§ 364. Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
Propose a changeEstonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-11-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 7983009da36a510d080f0aa4b2e17b3b2a91dd1da9d375602f4f02cf7470df2f
No one has proposed a change to this act yet.
Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
Propose a change(1) Teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. (2) Jõustunud kohtulahendiga kriminaalasi, milles menetluse uuendamist taotletakse, on teistetav kriminaalasi.
Propose a change1) Teistmise alused on: 1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 2) kohtuniku kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kriminaalasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud kohtuotsusega; 3) kohtueelse menetleja ametniku või prokuröri kuritegu, mille ta on toime pannud kriminaalasja menetluses ja mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas; 4) teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine; 5) kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise; 6) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus või -määrus teistetavas kriminaalasjas. 7) teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu; 8) kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud; 9) üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumine, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud. 10) vara konfiskeerimine kohtulahendiga isikult, keda ei olnud kriminaalmenetlusse kaasatud.
Propose a change(1) Teistmisavalduse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel ja advokaadi vahendusel isikul, kellelt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara, kuid keda ei ole nõuetekohaselt kriminaalmenetlusse kaasatud. (2) Käesoleva seadustiku § 366 punktis 7 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal ja Riigiprokuratuuril, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
Propose a changeTeistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
Propose a change(1) Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatav teistmisavaldus vormistatakse masina- või arvutikirjas. Teistmisavaldus edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Teistmisavalduses märgitakse: 1) teistmisavalduse esitaja nimi, ametinimetus ja asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number; 2) kohtu nimetus, kelle lahendi teistmist taotletakse, ja teistetava kohtulahendi kuupäev; 3) süüdimõistetu nimi, kelle suhtes kriminaalasja teistmist taotletakse; 4) teistmise alus käesoleva seadustiku § 366 järgi ja selle põhjendus; 5) milliste materjalide uurimist või kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks; 6) kas teistmisavalduse esitaja taotleb suulist menetlust; 7) teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu. (3) Teistmisavaldusele lisatakse: 1) avalduse esitaja volitusi tõendav dokument, kui esitaja on advokaat; 2) teistmisavalduse koopia süüdimõistetule, kes ei viibi vabaduses ja kelle huve teistmisavaldus puudutab, ning prokuratuurile; 3) materjalid, mille uurimist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks; 4) nende isikute elu- või asukoha aadress ning telefoni- ja muu sidevahendi number, kelle küsitlemist Riigikohtus peetakse teistmisaluse olemasolu selgitamisel vajalikuks. (4) Kui kriminaalasja teistmist taotletakse käesoleva seadustiku § 366 punktides 1–4 ja 7 sätestatud alustel, lisatakse teistmisavaldusele selle kohtuotsuse koopia, millele tuginedes teistmist taotletakse. (5) Teistmisavaldusele kirjutab alla esitaja ja märgib selle koostamise kuupäeva.
Propose a change(1) Riigikohus otsustab teistmisavalduse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku § 349 lõigetes 1–3 sätestatut järgides. (2) Teistmisavaldus võetakse menetlusse, kui vähemalt üks riigikohtunik leiab, et teistmisavalduses esitatud väited võimaldavad eeldada teistmisaluse olemasolu. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada. (3) Kui teistmisavaldust ei võeta menetlusse, lisatakse teistmisavaldus ja Riigikohtu määrus kohtutoimikusse, mis tagastatakse esimese astme kohtule. Riigikohtu määruse koopia saadetakse teistmisavalduse esitajale ja teistmisavaldusele vastuse esitanud isikule. (4) Vajaduse korral saadab Riigikohus teistmisavalduse ja materjalide koopia Riigiprokuratuurile kontrollimiseks. Prokuratuur korraldab kontrollimist vahetult või kohtueelse menetleja kaudu, järgides kohtueelse menetluse nõudeid.
Propose a changeTeistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
Propose a changeTeistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360² ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
Propose a change(1) Teistmisaluse puudumisel jätab Riigikohus teistmisavalduse rahuldamata. (2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. (2¹) Kui teistmisavaldus on põhjendatud üksnes konfiskeerimisotsustuse osas, võib Riigikohus teistmisavalduse rahuldada ja vaidlustatud kohtulahendi tühistada üksnes selles osas, jättes kohtuotsuse ülejäänud osas teistmata. Sellisel juhul võib Riigikohus tühistatud konfiskeerimisotsustuse saata lahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue konfiskeerimismenetluse korraldamiseks käesoleva seadustiku 16¹. peatüki korras. (3) Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda.
Propose a change(1) Pärast kriminaalasja teistmist toimub kriminaalmenetlus üldises korras, välja arvatud käesoleva seadustiku § 373 lõike 2¹ teises lauses ette nähtud olukorras. (2) Kohtuliku arutamiseta võib isiku õigeks mõista: 1) kui ta on surnud; 2) kui asjaolud on selged ja prokuratuur ei taotle kohtulikku arutamist.
Propose a change(1) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku suhtes. (2) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse süüdistusakti koostamisel ja käesoleva seadustiku §-s 377 sätestatud menetlustoimingute tegemisel isikute suhtes, kes on käesoleva seadustiku §-s 381 sätestatud nõusoleku andmise otsustamise ajal olnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohal, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne ametikohale asumist või ametisoleku ajal. (3) Kehtetu (4) Käesolevas peatükis Vabariigi Presidendi kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu esimehele, kes põhiseaduse § 83 lõigu 1 alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid. Riigikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatunud seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, kohaldatakse käesolevas peatükis Vabariigi Valitsuse liikme kohta sätestatut. (5) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.
Propose a change(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. (2) Õiguskantsleri kohta saab süüdistusakti koostada ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. (3) Kohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Propose a change(1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. (2) Kohtuniku või õiguskantsleri võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusolek. (3) Vastavalt õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamata riigi peaprokurörile. (5) Vabariigi President või õiguskantsler tutvub menetlustoiminguks nõusoleku andmisel vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga. (6) Vabariigi President või õiguskantsler annab oma nõusoleku menetlustoimingu tegemiseks või tagastab taotluse 10 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.
Propose a change(1) Ettepaneku Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks teeb Riigikogule õiguskantsler riigi peaprokuröri taotluse alusel. (2) Ettepaneku koostada õiguskantsleri kohta süüdistusakt teeb Vabariigi President riigi peaprokuröri taotluse alusel. (3) Ettepaneku koostada kohtuniku kohta süüdistusakt teeb Riigikohus riigi peaprokuröri taotluse alusel. (4) Kehtetu (5) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus tutvub vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. (6) Õiguskantsler või Vabariigi President esitab Riigikogule või Riigikohus Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isiku kohta, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. (7) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus esitab ettepaneku või tagastab taotluse ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada.
Propose a change(1) Ettepaneku anda nõusolek Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule kirjalikult õiguskantsler või Vabariigi President. (2) Ettepaneku anda nõusolek kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Vabariigi Presidendile kirjalikult Riigikohus. (3) Ettepanek peab olema põhjendatud ja selles märgitakse: 1) selle isiku nimi, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekut taotletakse; 2) kuriteo asjaolud; 3) kahtlustuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon; 4) riigi peaprokuröri taotluses märgitud asjaolud; 5) ettepanekut põhjendavad muud asjaolud. (4) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohus ei tohi vastavalt Riigikogule või Vabariigi Presidendile esitatavas ettepanekus väljuda kahtlustuse sisust. (5) Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekule lisatakse riigi peaprokuröri taotlus.
Propose a change(1) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 sätestatud ettepanekut menetleb Riigikogu oma kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. (2) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks koostada süüdistusakt Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta peab sisaldama käesoleva seadustiku § 379 lõikes 1 nimetatud ettepanekus ja selle lisades esitatut. (3) Kehtetu (4) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjali piiridesse. (5) Kehtetu
Propose a change(1) Riigikogu otsus anda Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamata ettepaneku esitajale, riigi peaprokurörile ning isikule, kelle kohta otsus on tehtud. (2) Vabariigi Presidendi otsus anda kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle allakirjutamisega. (3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus anda nõusolek käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kohta süüdistusakti koostamiseks peatab selle isiku ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (4) Kui Riigikogu või Vabariigi President on oma otsusega andnud nõusoleku koostada käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku kohta süüdistusakt, menetletakse kriminaalasja käesoleva seadustikuga ettenähtud üldkorras.
Propose a change(1) Kui käesoleva seadustiku § 375 lõikes 1 nimetatud isiku kohta tuleb süüdistusakt koostada muus kui õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepanekus märgitud kuriteos, on selleks vaja Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku annab Riigikogu või Vabariigi President käesolevas peatükis sätestatud korra kohaselt oma otsusega vastavalt õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu ettepaneku alusel. (3) Riigikogu või Vabariigi Presidendi uut nõusolekut ei ole vaja toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise korral, süüdistusakti muutmiseks ja uue süüdistusakti koostamiseks.
Propose a change(1) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse Riigikogu liikme suhtes käesoleva seadustiku §-s 382² sätestatud menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel. (2) Käesoleva peatüki sätteid järgitakse käesoleva seadustiku §-s 382² sätestatud menetlustoimingute tegemisel ning süüdistusakti koostamisel isikute suhtes, kes on käesoleva seadustiku §-des 382² ja 382⁹ sätestatud nõusoleku andmise otsustamise ajal Riigikogu liikme staatuses, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne Riigikogu liikmeks asumist või Riigikogu liikmeks oleku ajal. (3) Käesolevas peatükis Riigikogu liikme kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi. (4) Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas kohaldatakse käesolevas peatükis riigi peaprokuröri kohta sätestatut Euroopa peaprokurörile.
Propose a change(1) Riigikogu liikme suhtes võib enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kohaldada tõkendit, välja arvatud vahistamist, teostada läbiotsimist, läbivaatust ning vara aresti, samuti teha jälitustoiminguid, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Tallinna Ringkonnakohtu esimehe nõusolek. (2) Tallinna Ringkonnakohtu esimehe poolt nõusoleku andmine läbiotsimiseks ei laiene läbiotsimisele Riigikogu hoonetes ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ning sidevahendite kaasaviimisele või nende väljanõudmise korral nende väljastamisele. (3) Riigikogu liiget saab enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist kahtlustatavana kinni pidada või sundpaigutada ekspertiisi tegemiseks raviasutusse või kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist, sundtoomist või aresti, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõusolek. (4) Riigikogu hoonetes läbiotsimiseks ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ja sidevahendite kaasaviimiseks ning Riigikogu serverites asuva Riigikogu liikme tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on vajalik riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel antud õiguskantsleri nõusolek. Nimetatud toimingute juures viibib Riigikogu esimehe määratud isik. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 4 nimetatud nõusolekut ei ole tarvis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinnipidamiseks või tõkendina vahistamise kohaldamiseks, sundtoomiseks, ekspertiisi tegemiseks raviasutusse sundpaigutamiseks, läbiotsimise ja läbivaatuse teostamiseks, vara arestiks, samuti menetlustoimingute tegemiseks ning Riigikogu serverites asuva Riigikogu liikme tööalase kirjavahetuse väljastamiseks, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud menetlustoimingute tegemisest teatatakse viivitamatult riigi peaprokurörile ja Riigikogu esimehele. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 4 nimetatud nõusolekut samaliigilise menetlustoimingu või tõkendi kohaldamiseks või selle jätkamiseks ei ole vaja uuesti taotleda, kui Riigikogu liige, kelle suhtes on varasemalt nõusolek juba antud, asub täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena järgmises Riigikogu koosseisus.
Propose a change(1) Käesoleva seadustiku § 382² lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud riigi peaprokuröri kirjalikus põhjendatud taotluses Tallinna Ringkonnakohtu esimehele, Riigikogu põhiseaduskomisjonile või õiguskantslerile märgitakse: 1) isiku nimi, kelle kohta menetlustoimingu tegemiseks nõusolekut taotletakse; 2) kuriteo asjaolud; 3) kahtlustuse sisu ja kvalifikatsioon; 4) asjaolud, miks ei ole taotletava menetlustoimingu eesmärki võimalik saavutada muude, vähem piiravate vahenditega. (2) Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler annab nõusoleku vastavalt käesoleva seadustiku § 382² lõikes 1, 3 või 4 sätestatud menetlustoimingute tegemiseks taotluses nimetatud isiku suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlustoimingu tegemine oleks ilmselgelt põhjendamatu. (3) Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler otsustab nõusoleku andmise või taotluse tagastamise esimesel võimalusel pärast riigi peaprokuröri taotluse saamist. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada. (4) Kui käesoleva seadustiku § 382² lõikes 3 nimetatud loa andmist taotletakse põhiseaduskomisjoni liikme suhtes, siis nimetatud liige põhiseaduskomisjoni istungil selle päevakorrapunkti arutamisel ei osale ega hääleta.
Propose a change(1) Tallinna Ringkonnakohtu esimehe määrus, millega antakse nõusolek käesoleva seadustiku § 382² lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist, jõustub selle allakirjutamisega. Nimetatud määrus saadetakse viivitamatult riigi peaprokurörile. Määrust, millega antakse nõusolek menetlustoimingu tegemiseks, tutvustatakse enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse. Määrust, millega antakse nõusolek jälitustoimingu tegemiseks, ei tutvustata isikule, kelle suhtes jälitustoimingut tehakse. (2) Riigikogu põhiseaduskomisjoni otsus anda nõusolek käesoleva seadustiku § 382² lõikes 3 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist jõustub selle vastuvõtmisega. Põhiseaduskomisjoni protokollilise otsuse väljavõte saadetakse viivitamata riigi peaprokurörile, kes tutvustab seda enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse. (3) Õiguskantsleri otsus anda nõusolek käesoleva seadustiku § 382² lõikes 4 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist jõustub selle allakirjutamisega. Õiguskantsler teavitab oma otsusest kirjalikult viivitamata riigi peaprokuröri, kes tutvustab seda enne menetlustoimingu tegemist isikule, kelle suhtes menetlustoimingut tehakse. (4) Kui Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Riigikogu põhiseaduskomisjon või õiguskantsler on andnud oma määruse või otsusega nõusoleku Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemiseks enne süüdistusakti koostamist, menetletakse kriminaalasja käesolevas seadustikus ettenähtud üldkorras.
Propose a changeRiigikogu liikme kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Propose a change(1) Ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule õiguskantsler riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. (2) Õiguskantsler tutvub vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga ja kujundab oma arvamuse, vältides tõendite hindamist. (3) Õiguskantsler esitab Riigikogule kirjaliku ettepaneku anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isiku kohta, välja arvatud juhul, kui süüdistuse esitamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. (4) Õiguskantsler esitab Riigikogule ettepaneku või tagastab riigi peaprokurörile taotluse ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada. (5) Riigikogu liikme suhtes, kelle puhul on eelmine Riigikogu koosseis juba andnud nõusoleku süüdistusakti koostamiseks ja kes asub täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena järgmises Riigikogu koosseisus, ei ole vaja Riigikogu uut nõusolekut süüdistusakti koostamiseks.
Propose a change(1) Õiguskantsleri ettepanek anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks peab olema põhjendatud ja selles märgitakse: 1) selle isiku nimi, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks Riigikogu nõusolekut taotletakse; 2) kuriteo asjaolud; 3) kahtlustuse sisu ja kvalifikatsioon; 4) riigi peaprokuröri taotluses märgitud asjaolud; 5) ettepanekut põhjendavad muud asjaolud. (2) Õiguskantsler ei tohi Riigikogule esitatavas ettepanekus väljuda süüdistuse sisust. (3) Õiguskantsleri ettepanekule lisatakse riigi peaprokuröri taotlus.
Propose a change(1) Õiguskantsleri käesoleva seadustiku § 382⁷ lõikes 1 sätestatud ettepanekut menetletakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. (2) Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks peab sisaldama käesoleva seadustiku § 382⁷ lõikes 1 nimetatud ettepanekus ja selle lisades esitatut. (3) Riigikogu esimees või aseesimees, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, ei või sellekohase ettepaneku menetlemisel Riigikogu istungit juhatada. (4) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjali piiridesse. (5) Riigikogu liikmele, kelle kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolekut taotletakse, küsimusi ei esitata ning ta ei hääleta. Nimetatud Riigikogu liige võib soovi korral esineda kuni viieminutise sõnavõtuga.
Propose a change(1) Riigikogu otsus anda Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamata ettepaneku esitajale, riigi peaprokurörile ning isikule, kelle kohta otsus on tehtud. (2) Riigikogu otsus anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks ei peata Riigikogu liikme volitusi. (3) Kui Riigikogu on oma otsusega andnud nõusoleku Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks, menetletakse kriminaalasja käesolevas seadustikus ettenähtud üldkorras.
Propose a change(1) Kui asjaolud tingivad süüdistusakti koostamise muus kui õiguskantsleri ettepanekus märgitud kuriteos, on selleks vaja Riigikogu uut nõusolekut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku annab Riigikogu käesolevas peatükis sätestatud korra kohaselt oma otsusega õiguskantsleri ettepaneku alusel. (3) Riigikogu uut nõusolekut ei ole vaja kuriteo kvalifikatsiooni täpsustamise korral ning sellest tulenevaks süüdistusakti muutmiseks ja uue süüdistusakti koostamiseks.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni. (2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ja teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks.
Propose a change(1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukoht vahistamistaotluse kohta. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei või täisealine kahtlustatav ega süüdistatav olla kohtueelses menetluses vahistatud üle ühe aasta. (4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra.
Propose a change(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni jooksul menetleja määruse saamisest arvates või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde kutsumisest arvates asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta. (2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema soovil kaitsja tagada. (3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik: 1) esimese astme kuriteo üldmenetluses; 2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet; 3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud; 4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud; 5) kassatsioonimenetluses.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates. (2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest arvates taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei ole vaja saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule.
Propose a changeErakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 126⁴ lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
Propose a change(1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (2) Käesoleva seadustiku § 126¹³ lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu subjekt. (2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokument, mis ei ole eestikeelne, eesti keelde tõlkimata. (3) Kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 99² lõiget 2. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 99² lõikes 1 nimetatud toimingu teha ka prokuratuuri loal.
Propose a change(1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud. (3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti.
Propose a change(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. (2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega kirjalikus menetluses. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates.
Propose a change