§ 425.
Kehtetu
Propose a changeEstonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2024-03-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 b3590cc2b8b0e61c6ced770d0e7509cfc87e0138cceab2015cef916771ea7b2f
No one has proposed a change to this act yet.
Kehtetu
Propose a change(1) Ühendavas aktsiaseltsis säilivad ühendatava aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanike õigused, mis neil olid ühendatavas aktsiaseltsis. (2) Kui ühendavaks ühinguks ei ole aktsiaselts, omandavad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud ühendava ühingu osad samadel alustel ühendatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Ühinemislepinguga mittenõustumisel võivad nad nõuda hüvitist vastavalt käesoleva seadustiku §-le 404.
Propose a change(1) Ühingute ühinemisele uue aktsiaseltsi asutamisega ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 243 sätestatut. (2) Ühinemisel uue aktsiaseltsi asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus, samuti juhatuse ja nõukogu liikmed.
Propose a change(1) Osaühingu või aktsiaseltsi ühinemine ühingu füüsilisest isikust osaniku või aktsionäri varaga on lubatud ka juhul, kui lisaks sellele osanikule või aktsionärile kuuluvad ühendatava osaühingu osad või aktsiaseltsi aktsiad üksnes ühingule endale. (2) Ühinemine on lubatud ka juhul, kui osad või aktsiad kuuluvad abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara hulka. (3) Ühinemine ei ole lubatud, kui ühendatav aktsiaselts on välja lasknud vahetusvõlakirju. (4) Ühinemine ei ole lubatud, kui ühendav füüsiline isik on maksejõuetu.
Propose a changeOsaühingu või aktsiaseltsi ühinemisel füüsilise isiku varaga ei tule täita käesoleva seadustiku § 397 2. lõikes ning § 419 4. ja 5. lõikes nimetatud avalikustamiskohustusi.
Propose a change(1) Osaühingu või aktsiaseltsi ühinemisel füüsilise isiku varaga ei kohaldata käesoleva seadustiku §-s 399 sätestatud võlausaldajate kaitse korda. (2) Ühendatava ühingu juhatus saadab vähemalt üks kuu enne ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ühingule teada olevatele võlausaldajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate ühinemise kohta. Lisaks avaldab ühendatava ühingu juhatus esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ühinemise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadetes tuleb märkida, et ühendatava ühingu võlausaldajatel on käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud õigused. (3) Võlausaldajal on õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (4) Ühendatav ühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud ühe kuu jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates, ning üksnes juhul, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.
Propose a change(1) Ühinemise registrisse kandmise avalduses tuleb märkida ühendava füüsilise isiku isikukood. (2) Ühendatava ühingu juhatuse liikmed peavad ühinemise registrisse kandmise avalduses kinnitama, et ühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 427³. (3) Ühinemise registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada ühendava füüsilise isiku kirjalik kinnitus selle kohta, et ta ei ole maksejõuetu. (4) Kui ühendatava ühingu osa või aktsiad kuuluvad abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvara hulka ja ühinemislepingu on sõlminud üksnes üks abikaasadest või registreeritud elukaaslastest, tuleb ühinemise registrisse kandmise avaldusele lisada teise abikaasa või registreeritud elukaaslase notariaalselt tõestatud nõusolek ühinemiseks. 2023-07-17 08:55:00 Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus tervikteksti koostamisel, muudatus viidud sisse õigesse sättesse Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel. (5) Kui ühendatava ühingu osad või aktsiad on panditud, tuleb ühinemise registrisse kandmise avaldusele lisada pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek ühinemiseks. (6) Ühinemise registrisse kandmise avalduse esitamisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 400 4. lõikes sätestatut.
Propose a change(1) Ühinemine kantakse üksnes ühendatava ühingu registrikaardile. Mitme ühendatava ühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga märgitakse kandes, millise ühendatava ühingu registrikaardile kande tegemisega ühinemine jõustub. Ühendatava ühingu registrikaardile tehtud kandes märgitakse ka ühendava füüsilise isiku nimi ja isikukood. (2) Ühinemise võib äriregistrisse kanda üksnes Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku saamisele kohaldatakse äriregistri seaduse § 60 4. lõiget. Maksu- ja Tolliamet võib nõusolekust keelduda ka juhul, kui tal on nõudeid ühendava füüsilise isiku vastu. (3) Ühinemine jõustub ühinemise kandmisest viimase ühendatava ühingu registrikaardile.
Propose a changeTulundusühistu võib ühineda ainult tulundusühistuga.
Propose a change(1) Tulundusühistu osamakset loetakse käesoleva peatüki tähenduses osaks. (2) Tulundusühistu liiget loetakse käesoleva peatüki tähenduses osanikuks.
Propose a changeÜhineva tulundusühistu liige võib tulundusühistu kulul nõuda ühinemislepingu audiitorkontrolli. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud kümne päeva jooksul käesoleva seadustiku § 397 2. lõikes nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamisest arvates.
Propose a changeÜhinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Propose a changeÜhendatava tulundusühistu poolt üleantav vara tuleb hinnata ühistu mitterahalise sissemakse hindamiseks ettenähtud korras. Vara hindamist tõendavad dokumendid esitatakse äriregistrile.
Propose a changeÜhinemisel uue tulundusühistu asutamisega tuleb ühinemislepingus lisaks käesoleva seadustiku § 392 1. lõikes ja § 405 4. lõikes sätestatule märkida asutatava ühistu juhatuse liikmed. Kui moodustatakse nõukogu, siis märgitakse ka nõukogu liikmed.
Propose a change(1) Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1–9) artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine). (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ühinemise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. (3) Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu. (3¹) Piiriülene ühinemine ei ole lubatud, kui: 1) äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele; 2) äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus. (4) Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse 3¹. peatükis sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ühinemise korral ühendava äriühingu töötajad kaasata osalema ühendava äriühingu juhtimises.
Propose a change(1) Lisaks käesoleva seadustiku § 392 lõikes 1 sätestatule tuleb ühinemislepingus märkida: 1) ühendatava ja ühendava äriühingu liik; 2) kasumiosa saamise õiguse korral selle teostamise erisused; 3) andmed ühendavale äriühingule üleantava vara hindamise kohta; 4) ühinemise tingimuste kindlaksmääramisel kasutatud raamatupidamisaruannete kuupäevad; 4¹) osanikele või aktsionäridele pakutav käesoleva seadustiku §-s 433⁷ nimetatud hüvitis ja selle määramise kord; 4²) võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised; 4³) soodustused, mis antakse ühingu juhtorganite liikmetele; 5) seaduses sätestatud juhul andmed töötajate ühingu juhtimises osalemise korra kohta. (2) Kui ühendatava ühingu kõik hääleõiguse andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva seadustiku § 392 lõike 1 punktides 2–4 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid. (3) Ühinemislepingule lisatakse ka ühendava ühingu põhikiri. (4) Ühinemislepingus ettenähtud ühendava ühingu juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele võib ületada 1/10 ühendava ühingu osade või aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast, kui piiriüleses ühinemises osaleva ühendava ühingu suhtes kohaldatava lepinguriigi õiguse kohaselt on see lubatud. (5) Ühinemislepingu avaldamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 419 4. ja 5. lõiget. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist: 1) iga ühineva ühingu liik, ärinimi ja asukoht; 2) register, kuhu iga ühineva ühingu ühinemine on kantud, ja registrikande number; 3) viide, et vähemusosanike või -aktsionäride ning võlausaldajate kaitse kohta saab infot ühinemislepingust. (6) Käesoleva seadustiku § 433⁸ 1. lõike kohase piiriülese ühinemise korral peab ühinemisleping selle avalikustamisel ühingu kodulehel või väärtpaberituru seaduse § 184⁶ 5. lõikes nimetatud teabe tsentraalse salvestamise süsteemis olema avalikkusele tasuta kättesaadav vähemalt kaks kuud, arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Propose a change(1) Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju ühingu osanikele või aktsionäridele ning osaühingu või aktsiaseltsi töötajatele. Ühinemise töötajatele avalduvat mõju kirjeldav aruandeosa võib olla vormistatud eraldi. (1¹) Ühinemise mõju kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) mõju töösuhetele ja töösuhete kaitseks võetavad meetmed; 2) olulised muutused töötingimustes või äriühingu peamises tegevuskohas; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude mõju äriühingu tütarettevõtjatele; 4) õiguskaitsevahendid vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 433⁶ ja 433⁷. (1²) Piiriülese ühinemise aruanne koos piiriülese ühinemise lepingu projektiga tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumise korral töötajatele hiljemalt kuus nädalat enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. (1³) Käesoleva paragrahvi 1². lõikes nimetatud töötajate esindajatel või nende puudumise korral töötajatel on õigus ühinemisaruande kohta arvamus esitada. Arvamus lisatakse ühinemisaruandele, kui see esitatakse ühingule vähemalt kaks nädalat enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Aruandest teavitatakse ühingu osanikke või aktsionäre. (1⁴) Töötajatele suunatud aruandeosa ei pea koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole töötajaid. (2) Kehtetu
Propose a change(1) Piiriülese ühinemise korral peab ühinemislepingut kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. (2) Piiriülese ühinemise korral võib mitme või kõigi ühinevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib või ühised audiitorid võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks ühendatavatest ühingutest või ühendav ühing allub. (3) Eesti kohus nimetab ühinevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ühinemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka tema poolt määratud audiitori või audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse. (4) Audiitori aruandes tuleb näidata, millised olid osade või aktsiate hüvitise suuruse hindamisega seotud raskused ning mis meetodit kasutati asendussuhte määramisel ning kas hüvitis oli kohaseks tasuks osanikele või aktsionäridele. Aruandes tuleb ka näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe või osade või aktsiate eest määratud rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab audiitor arvesse ühingu osade või aktsiate turuhinda enne ühinemisest teatamist või ühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. (5) Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühinemises osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ta seda ei kontrolli, või kui ühinemises osalevas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. (6) Audiitori aruanne tehakse ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. (7) Audiitoril on ühinemislepingu kontrollimisel audiitortegevuse seaduse §-st 56 tulenevad õigused ja kohustused.
Propose a change(1) Äriühing avalikustab ja esitab äriregistrile avalikustamiseks ühinemislepingu nii, et see oleks mõlemal juhul avalikustatud hiljemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Lisaks avalikustatakse äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele suunatud teade selle kohta, et nad võivad hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut esitada äriühingule ühinemislepingu kohta märkusi. (2) Äriühing avalikustab ja esitab äriregistrile avalikustamiseks ka audiitori aruande ühinemise kohta, jättes välja teabe, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust. (3) Äriühing võib käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks avalikustada dokumendid oma kodulehel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumendid peavad olema äriühingu kodulehel kättesaadavad ühe kuu jooksul enne koosolekut või üldkoosolekut ning kuni koosoleku või üldkoosoleku lõppemiseni. Lisaks tuleb äriühingul esitada äriregistrile tasuta avalikustamiseks järgmised andmed: 1) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning ühineva äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; 2) äriühingu registreerimisnumber äriregistris; 3) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale; 4) andmed kodulehe kohta, kus on võimalik tasuta tutvuda piiriülese ühinemise lepingu, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate ja audiitori aruandega. (4) Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut üldkoosolekul heaks kiitma. Sellisel juhul tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid ja teave avalikustada hiljemalt üks kuu enne avalduse esitamist registripidajale. (5) Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 412 3. lõike asemel § 421 4. lõiget. (6) Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra.
Propose a change(1) Kehtetu (2) Piiriülese ühinemise korral kohaldatakse käesoleva seadustiku § 398 lõikeid 3 ja 4 ka juhul, kui ühinemises osaleb ühing, kellele kohaldatava teise lepinguriigi õiguse kohaselt on osanikul või aktsionäril õigus nõuda osade või aktsiate madala asendussuhte korral tagasimakset, ja kui asi allub Eesti kohtule. Lisaks käesoleva seadustiku § 398 2. lõikes sätestatule ei või ühinemisotsust tunnistada kehtetuks põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhte kohta esitatud teave ei vasta seaduse nõuetele. (3) Kehtetu
Propose a change(1) Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seadustiku §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest, teatades sellest ühingu elektronposti aadressil ühe kuu jooksul alates ühinemisotsuse tegemisest. (2) Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul alates ühinemiskande jõustumisest. (3) Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et rahaline hüvitis on ebaõiglane või selle kohta esitatud teave ei vastanud seaduse nõuetele.
Propose a change(1) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seadustiku §-s 399 sätestatut ei kohaldata. (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing ühineb piiriüleselt selliselt, et ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad käesoleva seadustiku §-s 433⁵ nimetatud teate avaldamisest arvates kolme kuu jooksul esitada nõude tagatise saamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ühinemise lepingu avalikustamist, ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks. Võlausaldaja peab põhistama, et ühinemine võib ohustada tema nõuete täitmist. Võlausaldajatele antavad tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad ühinemise jõustumisest. (3¹) Võlausaldajal on Eestis õigus esitada sissenõutavaks muutunud nõue ühendava ühingu vastu kahe aasta jooksul alates ühinemise jõustumisest. (4) Kehtetu
Propose a change(1) Eesti äriregistrisse kantud või kantava ühendatava või ühendava ühingu korral kohaldatakse äriregistrile esitatava avalduse suhtes käesoleva seadustiku § 400. Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses esitama järgmised andmed: 1) käesoleva seadustiku § 433⁵ 1. lõike teises lauses nimetatud märkused; 2) töötajate arv piiriülese ühinemise lepingu koostamise ajal; 3) tütarettevõtja nimi ja asukoht; 4) kinnitus, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 433⁸; 5) kinnitus, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses ühinemises osaleda ning ühing on suuteline täitma ühinemislepingust tulenevaid kohustusi. (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, edastab registripidaja Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse ja dokumentide saamisest arvates tõendi selle lepinguriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et ühinemisel ei esine käesoleva seadustiku §-s 433¹⁰ nimetatud piiriülest ühinemist välistavaid asjaolusid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=106072023131&id=116032023002 . (4) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, märgitakse ühendatava ühingu registrikaardile, et ühinemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ühendav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele ühendav äriühing allub, teate ühinemise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ühinemine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ühendatava ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ühendatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub. (6) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale ümberkujundamisotsuse koopia ning viitab vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse väljaantud tõendile selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on ühinemisele kehtestatud nõuded täidetud ning ühinemiseelsed toimingud lõpule viidud ja tõend on edastatud registripidajale Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu. Kui tõendist nähtub, et ühendatava äriühingu suhtes on algatatud osade või aktsiate asendussuhte kohtuliku kontrolli menetlus käesoleva seadustiku § 398 3. lõike tähenduses, ei takista see ühinemiskande tegemist. (7) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, siis registripidaja teavitab ühinemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ühendatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ühendava ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (8) Piiriülese ühinemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamisel peab ühendava ühingu juhatus esitama avalduse osa- või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul osa- või aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.
Propose a change(1) Piiriülese ühinemise tõendit ei väljastata, kui: 1) piiriülene ühinemine ei vasta kehtivatele nõuetele; 2) piiriülest ühinemist kavandatakse pettuse läbiviimiseks või eesmärgiga hoida kõrvale seaduse nõuetest või kui ühinemist kavandatakse kuritegelikul eesmärgil või sellega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule; 3) registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ühinemist kavandatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud eesmärgil. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude tuvastamiseks võib registripidaja esitada päringuid riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Maksu- ja Tolliametile tuleb päring esitada. Nimetatud asutused annavad registripidajale teada ühineva ühingu täitmata kohustustest ning hinnangu, kas nende arvamuse kohaselt esineb äriühingu piiriüleses ühinemises osalemist välistavaid asjaolusid. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asutuste nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=106072023131&id=116032023002 määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades ühingut tähtaja pikendamisest viivitamata.
Propose a change(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. (2) Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks. (3) Jaotumisel saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks. (4) Eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale ühingule. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. (5) Eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing. (6) Omandavateks ühinguteks võivad üheaegselt olla Eestis äriregistrisse kantud olemasolevad või uued ühingud. (7) Jagunemisel osalevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Propose a change(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 440 sätestatud korras. Jagunemislepingus tuleb märkida: 1) jagunemisel osalevate ühingute ärinimed ja asukohad; 2) jaotumisel ja eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate jaotus jagunemisel osalevates ühingutes ning asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse; 3) jaotumisel ja eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele omandavate ühingute osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale omandavates ühingutes ning seda õigust mõjutavad eritingimused; 5) õigused, mis omandav ühing annab jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) igale omandavale ühingule üleantava vara nimekiri ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus jagunemisel osalevate ühingute vahel; 7) jagunemise tagajärjed töötajatele; 8) jaotumise korral aeg, millest alates jaguneva ühingu tehingud loetakse tehtuks omandava ühingu arvel (jagunemise bilansi päev); 9) jagunemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning jagunemisel osalevate ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama õigustatud osanikele antavad soodustused. (2) Jagunemislepingus ettenähtud omandava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste või aktsiate arvestuslike väärtuste summast. (3) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (4) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.
Propose a change(1) Jagunemisel osalevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (jagunemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult jagunemist ja jagunemislepingut. Jaotumisel, samuti eraldumisel osade või aktsiate andmise vastu jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele tuleb aruandes põhjendada osade või aktsiate asendussuhet, jagunemisel osalevate ühingute osade või aktsiate jaotust jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. (2) Jagunemisaruannet ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või jagunemisel osalevate aktsiaseltside kõik aktsionärid. (3) Jagunemisel osalevad ühingud võivad koostada ühise jagunemisaruande. (4) Kui jagunemisel osalev ühing kuulub kontserni, tuleb jagunemisaruandes märkida ka ühinemiseks olulised andmed kontserni teiste äriühingute kohta. (5) Jagunemisaruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või temaga samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.
Propose a change(1) Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib jagunemislepingut audiitor. (2) Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või jagunemisel osalevate aktsiaseltside kõik aktsionärid on nõus, et audiitor jagunemislepingut ei kontrolli.
Propose a changeAudiitori määravad jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut juhtima õigustatud osanikud. Ühe audiitori võib määrata mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks.
Propose a change(1) Audiitor koostab jagunemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. Jagunemislepingut kontrollivad audiitorid võivad koostada ühingutele ühise aruande. (2) Aruandes tuleb näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise. (2¹) Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida, millist meetodit kasutati jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele üleantavate osade või aktsiate asendussuhte määramisel ning millised olid asendussuhte määramisega seotud raskused, kas kasutatud meetod on asendussuhte määramiseks kohane ning millised oleksid muud meetodid asendussuhte määramiseks. Kui asendussuhte määramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, tuleb märkida, milline olnuks asendussuhe iga meetodi puhul eraldi ning millist tähtsust omas iga meetodi alusel saadud tulemus asendussuhte määramisel. (3) Audiitor vastutab jagunemislepingu ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. (4) Audiitoril on jagunemislepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet ka jagunemisel osaleva ühinguga samasse kontserni kuuluvatelt teistelt äriühingutelt. (5) Audiitori aruandes ei pea märkima andmeid, mille avaldamisega võib kaasneda mõnele jagunemisel osalevale ühingule või sellega samas kontsernis olevale äriühingule oluline kahju. Sel juhul tuleb aruandes märkida andmete esitamata jätmise põhjused.
Propose a change(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad ühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. (2) Osanik või aktsionär võib nõuda jagunemislepingu ja -otsuse ärakirja. (3) Vähemalt kaks nädalat enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist tuleb osanikele või aktsionäridele võimaldada tutvumist jagunemislepingu, jagunemisaruande ja audiitori aruandega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Kui osad või aktsiad määratakse jagunemisel osalevates ühingutes jaguneva ühingu osanike või aktsionäride vahel teistsuguse suhtega kui jagunevas ühingus, peavad jagunemisotsuse poolt olema kõik jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid. (5) Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud peavad teatama enne jagunemislepingu heakskiitmise otsustamist osanikele või üldkoosolekule kõigist jagunemislepingu sõlmimise ja jagunemislepingu heakskiitmise otsustamise vahelisel ajal ühingu varas toimunud olulistest muudatustest. Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud teavitavad eelmises lauses nimetatud muudatustest ka teiste jagunemisel osalevate ühingute juhatusi või esindama õigustatud osanikke, kes teavitavad nendest muudatustest oma ühingu osanikke või üldkoosolekut. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kohustusi ei pea täitma eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid.
Propose a change(1) Kohus võib osaniku, aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel seaduse, ühingulepingu või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. (2) Jaguneva ühingu jagunemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks. (3) Kui osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib osanik või aktsionär nõuda omandavalt ühingult tagasimakset, mis võib ületada käesoleva seadustiku § 435 2. lõikes nimetatud määra. (4) Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu registrikaardile, tuleb tasumata tagasimakselt maksta viivist seaduses sätestatud suuruses. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Jagunemisel osaleva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse: 1) jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri; 2) jagunemisotsus; 3) osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui jagunemisotsus tehti koosolekul; 4) jagunemise luba, kui see on nõutav; 5) jagunemisaruanne või nõusolekud selle koostamata jätmiseks; 6) audiitori aruanne, kui see on nõutav, või nõusolekud selle koostamata jätmiseks; 7) jaotumise korral jaguneva ühingu lõppbilanss, kui avalduse esitab jagunev ühing; 8) 9) kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, siis Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi kinnitus selle kohta, et jaguneva ühingu juhatus on teda teavitanud jagunemisest; 10) vahebilanss või nõusolekud selle koostamata jätmiseks. (2) Registripidaja võib jaotumise registrisse kanda ainult siis, kui jaguneva ühingu lõppbilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Lõppbilanss koostatakse vastavalt majandusaasta aruande osaks olevale bilansile esitatavatele nõuetele ning selle kinnitamisele ja audiitorkontrolli läbiviimisele kohaldatakse majandusaasta aruande kinnitamise ja audiitorkontrolli läbiviimise kohta sätestatut. Lõppbilanss peab olema koostatud samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi kasutades, mida kasutati viimase majandusaasta aruande osaks oleva bilansi koostamisel. Lõppbilanss koostatakse jagunemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga. (3) Avalduses peavad juhatuse liikmed või ühingut esindama õigustatud osanikud kinnitama, et jagunemise otsust ei vaidlustatud või vastav avaldus on jäetud rahuldamata.
Propose a change(1) Jaotumise korral võib üks omandav ühing jätkata tegevust jaguneva ühingu ärinime all. (2) Kui jaguneva ühingu osanikuks või aktsionäriks oli füüsiline isik, kes omandavas ühingus enam ei osale, võib omandav ühing tema nime ärinimes edasi kasutada ainult tema või tema pärijate kirjalikul nõusolekul.
Propose a change(1) Jagunemine kantakse jaguneva ühingu registrikaardile, kui see on kantud kõigi omandavate ühingute registrikaartidele. Kandes omandavate ühingute registrikaartidel märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile. (2) Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse. (3) Kui jaguneva ühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, teavitab äriregistri pidaja jagunemisest viivitamata Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi.
Propose a change(1) Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tehakse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel. (2) Jaotumisel loetakse jagunev ühing lõppenuks jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile. Registripidaja kustutab jaguneva ühingu äriregistrist. (3) Jagunemise kandmisega jaguneva ühingu registrikaardile saavad jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid vastavalt jagunemislepingule jagunemisel osalevate ühingute osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud, kui omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab eraldumisel jagunev ühing. (4) Jagunemisel asendatakse jaguneva ühingu osanike osad või aktsionäride aktsiad omandavate ühingute osade või aktsiatega. Kolmandate isikute õigused asendatud osade või aktsiate suhtes jäävad kehtima omandava ühingu osade ja aktsiate suhtes. (5) Osasid või aktsiaid, mis kuuluvad omandavale ühingule või jagunevale ühingule endale või isikule, kes tegutseb oma nimel, kuid ühingu arvel, jagunemisel ei asendata ja need kaotavad kehtivuse, välja arvatud, kui jagunev ühing saab eraldumisel omandava ühingu ainsaks osanikuks või aktsionäriks. (6) Jaotumisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate ühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatud varas. (7) Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu registrikaardile.
Propose a change(1) Enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. (2) Jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, vastutab jaguneva ühingu kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile. (2¹) Jagunemisel osalev ühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate ühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. (2²) Jagunemisel osalev ühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi 2¹. lõikes nimetatud teate avaldamisest alates tagama esitatud võlausaldajate nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist. (3) Jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud vastutavad solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat jagunemise kandmisest jaguneva ühingu registrikaardile.
Propose a change(1) Kui jagunemisel osalevad eri liiki ühingud, võib jaguneva ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, kahe kuu jooksul, arvates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu registrikaardile, nõuda, et omandav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest. Rahaline hüvitis peab olema sama suur kui raha, mida osanik või aktsionär oleks saanud ühingu likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kui ühing oleks likvideeritud jagunemisotsuse tegemise ajal. (2) Osade või aktsiate ühingu poolt omandamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel ei kohaldata vastavalt käesoleva seadustiku § 162 2. lõike punktis 1¹ ja § 283 2. lõike punktis 2 sätestatut. (3) Osanike või aktsionäride nimed, kes ei olnud nõus jagunemisotsusega ja soovivad kasutada käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi, lisatakse jagunemisotsusele. Jagunemisotsusega mittenõustumist kinnitab iga osanik või aktsionär oma allkirjaga. (4) Kui omandav ühing on täis- või usaldusühing, võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud hüvitist nõuda osanik, kes lahkub ühingust. (5) Alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu registrikaardile, peab omandav ühing maksma hüvitiselt viivist seaduses sätestatud suuruses. (6) Kui jagunemisotsusega mittenõustunud osanik või aktsionär ei nõua käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitist, võib ta osa või aktsia võõrandada kahe kuu jooksul, sõltumata seaduses sätestatud või põhikirjaga ettenähtud käsutuspiirangutest.
Propose a change(1) Jagunemisele uue ühingu asutamisega kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega. (2) Asutatavatele ühingutele kohaldatakse omandavate ühingute kohta sätestatut. (3) Uue ühingu asutamisele kohaldatakse seda liiki ühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev ühing. (4) Jagunemisel uue ühingu asutamisega koostavad jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seadustiku § 435 1. lõikes sätestatule määrata uue ühingu ärinimi ja asukoht. Jagunemiskavale lisatakse asutatava ühingu põhikiri või ühinguleping, mis kinnitatakse jagunemisotsusega. (5) Jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse uute ühingute ning jagunemise kandmiseks äriregistrisse. (6) Registripidaja kannab kõigepealt iga uue ühingu äriregistrisse. Seejärel kannab registripidaja jagunemise äriregistrisse ja teeb iga uue ühingu juurde märke, millal jagunemine äriregistrisse kanti.
Propose a change