiits- ja Digiministeeriumile, kes teavitab sellest taotlevat riiki.
(6) Kui välisriigi pädev õigusasutus lõpetab rahvusvahelise tagaotsimise ja loobub väljaandmise taotlemisest või teatab väljaandmistaotluse tühistamisest, lõpetab kohus väljaandmismenetluse määrusega.
§ 451¹. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtud määruse vaidlustamine
(1) Väljaandmise õiguslikult lubatavaks või lubamatuks tunnistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku §-s 386 sätestatud korras kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul, arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
(4) Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
(1) Eesti kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Väljaandmisotsuse eelnõu valmistab ette ja esitab Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium.
(2) Välismaalase väljaandmise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Väljaandmise või sellest keeldumise põhjendatud otsus tehakse viivitamata.
(4) Otsuse koopia edastatakse kinnipidamisasutusele, kus väljaantavat isikut väljaandmisvahistuses peetakse, ja tehakse talle allkirja vastu teatavaks.
(5) Isiku väljaandmise otsus jõustub, kui seda ei ole edasi kaevatud käesoleva seadustiku § 452¹ kohaselt või kui kohtumenetluse tulemusena on jäetud otsus muutmata ning kohtulahend on jõustunud. Isiku väljaandmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemisest.
(6) Isiku väljaandmise jõustunud otsus edastatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile täitmise korraldamiseks.
(7) Väljaandmisest keeldumise korral vabastatakse isik väljaandmisvahistusest.
(8) Justiits- ja Digiministeerium teeb väljaandmise või sellest keeldumise otsuse taotlevale riigile viivitamata teatavaks.
(1) Kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale esitatakse halduskohtule kümne päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates.
(2) Kohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kaebuse väljaandmise kohta läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(3) Halduskohus jätab kaebuse lahendamisel läbi vaatamata asjaolud, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku lubatavust, välja arvatud juhul, kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada Harju Maakohtule ega ringkonnakohtule.
(4) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(5) Ringkonnakohus vaatab nõuetekohaselt esitatud apellatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
(6) Kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale tuleb esitada Riigikohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.
(7) Riigikohus vaatab nõuetekohaselt esitatud kassatsioonkaebuse läbi kolmekümne päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates.
§ 453. Väljaandmise edasilükkamine ja ajutine väljaandmine
(1) Justiits- ja Digiministeerium võib Riigiprokuratuuri ettepanekul lükata jõustunud väljaandmisotsuse täitmise edasi, kui seda tingib väljaantava isiku suhtes Eestis toimuv kriminaalmenetlus või tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle väljaandmine on edasi lükatud, anda taotlevale riigile välja ajutiselt.
(1) Jõustunud väljaandmisotsus saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teatab taotlevale riigile väljaantava isiku üleandmise aja ja koha ning korraldab isiku üleandmise.
(2) Väljaantava isiku võib vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda viieteistkümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud. Väljaantav isik tuleb vabastada väljaandmisvahistusest, kui taotlev riik ei ole teda kolmekümne päeva jooksul pärast üleandmiseks määratud tähtpäeva üle võtnud.
(1) Kui riik, kellele on isik välja antud, taotleb väljaantud isiku suhtes menetlustoimingute tegemist või kohtuotsuse täitmist tulenevalt süütegudest, millega seoses teda ei ole välja antud, järgitakse taotluse lahendamisel käesoleva seadustiku §-des 438–452 sätestatut.
(2) Väljaandmise laiendamiseks korraldatakse kohtuistung, millest võtavad osa prokurör ja kaitsja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui on esitatud taotlus anda isik välja kolmandale riigile.
(1) Loa kolmanda riigi poolt väljaantava isiku sõiduks läbi Eesti Vabariigi territooriumi annab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Läbisõidutaotlus peab vastama käesoleva seadustiku § 442 nõuetele.
(3) Läbisõiduluba jäetakse andmata, kui:
1) tegu, mille eest isik on välja antud, ei ole Eesti karistusseadustiku järgi karistatav;
2) Eesti peab väljaandmise aluseks olevat tegu poliitiliseks või sõjaväeliseks kuriteoks;
3) väljaantavale isikule võib taotlevas riigis mõista surmanuhtluse ning see riik ei ole kinnitanud, et surmanuhtlust ei mõisteta ega viida täide.
§ 457. Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemise menetluse alustamine
(1) Välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist, kui see isik kahtlustatava või süüdistatavana viibib välisriigis ja hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale ning kriminaalmenetluse edasine jätkamine on oluliselt raskendatud või välistatud ilma kahtlustatava või süüdistatava osavõtuta või kui süüdimõistetud isiku väljaandmist eeldab tema kohta tehtud kohtuotsuse täitmine.
(2) Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemisel arvestatakse käesoleva seadustiku §-des 438–442 sätestatud põhimõtteid.
(3) Järgides käesoleva seadustiku § 458 nõudeid, koostab välisriigile esitatava taotluse isik välja anda:
1) prokuratuur kohtueelses menetluses;
2) kohus kohtumenetluses;
3) Riigiprokuratuur kohtuotsuse täitmise staadiumis.
(4) Kohtueelses menetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel enne väljaandmistaotluse esitamist määrusega kohaldada väljaandmisvahistust.
(5) Kui välisriigilt taotletakse isiku väljaandmist kohtumenetluses, koostab isiku vahistamismääruse kriminaalasja menetlev kohus.
(6) Kehtetu
(7) Väljaandmistaotlus edastatakse Justiits- ja Digiministeeriumile.
§ 458. Nõuded välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele
(1) Välisriigile esitatav isiku väljaandmise taotlus adresseeritakse selle riigi pädevale õigusasutusele.
(2) Taotluses märgitakse:
1) väljaantava isiku nimi, isikukood ja kodakondsus;
2) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, milles kahtlustatavana, süüdistatavana või süüdimõistetuna isiku väljaandmist taotletakse;
3) isikule tõkendina vahistamise kohaldamise kuupäev;
4) isiku välisriigis kinnipidamise kuupäev;
5) viide väljaandmise Euroopa konventsioonile või õigusabilepingule.
(3) Välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele lisatakse käesoleva seadustiku § 442 lõikes 2 loetletud dokumendid ning väljaandmistaotluse ja selle lisade tõlge täitva riigi määratud keelde.
(1) Väljaandmistaotluse esitab täitvale riigile valdkonna eest vastutav minister.
(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri nõusolekul taotleda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) või Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse kaudu välisriigilt väljanõutava isiku väljaandmisvahistamist enne väljaandmistaotluse esitamist.
(1) Abistamistaotluses märgitakse:
1) taotluse esitanud asutuse nimetus;
2) taotluse sisu;
3) isiku, kelle kohta taotlus esitatakse, nimi ja aadress ning võimaluse korral tema muud kontaktandmed;
4) selle kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon, millega seoses taotlus esitatakse.
(2) Abistamistaotlusele lisatakse:
1) väljavõte asjakohastest õigusaktidest;
2) taotluse ja lisamaterjalide tõlge täitva riigi määratud keelde.
§ 462. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine
(1) Justiits- ja Digiministeerium kontrollib välisriigist saabunud abistamistaotluse nõuetekohasust. Nõuetekohane abistamistaotlus edastatakse viivitamata Riigiprokuratuurile.
(2) Riigiprokuratuur kontrollib abistamistaotluse täitmise lubatavust ja võimalikkust ning täidab abistamistaotluse või edastab selle täitmiseks pädevale õigusasutusele.
(3) Uurimisasutustele saabunud abistamistaotlused edastatakse Riigiprokuratuurile. Edasilükkamatutel juhtudel võib Riigiprokuratuuri loal alustada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud abistamistaotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate täitmist enne abistamistaotluse saabumist Justiits- ja Digiministeeriumisse.
§ 463. Välisriigilt saabunud abistamistaotluse täitmine
(1) Abistamistaotlust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Välisriigi taotlusel võidakse taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatutest, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(1¹) Kui abistamistaotluse täitmiseks on vajalik isiku väljakutsumine kohtusse, siis korraldab kutse kättetoimetamise kohus.
(2) Taotluse täitmise tulemusena saadud materjalid edastatakse taotlevale riigile sama kanali kaudu, mida kasutati taotluse saatmiseks, välja arvatud juhul, kui taotlev riik taotleb materjalide saatmist otse taotluse initsiaatorile.
(2¹) Kui taotluse täitmisel selgub, et otstarbekas on teha lisatoiminguid, mida ei ole taotletud, teavitatakse sellest taotlevat riiki.
(3) Eurojusti kaudu esitatud välisriigi abistamistaotluse täitmise tulemusena saadud materjalid saadetakse taotlevale riigile Eurojusti kaudu, kui Eurojustiga ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 463¹. Abistamistaotluse täitmisest keeldumisest Euroopa Liidu Nõukogu teavitamine
Kui Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni protokolli alusel Eesti Vabariigile esitatud abistamistaotluse täitmisest keeldutakse ning taotlev riik jätkuvalt toetab abistamistaotlust, esitab Riigiprokuratuur Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu põhistatud otsuse keeldumise kohta Euroopa Liidu Nõukogule teadmiseks.
Kui Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni protokolli alusel Eesti Vabariigi esitatud abistamistaotluse täitmisest keeldutakse, võib Justiits- ja Digiministeerium või Riigiprokuratuur teavitada lahenduse saamise eesmärgil sellest Eurojusti.