§ 508⁵⁸. Kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavad ja piiravad asjaolud
1) Kohtuotsuse tunnustamisest või määratud järelevalve teostamise täitmisest võib keelduda, kui:
1) süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 sätestatud juhul;
2) taotlus ei ole esitatud järelevalve teostamise tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks oleva taotleva riigi kohtuotsusele või ei ole sellele lisatud taotleva riigi kohtuotsust või selle koopiat ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul;
3) süüdimõistetud isik ei ole käesoleva seadustiku § 508⁵⁶ lõikes 1 või 2 nimetatud isik;
4) karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ja seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel;
5) süüdimõistetud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, mis ei võimalda §-s 508⁵⁴ määratud järelevalvet teostada;
6) süüdimõistetud isik on alla neljateistaastane;
7) kohtuotsus on tehtud tagaselja, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 489⁷ sätestatud juhtudel;
8) määratud karistus hõlmab ravi, mida ei saa vaatamata käesoleva seadustiku §-le 508⁶² teostada Eestis kooskõlas kehtiva õigusega või lähtuvalt Eesti tervishoiusüsteemi korraldusest;
9) kohtuotsus on seotud kuriteoga, mis Eesti karistusseadustiku kohaselt on käsitatav kuriteona, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud Eesti territooriumil või Eesti territooriumiga samaväärses kohas, või
10) tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi kestus on vähem kui kuus kuud;
11) isiku suhtes on süüdimõistmise aluseks oleva süüteoga seoses jõustunud teine kohtulahend või süüteomenetluse lõpetamise määrus.
1) Justiits- ja Digiministeerium teavitab viivitamata taotleva riigi pädevat asutust mis tahes kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil:
1) kohtuotsuse ja tunnistuse edastamisest selle tunnustamiseks vastutavale pädevale asutusele;
2) asjaolust, et tegelikkuses on võimatu teostada järelevalvet, sest pärast kohtuotsuse ja järelevalve teostamise tunnistuse Eestile edastamist ei ole süüdimõistetud isikut võimalik Eesti territooriumilt leida ning Eestil ei ole kohustust karistust täide viia;
3) kohtuotsuse või vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse tunnustamise lõplikust otsusest ja otsusest võtta vastutus tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve eest;
4) otsusest kohtuotsust mitte tunnustada ning järelevalvet mitte teostada käesoleva seadustiku § 508⁵⁸ kohaselt koos mittetunnustamise põhjendustega;
5) otsusest karistust kohandada käesoleva seadustiku § 508⁶² lõike 2 või 3 kohaselt koos otsuse põhjendustega;
6) otsusest karistust mitte täide viia käesoleva seadustiku § 489⁷ lõikes 1 nimetatud põhjustel koos otsuse põhjendustega.
(1) Eestile esitatud järelevalve teostamise tunnistust on pädev menetlema Justiits- ja Digiministeerium ja selle täitmise üle otsustama Harju Maakohus.
(2) Lõplik otsus kohtuotsuse tunnustamise ja järelevalve teostamise kohta tuleb teha 60 päeva jooksul pärast seda, kui Harju Maakohus on kohtuotsuse ja järelevalve teostamise tunnistuse kätte saanud.
(3) Kui kohtuotsuse tunnustamise ja järelevalve teostamise otsustamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab Justiits- ja Digiministeerium sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mis on vajalik lõpliku otsuse tegemiseks.
Eesti võib kohtuotsuse tunnustamise edasi lükata, kui käesoleva seadustiku §-s 508⁵⁴ nimetatud järelevalve teostamise tunnistus on puudulik või ei vasta selgelt kohtuotsusele, kuni Justiits- ja Digiministeeriumi poolt selle tunnistuse täiendamiseks või parandamiseks määratud mõistliku tähtpäevani.
§ 508⁶². Tingimusliku meetme ja alternatiivse mõjutusvahendi laadi ning tingimisi karistuse kestuse otsustamine
(1) Kui isikule välisriigis määratud tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi laad või kestus või tingimisi karistuse kestus on vastuolus Eesti õigusega, kohaldatakse neid meetmeid Eesti karistusseadustiku kohaselt selliselt, et need oleksid kooskõlas Eesti karistusseadustiku alusel samaväärse kuriteo eest kohaldatavate tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendiga. Muudetud tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend peab võimalikult täpselt vastama otsuse teinud riigi määratud meetmele, mõjutusvahendile või tingimisi karistuse kestusele.
(2) Kui isikule välisriigis määratud tingimuslikku meedet, alternatiivset mõjutusvahendit või tingimisi karistuse kestust on muudetud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt põhjusel, et see ületab Eestis lubatud maksimaalset määra, ei tohi kohandatud meedet kohaldada lühemat aega, kui on Eesti karistusseadustiku kohaselt samaväärse kuriteo eest kohaldatava meetme maksimaalne kestus.
(3) Ühelgi juhul ei tohi muudetud tingimuslik meede, alternatiivne mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus olla rangem kui isikule otsuse teinud riigis määratud meede, mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus.
§ 508⁶³. Kohtuotsuse tunnustamine ja järelevalve teostamine
(1) Kohtuotsuse tunnustamisel pööratakse see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt.
(2) Isikule määratud järelevalvele, mõistetud karistuse täitmisele pööramisele, alternatiivse mõjutusvahendi kestusele ja muudele järelevalve teostamisega seotud otsustele kohaldatakse Eesti õigust.
§ 508⁶⁴. Eesti pädevuse lõppemine järelevalve teostamisel
Eesti annab tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve ning kohtuotsusega seonduvate kõigi edasiste otsuste tegemise pädevuse tagasi otsuse teinud riigile juhul, kui süüdimõistetud isik ennast varjab või kui tal ei ole enam seaduslikku ja alalist elukohta Eesti Vabariigis.
§ 508⁶⁵. Järelevalve teostamise tunnistuse esitamine tunnustamiseks ja täitmiseks
(1) Järelevalve teostamise tunnistuse koostab isikule määratud kriminaalhooldusametnik või alternatiivset mõjutusvahendit kohaldav asutus.
(2) Kohtuotsuse või selle koopia ja järelevalve teostamise tunnistuse edastab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele Justiits- ja Digiministeerium.
(3) Kohtuotsus koos järelevalve teostamise tunnistusega esitatakse korraga ainult ühele riigile.
(4) Järelevalve teostamise tunnistus koostatakse eesti keeles. Justiits- ja Digiministeerium tõlgib selle täitva riigi määratud keelde.
(5) Järelevalve teostamise tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=130122014026 määrusega.
Järelevalve teostamise tunnistuse võib põhjendusi esitades võtta täitvast riigist tagasi juhul, kui järelevalvet ei ole täitvas riigis asutud teostama. Tunnistuse tagasivõtmisel ei pööra täitev riik kohtuotsust täitmisele ega teosta järelevalvet.
Justiits- ja Digiministeerium teavitab viivitamata täitva riigi pädevat asutust igast otsusest või meetmest, mille tulemusena karistus ei ole enam kohe või teatud tähtaja möödumisel täideviidav.
§ 508⁶⁸. Eesti pädevuse lõppemine kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamisel
Eesti pädevus teostada järelevalvet tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi üle lõpeb kohe, kui täitev riik on tunnustanud talle Eesti edastatud kohtuotsust ning teavitanud sellest Justiits- ja Digiministeeriumi.
§ 508⁶⁹. Rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus
(1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus on teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist.
(1¹) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks:
1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma;
2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi;
3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks;
4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile.
(2) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106012015016 määrusega.
1) Rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest:
1) käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 nimetatud kuriteod;
2) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega;
3) salakaubavedu;
4) intellektuaalse omandi vastased süüteod;
5) tervisevastased süüteod;
6) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod;
7) vargus;
8) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod.
§ 508⁷¹. Tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud
1) Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud, kui:
1) taotlus ei ole esitatud käesoleva seadustiku §-s 508⁶⁹ sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks oleva taotleva riigi kohtuotsusele või ei ole sellele lisatud taotleva riigi kohtuotsust või muu asutuse otsust või selle koopiat ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul;
2) kohtulikult karistatud isiku suhtes on Eestis või muus riigis, välja arvatud otsuse teinud riigis, sama süüteo eest otsus vastu võetud ja täide viidud;
3) otsus on tehtud muu teo suhtes kui käesoleva seadustiku §-s 508⁷⁰ nimetatud tegu;
4) karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel;
5) süüdimõistetud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused;
6) süüdimõistetud isik on alla neljateistaastane;
7) kohtuotsus on tehtud tagaselja, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 489⁷ sätestatud juhtudel;
8) kohtuotsus on seotud kuriteoga, mis Eesti karistusseadustiku kohaselt on käsitatav kuriteona, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud Eesti territooriumil või Eesti territooriumiga samaväärses kohas, või
9) määratud rahaline karistus on võrdne 70 euroga või sellest väiksem.
§ 508⁷². Välisriigis mõistetud rahalise karistuse ning rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetlus
(1) Rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine toimub käesoleva seadustiku §-des 489⁶–489¹¹ sätestatud korras järgmise erisusega:
1) otsuse tunnustamise otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus;
2) kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul;
3) rahatrahvi või rahalise karistuse summa arvutatakse otsuse tegemise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse;
4) kui otsus on vastu võetud tegude eest, mida ei pandud toime otsuse teinud välisriigi territooriumil, võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani.
(2) Kui välisriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära.
(3) Kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku tasumise kohta, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha see osa, mis on makstud.
(4) Kui karistatud isik on rahalise karistuse või rahatrahvi enne kohtuistungit täielikult tasunud, lõpetab kohus asjas menetluse määrusega.
§ 508⁷³. Rahalise karistuse asendamine summa tasumata jätmise korral
(1) Kui otsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita, asendatakse see vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga Eesti karistusseadustiku kohaselt. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel.
(2) Asendamise kestuse määramisel lähtutakse Eesti karistusseadustikust, kuid see ei tohi ületada taotleva riigi edastatud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuses märgitud ülemmäära.
§ 508⁷⁴. Rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisel laekuv raha
Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud.
§ 508⁷⁵. Rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse esitamine tunnustamiseks ja täitmiseks
(1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse koostab rahalise karistuse mõistnud kohus või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja.
(2) Kohtuotsuse või muu asutuse otsuse või selle koopia ning rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele Justiits- ja Digiministeerium.
(3) Kohtuotsus koos rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusega esitatakse korraga ainult ühele riigile.
(4) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus koostatakse eesti keeles. Justiits- ja Digiministeerium tõlgib selle täitva riigi määratud keelde.
(5) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026079&id=106012015016 määrusega.
Justiits- ja Digiministeerium teavitab viivitamata täitva riigi pädevat asutust igast otsusest või meetmest, mille tulemusena ei ole karistust enam võimalik täitmisele pöörata.
§ 508⁷⁷. Eesti pädevuse lõppemine kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamisel
Eesti pädevus viia läbi täitemenetlus lõpeb kohe, kui täitev riik on tunnustanud talle Eesti edastatud kohtuotsust ja teavitanud sellest Justiits- ja Digiministeeriumi.
(1) Kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks vahetavad käesoleva seadustiku § 508⁸⁶ lõikes 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teavet:
1) teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi käesolevas jaotises liikmesriik) ühtse kontaktpunktiga;
2) teise liikmesriigi politsei-, tolli- või muu asutusega, kes on liikmesriigisisese õiguse kohaselt volitatud ja pädev kasutama riiklikku sundi kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või menetlemiseks (edaspidi käesolevas jaotises õiguskaitseasutus);
3) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (edaspidi Europol).
(2) Teave käesoleva jaotise tähenduses on andmed füüsilise või juriidilise isiku või asjaolu kohta, mis on vajalikud uurimis- või õiguskaitseasutusele, et avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, sealhulgas andmed, mis on kogutud jälitustoiminguga või salajases koostöös.
(3) Teavet vahetatakse ööpäev läbi ühtse kontaktpunkti kaudu.
(4) Uurimisasutus võib vahetada iseseisvalt teavet oma pädevuse piires, järgides käesolevas jaotises ühtsele kontaktpunktile sätestatud õigusi ja kohustusi.
(5) Teavet vahetatakse järgmistel viisidel:
1) teabetaotluse alusel;
2) omal algatusel.
(6) Teavet vahetatakse inglise keeles.
(1) Ühtne kontaktpunkt on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Ühtse kontaktpunkti töös osalevad:
1) iga uurimisasutuse esindaja;
2) Europoli riiklik üksus;
3) Schengeni infosüsteemi täiendava teabevahetuse üksus (SIRENE büroo);
4) Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) riiklik keskbüroo.
(1) Teavet vahetatakse Europoli turvalises teabevahetusvõrgus (edaspidi SIENA).
(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus on SIENA-ga otse ühendatud, sealhulgas mobiilseadme kaudu.
(3) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus ei pea kasutama SIENA-t järgmistel juhtudel:
1) teabetaotluse kiireloomulisus eeldab ajutiselt teise teabevahetuskanali kasutamist;
2) SIENA-t ei ole võimalik ootamatu takistuse tõttu kasutada;
3) teavet vahetatakse Euroopa Liidu välise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga või on alust arvata, et seda on vaja hiljem teha, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul registreeritakse teabevahetus SIENA-s inglise keeles esimesel võimalusel.
(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus edastavad teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ja õiguskaitseasutusele ning Europolile järgmist teavet:
1) otse juurdepääsetav teave – andmekogu andmed, millele on ühtsel kontaktpunktil või uurimisasutusel juurdepääs;
2) kaudselt juurdepääsetav teave – teave, mille ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus võib saada riikliku sunnita teiselt ametiasutuselt või füüsiliselt või juriidiliselt isikult.
(2) Teavet edastatakse samadel tingimustel ja ulatuses nagu riigisiseses teabeedastuses.
(3) Kaudselt juurdepääsetava teabe saamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 215.
(4) Kui teabeedastuseks peab olema käesoleva seadustiku § 214 kohaselt prokuratuuri luba või kohtumenetluse andmete korral kohtu luba (edaspidi koos teabevahetusluba), tagab prokuratuur või kohus selle taotluse lahendamise ööpäev läbi.
(1) Teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt saadud teavet võib kasutada, sealhulgas kohtumenetluses tõendina, selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul ja tingimustel.
(2) Euroopa Liidu väliselt riigilt saadud teavet võib edastada teisele liikmesriigile, Europolile või rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Liidu välise riigi pädeva asutuse nõusolekul ja tingimustel.
(1) Ühtne kontaktpunkt vastab teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele või edastab selle vastamiseks uurimisasutusele.
(2) Enne teabetaotlusele vastamist või selle uurimisasutusele vastamiseks edastamist kontrollib ühtne kontaktpunkt, kas:
1) taotlus vastab käesoleva seadustiku § 508⁹⁵ nõuetele;
2) esineb käesoleva seadustiku § 508⁹¹ lõikes 1 sätestatud keeldumise alus.
(3) Kui teabetaotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 508⁹⁵ nõuetele, teavitab ühtne kontaktpunkt sellest viivitamata teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust ja:
1) selgitab, mis puudused taotluses esinevad, ja palub need kõrvaldada;
2) selgitab, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse käesoleva seadustiku § 508⁹¹ lõike 1 punkti 5 alusel teabeedastusest.
(4) Kui käesoleva seadustiku § 508⁹¹ lõikes 1 sätestatud keeldumise aluste kontrollimisel on vaja teabetaotluse kohta selgitusi või täpsustusi, palub ühtne kontaktpunkt neid teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või õiguskaitseasutuselt viivitamata.
(5) Kui ühtne kontaktpunkt või teise liikmesriigi uurimisasutus või ühtne kontaktpunkt edastab teabetaotluse vastamiseks uurimisasutusele, siis uurimisasutus kontrollib teabetaotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning:
1) edastab teabe viivitamata ühtsele kontaktpunktile, kes edastab taotluse vastuse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele, või
2) vastab taotlusele oma pädevuse piires iseseisvalt käesoleva seadustiku §-s 508⁹² sätestatud tähtajal.
(1) Teabeedastusest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) taotletakse teavet kuriteo kohta, mille eest karistatakse karistusseadustiku kohaselt kuni üheaastase vangistusega;
2) taotletakse teavet teo kohta, mis ei ole karistusseadustiku kohaselt kuritegu;
3) taotletakse teavet, mis on ebaõige, mittetäielik või aegunud;
4) taotletakse teavet, mis on saadud riigilt, kes ei ole andnud selle edastamiseks nõusolekut;
5) taotlus ei vasta käesoleva seadustiku § 508⁹⁵ nõuetele ja teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus ei kõrvalda puudusi;
6) taotlusele vastamiseks on vaja teabevahetusluba, aga prokuratuur või kohus on selle andmisest keeldunud;
7) teabevahetus kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku seadusega kaitstud olulisi huve;
8) teabevahetus oleks vastuolus riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid;
9) teabevahetus oleks selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne;
10) teabevahetus seaks ohtu isiku turvalisuse;
11) teabevahetus võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust;
12) ühtsel kontaktpunktil ja uurimisasutusel ei ole taotletud teabele juurdepääsu.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alus kehtib üksnes teabetaotluse osa kohta, keeldutakse üksnes selles osas taotletud teabe edastamisest.
(3) Teabeedastusest keeldumise korral selgitatakse teabetaotluse vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldumise alust.
(1) Teabetaotlusele vastatakse viivitamata, kuid hiljemalt seitse päeva pärast selle ühtsele kontaktpunktile saabumist.
(2) Kui teabetaotlus on kiireloomuline, vastatakse sellele viivitamata, kuid hiljemalt:
1) kaheksa tundi pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse otse juurdepääsetavat teavet;
2) kolm päeva pärast taotluse ühtsele kontaktpunktile saabumist, kui taotletakse kaudselt juurdepääsetavat teavet.
(3) Teabetaotlus on kiireloomuline, kui teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus on selle nii määratlenud ja põhjendanud seda järgmiselt:
1) teave on hädavajalik, et selgitada välja või tõrjuda korrakaitseseaduse § 5 tähenduses vahetu oluline või kõrgendatud oht Eesti või teise liikmesriigi avalikule korrale;
2) teave on vajalik, et võtta teises liikmesriigis vastu otsus kohaldada meedet, millega piiratakse isiku vabadust;
3) teave kaotab ajakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata, ning seda teavet peetakse oluliseks süütegude tõkestamisel, avastamisel ja ennetamisel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui:
1) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus kõrvaldab oma teabetaotluse puudusi, mille kõrvaldamata jätmise korral keeldutaks käesoleva seadustiku § 508⁹¹ lõike 1 punkti 5 alusel teabeedastusest;
2) teise liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või õiguskaitseasutus annab oma teabetaotluse kohta käesoleva seadustiku § 508⁹⁰ lõikes 4 nimetatud selgitusi või täpsustusi;
3) prokuratuur või kohus lahendab teabevahetusloa taotlust.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub, teavitatakse teise liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või õiguskaitseasutust viivituse eeldatavast kestusest ja põhjusest.
(1) Kui teabetaotluse vastus edastatakse teise liikmesriigi õiguskaitseasutusele, edastatakse samal ajal selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile vastuse koopia.
(2) Kui uurimisasutus vastab oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtse kontaktpunkti või õiguskaitseasutuse teabetaotlusele, edastab ta samal ajal ühtsele kontaktpunktile vastuse koopia.
(3) Teabetaotluse vastuse koopiat ei pea käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel edastama, kui:
1) see seaks ohtu isiku turvalisuse;
2) see võiks märkimisväärselt kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või
3) teavet vahetatakse terrorismijuhtumi kohta, mis ei hõlma hädaolukorra lahendamist.
(1) Kui uurimisasutusel on põhjendatud alus arvata, et teise liikmesriigi õiguskaitseasutusel on teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, võib ta:
1) esitada teabetaotluse ühtsele kontaktpunktile või
2) esitada teabetaotluse oma pädevuse piires iseseisvalt teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.
(2) Ühtne kontaktpunkt kontrollib uurimisasutuse esitatud teabetaotluse vastavust käesoleva seadustiku § 508⁹⁵ nõuetele ja kõrvaldab vajaduse korral selle puudused ning esitab taotluse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele.
(3) Teabetaotluse koopia esitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 508⁹³.
1) Teabetaotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotletava teabe kirjeldus;
2) teabe taotlemise põhjus, sealhulgas asjaolud ja viide kuriteole, mille kohta teavet taotletakse;
3) seos teabe taotlemise põhjuse ja isiku vahel, kelle kohta teavet taotletakse;
4) teabe kasutamise eesmärk;
5) põhjendus, miks eeldatakse, et teise liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või õiguskaitseasutusel on teabele juurdepääs;
6) kiireloomulise taotluse korral selle põhjendus käesoleva seadustiku § 508⁹² lõike 3 kohaselt;
7) viide piirangule kasutada teavet muul eesmärgil kui see, milleks seda taotletakse.
(1) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus peavad edastama teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel teavet käesoleva seadustiku § 489⁶ lõikes 1 nimetatud kuriteo kohta, välja arvatud juhul, kui esineb § 508⁹¹ lõike 1 punktis 6, 7, 8, 10 või 11 sätestatud keeldumise alus.
(2) Ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus võivad edastada teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või õiguskaitseasutusele omal algatusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata teavet, mis võib aidata avastada, tõkestada või menetleda kuritegu, välja arvatud juhul, kui esineb käesoleva seadustiku § 508⁹¹ lõike 1 punktides 7–11 sätestatud keeldumise alus.
(3) Teabe koopia edastamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 508⁹³.
(1) Kui vahetatakse teavet kuriteo kohta, mille menetlemise toetamine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.05.2016, lk 53–114), artikli 3 kohaselt Europoli eesmärk, edastavad ühtne kontaktpunkt ja uurimisasutus teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopia Europolile.
(2) Europolile teabetaotluse või selle vastuse või omaalgatusliku teabeedastuse korral teabe koopiat edastades määrab ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/794 artikli 19 kohaselt:
1) teabe töötlemise eesmärgi;
2) vajaduse korral teabe töötlemise piirangu.