(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.
(2) Kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega.
(3) Kohus võib täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda käesoleva seadustiku §-s 286¹ sätestatud alustel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel dokumente, asitõendeid ja andmeid nõudes määrab kohus tõendi esitamise selliselt, et tõend laekuks otse selle kogumist taotlenud poole kätte. Kohtu algatusel kogutud tõendi teeb kohus viivitamata kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks. Prokuratuuri taotlusel kogutud tõendi teeb prokuratuur viivitamata tutvumiseks kättesaadavaks teistele kohtumenetluse pooltele olenemata sellest, kas prokuratuur tõendit kohtule esitada kavatseb.
(1) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Taotlused lahendab kohus määrusega.
(2) Pärast täiendavaid kohtutoiminguid lõpetatakse kohtulik uurimine ja alustatakse kohtuvaidlust.
(3) Kohtumenetluse poole taotlusel kuulutab kohus enne kohtuvaidlust vaheaja.
(4) Kohtuvaidluse korraldamiseks võib kohus kohtuvaidluse eel tõstatada kohtuvaidluses käsitlemiseks küsimusi, määrata kohtukõnedele mõistliku ajapiirangu ning määrata, kas ja millises mahus võivad kohtumenetluse pooled esitada kirjalikke seisukohti.
(5) Kui kohus on otsustanud kohtuvaidluse eel lubada pooltel esitada kirjalikke seisukohti, määrab kohus seisukohtade esitamiseks mõistliku tähtaja, mis võimaldab vastaspoolel enne kohtuvaidlust seisukohtadega tutvuda.
(1) Kohtuvaidlus algab prokuröri süüdistuskõnega. Kohtuvaidluses saavad sõna kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja kaitsja.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus repliigiks. Viimase repliigi õigus on kaitsjal või süüdistataval.
(1) Kohtuvaidluses võivad kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele.
(2) Kohus võib kohtukõne katkestada, kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Kohtumenetluse pooled võivad enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist esitada oma kõne teksti selle lisamiseks kohtuistungi protokollile.
(1) Kui kohtuvaidluses on vaja esitada uus tõend, mis võib kriminaalasja lahendamist oluliselt mõjustada, võib kohus poole taotlusel või omal algatusel kohtuliku uurimise määrusega uuendada.
(2) Pärast uuendatud kohtulikku uurimist alustatakse taas kohtuvaidlusi.
(1) Pärast kohtuvaidlust annab kohtunik süüdistatavale viimase sõna õiguse.
(2) Viimase sõna kestus ei ole piiratud. Kohtunik võib süüdistatava kõne katkestada, kui viimases sõnas käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.
(3) Viimase sõna ajal ei ole lubatud süüdistatavale esitada küsimusi.
(4) Kui süüdistatav viimases sõnas avaldab kriminaalasjas uue olulise asjaolu, uuendab kohus kohtuliku uurimise. Pärast uuendatud kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust on süüdistataval taas viimase sõna õigus.
(5) Viimast sõna ei anta käesoleva seadustiku § 267 lõikes 3 nimetatud juhul.
(1) Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida kriminaalasja arutanud kohtukoosseis, kohtuotsust vormistav kohtuametnik ja samas kohtus juriidilise hariduse omandamise või kohtuniku täiendõppe raames viibiv isik, kelle erapooletuses ei ole alust kahelda.
(2) Kohtuotsuse tegemisel nõupidamistoas toimunud arutlusi ei avaldata.
(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
(2) Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
(3) Kohus võib vastu võetud süüstava tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks tunnistada, kui tõend on saadud süüdistatava põhiõiguste raske rikkumise tulemusel ja tõendi lubamatuse aluseks olev asjaolu ilmnes alles kohtuotsuse tegemisel. Kui kohus tunnistab juba vastu võetud tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks, uuendab kohus kohtuliku uurimise ja annab poolele võimaluse lubamatuks tunnistatud tõendi asemel esitada muid tõendeid.
§ 306. Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamine
(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused:
1) kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse;
2) kas teo on toime pannud süüdistatav;
3) kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida;
4) kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;
5) kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid;
6) milline karistus tuleb süüdistatavale mõista;
6¹) kas karistust tuleb mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada;
7) kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust;
7¹)
8) kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit;
9) kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada;
10) milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes;
11) kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
12) kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks;
12¹) kas konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetav summa tuleb tasuda korraga või ositi, kusjuures arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid võib kohus ajatada kuni kahe aasta võrra väljamõistetud summa tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa;
13) kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega;
14) millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad;
15) kas kohtulahendi lisaks on § 145 lõikes 4¹ või § 159 lõikes 3 nimetatud dokument, mis sisaldab nõude tasumiseks vajalikke andmeid;
16) kas ja millises ulatuses rahuldada isiku taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimused lahendatakse iga süüdistatava ja kuriteo puhul eraldi.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud küsimuste lahendamist koostatakse kohtuotsus või selle resolutiivosa, mille allkirjastavad digitaalselt kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse vormistamisel võib kasutada kohtuametniku abi.
(3¹) Kohus võib otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtukoosseisu liikmest sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.
(4) Vähemusse jäänud kohtunik esitab kirjalikult oma eriarvamuse, mis võetakse toimikusse, kuid mida ei avaldata kohtuotsuse kuulutamisel.
(5) Pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.
(6) Kohtuotsuses vigade parandamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui:
1) tekib vajadus täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu;
2) ilmnevad käesoleva seadustiku § 268 lõikes 6 sätestatud alused;
3) kohus tuvastab menetluses vea, mis on kohtuotsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul võib kohus uuendatud menetluse toimetada kirjalikus vormis, andes kohtumenetluse pooltele mõistliku tähtaja kohtu küsimustele vastamiseks. Süüdistatava või kaitsja taotlusel korraldatakse kohtuistung.
§ 308. Alaealise ja noore täiskasvanu mõjutusvahendi kohaldamine
Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
(1) Kohtuotsus võib olla õigeksmõistev või süüdimõistev.
(2) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.
(3) Süüdimõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.
§ 310. Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta otsuse tegemine
(1) Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
(2) Kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata.
(3) Kui kriminaalasja arutamist ebamõistlikult edasi lükkamata ei ole võimalik tagada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamist, võib kohus kuni kohtuotsuse tegemiseni määrata, et tsiviilhagi või nõudeavaldus lahendatakse osaliselt või tervikuna eraldi otsusega. Sellisel juhul võib kohus teha algul osaotsuse, millega lahendatakse käesoleva seadustiku § 306 lõike 1 punktides 1–10 ja 12–14 sätestatud küsimused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul jätkab kohus samas või kohtu esimehe otsusel teises kohtukoosseisus pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemist. Süüdimõistvas osaotsuses tuvastatud faktilised asjaolud loetakse tsiviilhagi või nõudeavalduse lahendamisel tõendatuks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohtumenetluse pooled on kannatanu, süüdimõistetu, tsiviilkostja ja kolmas isik, kelle õiguste või kohustuste üle selles menetluses võidakse otsustada, ning prokuratuur, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 38¹ lõikele 3¹, 3² või 3³ tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur.
(6) Kui apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse tulemusena süüdimõistev osaotsus tühistatakse ja kriminaalasi saadetakse isiku süüküsimust puudutavas osas uuesti arutamiseks madalama astme kohtule, kelle menetluses on eraldatud tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, liidetakse tsiviilhagi või nõudeavalduse ja kriminaalasja arutamine uuesti ühte menetlusse.
(7) Kohtu poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuse tegemise korral võib kannatanu kuni tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse eraldi menetlemise alguseni selle tagasi võtta.
(1) Kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.
(1¹) Kohus võib lähenemiskeeldu kohaldada koos karistusseadustiku §-s 75¹ sätestatud elektroonilise valvega kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Elektroonilise valve tähtaeg võib olla kuni kaksteist kuud.
(2) Kohus lahendab lähenemiskeelu taotluse käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud korras.
1) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
2) kohtuotsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri ja kaitsja nimed;
4) süüdistatava nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
5) süüdistatava karistatus;
6) tegu, mille toimepanemises süüdistatuna oli süüdistatav kohtu all, ja süüdistuse karistusõiguslik kvalifikatsioon.
1) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse;
2) tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea;
3) asjaolud, mis kohus on tunnistanud omaks võetuks või üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb;
4) kergendavad ja raskendavad asjaolud;
5) süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid;
6) süüdistuse kvalifikatsiooni muutmise, karistusest vabastamise, asenduskaristuse kohaldamise, alla karistusseadustikus sätestatud alammäära karistuse mõistmise või kohtuotsuse täitmise edasilükkamise motiivid;
6¹)
7) tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid;
8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta tehtud otsus;
8¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;
9) menetlusõiguse säte, millest otsust tehes juhindutakse.
(1) Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) süüdistatava nimi;
2) süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) süüdistatavale iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmiseks ettenähtud liitkaristus;
4) katseaja kestus ja süüdistatavale pandud kohustuste loetelu, kui vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata;
5) mõistetud karistuse vähendamine ühe kolmandiku võrra käesoleva seadustiku § 238 lõike 2 kohaselt, kui on kohaldatud lühimenetlust;
5¹)
6) karistuse kandmise algus;
6¹)
7) kohtuotsuse täitmise asjaolud;
8) kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine;
9) süüdimõistetu järelevalveta laste ja vara suhtes võetavad meetmed;
10) otsus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks;
10¹) märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse;
11) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
12) kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus;
12¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;
13) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
(2) Kui süüdistatavale on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb kohtuotsuse resolutiivosas märkida, millises süüdistuses süüdistatav on õigeks ja millises süüdi mõistetud.
1) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) õigeksmõistetu nimi;
2) süüdistatava õigeksmõistmine karistusseadustiku paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) tõkendi tühistamine;
4) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise meetmete tühistamine;
5) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
5¹) andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine;
6) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;
7) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
§ 315. Kohtuotsuse kuulutamine ja apellatsiooniõiguse selgitamine
(1) Kohtuotsuse kuulutab kohtunik või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul eesistuja käesoleva seadustiku § 304 kohaselt teatavaks tehtud ajal.
(2) Kui süüdistatav ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist.
(3) Kohtunik küsib, kas õigeksmõistetu või süüdimõistetu on kohtuotsusest aru saanud, ning selgitab talle vajaduse korral selle sisu.
(4) Kohus võib kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi.
(5) Pärast kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist kohtunik või eesistuja:
1) teatab kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, tehes sellekohase märke kohtuistungi protokolli;
2) teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ja selgitab selle õiguse kasutamise soovist teatamise tagajärgi käesoleva seadustiku § 319 lõike 1 teise lause kohaselt.
(6) Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(7) Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu.
(8) Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
§ 315¹. Kohtuotsuse kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja avalikustamine ning edasilükkamine
(1) Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine avalikustatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist Riigi Teatajas, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avalikustatakse üksnes otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, kriminaalasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg eemaldatakse Riigi Teatajast 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
(2) Kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja muutmine tuleb vormistada määrusega, milles on märgitud kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise uus aeg. Määrus peab olema kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt sel kuupäeval, millele kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamine või kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemine oli algselt määratud.
1) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
1) ta mõistetakse õigeks;
2) ta vabastatakse karistusest;
3) teda ei ole karistatud vangistusega.
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest.
(2) Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.
(1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(2) Tsiviilkostja võib esitada tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuva apellatsiooni.
(2¹) Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas.
(2²) Isik võib esitada apellatsiooni ka siis, kui leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Sellisel juhul otsustab ringkonnakohus eelmenetluses määrusega, kas isik tuleb kannatanu või kolmanda isikuna kaasata menetlusse.
(3) Apellatsiooni ei saa esitada:
1) süüdistatav lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
2) prokuratuur lühimenetluses ja kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale, välja arvatud osas, millega jäetakse rahuldamata tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või rahuldatakse see osaliselt, kui kannatanu on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja asemel on vastavalt käesoleva seadustiku § 38¹ lõikele 3¹, 3² või 3³ tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitanud prokuratuur, või juhul, kui maakohus on kuriteo kvalifitseerinud või teo eest karistuse mõistnud vastuolus seadusega;
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale;
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel;
5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale.
(4) Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
(2) Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, kokkuleppemenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 239, 240 ja 242–250 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas kokkuleppemenetluses, aga 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(3) Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
(5) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.
(6) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(7) Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse.
(8) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale võib apellatsiooni esitaja esitada määruskaebuse.
§ 320. Kohtutoimiku väljanõudmine ja sellega tutvumine
(1) Ringkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja kohtutoimiku. Maakohus saadab kohtutoimiku ringkonnakohtule viivitamata pärast üleandmisnõude saamist.
(2) Süüdistataval on õigus kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
(1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.
(2) Apellatsioonis märgitakse:
1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht, aadress ja telefoninumber;
3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused;
5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse;
5¹) kas apellant taotleb suulist menetlust;
6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta;
7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist;
8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu.
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoninumber.
(5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav.
(6) Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel.
(7) Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus aset leidnud menetlusõiguse rikkumisele üksnes juhul, kui ta esitas maakohtule rikkumise kohta õigeaegselt vastuväite või kui ta ei saanud vastuväidet esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Tuginemist käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele ei piirata.
(1) Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Apellatsiooni muutmisel järgitakse apellatsiooni kohta sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega õigust esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
(1) Ringkonnakohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(2) Süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid ringkonnakohtule apellatsiooni esitamise kohta teate saamisest alates seitsme päeva jooksul.
(4) Kohtumenetluse poole vastuväidetes peab olema märgitud, kas taotletakse suulist menetlust.
(1) Kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus:
1) kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuete täitmist;
2) korraldab käesoleva seadustiku §-s 327 sätestatud aluse ilmnemisel eelistungi.
(2) Kui käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuded on täidetud ja puudub eelistungi korraldamise alus, määrab kohtunik kohtuistungi aja ning teeb käesoleva seadustiku §-des 329 ja 330 sätestatud toimingud.
§ 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik;
3) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;
4) apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist;
5) kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud.
(3) Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
(4) Määruse peale, millega apellatsioon jäetakse läbi vaatamata, võib apellant esitada määruskaebuse.
(1) Eelistung korraldatakse, kui kohus peab seda vajalikuks.
(2) Eelistung peetakse käesoleva seadustiku § 259 lõigete 2–4 ning §-de 260 ja 261 kohaselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
(1) Kohtunik või eelistungil kohus:
1) teeb kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse, kui ei esine menetlust takistavaid asjaolusid või kui need on kõrvaldatavad;
2) tühistab määrusega kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule käesoleva seadustiku §-s 339 sätestatud alustel;
3) lahendab määrusega muud kohtuliku arutamise ettevalmistamisega seotud küsimused.
(2) Kohtumääruse koopia saadetakse selle tegemisest alates kolme päeva jooksul kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.
(1) Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruses märgitakse:
1) kohtuistungi kuupäev ja koht;
2) kohtuistungile kutsutava isiku nimi;
3) kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel kohtuistungil.
(2) Määruses nimetatakse rahuldamata jäetud taotlus. Taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa esitada kaebust, kuid taotlust võib korrata kohtulikul arutamisel.
§ 331. Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise kord ja piirid
(1) Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus ei kohaldata käesoleva seadustiku §-des 163¹ ja 268¹ sätestatut.
(1¹) Üldjuhul vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus ja teeb apellatsioonimenetluse pooltele teatavaks:
1) kohtukoosseisu;
2) tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ning nende esitamise viisi;
3) otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja viisi;
4) muud asjaolud, mida ringkonnakohus peab oluliseks.
(1²) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud apellatsioonmenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus.
(1³) Kui apellatsioonis esitatud apellandi kontaktandmetel ei ole võimalik apellandile kohtukutset kätte toimetada, võib kohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata või vaadata apellatsiooni läbi kirjalikus menetluses.
(2) Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.
(3) Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud ja millele tuginemist ei piira käesoleva seadustiku § 15¹.
(4) Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piirest.
(1) Kohtuistungi rakendamiseks ringkonnakohtus eesistuja:
1) avab kohtuistungi ja teatab, millist kriminaalasja ning kelle apellatsiooni alusel arutatakse;
2) selgitab, kes kohtuistungile kutsututest on ilmunud;
3) selgitab kutsutute ilmumata jäämise põhjused;
4) kaasab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 161 lõike 1 kohaselt tõlgi;
5) tuvastab süüdistatava isikusamasuse ja selgitab talle tema õigusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 35, ning kontrollib, kas süüdistataval ja tema kaitsjal on pärast apellatsiooni koopia kättesaamist jäänud küllaldaselt aega valmistuda kohtuistungiks;
6) teeb käesoleva seadustiku §-des 280¹–284 loetletud menetlustoimingud.
(2) Eesistuja või kohtukoosseisu üks liige kannab ette kohtuotsuse apelleeritava osa sisu, kaebuse motiivid, taotlused ning annab ülevaate saabunud dokumentidest.
(3) Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust loobuda apellatsioonist ning loobumise tagajärgi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 333 ja küsib, kas ta toetab apellatsiooni või loobub sellest osaliselt või täielikult.