(1) Kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega.
(2) Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama liikmesriigis mõistetud karistusele. Kohus arvestab liikmesriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.
(3) Kui liikmesriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides.
(4) Liikmesriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada.
(5) Kui liikmesriigis on karistuse täitmine tingimisi edasi lükatud või isik on tingimisi vabastatud, kohaldab kohus karistusseadustiku vastavaid sätteid.
(6) Kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta, konsulteerib Justiits- ja Digiministeerium liikmesriigi otsuse teinud pädeva asutusega. Rahalise karistuse, varalise karistuse või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha.
(7) Rahaline karistus, varaline karistus, rahatrahv ja konfiskeeritav rahasumma arvutatakse vajaduse korral karistuse täpsustamise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse.
(8) Karistust täpsustades arvestatakse liikmesriigis vangistuses või käesoleva seadustiku § 479 alusel vahi all oldud aeg karistuse kandmise aja hulka.
§ 489¹³. Liikmesriigis mõistetud rahalise karistuse ja rahatrahvi asendamine
Kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Vangistuse, aresti ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada taotlevas riigis ettenähtud ülemmäära.
(1) Kohus otsustab liikmesriigi kohtuotsuse täpsustamise määrusega.
(2) Määruses märgitakse, millises ulatuses liikmesriigi kohtuotsust tunnustatakse, ning määratakse kindlaks täpsustatud karistus, mis viiakse täide Eestis.
(3) Jõustunud määruse koopia saadab kohus karistusregistrile ja Justiits- ja Digiministeeriumile. Justiits- ja Digiministeerium teeb taotluse täitmise ja täpsustatud karistuse välisriigile teatavaks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võivad määruskaebuse esitada süüdistatav ja kaitsja, kolmas isik ning prokuratuur.
(1) Karistus täidetakse Eesti seadustes sätestatud korras.
(2) Karistust ei pöörata täitmisele, kui liikmesriigi pädev asutus on teatanud karistuse mõistmise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.
§ 489¹⁶. Amnestia, armuandmine ja kohtuotsuse teistmine
(1) Nii taotlev kui ka täitev riik võib anda isikule armu või amnestiat.
(2) Ainult taotleval riigil on õigus otsustada täitmisele pööratava kohtuotsuse teistmise üle.
(1) Käesolevas jaos nimetatud tunnistus ja taotlus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
(2) Käesolevas jaos nimetatud tunnistus ja taotlus koostatakse eesti keeles ning need tõlgib täitva riigi määratud keelde tunnistuse ja taotluse esitamiseks pädev asutus. Kohtuotsuseid täitva riigi määratud keelde ei tõlgita.
Euroopa tõkendi tunnistus on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada otsust, millega allutatakse füüsiline isik vahistamise asemel ühele või mitmele kriminaalmenetlust tagavale meetmele (edaspidi tagav meede), ning teostada tagava meetme täitmise üle järelevalvet.
(1) Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine käesoleva jaotise sätete kohaselt on lubatud juhul, kui tagava meetme kohaldamise otsuse aluseks olev tegu on kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt.
(2) Eesti tunnustab tagava meetme kohaldamise otsust, sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 nimetatud süüteoga.
§ 489²⁰. Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise kriteeriumid
(1) Eesti tunnustab tagava meetme kohaldamise otsust, kui see on tehtud isiku suhtes, kelle seaduslik alaline elukoht on Eestis ning kes on tagavast meetmest teavitatuna nõus Eestisse tagasi pöörduma.
(2) Eesti võib tunnustada tagava meetme kohaldamise otsust, kui see on tehtud isiku suhtes, kelle seaduslik alaline elukoht ei ole Eestis, ainult juhul, kui tagavale meetmele allutatud isik soovib asuda Eestisse elama ja täidetud on järgmised tingimused:
1) ta on seda taotlenud;
2) puuduvad isiku Eestisse elama asumist takistavad asjaolud ja talle on võimalik väljastada Eesti elamisluba;
3) tal on perekondlikke või muid kaalukaid sidemeid Eesti riigiga;
4) Eestis on võimalik tagada tõhus järelevalve tagava meetme täitmise üle ebaproportsionaalselt suurte kuludeta.
(1) Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ning Euroopa tõkendi tunnistuse edastamine Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jaotise kohaselt on lubatud üksnes järgmiste tagavate meetmete suhtes:
1) kohustus teavitada täitva riigi pädevat asutust mis tahes elukohamuutusest eelkõige selleks, et saada kätte kutse;
2) kohustus mitte siseneda taotleva või täitva riigi teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse;
3) kohustus viibida vajaduse korral kindlaksmääratud aegadel kindlaksmääratud kohas;
4) kohustus, mis sisaldab piiranguid täitva riigi territooriumilt lahkumise kohta;
5) kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse;
6) kohustus vältida kontakte konkreetsete isikutega, kes on seotud väidetavalt toimepandud kuriteoga.
(2) Euroopa tõkendi tunnistuse edastamine Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jaotise kohaselt on lubatud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tagavate meetmete puhul, kui liikmesriik on selliste tagavate meetmete täitmise üle järelevalve teostamiseks nõusoleku andnud.
§ 489²². Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest keeldumise alused
(1) Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ei ole lubatud, kui:
1) tagavale meetmele allutatud isik ei ole käesoleva seadustiku § 489²⁰ lõikes 1 või 2 nimetatud isik;
2) kuritegu on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ja selle kohta kehtib Eesti karistusõigus;
3) tagava meetme kohaldamise otsusega seotud tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 sätestatud juhul;
4) tagavale meetmele allutatud isiku suhtes on tagava meetme aluseks olevas süüteos jõustunud kohtulahend või süüteomenetluse lõpetamise määrus;
5) taotlus ei ole esitatud Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik või ei vasta selgelt selle aluseks olevale otsusele ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud selleks määratud mõistliku aja jooksul;
6) tagavale meetmele allutatud isik on alla neljateistaastane;
7) tagavale meetmele allutatud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, mis ei võimalda tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada, või
8) kohaldatud tagavat meedet ei ole nimetatud käesoleva seadustiku § 489²¹ lõikes 1.
(2) Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest võib keelduda, kui:
1) tagavale meetmele allutatud isiku suhtes on sama süüteoga seoses kohaldatud tagav meede Eesti Vabariigis;
2) tagava meetme rikkumise korral peaks keelduma isiku loovutamisest käesoleva seadustiku §-s 492 nimetatud põhjustel või
3) kohaldatud tagav meede ei ole kooskõlas Eesti kriminaalmenetluses kohaldatavate kriminaalmenetlust tagavate meetmetega ning selle kohandamine ei ole käesoleva seadustiku § 489²⁷ lõikes 2 sätestatud tingimuse tõttu võimalik.
(1) Prokuratuur või kohus teavitab viivitamata taotleva riigi pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil:
1) asjaolust, et esineb alus jätta tagava meetme kohaldamise otsus tunnustamata käesoleva seadustiku § 489²² lõike 1 punktides 1−4 nimetatud põhjusel, ning palub vajaduse korral esitada lisateavet;
2) tagavale meetmele allutatud isiku elukohamuutusest;
3) käesoleva seadustiku § 489³⁰ lõikes 4 sätestatud maksimaalsest ajavahemikust, mille vältel võib Eestis tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada;
4) asjaolust, et tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise peale on esitatud kaebus;
5) asjaolust, et tagava meetme täitmise üle on võimatu järelevalvet teostada, sest pärast Euroopa tõkendi tunnistuse ja tagava meetme kohaldamise otsuse Eestile edastamist ei ole isikut võimalik Eesti territooriumilt leida;
6) tagava meetme rikkumisest ja muudest tähelepanekutest, mis võivad kaasa tuua käesoleva seadustiku §-s 489²⁴ nimetatud edasise otsuse tegemise;
7) asjaolust, et tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest oleks võimalik keelduda käesoleva seadustiku § 489²² lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel, kuid Eesti on sellegipoolest valmis tagava meetme kohaldamise otsust tunnustama;
8) otsusest tagava meetme täitmise üle järelevalve lõpetada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud teatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=128032015003 määrusega.
(3) Prokuratuur või kohus teavitab viivitamata täitva riigi pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil:
1) käesoleva seadustiku §-s 489²⁴ nimetatud otsuse tegemisest;
2) asjaolust, et tagava meetme kohaldamise otsuse peale on esitatud kaebus;
3) asjaolust, et tagava meetme täitmise üle on vaja järelevalvet teostada kauem, kui on Euroopa tõkendi tunnistusele märgitud.
(4) Võimaluse korral prokuratuur või kohus konsulteerib ja vahetab vajalikku teavet asjaomase liikmesriigiga:
1) tagava meetme kohaldamise otsuse koostamise ajal või vähemalt enne tagava meetme kohaldamise otsuse ja Euroopa tõkendi tunnistuse edastamist;
2) enne tagava meetme kohandamist käesoleva seadustiku § 489²⁷ lõikes 1 sätestatud alusel;
3) tagava meetme täitmise üle sujuva ja tõhusa järelevalve hõlbustamiseks;
4) kui tagavale meetmele allutatud isik on tagavat meedet oluliselt rikkunud.
(5) Prokuratuur või kohus teavitab Justiits- ja Digiministeeriumi tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest või tunnustamata jätmisest, Euroopa tõkendi tunnistuse tagasivõtmisest ning tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamise lõpetamisest.
Kõik tagava meetme kohaldamise otsusega seotud edasised otsused teeb taotleva riigi pädev asutus. Sellised otsused on eelkõige tagava meetme kohaldamise otsuse uuendamine, läbivaatamine ja tagasivõtmine, tagavate meetmete muutmine ning vahistamismääruse või muu sellise mõjuga täitmisele pööratava kohtuotsuse tegemine.
(1) Eestile esitatud Euroopa tõkendi tunnistust on pädev menetlema Justiits- ja Digiministeerium ja selle täitmise üle otsustama:
1) tagavale meetmele allutatud isiku elukoha järgne maakohus, kui tagav meede on kohaldatud kohtu poolt;
2) prokuratuur käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhtudel.
(2) Prokuratuur või kohus koostab tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta määruse, mis edastatakse viivitamata taotleva riigi pädevale asutusele. Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise korral võib prokuratuur või kohus selle täitmiseks edastada pädevale õigusasutusele või asuda otsust ise täitma.
(3) Prokuratuur või kohus otsustab tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise 20 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on tagava meetme kohaldamise otsuse ja Euroopa tõkendi tunnistuse kätte saanud.
(4) Kui taotlev riik on teatanud, et tagava meetme kohaldamise otsuse peale on esitatud kaebus, pikeneb tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise tähtaeg 20 tööpäeva võrra.
(5) Kui tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine ei ole erakorralistel asjaoludel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur või kohus sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mis on vajalik lõpliku otsuse tegemiseks.
§ 489²⁶. Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamise edasilükkamine
Tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamine lükatakse edasi, kui käesoleva seadustiku §-s 489¹⁸ nimetatud tunnistus on puudulik või ei vasta selgelt tagava meetme kohaldamise otsusele, kuni prokuratuuri või kohtu poolt selle tunnistuse täiendamiseks või parandamiseks määratud mõistliku tähtpäevani.
(1) Kui isikule välisriigis kohaldatud tagav meede on vastuolus Eesti kriminaalmenetluses kohaldatavate kriminaalmenetlust tagavate meetmetega, kohandatakse välisriigis kohaldatud tagavat meedet selliselt, et see oleks kooskõlas Eestis kohaldatavate tagavate meetmetega. Kohandatud tagav meede peab võimalikult täpselt vastama taotlevas riigis määratud tagava meetme laadile.
(2) Kohandatud tagav meede ei tohi olla rangem kui isikule taotlevas riigis kohaldatud tagav meede.
(3) Tagava meetme kohandamise põhjused, viis ning kohandamise mõju tagava meetme täitmise järelevalvele märgitakse käesoleva seadustiku § 489²⁵ lõikes 2 nimetatud määruses.
(1) Tagavale meetmele allutatud isik võib käesoleva seadustiku § 489²⁵ lõikes 2 nimetatud prokuratuuri või kohtu määruse peale esitada kaebuse kolme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(2) Prokuratuuri määruse peale esitatakse kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus tehti.
(3) Kohtu määruse peale esitatakse kaebus määruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.
(4) Kaebus vaadatakse kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul arvates asja saabumisest kaebuse lahendamiseks pädevale kohtule.
(5) Kaebuse esitamine ei peata vaidlustatava määruse täitmist.
(6) Eeluurimiskohtuniku või ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
§ 489³⁰. Eesti pädevus tagava meetme täitmise järelevalvel
(1) Eesti on pädev ja kohustatud tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostama tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamisest alates.
(2) Kui tagavat meedet on kohandatud, ei asuta selle täitmise üle järelevalvet teostama enne kümne päeva möödumist käesoleva seadustiku § 489²⁵ lõikes 2 nimetatud määruse edastamisest taotlevale riigile. Kokkuleppel taotleva riigiga võib asuda järelevalvet teostama ka varem, kuid mitte enne tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamist.
(3) Kui tagava meetme täitmise üle asutakse järelevalvet teostama, võetakse käesoleva seadustiku § 489²⁵ lõikes 2 nimetatud määrusele viivitamata tagavale meetmele allutatud isiku allkiri.
(4) Kohtueelses menetluses ei tohi tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur või kohus taotleva riigi pädeva asutuse taotlusel pikendada tagava meetme täitmise järelevalve tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani.
(5) Eesti pädevus tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisel lõpeb ja läheb üle taotlevale riigile järgmistel juhtudel:
1) pärast tagava meetme kohaldamise otsuse tunnustamist ei ole isikut võimalik Eesti territooriumilt leida;
2) tagavale meetmele allutatud isiku seaduslik ja alaline elukoht ei ole Eestis;
3) Euroopa tõkendi tunnistus on taotleva riigi poolt tagasi võetud ning Eestit on sellest nõuetekohaselt teavitatud;
4) Eesti on keeldunud tagava meetme täitmise järelevalvest käesolevas jaotises nimetatud põhjustel;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ajavahemik on möödunud.
(6) Prokuratuur või kohus võib Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel tagava meetme täitmise järelevalve ajal alati kutsuda taotleva riigi pädevat asutust üles esitama teavet selle kohta, kas tagava meetme täitmise järelevalve on endiselt vajalik.
§ 489³¹. Eesti pädevus tagava meetme muutmise korral
Kui taotleva riigi pädev asutus on tagava meetme liiki või laadi muutnud, võib muudetud tagavat meedet kohandada käesoleva seadustiku §-s 489²⁷ sätestatud korras või keelduda tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisest § 489²² lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel.
§ 489³². Tagava meetme täitmise järelevalve lõpetamine seoses vastamata teavitustega
(1) Kui taotleva riigi pädevale asutusele on esitatud mitu käesoleva seadustiku § 489²³ lõike 1 punktis 6 nimetatud teavitust, kuid taotleva riigi pädev asutus ei ole tagava meetme kohaldamise otsuse kohta teinud ühtegi käesoleva seadustiku §-s 489²⁴ nimetatud otsust, võib prokuratuur või kohus taotlevale riigile anda mõistliku tähtaja sellise otsuse tegemiseks.
(2) Kui taotleva riigi pädev asutus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul käesoleva seadustiku §-s 489²⁴ nimetatud otsust, võib prokuratuur või kohus otsustada lõpetada tagava meetme täitmise järelevalve.
(1) Kui taotleva riigi pädev asutus on teinud vahistamismääruse või muu samaväärse mõjuga täitmisele pööratava kohtuotsuse, loovutatakse tagavale meetmele allutatud isik käesoleva jao 2. jaotise sätete kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 491 lõiget 1.
§ 489³⁴. Euroopa tõkendi tunnistuse esitamine tunnustamiseks ja täitmiseks
(1) Euroopa tõkendi tunnistust on kohtueelses menetluses pädev koostama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus. Euroopa tõkendi tunnistus edastatakse täitvale riigile Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu.
(2) Euroopa tõkendi tunnistuse võib edastada selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele:
1) kus on tagavale meetmele allutatud isiku seaduslik ja alaline elukoht, kui tagavale meetmele allutatud ja selle kohaldamisest teavitatud isik on nõus kõnealusesse riiki tagasi pöörduma, või
2) kus ei ole isiku seaduslik ja alaline elukoht, kui tagavale meetmele allutatud isik on seda taotlenud ning kõnealune asutus annab selleks oma nõusoleku.
(3) Euroopa tõkendi tunnistus koos tagava meetme kohaldamise otsusega esitatakse korraga ainult ühele riigile.
(4) Euroopa tõkendi tunnistus ja tagava meetme kohaldamise otsus koostatakse eesti keeles. Justiits- ja Digiministeerium tõlgib Euroopa tõkendi tunnistuse täitva riigi määratud keelde.
(5) Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=128032015008 määrusega.
(1) Eesti pädevus tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamisel läheb üle täitvale riigile alates hetkest, kui täitev riik on tagava meetme kohaldamise otsust tunnustanud ning Eestit sellisest tunnustamisest nõuetekohaselt teavitanud.
(2) Tagava meetme täitmise üle järelevalve teostamise pädevus läheb Eestile üle, kui:
1) Eesti on Euroopa tõkendi tunnistuse tagasi võtnud ja sellest täitvat riiki nõuetekohaselt teavitanud või
2) täitev riik on mis tahes põhjusel lõpetanud tagava meetme täitmise üle järelevalve.
Kui maksimaalne ajavahemik, mille vältel täitev riik tagava meetme täitmise üle järelevalvet teostab, hakkab mööduma, võib Euroopa tõkendi tunnistuse koostanud prokuratuur või kohus esitada täitva riigi pädevale asutusele Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel taotluse pikendada tagava meetme täitmise järelevalvet.
(1) Euroopa uurimismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist.
(2) Käesolevat jaotist ei kohaldata:
1) käesoleva seadustiku § 471 alusel loodud riikidevahelise uurimisrühma tegevusele ja selle raames tõendite kogumisele;
2) Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalmenetluses.
(1) Eesti kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisega tekkinud kulud, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Täitva riigina võib Eesti juhul, kui Euroopa uurimismääruse täitmisega kaasnevad kulud on erakordselt suured, esitada taotlevale asutusele andmed kulude kohta ning konsulteerida temaga, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust muuta. Taotlev asutus võib otsustada:
1) kanda kuludest osa, mida täitev riik peab erakordselt suureks, või
2) võtta Euroopa uurimismääruse osaliselt või täielikult tagasi.
(3) Taotleva riigina kannab Eesti kulud, kui need on:
1) tekkinud seoses vabaduspiiranguga isiku üleandmise või ülevõtmisega käesoleva seadustiku §-des 489³⁹ ja 489⁴⁰ nimetatud juhul;
2) pealtkuulatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite transkriptsiooni, dekodeerimise või dekrüpteerimise kulud, mis on tekkinud käesoleva seadustiku § 489⁴³ lõikes 4 nimetatud juhul.
§ 489³⁹. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine
(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et anda taotlevale riigile menetlustoimingu tegemiseks ajutiselt üle isik, kes viibib täitvas liikmesriigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, võib isiku ajutiselt üle anda tingimusel, et isik antakse täitva riigi määratud tähtaja jooksul tagasi. Kahtlustatava või süüdistatavana ülekuulamiseks antakse isik üle käesoleva seadustiku 19. peatüki 8. jao 2. jaotises sätestatud korras.
(2) Isikut ei anta lisaks käesoleva seadustiku §-s 489⁵¹ nimetatud keeldumise alustele taotlevale riigile üle, kui:
1) isik ei anna üleandmiseks nõusolekut;
2) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg.
(3) Ajutiselt üleantud isikut ei või anda kohtu alla, süüdistada, vahistada ega kahtlustatavana kinni pidada ega piirata tema põhiõigusi muul viisil seoses süütegudega, mis on toime pandud enne tema lahkumist täitva riigi territooriumilt ning mida ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud. Käesolevas lõikes sätestatud puutumatus lõpeb, kui ajutiselt üleantud isik on olnud Eestis 15 järjestikuse päeva jooksul alates kuupäevast, kui õigusasutus ei nõua enam tema kohalolekut ning tal on olnud võimalus lahkuda või ta on pärast lahkumist Eestisse tagasi pöördunud.
(4) Kui isiku üleandmiseks on vajalik tema sõit kolmanda liikmesriigi kaudu, esitab taotleva riigi pädev asutus loa saamiseks kolmandale liikmesriigile taotluse, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid.
(5) Isiku üleandmise täpne kord ja tingimused lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Ajutiselt üleantud isiku vabaduspiirang jääb taotlevas liikmesriigis kehtima, välja arvatud juhul, kui täitva liikmesriigi pädev asutus taotleb ajutiselt üleantud isiku vabastamist. Taotlevas riigis vahi all viibitud aeg arvatakse ajutiselt üleantud isikule täitvas riigis mõistetud karistuse kandmise tähtaja hulka.
§ 489⁴⁰. Vabaduspiiranguga isiku ajutine ülevõtmine
Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et võtta ajutiselt üle täitvasse riiki menetlustoimingu tegemiseks, mille puhul on nõutav isiku viibimine täitva riigi territooriumil, isik, kes viibib taotlevas riigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 489³⁹ sätestatut.
§ 489⁴¹. Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine
(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud välisriigis viibiva isiku tunnistajana, eksperdina, kahtlustatavana või süüdistatavana kaugülekuulamiseks audiovisuaalse tehnilise lahenduse abil ning isiku tunnistajana või eksperdina kaugülekuulamiseks telefonitsi, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi.
(2) Kahtlustatavat ja süüdistatavat on audiovisuaalse kaugülekuulamise teel lubatud üle kuulata ainult nende nõusolekul. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei anna audiovisuaalseks kaugülekuulamiseks oma nõusolekut, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda.
(3) Isiku kaugülekuulamise täpne kord ning vajaduse korral ülekuulatava isiku kaitseks vajalikud meetmed lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Täitva riigi pädev asutus on kohustatud:
1) teavitama asjaomast tunnistajat või eksperti ülekuulamise ajast ja kohast oma riigi õiguse kohaselt;
2) kutsuma kahtlustatava ja süüdistatava kaugülekuulamisele, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest ning teavitades kahtlustatavat ja süüdistatavat õigel ajal õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt;
3) tagama ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamise;
4) tagama vajaduse korral tõlgi osavõtu ülekuulamisest;
5) tagama, et kaugülekuulamise käigus ei rikuta täitva riigi õiguse aluspõhimõtteid, ning rikkumise tuvastamise korral võtma viivitamata meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks.
(4) Kaugülekuulamine viiakse läbi taotleva riigi pädeva asutuse poolt või juhtimisel, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest. Kaugülekuulamise juures viibib ka täitva riigi pädeva asutuse esindaja.
(5) Kahtlustatavat ja süüdistatavat teavitatakse enne kaugülekuulamist õigustest, mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajat ja eksperti teavitatakse enne kaugülekuulamist ütluste andmisest keeldumise õigusest, mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Kui kaugülekuulatav isik on kohustatud ütlusi andma, kuid ta keeldub ütluste andmisest või annab valeütlusi, lähtub täitev riik oma riigi menetlusnormidest.
(6) Täitva riigi pädeva asutuse esindaja kannab kaugülekuulamise protokolli järgmised andmed:
1) kaugülekuulamise aeg ja koht;
2) kaugülekuulatud isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
3) kaugülekuulamise juures viibinud täitva riigi pädeva asutuse esindaja või esindajate andmed ja ametikoht;
4) kaugülekuulamise vorm ja kasutatud tehnikavahendite nimetused;
5) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest, või et ta on andnud ütlusi puudutava vande, kui menetlusseadus näeb sellise kohustuse ette.
Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud piiriüleseks jälgimiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 472 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi.
§ 489⁴³. Teabe salajane pealtkuulamine ja -vaatamine
(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 126⁷ sätestatust.
(2) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga ning kui mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on võimelised osutama kogu pealtkuulamiseks või -vaatamiseks vajalikku tehnilist abi, esitab Eesti Euroopa uurimismääruse vaid ühele liikmesriigile, eelistades seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub praegu või tulevikus isik, keda pealt kuulatakse või vaadatakse.
(3) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave kriminaalmenetluseks oluline. Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga, märgitakse Euroopa uurimismääruses lisaks:
1) pealtkuulatava või -vaadatava isiku tuvastamiseks vajalik teave;
2) pealtkuulamise või -vaatamise soovitud kestus;
3) muu Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks vajalik tehniline teave.
(4) Teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks koostatud Euroopa uurimismääruse võib vastavalt kokkuleppele täita järgmisel viisil:
1) edastades elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid viivitamata taotlevale riigile või
2) salvestades pealtkuulatud või -vaadatud elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid ning edastades salvestatud teabe taotlevale riigile.
(5) Taotlev asutus võib Euroopa uurimismääruse koostamise või täitmise ajal taotleda üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui tal on selleks mõjuv põhjus ja kui täitev asutus sellega nõustub.
§ 489⁴⁴. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest ja -vaatamisest teavitamine
(1) Kui Euroopa uurimismääruse täitmise käigus annab eeluurimiskohtunik käesoleva seadustiku § 126⁷ alusel loa üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks või -vaatamiseks isiku või seadme suhtes, kes või mis asub teise liikmesriigi (edaspidi teavitatud liikmesriik) territooriumil, ning kui teavitatud liikmesriigi tehniline abi ei ole pealtkuulamise või -vaatamise korraldamiseks vajalik, teavitab prokuratuur teavitatud liikmesriigi pädevat asutust pealtkuulamisest või -vaatamisest:
1) enne pealtkuulamist või -vaatamist, kui prokuratuur teab pealtkuulamise või -vaatamise loa taotlemise ajal, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub sel hetkel või pealtkuulamise või -vaatamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil;
2) pealtkuulamise või -vaatamise ajal või viivitamata pärast pealtkuulamist või -vaatamist, kui prokuratuur on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asub või asus pealtkuulamise või -vaatamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil.
(2) Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus teavitab prokuratuuri, et pealtkuulamine või -vaatamine ei ole teavitatud liikmesriigis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, siis prokuratuur:
1) lõpetab pealtkuulamise või -vaatamise teavitatud liikmesriigi territooriumil ning
2) ei kasuta tõendina teavet, mis on saadud pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel ajal, kui pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asus teavitatud liikmesriigi territooriumil, välja arvatud teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse seatud tingimustel, mida teavitatud liikmesriik on põhjendanud.
(3) Kui teine liikmesriik on teavitanud prokuratuuri üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest või -vaatamisest isiku või seadme suhtes, kes või mis asub Eesti territooriumil, ning kui pealtkuulamine või -vaatamine ei ole Eestis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, annab prokuratuur viivitamata, kuid hiljemalt 96 tundi pärast teavituse saamist selle esitanud liikmesriigile teada, et:
1) pealtkuulamine või -vaatamine ei ole lubatud või see tuleb lõpetada ning
2) andmeid, mis on pealtkuulamise või -vaatamise tulemusel saadud ajal, kui pealtkuulatav või -vaadatav isik või seade asus Eesti territooriumil, ei tohi kasutada või tohib kasutada prokuratuuri seatud tingimustel, märkides nimetatud tingimuste põhjendused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106072017014 määrusega.
(1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et taotleda täitvalt riigilt muudetud identiteediga isiku kasutamist kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 126⁹ sätestatust.
(2) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave on kriminaalmenetluses oluline.
(3) Politseiagendi kasutamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku.
(4) Lisaks käesolevas jaotises nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise alustele võib Eesti täitva riigina keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui politseiagendi kasutamise täpses korras ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda.
§ 489⁴⁶. Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine
(1) Eestile esitatud Euroopa uurimismäärust on pädev tunnustama, menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur. Prokuratuur võib kohustada Euroopa uurimismäärust täitma uurimisasutuse või edastada Euroopa uurimismääruse täitmiseks muule pädevale õigusasutusele.
(2) Prokuratuur teavitab seitsme päeva jooksul Euroopa uurimismääruse kättesaamisest arvates sellest taotleva liikmesriigi pädevat asutust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106072017015 määrusega.
(4) Kui Euroopa uurimismäärus ei ole esitatud või kinnitatud taotleva liikmesriigi kohtuniku, kohtu, eeluurimiskohtuniku või prokuröri poolt, tagastab prokuratuur Euroopa uurimismääruse taotlevale liikmesriigile. Kui Euroopa uurimismäärus on esitatud puudustega või selles esinevad ilmsed ebatäpsused, siis konsulteerib prokuratuur puuduste kõrvaldamise üle taotleva riigiga.
(5) Euroopa uurimismääruse täitmisel juhindutakse taotleva liikmesriigi poolt Euroopa uurimismääruses kirjeldatud juhistest, välja arvatud ulatuses, milles juhiste järgimine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega.
(6) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming tehakse samadel alustel ja sama kiiresti kui samasugustel alustel tehtav menetlustoiming riigisiseses menetluses, lähtudes käesoleva seadustiku §-s 489⁴⁷ sätestatud tähtaegadest.
(7) Kui Euroopa uurimismäärusega on taotletud menetlustoimingu tegemist tõendi hoiulevõtmiseks, võib prokuratuur vajaduse korral pärast taotleva liikmesriigi pädeva asutusega konsulteerimist Euroopa uurimismääruses ettenähtud tõendi hoidmise kestust lühendada. Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust enne tõendi hoidmise lõpetamist.
§ 489⁴⁷. Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise tähtajad
(1) Otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta tuleb teha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist. Kui Euroopa uurimismäärus on esitatud tõendi hoiulevõtmiseks, siis tuleb otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta teha võimaluse korral 24 tunni jooksul Euroopa uurimismääruse saamisest arvates.
(2) Kui tunnustamise otsustamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades teabe viivituse põhjuste ja lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku täiendava aja kohta, mis ei või olla pikem kui 30 päeva.
(3) Kui ei esine käesoleva seadustiku §-s 489⁴⁹ sätestatud edasilükkamise asjaolusid, tuleb Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming teha ja selle abil saadud tõendid taotlevale liikmesriigile üle anda viivitamata, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel Euroopa uurimismääruse tunnustamise otsuse tegemist.
(4) Kui Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu tegemine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades teabe viivituse põhjuste kohta ja konsulteerides taotleva riigi pädeva asutusega Euroopa uurimismääruse täitmise aja üle.
(1) Prokuratuur annab taotlevale liikmesriigile Euroopa uurimismääruse alusel viivitamata üle tõendid, mis on prokuratuuri või uurimisasutuse valduses, ning tõendid, mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena.
(2) Tõendite üleandmise võib peatada kuni kaebemenetluse lõpuni, kui menetlustoiming, millega tõend saadi, on käesoleva seadustiku alusel vaidlustatud. Tõendite üleandmist ei peatata, kui Euroopa uurimismääruses on esitatud piisavad põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on oluline menetlustoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks, välja arvatud juhul, kui tõendite üleandmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine.
(3) Prokuratuur võib kokkuleppel taotleva liikmesriigi pädeva asutusega anda taotletavad tõendid ajutiselt üle tingimusel, et tõendid antakse Eestile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas liikmesriigis enam vaja, või muul ajal, mis prokuratuuri ja taotleva liikmesriigi pädeva asutuse vahel kokku lepitakse.
§ 489⁴⁹. Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamine
(1) Prokuratuur võib Euroopa uurimismääruse täitmise edasi lükata, kui:
1) Euroopa uurimismääruse täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust;
2) Euroopa uurimismääruse alusel menetlustoimingu tegemiseks vajalikud esemed, dokumendid või andmed on juba kasutusel muus menetluses.
(2) Prokuratuur teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamisest taotleva riigi pädevat asutust täitmise edasilükkamisest ja selle kestusest.
§ 489⁵⁰. Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamine
(1) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel võib läbi viia teist liiki menetlustoimingu, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ning:
1) Euroopa uurimismääruses märgitud menetlustoimingut ei ole käesolevas seadustikus ette nähtud või
2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu läbiviimine ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud menetletava süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud.
(2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel ei ole lubatud läbi viia teist liiki menetlustoimingut, kui on taotletud järgmiste menetlustoimingute läbiviimist:
1) sellise teabe või tõendite edastamine, mis on prokuratuuri või uurimisasutuste valduses ja mille saamine oleks olnud võimalik kriminaalmenetluse või Euroopa uurimismääruse raames käesoleva seadustiku § 32 lõike 2 alusel;
2) tunnistaja, eksperdi, asjatundja, kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku ülekuulamine Eesti territooriumil;
3) käesoleva seadustiku § 90¹ lõikes 1 sätestatud menetlustoiming;
4) menetlustoiming, mille läbiviimine ei riiva isiku põhiõigusi.
(3) Enne käesoleva paragrahvi alusel Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ja teavitab taotlevat liikmesriiki teist liiki menetlustoimingu tegemise vajadusest.
§ 489⁵¹. Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumine
(1) Euroopa uurimismääruse täitmisest võib lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule osaliselt või täielikult keelduda, kui:
1) isikul, kelle suhtes menetlustoimingu tegemist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused;
2) Euroopa uurimismääruse põhjal on selge, et uurimismääruse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata Euroopa uurimismääruse esitanud riigi seaduse alusel;
3) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming ei ole Euroopa uurimismääruse aluseks oleva süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud, välja arvatud käesoleva seadustiku § 489⁵⁰ lõikes 2 sätestatud menetlustoimingud, kui Euroopa uurimismäärus on esitatud taotleva riigi kriminaalmenetluse raames;
4) Euroopa uurimismäärus seondub süüteoga, mis väidetavalt on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil, ning Euroopa uurimismääruse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav;
5) Euroopa uurimismääruse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav, välja arvatud kui tegemist on käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 nimetatud süüteoga või kui Euroopa uurimismääruses taotletakse käesoleva seadustiku § 489⁵⁰ lõikes 2 sätestatud menetlustoimingute tegemist.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ja teavitab taotlevat liikmesriiki Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumisest.