Law

Võlaõigusseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-09-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 22bdceff34b542455a85ba6d38bd223735bc5cc003c3ff5409a206b68fa27af2

Contents: 1,169 provisions
  1. § 1. Seaduse kohaldamine
  2. § 2. Võlasuhte mõiste
  3. § 3. Võlasuhte tekkimise alused
  4. § 4. Mittetäielik kohustus
  5. § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte
  6. § 6. Hea usu põhimõte
  7. § 7. Mõistlikkuse põhimõte
  8. § 8. Lepingu mõiste
  9. § 9. Lepingu sõlmimine
  10. § 10. Lepingu sõlmimine enampakkumisel
  11. § 11. Lepingu vorm
  12. § 11¹. Püsiv andmekandja
  13. § 12. Lepingu kehtivus
  14. § 13. Lepingu muutmine ja lõpetamine
  15. § 14. Lepingueelsed läbirääkimised
  16. § 14¹. Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhul
  17. § 14². Digitaalne sisu, digitaalne teenus, digitaalse elemendiga asi ja nendega seotud mõisted
  18. § 15. Lepingupoole teadmine lepingu puudustest
  19. § 16. Pakkumus
  20. § 17. Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
  21. § 18. Määramata nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus
  22. § 19. Pakkumuse lõppemine
  23. § 20. Nõustumus
  24. § 21. Muudatustega nõustumus
  25. § 22. Hilinenud nõustumus
  26. § 23. Lepingupoolte kohustused
  27. § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu
  28. § 25. Tavad ja praktika
  29. § 26. Lahtised tingimused
  30. § 27. Olulises tingimuses kokkuleppe puudumine
  31. § 28. Hinna määramine
  32. § 28¹. Tasu nõudmise piirangud tarbijaga sõlmitava lepingu puhul
  33. § 29. Lepingu tõlgendamine
  34. § 30. Võlatunnistus
  35. § 31. Välistav tingimus
  36. § 32. Kinnituskiri
  37. § 33. Eelleping
  38. § 34. Tarbija
  39. § 35. Tüüptingimuse mõiste
  40. § 36. Sätete kohaldamine
  41. § 37. Tüüptingimused lepingu osana
  42. § 38. Tüüptingimus ja eraldi kokkulepe
  43. § 39. Tüüptingimuste tõlgendamine
  44. § 40. Tüüptingimuste vasturääkivus
  45. § 41. Tüüptingimustega lepingu kehtivus
  46. § 42. Tüüptingimuse tühisus
  47. § 43. Erisused krediidiasutuste suhtes
  48. § 44. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud
  49. § 45. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue
  50. § 46. Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõiste
  51. § 47. Sätete kohaldamine
  52. § 48. Tarbija lepingueelne teavitamine
  53. § 48¹. Teabe kinnitamine
  54. § 49. Taganemisõigus
  55. § 49¹. Taganemine tarbijakrediidilepingust
  56. § 49². Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel lepingust taganemisel
  57. § 49³. Tarbija kohustused lepingust taganemisel
  58. § 49⁴. Taganemise mõju kõrvallepingule
  59. § 49⁵. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule
  60. § 50. Sätete rikkumise keelamine
  61. § 51. Sätete kohustuslikkus
  62. § 52. Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste
  63. § 53. Sätete kohaldamine
  64. § 54. Tarbija lepingueelne teavitamine
  65. § 54¹. Tarbija lepingueelne teavitamine finantsteenuse lepingu puhul
  66. § 54². Lepingu sõlmimine telefonitsi
  67. § 54³. Internetipõhise kauplemiskoha kaudu sõlmitud lepingule kehtivad teavitamisnõuded
  68. § 55. Teabe kinnitamine
  69. § 55¹. Teabe esitamise erisused finantsteenuse lepingu puhul
  70. § 55². Tarbijale selgituste andmine
  71. § 56. Õigus lepingust taganeda
  72. § 56¹. Ettevõtja kohustused tarbijapoolsel lepingust taganemisel
  73. § 56². Tarbija kohustused lepingust taganemisel
  74. § 56³. Taganemise mõju kõrvallepingule
  75. § 56⁴. Taganemisõiguse kasutamine internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu puhul
  76. § 57. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule
  77. § 57¹. Finantsteenuse osutamise lepinguga seotud lepingust taganemine
  78. § 58. Finantsteenuse osutamise lepingust taganemise tagajärjed
  79. § 59. Lepingu täitmine
  80. § 60. Sidevahendi kasutamise piirangud
  81. § 61. Sätete rikkumise keelamine
  82. § 62. Sätete kohustuslikkus
  83. § 62¹. Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimine
  84. § 62². Täiendavad nõuded lepingu sõlmimisele tarbijaga
  85. § 62³. Sätete kohustuslikkus
  86. § 62⁴. Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingu mõiste
  87. § 62⁵. Sätete kohaldamine
  88. § 62⁶. Digitaalse sisu üleandmine ja digitaalse teenuse osutamine
  89. § 62⁷. Digitaalse sisu ja digitaalse teenuse vastavus lepingutingimustele
  90. § 62⁸. Uuenduste tegemise kohustus
  91. § 62⁹. Ebaõige paigaldamine
  92. § 62¹⁰. Kõrvalekalduvad kokkulepped
  93. § 62¹¹. Ettevõtja vastutus digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustele mittevastavuse puhul
  94. § 62¹². Tõendamiskoormis
  95. § 62¹³. Tarbija õigus leping lõpetada digitaalse sisu üle andmata jätmise või digitaalse teenuse osutamata jätmise korral
  96. § 62¹⁴. Tarbija õiguskaitsevahendid lepingutingimustele mittevastavuse korral
  97. § 62¹⁵. Ettevõtja kohustused lepingu lõpetamise korral
  98. § 62¹⁶. Tarbija kohustused lepingu lõpetamise korral
  99. § 62¹⁷. Tagasimakse tegemise tähtaeg ja viis
  100. § 62¹⁸. Tarbija isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise lepinguõiguslikud tagajärjed
  101. § 62¹⁹. Digitaalse sisu ja digitaalse teenuse muutmine
  102. § 62²⁰. Tagasinõudeõigus
  103. § 62²¹. Sätete rikkumise keelamine
  104. § 62²². Sätete kohustuslikkus
  105. § 63. Osavõlgnikud
  106. § 64. Ühisvõlgnikud
  107. § 65. Solidaarvõlgnikud
  108. § 66. Nõudest loobumine
  109. § 67. Solidaarvõlgnike vastuväited
  110. § 68. Asjaolude kehtivus solidaarvõlgnike suhtes
  111. § 69. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
  112. § 70. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine
  113. § 71. Osavõlausaldajad
  114. § 72. Ühisvõlausaldajad
  115. § 73. Solidaarvõlausaldajad
  116. § 74. Asjaolude kehtivus solidaarvõlausaldajate suhtes
  117. § 75. Solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted
  118. § 76. Kohustuse täitmine
  119. § 77. Kohustuse täitmise kvaliteet
  120. § 78. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt
  121. § 79. Kohustuse täitmine õigustamata isikule
  122. § 80. Leping kolmanda isiku kasuks
  123. § 81. Kolmandat isikut kaitsev leping
  124. § 82. Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus
  125. § 82¹. Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
  126. § 83. Kohustuse ositi täitmine
  127. § 84. Kohustuse ennetähtaegne täitmine
  128. § 85. Kohustuse täitmise koht
  129. § 86. Alternatiivkohustus
  130. § 87. Valikuõiguse üleminek alternatiivkohustuse puhul
  131. § 88. Täitmine erinevate kohustuste katteks
  132. § 89. Kohustuse täitmise asendamine
  133. § 90. Kohustuse täitmise kulud
  134. § 91. Rahalise kohustuse täitmise viis
  135. § 92. Rahasumma tasumine nimiväärtuses
  136. § 93. Rahalise kohustuse vääring
  137. § 94. Intress võlasuhtes
  138. § 95. Täitmise kviitung
  139. § 96. Võladokumendi tagastamine
  140. § 97. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
  141. § 98. Tagatise andmise ja kohustuse täitmise kinnitamise kohustus
  142. § 99. Tellimata asja saatmine, teenuse osutamine ja muu soorituse tegemine
  143. § 100. Kohustuse rikkumise mõiste
  144. § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
  145. § 102. Teatamiskohustus
  146. § 103. Rikkumise vabandatavus
  147. § 104. Vastutus süü puhul
  148. § 105. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
  149. § 106. Vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepe
  150. § 107. Heastamine
  151. § 108. Kohustuse täitmise nõudmine
  152. § 109. Vastastikuse lepingu täitmise nõude erisused
  153. § 110. Kohustuse täitmisest keeldumine
  154. § 111. Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
  155. § 112. Hinna alandamine
  156. § 113. Viivis
  157. § 113¹. Sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt
  158. § 113². Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt
  159. § 114. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
  160. § 115. Kahju hüvitamine
  161. § 116. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina
  162. § 117. Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist
  163. § 118. Taganemise lubamatus
  164. § 119. Vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjed
  165. § 120. Raha, väärtpaberite, muude dokumentide ja väärtasjade hoiustamine
  166. § 121. Hoiustatu tagasivõtmine
  167. § 122. Hoiustamise õiguslikud tagajärjed
  168. § 123. Avaldus hoiustatu kättesaamiseks
  169. § 124. Muude asjade hoiustamine
  170. § 125. Võlgnetava vallasasja müük
  171. § 126. Täitmine kolmanda isiku poolt
  172. § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
  173. § 128. Hüvitatava kahju liigid
  174. § 129. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral
  175. § 130. Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral
  176. § 131. Varalise kahju hüvitamine vabaduse võtmise või isikuõiguste rikkumise korral
  177. § 132. Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
  178. § 133. Keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamine
  179. § 134. Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
  180. § 135. Hinnavahe hüvitamine
  181. § 136. Kahju hüvitamise viis
  182. § 137. Kahju hüvitamine mitme isiku poolt
  183. § 138. Ühine vastutus kahju eest
  184. § 139. Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
  185. § 140. Kahju hüvitamise piiramine
  186. § 141. Kõrvalkohustused
  187. § 142. Käenduse mõiste
  188. § 143. Tarbijakäendusleping
  189. § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm
  190. § 145. Käendaja vastutus
  191. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus
  192. § 147. Kohustuse täitmisest teatamine
  193. § 148. Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmist
  194. § 149. Käendaja vastuväited
  195. § 150. Kaaskäendajad
  196. § 151. Kohustuse täitmine käendaja poolt
  197. § 152. Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu
  198. § 153. Käenduse lõppemine
  199. § 154. Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused
  200. § 155. Garantii andmine
  201. § 156. Käsiraha mõiste
  202. § 157. Käsirahaga tagatud lepingu täitmata jätmise tagajärjed
  203. § 158. Leppetrahvi mõiste
  204. § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
  205. § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral
  206. § 161. Leppetrahv ja kahju
  207. § 162. Leppetrahvi vähendamine
  208. § 163. Leppetrahv lepingu kehtetuse korral
  209. § 164. Nõude loovutamine
  210. § 165. Tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete loovutamine
  211. § 166. Loovutamise piirangud
  212. § 167. Tagatiste ja muude õiguste üleminek
  213. § 168. Nõude loovutamise tõendid
  214. § 169. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale
  215. § 170. Loovutamisest teatamine
  216. § 171. Võlgniku vastuväited uue võlausaldaja nõudele ja tasaarvestus loovutatud nõudega
  217. § 172. Loovutamisdokument
  218. § 173. Nõude üleminek seaduse alusel
  219. § 174. Muude õiguste üleminek
  220. § 175. Kohustuse ülevõtmine
  221. § 176. Kohustuse ülevõtja vastuväited
  222. § 177. Kõrvalkohustused ja tagatised kohustuse ülevõtmisel
  223. § 178. Kohustusega ühinemine
  224. § 179. Lepingu ülevõtmise mõiste
  225. § 180. Ettevõtte üleminek
  226. § 181. Kohaldamise piirangud
  227. § 182. Ettevõtte üleandmine
  228. § 183. Ettevõtte üleandja vastutus
  229. § 184. Õigus ärinimele
  230. § 185. Ettevõtte osa üleminek
  231. § 186. Võlasuhte lõppemise alused
  232. § 187. Kõrvalkohustuste ja tagatiste lõppemine
  233. § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed
  234. § 189. Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine
  235. § 190. Hüvitamise välistatus
  236. § 191. Kasu ja kulutused
  237. § 192. Taganemisõiguse jagamatus
  238. § 193. Tasaarvestus pärast olulist lepingurikkumist
  239. § 194. Tarbijalepingutest taganemise erisused
  240. § 195. Lepingu korraline ülesütlemine
  241. § 196. Lepingu erakorraline ülesütlemine
  242. § 197. Tasaarvestuse mõiste
  243. § 198. Tasaarvestuse avaldus
  244. § 199. Tasaarvestus täitmise kohtade erinevuse korral
  245. § 200. Tasaarvestuse piirangud
  246. § 201. Tasaarvestus nõuete paljususe korral
  247. § 202. Tasaarvestuse piirang kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul
  248. § 203. Jooksev arve
  249. § 204. Jooksva arvega seotud toimingud
  250. § 205. Jooksva arve lepingu lõppemine
  251. § 206. Võlasuhte lõppemine kokkulangemisega
  252. § 207. Võlasuhte lõpetamine kokkuleppel
  253. § 208. Müügilepingu mõiste
  254. § 209. Asja üleandmise kohustus
  255. § 210. Müüja täiendavad kohustused asja vedamise puhul
  256. § 211. Dokumentide üleandmine
  257. § 212. Müüja teatamiskohustus
  258. § 213. Ostuhinna tasumise kohustus
  259. § 214. Ostuhinna tasumise kohustus asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale
  260. § 215. Lepingu sõlmimise ja täitmise kulud
  261. § 216. Asjaga seotud kasu, kulud ja koormised
  262. § 217. Asja vastavus lepingutingimustele
  263. § 217¹. Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhul
  264. § 218. Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul
  265. § 219. Asja ülevaatamise kohustus
  266. § 220. Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
  267. § 221. Asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
  268. § 222. Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
  269. § 223. Müügilepingust taganemine asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu
  270. § 224. Ostuhinna alandamine
  271. § 225. Kahju hüvitamise erisused
  272. § 226. Müüja vastutuse erisused müügi puhul näidise, kirjelduse või mudeli järgi
  273. § 227. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise algus
  274. § 228. Tagasinõudeõigus
  275. § 229. Ostja kohustus asi valdusse võtta ja säilitada
  276. § 230. Müügigarantii
  277. § 231. Müügigarantii erisused tarbijalemüügi puhul
  278. § 232. Teenindus tarbijalemüügi puhul
  279. § 233. Omandireservatsioon
  280. § 234. Energiamüügilepingu pikenemine ja lõppemine
  281. § 235. Proovimüük
  282. § 236. Sätete rikkumise keelamine
  283. § 237. Sätete kohustuslikkus tarbijalemüügi puhul
  284. § 238. Tagasiostuõigusega müük
  285. § 239. Tagasiostuõiguse teostamise tähtaeg
  286. § 240. Ostja vastutus
  287. § 241. Kulutuste hüvitamine
  288. § 242. Tagasiost asja tagasiostuaegse väärtusega
  289. § 243. Mitu tagasiostuks õigustatud isikut
  290. § 244. Ostueesõiguse mõiste ja teostamine
  291. § 245. Tühine tingimus
  292. § 246. Kõrvalkohustused
  293. § 247. Ostueesõiguse teostamine mitmele asjale
  294. § 248. Ostuhinna ajatamine
  295. § 249. Müügist teatamine ostueesõigust omavale isikule
  296. § 250. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg
  297. § 251. Ostueesõiguse teostamise piirangud
  298. § 252. Ostueesõiguse teostamine mitme isiku poolt
  299. § 253. Ostueesõiguse üleandmatus
  300. § 254. Vahetuslepingu mõiste
  301. § 255. Vahetatavate esemete hind
  302. § 256. Faktooringulepingu mõiste
  303. § 257. Nõude loovutamisest teatamine
  304. § 258. Lepingu rikkumine
  305. § 259. Kinkelepingu mõiste
  306. § 260. Kinkeleping sündimata lapse kasuks
  307. § 261. Kinkelepingu vorm
  308. § 262. Kinge surma puhuks
  309. § 263. Kinkija üleandmiskohustus
  310. § 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
  311. § 265. Koormised ja kohustused kingisaajale
  312. § 266. Kinkelepingu lõppemise erisused
  313. § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
  314. § 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist
  315. § 269. Kahju hüvitamise piirang
  316. § 270. Taganemise piirangud
  317. § 271. Üürilepingu mõiste
  318. § 272. Sätete kohaldamine elu- ja äriruumide üürimisel
  319. § 273. Eluruumi üürilepinguga seotud kokkuleppe tühisus
  320. § 274. Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale
  321. § 275. Sätete kohustuslikkus
  322. § 276. Lepingupoolte üldised kohustused
  323. § 277. Üüritud asja mitteõigeaegne üleandmine ja lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine
  324. § 278. Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus
  325. § 279. Puuduse või takistuse kõrvaldamine
  326. § 280. Pisipuuduse kõrvaldamine
  327. § 281. Üürniku õiguste piiramise lubamatus
  328. § 282. Üürniku teatamiskohustus
  329. § 283. Üürniku talumiskohustus
  330. § 284. Üürileandja poolt asjale tehtavad parendused ja muudatused
  331. § 285. Üürniku poolt asjale tehtavad parendused ja muudatused
  332. § 286. Kulutuste hüvitamine üürnikule
  333. § 287. Leppetrahvikokkulepe eluruumi üürimisel
  334. § 287¹. Viivisekokkulepe eluruumi üürimisel
  335. § 288. Asja allkasutusse andmine
  336. § 289. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine
  337. § 290. Üürilepingu üleandmine
  338. § 291. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel
  339. § 292. Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
  340. § 293. Maksud ja koormised
  341. § 294. Maksetähtpäev
  342. § 295. Eelmise üüri avaldamise kohustus
  343. § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine
  344. § 297. Tasaarvestusest ja täitmisest keeldumisest teatamine
  345. § 298. Üüri hoiustamine
  346. § 299. Üüri tõstmine
  347. § 300. Eluruumi üüri perioodilise suurenemise kokkulepe
  348. § 301. Eluruumi üüri ülemäärane tõstmine
  349. § 302. Eluruumi üüri suuruse vaidlustamine lepingu kehtivuse ajal
  350. § 303. Eluruumi üüri tõstmise vaidlustamine
  351. § 303¹. Eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine üüri tõstmise tõttu
  352. § 304. Üürinõue üüritud asja omaniku vahetumisel
  353. § 305. Üürileandja pandiõigus
  354. § 306. Pandiõiguse lõppemine
  355. § 307. Pandiõiguse teostamine
  356. § 308. Tagatisraha
  357. § 309. Üürilepingu kestus
  358. § 310. Tähtajalise üürilepingu pikenemine
  359. § 311. Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine
  360. § 312. Tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad
  361. § 313. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine
  362. § 314. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada
  363. § 315. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine asja lepinguvastase kasutamise puhul
  364. § 316. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu
  365. § 317. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu
  366. § 318. Pikaajalise üürilepingu ülesütlemine
  367. § 319. Üürilepingu erakorraline ülesütlemine üürniku pankroti korral
  368. § 320. Üürilepingu kehtivus lepingupoole surma puhul
  369. § 321. Eluruumi üürilepingusse astumine üürniku surma puhul
  370. § 322. Vallasasja tähtajalise üürilepingu erakorraline ülesütlemine
  371. § 323. Üürilepingu ülesütlemine üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekul
  372. § 324. Märge kinnistusraamatus
  373. § 325. Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm
  374. § 326. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja üürilepingu pikendamine
  375. § 327. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega
  376. § 328. Eluruumi üürilepingu pikendamise piirangud
  377. § 329. Ülesütlemise vaidlustamise ja lepingu pikendamise kord
  378. § 330. Lepingutingimuste muutmine eluruumi üürilepingu pikendamise korral
  379. § 331. Ülesütlemine eluruumi üürilepingu pikendamise korral
  380. § 332. Allüürilepingu ülesütlemise vaidlustamine ja lepingu pikendamine
  381. § 333. Sätete kohaldamine tööandja eluruumi üürilepingule
  382. § 334. Üüritud asja tagastamine
  383. § 335. Üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded
  384. § 336. Asja ülevaatamine ja üürnikule puudustest teatamine
  385. § 337. Ettemakstud üüri, kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tagastamine
  386. § 338. Nõuete aegumine
  387. § 339. Rendilepingu mõiste
  388. § 340. Põllumajanduslik rendileping
  389. § 341. Üürilepingu sätete kohaldamine rendilepingu puhul
  390. § 342. Renditud kinnisasja kirjeldus
  391. § 343. Rendileandja kontrolliõigus
  392. § 344. Sihtotstarbele vastava majandamise kohustus
  393. § 345. Puuduste kõrvaldamine
  394. § 346. Päraldistega kinnisasja rentimine
  395. § 347. Renditud loomade hooldamine
  396. § 348. Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandja tehtud muudatused ja parendused
  397. § 349. Majandamisviisi muutmine
  398. § 350. Põllumajandusliku rendilepingu tingimuste muutmine
  399. § 351. Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandja pandiõigus
  400. § 352. Põllumajandusliku rendilepingu pikenemine
  401. § 353. Tähtajatu rendilepingu korraline ülesütlemine
  402. § 354. Ülesütlemise vorm
  403. § 355. Ülesütlemine põllumajandusliku kinnisasja rentniku töövõimetuse puhul
  404. § 356. Rentniku surm põllumajandusliku rendilepingu puhul
  405. § 357. Põllumajandusliku rendilepingu pikendamine rentniku nõudmisel
  406. § 358. Rendilepingu eseme tagastamine
  407. § 359. Kulutuste hüvitamine rentnikule
  408. § 360. Põllumajandusliku kinnisasja viljad
  409. § 361. Liisingulepingu mõiste
  410. § 362. Liisinguandja kohustused
  411. § 363. Liisinguvõtja kohustused
  412. § 364. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
  413. § 365. Müüja vastutus
  414. § 366. Ülesütlemine liisingueseme puuduste või hävimise korral
  415. § 367. Ülesütlemise tagajärjed
  416. § 368. Litsentsilepingu mõiste
  417. § 369. Kasutusõiguse kehtivuse eeldused
  418. § 370. Liht- ja ainulitsentsileping
  419. § 371. Litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üleandmine
  420. § 372. Teabe üleandmine
  421. § 373. Õiguste kaitse
  422. § 374. Tähtajatu lepingu ülesütlemine
  423. § 375. Frantsiisilepingu mõiste
  424. § 376. Frantsiisiandja kohustused
  425. § 377. Frantsiisivõtja kohustused
  426. § 378. Frantsiisiandja kontrolliõigus
  427. § 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste
  428. § 379¹. Pikaajalise puhkusetoote lepingu mõiste
  429. § 379². Vahenduslepingu ja vahetussüsteemilepingu mõiste
  430. § 380. Lepingueelne teave ja reklaam
  431. § 381. Nõuded lepingule
  432. § 382. Lepingueelse teabe ja lepingu keel
  433. § 383. Tarbija taganemisõigus
  434. § 384. Taganemise mõju tarbijakrediidilepingule
  435. § 384¹. Taganemise mõju seotud lepingule
  436. § 385. Ettemaksu nõudmise ja vastuvõtmise keeld
  437. § 385¹. Pikaajalise puhkusetoote lepingu erisused
  438. § 386. Sätete kohaldamine
  439. § 387. Sätete rikkumise keelamine
  440. § 388. Sätete kohustuslikkus
  441. § 389. Tasuta kasutamise lepingu mõiste
  442. § 390. Kasutusse andja vastutus
  443. § 391. Eseme säilitamise kulud
  444. § 392. Eseme kasutamine
  445. § 393. Tagastamiskohustus
  446. § 394. Lepingu erakorraline ülesütlemine kasutusse andja poolt
  447. § 395. Nõuete aegumine
  448. § 396. Laenulepingu mõiste
  449. § 397. Laenuintress
  450. § 398. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
  451. § 399. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
  452. § 400. Fikseerimata intressimääraga laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenusaaja poolt
  453. § 401. Krediidileping
  454. § 401¹. Krediidivahendusleping
  455. § 401². Krediidilepinguga koos sõlmitava kindlustuslepingu sõlmimise vabadus
  456. § 402. Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
  457. § 403. Sätete kohaldamine
  458. § 403¹. Lepingueelne teave
  459. § 403². Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine
  460. § 403³. Lepingueelne teave elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral
  461. § 403⁴. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine
  462. § 403⁵. Tarbijale selgituste andmine
  463. § 404. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks
  464. § 404¹. Teave intressimäära kohta
  465. § 404². Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohta
  466. § 405. Lepingud asja omandamise või teenuse osutamise finantseerimiseks
  467. § 406. Krediidi kulukuse määr
  468. § 406¹. Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel
  469. § 406². Krediidi kulukuse määra ülempiir
  470. § 407. Arvelduskrediidileping
  471. § 408. Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed
  472. § 409. Tarbija taganemisõigus
  473. § 410. Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidileping
  474. § 411. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele
  475. § 412. Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine
  476. § 413. Veksli ja tšeki kasutamine
  477. § 414. Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepingule
  478. § 414¹. Korralise ülesütlemise erisused tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul
  479. § 414². Krediidiandja õigus keelduda krediidi kasutada andmisest
  480. § 415. Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
  481. § 416. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud
  482. § 416¹. Tarbijakrediidilepingu kohtuväline ümberkujundamine
  483. § 417. Krediidiandja taganemine tarbijakrediidilepingust
  484. § 417¹. Krediidivahendaja täiendav teavitamiskohustus
  485. § 418. Nõuded krediidivahenduslepingule
  486. § 419. Krediidivahendajale makstav tasu
  487. § 419¹. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral
  488. § 419². Välisriigi vääringus elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping
  489. § 419³. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sidumine teiste finantsteenustega
  490. § 420. Sätete rikkumise keelamine
  491. § 421. Sätete kohustuslikkus
  492. § 422. Kindlustuslepingu mõiste
  493. § 422¹. Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustus
  494. § 423. Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk
  495. § 424. Kindlustatud isik ja kindlustatud ese
  496. § 425. Soodustatud isik
  497. § 426. Kindlustussumma
  498. § 427. Lepinguvabaduse piirangud
  499. § 428. Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatav teave
  500. § 429. Andmetest teavitamine lepingu kehtivuse ajal
  501. § 430. Teavitamise vorm
  502. § 431. Kindlustuslepingu sõlmimise avaldus
  503. § 432. Teavitamise kohustuse rikkumise tagajärjed
  504. § 433. Kindlustusvõtja taganemine lepingust
  505. § 434. Poliis
  506. § 435. Poliisi asendamine ja avalduste ärakirjad
  507. § 436. Poliisi erinevus kindlustusvõtja avaldusest
  508. § 437. Kindlustuskaitse algus
  509. § 438. Tagasiulatuv kindlustuskaitse
  510. § 439. Kohene kindlustuskaitse
  511. § 440. Kindlustusvõtja kohustus teatada olulistest asjaoludest
  512. § 441. Kindlustusandja taganemine lepingust teatamiskohustuse rikkumise korral
  513. § 442. Kindlustusandja lepingust taganemise tähtaeg
  514. § 443. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamine
  515. § 444. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeld
  516. § 445. Kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusriski võimalikkuse suurenemise korral
  517. § 446. Lepingu muutmine ja ülesütlemine kindlustusriski võimalikkuse suurenemise korral
  518. § 447. Sätete kohaldamine
  519. § 448. Kindlustusjuhtumist teatamine
  520. § 449. Kindlustusjuhtumist teatamata jätmise tagajärjed
  521. § 450. Kindlustusandja täitmise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel
  522. § 451. Kindlustusvõtja viivise maksmise nõue
  523. § 452. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuste rikkumise korral
  524. § 453. Kindlustusperiood
  525. § 454. Kindlustusmakse tasumine
  526. § 455. Kindlustusmakse tasumine kolmanda isiku poolt
  527. § 456. Kindlustusmakse tasaarvestamise õigus
  528. § 457. Esimese kindlustusmakse tasumisega hilinemine
  529. § 458. Järgmiste kindlustusmaksete tasumisega hilinemine
  530. § 459. Kindlustusmakse tasumine lepingu lõppemisel
  531. § 460. Kindlustusandja õigus nõuda kindlustusmakse suurendamist
  532. § 461. Kindlustusvõtja lepingu ülesütlemise õigus kindlustusmakse suurendamise korral
  533. § 462. Kindlustusvõtja õigus nõuda kindlustusmakse vähendamist
  534. § 463. Kolmanda isiku ja kindlustusvõtja õigused kindlustusandja suhtes
  535. § 464. Kindlustusvõtja eelisõigus oma nõuete rahuldamiseks
  536. § 465. Kindlustatud isiku teadmise ja käitumise võrdsustamine kindlustusvõtja omaga
  537. § 466. Kindlustuslepingust taganemine
  538. § 467. Kindlustuslepingu pikenemise kokkuleppe tühisus
  539. § 468. Tähtajatu kindlustuslepingu korraline ülesütlemine
  540. § 469. Pikaajalise kindlustuslepingu ülesütlemine
  541. § 470. Lepingu ülesütlemine kindlustusvõtja kohustuste rikkumise tõttu
  542. § 471. Lepingu ülesütlemine kindlustusandjalt tegevusloa äravõtmise korral
  543. § 472. Lepingu lõppemine kindlustusandja pankroti tõttu
  544. § 473. Lepingu ülesütlemine kindlustusvõtja maksejõuetuse tõttu
  545. § 474. Osaline lepingu lõpetamine
  546. § 475. Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine
  547. § 476. Kindlustusandja hüvitamiskohustus
  548. § 477. Kindlustusandja vastutuse piirang
  549. § 478. Kindlustushuvi puudumine
  550. § 479. Kindlustusväärtus
  551. § 480. Kokkuleppeline kindlustusväärtus
  552. § 481. Ülekindlustus
  553. § 482. Alakindlustus
  554. § 483. Uue kindlustuslepingu sõlmimisest teatamine
  555. § 484. Kaaskindlustus
  556. § 485. Kaaskindlustuse juhtiv kindlustusandja
  557. § 486. Mitmekordne kindlustus
  558. § 487. Mitmekordse kindlustuse kõrvaldamine
  559. § 488. Kahju ärahoidmise ja vähendamise ning kahju kindlakstegemise võimalikkuse tagamise kohustus
  560. § 489. Kahju kindlakstegemine
  561. § 490. Eksperdihinnang
  562. § 491. Kulude hüvitamine kindlustusvõtjale
  563. § 492. Nõude üleminek
  564. § 493. Lepingu täitmine pärast kindlustusjuhtumi toimumist
  565. § 494. Kindlustuse jätkumine asja võõrandamise puhul
  566. § 495. Kindlustuslepingu ülesütlemine asja võõrandamisel
  567. § 496. Võõrandamisest teatamine
  568. § 497. Omandaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe
  569. § 498. Sätete kohaldamine
  570. § 499. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja teatamiskohustus
  571. § 500. Hüvitise maksmise kehtivus hüpoteegipidaja suhtes
  572. § 501. Hüpoteegipidaja õigused kohustuste rikkumise puhul kindlustusvõtja poolt
  573. § 502. Hüpoteegi üleminek
  574. § 503. Sätete kohaldamine reaalkoormatisele
  575. § 504. Hüpoteegipidaja õiguste kohaldamatus kindlustusvõtjale
  576. § 505. Kindlustusriskid
  577. § 506. Kindlustusandja vastutuse piiramine
  578. § 507. Kindlustuse kestus
  579. § 508. Veose kindlustusväärtus
  580. § 509. Lepingu ülesütlemise piirang
  581. § 510. Vastutuskindlustuse mõiste
  582. § 511. Õigusabikulude kandmine
  583. § 512. Majandustegevusest tuleneva vastutuse kindlustus
  584. § 513. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest
  585. § 514. Asjaoludest teatamine
  586. § 515. Hüvitise maksmine
  587. § 516. Perioodilised maksed
  588. § 517. Kahjustatud isiku õigused
  589. § 518. Kahjustatud isiku õigused kindlustusvõtja pankroti korral
  590. § 519. Lepingu ülesütlemine pärast kindlustusjuhtumi toimumist
  591. § 520. Lepingu sõlmimise kohustus
  592. § 521. Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue
  593. § 522. Kahjustatud isiku teatamiskohustus
  594. § 523. Kohustuse rikkumine kahjustatud isiku poolt
  595. § 524. Kindlustuslepingu üleminek
  596. § 525. Täitmisest vabanemise piirang
  597. § 526. Kindlustusandja kohustused
  598. § 527. Andmed kindlustuslepingus
  599. § 528. Advokaadi valik
  600. § 529. Eksperdihinnangu andmine
  601. § 530. Kindlustusandja kohustus teatada kindlustusvõtjale kindlustuskaitsest
  602. § 531. Kindlustuslepingu üleminek
  603. § 532. Kindlustusandja täitmise kohustus
  604. § 533. Kolmanda isiku elu kindlustamise piirangud
  605. § 534. Vanuse ebaõige avaldamise tagajärjed
  606. § 535. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine
  607. § 536. Lepingu ülesütlemise erisused
  608. § 537. Soodustatud isiku määramine ja muutmine
  609. § 538. Mitu soodustatud isikut
  610. § 539. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest
  611. § 540. Kindlustusvõtja või soodustatud isiku poolt põhjustatud kindlustatud isiku surm
  612. § 541. Kindlustusjuhtumist teatamine
  613. § 542. Kindlustusmakse suuruse muutmine
  614. § 543. Kindlustuse muutmine kindlustusmaksevabaks
  615. § 544. Kindlustusandja täitmise kohustus kindlustusmaksevaba kindlustuse puhul
  616. § 545. Kindlustuse muutumine kindlustusmaksevabaks, kui kindlustusandja ütleb lepingu üles
  617. § 546. Tagastusväärtus
  618. § 547. Soodustatud isiku muutumine kindlustusvõtjaks
  619. § 548. Kindlustusandja hüvitamise kohustus
  620. § 549. Elu- ja kahjukindlustuse sätete kohaldamine
  621. § 550. Õnnetusjuhtumikindlustusega kaetavad isikud
  622. § 551. Õnnetusjuhtumi tahtlik põhjustamine
  623. § 552. Kindlustatud isiku tervise kahjustumine
  624. § 553. Soodustatud isiku teatamiskohustus
  625. § 554. Ravikindlustuse liigid
  626. § 555. Kindlustusandja kohustused
  627. § 556. Kahjukindlustuse sätete kohaldamine
  628. § 557. Ravikindlustuslepingu kestus
  629. § 558. Ooteajad
  630. § 559. Sündinud lapse kindlustamine
  631. § 560. Kindlustusmakse suuruse muutmine
  632. § 561. Kindlustusvõtja ülesütlemisõigus
  633. § 562. Kindlustusandja korralise ülesütlemise piirang
  634. § 563. Lepingust taganemise piirang
  635. § 564. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest
  636. § 565. Kindlustusandja teabe andmise kohustus
  637. § 566. Kindlustusvõtja surm või lõppemine
  638. § 567. Kollektiivne ravikindlustus
  639. § 568. Elurendiselepingu mõiste
  640. § 569. Tähtaeg
  641. § 570. Vorm
  642. § 571. Rendise maksmine
  643. § 572. Ülalpidamislepingu mõiste
  644. § 573. Ülalpidamislepingu vorm
  645. § 574. Ülalpidaja kohustused
  646. § 575. Lepingust taganemine
  647. § 576. Ülalpidaja surm
  648. § 577. Nõuete loovutamise piirang
  649. § 578. Kompromissilepingu mõiste
  650. § 579. Kolmanda isiku õiguste kehtivus
  651. § 580. Seltsingulepingu mõiste
  652. § 581. Panused
  653. § 582. Seltsingu juhtimine
  654. § 583. Juhtimine ühe või mitme seltsinglase poolt
  655. § 584. Vastuvaidlemisõigus
  656. § 585. Juhtimisõiguse isiklik teostamine
  657. § 586. Aruandlus ja teabe andmine
  658. § 587. Otsused
  659. § 588. Seltsinglase õiguste üleandmatus
  660. § 589. Seltsinguvara
  661. § 590. Seltsinguvara seotus
  662. § 591. Aruande esitamine ja kasumi jaotamine
  663. § 592. Osad kasumi jaotamises ja kahjumi katmises
  664. § 593. Esindamine
  665. § 594. Esindusõiguse äravõtmine
  666. § 595. Seltsinglaste vastutus
  667. § 596. Seltsingu lõppemise alused
  668. § 597. Ülesütlemine seltsinglase poolt
  669. § 598. Seltsinglase surmast ja pankrotist teatamise kohustus
  670. § 599. Ülesütlemine seltsinglase võlausaldaja poolt
  671. § 600. Seltsingu likvideerimine
  672. § 601. Juhtimisõiguse erisused seltsingu likvideerimise ajal
  673. § 602. Kohustuste täitmine
  674. § 603. Panuste tagastamine
  675. § 604. Ülejäägi jagamine
  676. § 605. Seltsingu jätkamine
  677. § 606. Seltsinglase väljaarvamine
  678. § 607. Lahkunud või väljaarvatud seltsinglasele hüvitise maksmine
  679. § 608. Lahkunud või väljaarvatud seltsinglase vastutus
  680. § 609. Tehingute lõpuleviimine
  681. § 610. Vaikiva seltsingu lepingu mõiste
  682. § 611. Vaikiva seltsingu lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine
  683. § 612. Juhtimisõiguse äravõtmine vaikivalt seltsinglaselt
  684. § 613. Vaikiva seltsinglase kontrolliõigus
  685. § 614. Kasumi jaotamine ja kahjumi katmine
  686. § 615. Kasumi ja kahjumi arvestamine
  687. § 616. Vaikiva seltsinglase surm
  688. § 617. Vaikiva seltsingu lepingu lõppemine
  689. § 618. Ettevõtja pankrot
  690. § 619. Käsunduslepingu mõiste
  691. § 620. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel
  692. § 621. Käsundiandja juhised
  693. § 622. Käsundi isiklik täitmine
  694. § 623. Huvide konflikt
  695. § 624. Käsundisaaja teatamiskohustus
  696. § 625. Saladuse hoidmise kohustus
  697. § 626. Väljaandmiskohustus
  698. § 627. Käsundisaajale tasu maksmine
  699. § 628. Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord
  700. § 629. Tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral
  701. § 630. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine
  702. § 631. Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine
  703. § 632. Käsundiandja surm ja pankrot
  704. § 633. Käsundisaaja surm ja pankrot
  705. § 634. Pärijate teatamiskohustus
  706. § 635. Töövõtulepingu mõiste
  707. § 636. Üleandmise kohustus
  708. § 637. Tasu maksmise kohustus
  709. § 638. Töö vastuvõtmise kohustus
  710. § 639. Eelarve ületamine
  711. § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
  712. § 641. Töö vastavus lepingutingimustele
  713. § 642. Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul
  714. § 643. Töö ülevaatamise kohustus
  715. § 644. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
  716. § 645. Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
  717. § 646. Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
  718. § 647. Töövõtulepingu oluline rikkumine töövõtja poolt
  719. § 648. Tasu vähendamise piirangud
  720. § 649. Kahju hüvitamise erisused
  721. § 650. Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus
  722. § 651. Töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaja algus
  723. § 652. Tellija viivitus
  724. § 653. Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel
  725. § 654. Pandiõigus
  726. § 655. Tellija ülesütlemisõigus
  727. § 656. Sätete rikkumise keelamine
  728. § 657. Sätete kohustuslikkus tarbijatöövõtu puhul
  729. § 658. Maaklerilepingu mõiste
  730. § 659. Kohustuse täitmise vastuvõtmise piirang
  731. § 660. Ebaõige soovituse andmise keeld
  732. § 661. Lepingupoole avaldamata jätmine
  733. § 662. Dokumentide säilitamine
  734. § 663. Lepingute dokumenteerimise kohustus
  735. § 664. Maakleritasu maksmise kohustus
  736. § 665. Maakleritasu suurus
  737. § 666.
  738. § 667. Maakleri kulude hüvitamine
  739. § 668. Maakleri tegevus teise poole kasuks
  740. § 669. Maakleri vastutuse erisused
  741. § 670. Agendilepingu mõiste
  742. § 671. Põhi- või kõrvaltegevus agendina
  743. § 672. Agendilepingu sisu väljendav dokument
  744. § 673. Agendi kohustused
  745. § 674. Käsundiandja kohustused
  746. § 675. Mitu käsundiandjat või agenti
  747. § 676. Agendi volituse erisused
  748. § 677. Kindlustusagendi volituste erisused
  749. § 678. Lepingud, millelt tuleb maksta agenditasu
  750. § 679. Agenditasu maksmise eeldused
  751. § 680. Agenditasu suurus
  752. § 681. Täiendav agenditasu vastutuse eest
  753. § 682. Agenditasu arvestamine
  754. § 683. Inkassotasu
  755. § 684. Agendi kulutuste hüvitamine
  756. § 685. Pandiõigus
  757. § 686. Agendilepingu korraline ülesütlemine
  758. § 687. Agendilepingu erakorralise ülesütlemise välistamine
  759. § 688. Agendi õigus lahkumishüvitisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamine
  760. § 689. Konkurentsipiirang
  761. § 690. Agendilepingust tulenevate nõuete aegumine
  762. § 691. Erisused välisriigi agendi ja laevaagendi puhul
  763. § 692. Komisjonilepingu mõiste
  764. § 693. Komitendi juhised
  765. § 694. Krediteerimine komisjonäri poolt
  766. § 695. Lepingu sõlmimine soodsamatel tingimustel
  767. § 696. Komisjonär ise müüja või ostjana
  768. § 697. Komisjonär ise müüja või ostjana börsil või muul reguleeritud turul
  769. § 698. Puudusega komisjoniese
  770. § 699. Komisjonäri vastutus komisjonieseme eest
  771. § 700. Komisjonäri vastutus kolmanda isiku kohustuste eest
  772. § 701. Komisjonitasu
  773. § 702. Komisjonäri pandiõigus
  774. § 703. Maksekäsund
  775. § 704. Maksekäsundi aktseptimine
  776. § 705. Maksekäsundi täitmine
  777. § 706. Maksekäsundi järgi soodustatud isiku teatamiskohustus
  778. § 707. Maksekäsundi tagasivõtmine
  779. § 708. Maksekäsundi lõppemise piirangud
  780. § 709. Makseteenuse leping ja sellega seotud mõisted
  781. § 710. Maksesüsteemidele juurdepääsu tagamise kohustus
  782. § 710¹. Makseteenuse lepingu sõlmimise kohustus ja sellega seotud tingimused
  783. § 710². Juurdepääs maksekontole
  784. § 711. Teave makseteenuse lepingu kohta
  785. § 711¹. Teave ühekordse makseteenuse lepingu kohta
  786. § 711². Tasu nõudmine teabe andmisel
  787. § 711³. Teave maksekontoga seotud makseteenuste kohta
  788. § 711⁴. Põhimakseteenuste eest võetavate tasude piirangud
  789. § 711⁵. Teave makseteenuse üleviimise kohta
  790. § 711⁶. Teave koos makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste kohta
  791. § 712.
  792. § 712¹. Makseteenuse pakkuja või muu seaduses sätestatud kontopidaja kohustused finantstagatise andmisel
  793. § 713. Kande tegemine kontole
  794. § 714. Makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja teavitamise kohustus
  795. § 715.
  796. § 716.
  797. § 717. Intressi maksmise kohustus
  798. § 718. Konto hooldus- ja teenindustasu
  799. § 718¹. Makstud tasude ülevaade
  800. § 719. Saladuse hoidmise kohustus
  801. § 719¹. Makseteenuse lepingu muutmine
  802. § 720. Makseteenuse lepingu korraline ülesütlemine
  803. § 720¹. Põhimakseteenuse lepingu ülesütlemine
  804. § 721.
  805. § 721¹. Makseteenuse riigisisesele üleviimisele kohalduvad nõuded
  806. § 721². Uue makseteenuse pakkuja kohustused
  807. § 721³. Endise makseteenuse pakkuja kohustused
  808. § 721⁴. Makseteenuse piiriülesele üleviimisele kohalduvad nõuded
  809. § 721⁵. Makseteenuse üleviimise eest võetavate tasude piirangud
  810. § 722.
  811. § 724.
  812. § 724¹. Makse autoriseerimine
  813. § 724². Maksejuhise kättesaamine
  814. § 724³. Maksejuhise täitmisest keeldumine
  815. § 724⁴. Rahaliste vahendite kinnitamine ja piiramine
  816. § 724⁵. Makse algatamise teenuse ja kontoteabe teenuse osutamine
  817. § 724⁶. Makseteenuse pakkuja poolt turvalisuse nõuete rakendamine
  818. § 725. Ülekantav summa ja maksmisele kuuluvad tasud
  819. § 726. Maksejuhise tagasivõtmine
  820. § 727. Teave maksejuhise täitmise kohta makseteenuse lepingu alusel
  821. § 727¹. Teave maksejuhise täitmise kohta ühekordse makseteenuse lepingu alusel
  822. § 728. Maksejuhise täitmise tähtaeg
  823. § 729.
  824. § 733.
  825. § 733¹. Makseteenuse pakkuja vastutus kordumatu tunnuse alusel tehtava maksetehingu korral
  826. § 733². Makseteenuse pakkuja vastutus autoriseerimata maksete korral
  827. § 733³. Makseteenuse pakkuja vastutus täitmata ja valesti täidetud makse ning hilinenud täitmise korral
  828. § 733⁴. Tõendamiskoormis
  829. § 733⁵. Tagasinõudeõigus
  830. § 733⁶. Saaja poolt ja tema kaudu algatatud makse tagasimakse erisused
  831. § 733⁷. Kohustus klienti teavitada autoriseerimata maksetehingu ja valesti täidetud makse korral
  832. § 733⁸. Maksja vastutus seoses autoriseerimata maksetega
  833. § 733⁹. Vastutuse erisused ja vastutusest vabastamine
  834. § 733¹⁰. Makseinstrumendi omamisega seotud kohustused
  835. § 733¹¹. Makseinstrumendi väljastamisega seotud kohustused
  836. § 733¹². Erandid väikemaksevahendite ja e-raha suhtes
  837. § 733¹³. Sätete rikkumise keelamine
  838. § 733¹⁴. Sätete kohustuslikkus
  839. para734
  840. para746
  841. § 747. Akreditiiviarvelduse mõiste
  842. § 748. Akreditiivi tagasivõtmatus
  843. § 749. Akreditiivi täitmine
  844. § 750. Dokumentide vastuvõtmisest keeldumine
  845. § 751. Makseteenuse pakkuja vastutus akreditiivi tingimuste rikkumise eest
  846. § 752. Akreditiivi arvelduskulud
  847. § 753. Akreditiivi lõppemine
  848. § 754. Inkassoarvelduse mõiste
  849. § 755. Inkassojuhise täitmine
  850. § 756. Teatamiskohustus
  851. § 757. Vastutus
  852. § 758. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste
  853. § 759. Lepingu sõlmimise erisused
  854. § 760. Lepingu sõlmimise kohustus
  855. § 761. Tasu maksmise kohustus
  856. § 762. Tervishoiuteenuse osutamine
  857. § 763. Üldtunnustamata meetodite kasutamine raviteenuse osutamisel
  858. § 764. Patsiendi teabe andmise kohustus
  859. § 765. Tervishoiuteenuse osutamine kõrvalise isiku juuresolekul
  860. § 766. Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus
  861. § 767. Tervishoiuteenuse osutamine otsustusvõimetule patsiendile
  862. § 768. Saladuse hoidmise kohustus
  863. § 769. Dokumenteerimiskohustus
  864. § 770. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus
  865. § 771. Aegumistähtaeg
  866. § 772. Lepingu lõppemise erisused
  867. § 773. Sätete kohustuslikkus
  868. § 774. Kaubaveolepingu mõiste
  869. § 775. Veokiri
  870. § 776. Veokirja tõenduslik tähendus
  871. § 777. Ohtlik veos
  872. § 778. Veose pakend ja tähistamine
  873. § 779. Laadimine
  874. § 780. Saatedokumendid
  875. § 781. Saatja vastutus
  876. § 782. Veolepingu ülesütlemine saatja poolt
  877. § 783. Mittetäielik veos
  878. § 784. Vedaja õigused mõistliku pealelaadimistähtaja ületamisel
  879. § 785. Juhised veose kohta
  880. § 786. Vedamis- ja üleandmistakistus
  881. § 787. Tasu maksmine
  882. § 788. Saaja õigused ja maksmise kohustus
  883. § 789. Lunaraha
  884. § 790. Veotähtaeg
  885. § 791. Veose kaotsiminek ja leidmine
  886. § 792. Vastutus veose kaotsimineku, kahjustumise või veotähtaja ületamise eest
  887. § 793. Vastutusest vabanemine
  888. § 794. Veose väärtuse hüvitamine
  889. § 795. Vastutuse piirmäär
  890. § 796. Muude kulude hüvitamine
  891. § 797. Muud kui lepingust tulenevad nõuded
  892. § 798. Vastutuse piirangute äralangemine
  893. § 799. Töötaja vastutus
  894. § 800. Vedaja ja tegeliku vedaja vastutus
  895. § 801. Kahjust teatamine
  896. § 802. Nõuete aegumine
  897. § 803. Pandiõigus
  898. § 804. Järjestikune vedamine
  899. § 805. Mitme pandiõiguse järjekohad
  900. § 806. Lastikiri
  901. § 807. Veose üleandmine lastikirja tagastamise vastu
  902. § 808. Veose väljanõudmise õigus lastikirja alusel
  903. § 809. Sätete kohustuslikkus
  904. § 810. Vedaja kohustused
  905. § 811. Veokiri ja teavitamine
  906. § 812. Saatja vastutuse piirmäär
  907. § 813. Vastutusest vabanemine
  908. § 814. Vedaja vastutuse piirmäär
  909. § 815. Kahjust teatamise tähtaeg
  910. § 816. Vastutuse piirangute kohaldamatus
  911. § 817. Sätete kohustuslikkus
  912. § 818. Kombineeritud veoleping
  913. § 819. Teadaolev kahju tekitamise koht
  914. § 820. Kahjust teatamine
  915. § 821. Nõuete aegumine
  916. § 822. Kombineeritud kolimisleping
  917. § 823. Sätete kohaldamine
  918. § 824. Reisijaveoleping
  919. § 825. Tellimusveoleping
  920. § 826. Pagas
  921. § 827. Veotähtaeg
  922. § 828. Vedamise kestus
  923. § 829. Vedaja vastutus sõiduki õigeaegse ette andmata jätmise eest
  924. § 830. Vedaja kohustus hüvitada kahju
  925. § 831. Kahjust teatamine
  926. § 832. Sõiduki ja selle juhi puudused
  927. § 833. Vedaja vastutuse välistamine
  928. § 834. Vedaja vastutuse piiramine
  929. § 835. Vastutuse piirmäär mitme võlgniku korral
  930. § 836. Vedaja ja tegeliku vedaja solidaarvastutus
  931. § 837. Vastutuse piirangute äralangemine
  932. § 838. Muud kui lepingust tulenevad nõuded
  933. § 839. Töötajate vastutus
  934. § 840. Reisija kohustused
  935. § 841. Reisija vastutus
  936. § 842. Teise lepingupoole vastutus
  937. § 843. Pagasi vedamisele kohaldatavad sätted
  938. § 844. Lepingu lõppemine reisija lahkumisel
  939. § 845. Teise lepingupoole ülesütlemisõigus
  940. § 846. Vedaja nime ja elu- või asukoha märkimise kohustus
  941. § 847. Ühistransport
  942. § 848. Vedamise kohustus
  943. § 849. Reisijatele soodustuste tagamine
  944. § 850. Kombineeritud reisijaveoleping
  945. § 851. Teadaolev kahju tekitamise koht
  946. § 852. Kahjust teatamine
  947. § 853. Sätete kohustuslikkus
  948. § 854. Ekspedeerimislepingu mõiste
  949. § 855. Vedamise korraldamine
  950. § 856. Saatja kohustused
  951. § 857. Tasu maksmine
  952. § 858. Teavitamis- ja väljaandmiskohustus
  953. § 859. Ekspedeerija asumine vedaja asemele
  954. § 860. Mitme veose ühine vedamine
  955. § 861. Ekspedeerija vastutus
  956. § 862. Nõuete aegumine
  957. § 863. Pandiõigus
  958. § 864. Järgnev ekspedeerija
  959. § 865. Sätete kohustuslikkus
  960. § 866. Pakettreisilepingu mõiste
  961. § 866¹. Sätete kohaldamine
  962. § 867. Lepingueelne teave pakettreisilepingu korral
  963. § 867¹. Lepingueelne teave seotud reisikorraldusteenuste korral
  964. § 868. Reisija teavitamine enne lepingu sõlmimist
  965. § 869. Lepinguline teave pakettreisilepingu korral
  966. § 870. Reisija teavitamine enne reisi algust
  967. § 870¹. Tõendamiskoormis
  968. § 871. Reisitasu muutmine
  969. § 872. Reisija õigused lepingu muutmise korral
  970. § 873. Pakettreisilepingu ülevõtmine
  971. § 874. Lepingust taganemine enne reisi algust
  972. § 875. Abinõud lepingu rikkumise korral
  973. § 876. Lepingu ülesütlemine reisija poolt
  974. § 877. Reisikorraldaja vastutus
  975. § 877¹. Vastutus broneerimisvigade eest
  976. § 878. Vastutuse piiramise ja välistamise keeld
  977. § 878¹. Abi andmise kohustus
  978. § 878². Võimalus võtta reisikorraldajaga vahendaja kaudu ühendust
  979. § 879. Lepingu ülesütlemine vääramatu jõu tõttu
  980. § 880. Sätete kohaldamine
  981. § 881. Sätete rikkumise keelamine
  982. § 882. Sätete kohustuslikkus
  983. § 883. Hoiulepingu mõiste
  984. § 884. Hoiutasu
  985. § 885. Vastutus tasuta hoidmise puhul
  986. § 886. Asja kasutamine ja edasiandmine kolmandale isikule
  987. § 887. Hoidmise viisi muutmine
  988. § 888. Hoidjale põhjustatud kulude ja kahju hüvitamine
  989. § 889. Hoiuleandja õigus asi tagasi nõuda
  990. § 890. Hoidja õigus nõuda asja tagasivõtmist
  991. § 891. Tagastamise tingimused
  992. § 892. Kasu väljaandmine
  993. § 893. Hoiuleandjate või hoidjate paljusus
  994. § 894. Hoiutasu maksmise tingimused
  995. § 895. Kolmandate isikute õigused
  996. § 896. Raha ja muude asendatavate asjade hoidmine
  997. § 897. Laoleping
  998. § 898. Hoiuleandja kohustused
  999. § 899. Kahju ja kulude hüvitamine
  1000. § 900. Ladustatud asjade segamine
  1001. § 901. Saadetud asja vastuvõtmine
  1002. § 902. Asja säilitamine
  1003. § 903. Asja kindlustamine ja ladustamine kolmanda isiku juures
  1004. § 904. Laolepingu ülesütlemine ja ladustamise kestus
  1005. § 905. Vastutus asja kaotsimineku või kahjustumise eest
  1006. § 906. Nõuete aegumine
  1007. § 907. Hoidja pandiõigus
  1008. § 908. Laokiri
  1009. § 909. Laokirja õiguslik tähendus
  1010. § 910. Asja väljaandmine laokirja tagastamise vastu
  1011. § 911. Majutusettevõtte pidaja vastutus
  1012. § 912. Vastutuse piirangud
  1013. § 913. Majutusettevõtte pidaja vastutuse ulatus
  1014. § 914. Kahju hüvitamise nõudeõiguse lõppemine
  1015. § 915. Majutusettevõtte pidaja pandiõigus
  1016. § 916. Sätete kohustuslikkus
  1017. § 917. Väärtpaberi mõiste
  1018. § 917¹. Väärtpaberite pantimine finantstagatise seadmise korral
  1019. § 918. Väärtpaberite liigid
  1020. § 919. Väärtpaberist tuleneva kohustuse täitmine
  1021. § 920. Väärtpaberi alusel kohustatud isiku vastuväidete piirangud
  1022. § 921. Väärtpaberi üleandmine
  1023. § 922. Väärtpaberi liigi muutmine
  1024. § 923. Väärtpaberi hävimine või kaotsiminek
  1025. § 924. Väärtpaberist tuleneva nõude aegumistähtaeg
  1026. § 925. Käskveksel
  1027. § 926. Lihtveksel
  1028. § 927. Veksli vormipuudused
  1029. § 928. Vekslikohuslane
  1030. § 929. Lubatavad maksetähtpäevad
  1031. § 930. Näitveksel
  1032. § 931. Näitaegkäskveksel
  1033. § 932. Näitaeglihtveksel
  1034. § 933. Veksli järgi intressi maksmine
  1035. § 934. Allkirja kehtivus
  1036. § 935. Vekslile esindusõiguseta alla kirjutamine
  1037. § 936. Käskveksli eksemplarid
  1038. § 937. Veksli väljaandja vastutus
  1039. § 938. Vekslist tulenevate nõuete aegumistähtaeg
  1040. § 939. Alusetu rikastumine
  1041. § 940. Veksli üleantavus
  1042. § 941. Üleandepealdis
  1043. § 942. Blankopealdis
  1044. § 943. Veksli omaniku õiguste tõendamine
  1045. § 944. Üleandepealdise tegija vastutus
  1046. § 945. Volituspealdis
  1047. § 946. Pantimispealdis
  1048. § 947. Järelpealdis
  1049. § 948. Vekslikäendus
  1050. § 949. Vekslikäendaja vastutus
  1051. § 950. Aktseptimiseks esitamine
  1052. § 951. Aktseptimise õiguslikud tagajärjed
  1053. § 952. Aktseptimiseks esitamise tähtaeg
  1054. § 953. Aktseptimiseks esitamise keeld
  1055. § 954. Aktsepti vorm
  1056. § 955. Aktsepti piirangud
  1057. § 956. Veksli maksja tegevus-, elu- või asukohast erinev maksekoht
  1058. § 957. Aktsepti mahatõmbamine
  1059. § 958. Lunastamiseks esitamine
  1060. § 959. Veksli üleandmine ja osaline lunastamine
  1061. § 960. Lunastamise tagajärjed
  1062. § 961. Hoiustamine
  1063. § 962. Veksli protestimise mõiste
  1064. § 963. Protestimisest vabastamine
  1065. § 964. Protestimise tähtajad
  1066. § 965. Protesti sisu
  1067. § 966. Protesti vorm
  1068. § 967. Protest mitme isiku või korduvalt sama isiku vastu
  1069. § 968. Veksli lunastamine protesti koostajale
  1070. § 969. Protesti ärakirjad
  1071. § 970. Veksli omaniku nõuded veksli lunastamata jätmise korral
  1072. § 971. Nõude esitamine enne maksetähtpäeva
  1073. § 972. Aktseptimisest ja maksmisest keeldumisest teatamine
  1074. § 973. Vekslikohuslaste solidaarvastutus
  1075. § 974. Veksli lunastanud vekslikohuslase nõudeõigus
  1076. § 975. Veksli üleandmine
  1077. § 976. Nõue käskveksli osalisel aktseptimisel
  1078. § 977. Tähtaegade järgimata jätmise tagajärjed
  1079. § 978. Tähtaegade järgimata jätmine vääramatu jõu tõttu
  1080. § 979. Tšekk
  1081. § 980. Tšeki vormipuudused
  1082. § 981. Tšeki maksja
  1083. § 982. Maksesaaja
  1084. § 983. Tšekikohuslased
  1085. § 984. Intressimärke kehtetus
  1086. § 985. Tšeki väljaandja vastutus
  1087. § 986. Veksli sätete kohaldamine
  1088. § 987. Üleandmise viisid
  1089. § 988. Üleandepealdise tegija vastutus
  1090. § 989. Tšeki heauskse omandamise välistamine
  1091. § 990. Järelpealdis
  1092. § 991. Lunastamine
  1093. § 992. Lunastamiseks esitamise tähtaeg
  1094. § 993. Tšeki aktseptimine ja lunastamise kohustus
  1095. § 994. Tšeki tühistamine
  1096. § 995. Tšeki lunastamise keelamine
  1097. § 996. Väljaandja surm ja tema piiratult teovõimeliseks muutumine
  1098. § 997. Üleandepealdiste kontrollimine
  1099. § 998. Tšeki väljaandja konto debiteerimise piirangud tšeki lunastamise puhul
  1100. § 999. Arveldustšekk
  1101. § 1000. Tšeki omaniku nõuded tšeki lunastamata jätmise korral
  1102. § 1001. Protestimise tähtaeg
  1103. § 1002. Tähtaegade järgimata jätmine vääramatu jõu tõttu
  1104. § 1003. Tšekist tulenevate nõuete aegumistähtaeg
  1105. § 1004. Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded
  1106. § 1005. Tasu avalik lubamine
  1107. § 1006. Tasulubaduse tagasivõtmine või selle tingimuste muutmine
  1108. § 1007. Teo tegemine mitme isiku poolt eraldi
  1109. § 1008. Mitme isiku ühine osalemine teo tegemisel
  1110. § 1009. Konkursi tingimused
  1111. § 1010. Pakkumise tagasivõtmine ja muutmine
  1112. § 1011. Pakkumisega seotud kulutuste hüvitamine
  1113. § 1012. Konkursi kohta tehtud otsus
  1114. § 1013. Õiguste üleandmise nõue
  1115. § 1014. Asja ettenäitamise nõue
  1116. § 1015. Dokumendiga tutvumine
  1117. § 1016. Asja või dokumendi ettenäitamise koht
  1118. § 1017. Riisiko ja kulud
  1119. § 1018. Käsundita asjaajamise mõiste
  1120. § 1019. Käsundita asjaajaja eksimus soodustatu isikus
  1121. § 1020. Soodustatu teavitamine
  1122. § 1021. Väljaandmiskohustus
  1123. § 1022. Käsundita asjaajaja hoolsus
  1124. § 1023. Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine
  1125. § 1024. Mittenõuetekohane asjaajamine
  1126. § 1025. Kahju hüvitamine käsundita asjaajajale
  1127. § 1026. Asjaajamine enda huvides
  1128. § 1027. Alusetu rikastumise mõiste
  1129. § 1028. Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
  1130. § 1029. Võlausaldaja korraldusena kolmandale isikule üleantu tagasinõudmine
  1131. § 1030. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmisena üleantu tagasinõudmise erisused
  1132. § 1031. Üleantu tagasinõudmise erisused nõude loovutamisel
  1133. § 1032. Nõude ulatus
  1134. § 1033. Nõude ulatus rikastumise äralangemise korral
  1135. § 1034. Nõude esitamise piirangud vastastikuse lepingu tühisuse korral
  1136. § 1035. Saaja vastutus üleandmise aluse puudumisest teadmise korral
  1137. § 1036. Väljaandmisnõue kolmanda isiku vastu
  1138. § 1037. Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral
  1139. § 1038. Väärtuse hüvitamise kohustuse piirangud
  1140. § 1039. Pahauskse rikkuja vastutus
  1141. § 1040. Tasuta käsutustehingu alusel üleantu tagasinõudmine
  1142. § 1041. Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue
  1143. § 1042. Kulutuste hüvitamise nõue
  1144. § 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
  1145. § 1044. Muul alusel esitatavad nõuded
  1146. § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
  1147. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
  1148. § 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
  1149. § 1048. Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus
  1150. § 1049. Majandus- või kutsetegevuse seiskamise õigusvastasus
  1151. § 1050. Süü vastutuse alusena
  1152. § 1051. Vastutuse välistamise või piiramise lubamatus
  1153. § 1052. Vastutuse piirangud
  1154. § 1053. Vastutus laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest
  1155. § 1054. Vastutus teise isiku eest
  1156. § 1055. Kahju tekitava tegevuse keelamine
  1157. § 1056. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest
  1158. § 1057. Mootorsõiduki valdaja vastutus
  1159. § 1058. Ohtliku ehitise või asja omaniku vastutus
  1160. § 1059. Vastutus ehitise eest
  1161. § 1060. Loomapidaja vastutus
  1162. § 1061. Tootja vastutus
  1163. § 1062. Tootja
  1164. § 1063. Toode
  1165. § 1064. Tootja vabanemine vastutusest
  1166. § 1065. Kannatanu tõendamiskohustus
  1167. § 1066. Nõuete aegumine ja lõppemine
  1168. § 1067. Sätete kohustuslikkus
  1169. § 1068. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

1,169 provisions

§ 389. Tasuta kasutamise lepingu mõiste

Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.

Propose a change

§ 390. Kasutusse andja vastutus

(1) Kasutusse andja vastutab kasutajale tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma tahtluse või raske hooletuse puhul. (2) Kui kasutusse andja ei teata kasutajale tahtlikult kolmanda isiku õigusest esemele või eseme puudusest, peab ta hüvitama kasutajale sellest tekkinud kahju.

Propose a change

§ 391. Eseme säilitamise kulud

(1) Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik.

Propose a change

§ 392. Eseme kasutamine

(1) Kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. (2) Kasutaja ei või anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. (3) Kasutaja ei vastuta kasutusse antud eseme lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

Propose a change

§ 393. Tagastamiskohustus

(1) Kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. (2) Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. (3) Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. (4) Kui kasutaja annab eseme kasutamise üle kolmandale isikule, võib kasutusse andja selle pärast lepingu lõppemist ka kolmandalt isikult tagasi nõuda.

Propose a change

§ 394. Lepingu erakorraline ülesütlemine kasutusse andja poolt

1) Kasutusse andja võib tasuta kasutamise lepingu, sõltumata käesoleva seaduse §-s 393 sätestatust, üles öelda ja kasutusse antud eseme tagasi nõuda, kui: 1) ta vajab eset ettenägematu asjaolu tõttu; 2) kasutaja kasutab eset vastuolus käesoleva seaduse §-s 392 sätestatuga, eelkõige kui ta annab eseme kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui ese on tõsiselt ohustatud kasutaja kohustuste rikkumise tõttu; 3) füüsilisest isikust kasutaja sureb või juriidilisest isikust kasutaja lõpeb.

Propose a change

§ 395. Nõuete aegumine

(1) Kasutusse andja kahju hüvitamise nõuded kasutusse antud eseme muutusest või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul eseme tagastamisest. (2) Kasutaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduse äravõtmiseks aeguvad kuue kuu jooksul lepingu lõppemisest. (3) Kasutusse antud asja tagastamise nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema lepingu lõppemisega.

Propose a change

§ 396. Laenulepingu mõiste

(1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. (3) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Propose a change

§ 397. Laenuintress

(1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas.

Propose a change

§ 398. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine

(1) Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. (2) Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.

Propose a change

§ 399. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt

(1) Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. (2) Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist.

Propose a change

§ 400. Fikseerimata intressimääraga laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenusaaja poolt

(1) Fikseerimata intressimääraga laenulepingu võib laenusaaja igal ajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. (2) Laenusaaja ülesütlemist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ei loeta toimunuks, kui ta ei tagasta laenu kahe nädala jooksul pärast ülesütlemise jõustumist. (3) Kokkulepe tarbijast laenusaajale käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi kuuluva ülesütlemisõiguse välistamise või selle teostamise raskendamise kohta on tühine. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingule, millest tulenevad kohustused võib tarbija ennetähtaegselt täita käesoleva seaduse § 411 alusel.

Propose a change

§ 401. Krediidileping

(1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 401¹. Krediidivahendusleping

Krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima.

Propose a change

§ 401². Krediidilepinguga koos sõlmitava kindlustuslepingu sõlmimise vabadus

(1) Kui krediidilepingu tingimustes on ette nähtud krediidisaaja kindlustuslepingu sõlmimise kohustus, ei või krediidilepingu tingimused, mis puudutavad lepingu põhilist eset, sõltuda sellest, millise Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omava kindlustusandja krediidisaaja valib või millise Eestis vahendusega tegelemise õigust omava kindlustusvahendaja teenuseid kindlustuslepingu sõlmimisel kasutab, kui sõlmitav kindlustusleping tagab samaväärse kindlustuskaitse nagu krediidiandja eelistatud kindlustusandja pakutav või kindlustusvahendaja vahendatav kindlustusleping. (2) Krediidiandja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valikuvabadusest krediidisaajat enne krediidilepingu sõlmimist teavitama. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisel on kindlustusvõtjal õigus kindlustusleping, mille sõlmimisest on krediidilepingu sõlmimine sõltuvaks tehtud, üles öelda. Krediidileping kehtib edasi endistel tingimustel.

Propose a change

§ 402. Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

(1) Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. (2) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. (3) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 403. Sätete kohaldamine

(1) Kui krediidivahendusega tegeldakse kõrvaltegevusena, ei pea krediidivahendaja täitma käesoleva seaduse §-des 403¹ ja 403⁴ ning § 407 lõigetes 2¹–2³ nimetatud kohustusi. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral. (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka füüsilise isiku poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat. (2¹) Kehtetu (2²) Käesolevas jaos krediidivahendaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku suhtes, kes vahendab tarbijale krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses. Eelmises lauses nimetatud viisil sõlmitud krediidilepingule kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut. (3) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule: 1) 2) 3) mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele; 4) mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega; 5) mille tarbija sõlmib investeerimisühingu või krediidiasutusega väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuste kõrvalteenuse osutamise käigus; 6) mis on tähtajatu või mille alusel saadud krediit tuleb tagastada 12 kuu jooksul ja mida tarbija kasutab ajutise rahastamisvahendina kinnisasja muul viisil rahastamisele eelneval üleminekuajal. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud välistusi ei kohaldata elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute korral. (4) Käesoleva seaduse § 407 lõigetes 2¹–2⁵, 3², 4 ja 4¹ ning §-des 414 ja 417 sätestatut ei kohaldata elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule. (4¹) Käesoleva seaduse §-s 411 sätestatut ei kohaldata liisingulepingule, millega ei kaasne tarbija kohustust lepingueset välja osta. (5) Käesoleva seaduse §-des 409 ja 410 ning § 414 lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kohtuliku kompromissina sõlmitud krediidilepingule. (5¹) Käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingutele ei kohaldata §-des 403¹ ja 403⁵, § 404 lõigetes 2–2², § 407 lõigetes 4 ja 4¹, §-s 409, § 410 lõikes 2 ning §-des 411, 414¹ ja 414² sätestatut. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral. (5²) Käesoleva seaduse § 407 lõikes 4 nimetatud arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse vaid käesoleva seaduse § 407 lõigetes 4 ja 4¹ ning §-s 415 sätestatut. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral. (5³) Tarbijakrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta väheolulisi tasusid, kohaldatakse käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud lepingute kohta sätestatut. (5⁴) Käesolevas jaos elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingutele, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest. (6) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse tarbijakrediidilepingule tarbijaga, kelle elukoht on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, ka siis, kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu seesuguse majandustegevuse tulemusena või kui leping on muul põhjusel Eesti territooriumiga oluliselt seotud, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.

Propose a change

§ 403¹. Lepingueelne teave

(1) Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: 1) krediidiandja nimi ja aadress; 2) krediidi liik; 3) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir; 4) krediidi kasutusse võtmise tingimused; 5) tarbijakrediidilepingu kestus; 6) põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse; 7) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma; 8) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist on fikseerimata intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär. Kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate intressimäärade kohta; 9) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 10) hoiatus tasumata maksetest tulenevate tagajärgede kohta; 11) kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud; 12) taganemisõiguse olemasolu või puudumine; 13) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning hüvitise arvutamise viisi; 14) tarbija õigus saada viivitamata ja tasuta teavet vastavalt käesoleva seaduse § 403⁴ lõikele 10 tema krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatud andmete kohta; 15) tarbija õigus saada nõudmise korral krediidiandjalt tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule. (2) Krediidiandja või krediidivahendaja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel ka järgmise teabe: 1) krediidivahendaja nimi ja aadress, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimist pakub krediidivahendaja; 2) tarbijakrediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused, kui tarbijalt tasusid nõutakse. Sellisteks tasudeks on näiteks tasud konto pidamise eest, et kajastada maksetehinguid ja krediidi kasutusse võtmise kandeid, välja arvatud juhul, kui konto avamine ei ole kohustuslik, ja makseinstrumendi kasutamise tasud nii maksetehingute tegemise kui ka krediidi kasutusse võtmise kannete eest; 3) tagatised, kui neid tarbijalt nõutakse; 4) lepingu sõlmimise kohustus, kui krediidi saamiseks või pakutavatel tingimustel krediidi saamiseks on kohustuslik sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping; 5) notaritasude maksmise kohustus, kui need jäävad tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tarbija kanda; 6) selge ja kokkuvõtlik kinnitus, et tarbijakrediidilepinguga ei tagata tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmist, kui tarbija tehtud maksete tagajärjel ei vähene vahetult tarbija kohustused krediidiandja ees, vaid makseid kasutatakse krediidi- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel muu kapitali moodustamisel. Kinnitust ei esitata, kui tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmine on tagatud; 7) tähtaeg, mille jooksul krediidiandja on lepingueelse teabega seotud, kui ta on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 määranud sellise tähtaja; 8) tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine ning majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingute puhul lepingu esemeks olev asi või teenus ja selle hind kohe tasudes (netohind). Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab. (3) Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Krediidi kogukulu arvutamisel ei võeta arvesse notaritasusid. Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, võetakse krediidi kogukulu arvutamisel arvesse ka nimetatud lepingust tulenevad kulud, eelkõige kindlustusmaksed. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. (5) Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on tarbijakrediidilepinguga seotud tasud ja intressimäär erinevad ja krediidiandja kasutab käesoleva seaduse § 406¹ lõikes 2 sätestatud eeldust, näitab krediidiandja, et muud seda tüüpi tarbijakrediidilepingu krediidi kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidi kulukuse määrad. (6) Tarbija nõudmisel esitab krediidiandja tarbijale lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia, välja arvatud juhul, kui krediidiandja ei soovi tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi jätkata. (7) Krediidiandja võib määrata tähtaja, mille jooksul on tarbijale esitatud lepingueelne teave krediidiandja jaoks siduv. (8) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormid sätestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=122122010004 määrusega. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei tohi muuta ega täiendada. Teave, mida krediidiandja soovib lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule tarbijale teatavaks teha, esitatakse eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. (8¹) Kui tarbijakrediidileping viitab võrdlusalusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65), artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel või eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. (8²) Kui tarbijakrediidilepingut pakutakse telefonside kaudu, kohaldatakse teabe edastamisel käesoleva seaduse §-s 54¹ sätestatud telefonside puhul ettenähtud teavitamise nõudeid. Sama paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud teave esitatakse erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega ning § 54¹ lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse põhiomaduste kirjeldus peab sisaldama vähemalt § 403¹ lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teavet, krediidi kulukuse määra tüüpilise näite kujul ja vajaduse korral § 403¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud teavet. Sellisel juhul edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesolevale paragrahvile, kasutades selleks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. (9) Kehtetu (10) Sellistele tarbijakrediidilepingutele, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest ja turu keskmisest madalama intressimääraga, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat kohustust esitada lepingueelne teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.

Propose a change

§ 403². Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine

Kehtetu

Propose a change

§ 403³. Lepingueelne teave elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral

(1) Krediidiandja või krediidivahendaja annab tarbijale isikupärastatud lepingueelset teavet, et tarbija saaks võrrelda turul pakutavaid elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid, hinnata lepinguga kaasnevaid tagajärgi ja teha lepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse. Krediidiandja või krediidivahendaja esitab tarbijale lepingueelse teabe, arvestades tarbijalt saadud teavet tema vajaduste, finantsolukorra ja eelistuste kohta vastavalt käesoleva seaduse § 403⁴ lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatule. Teave esitatakse tarbijale viivitamata pärast tarbijalt eelmises lauses nimetatud teabe saamist ning ühtlasi mõistliku aja jooksul enne seda, kui tarbija sõlmib elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu või teeb siduva pakkumise. (2) Krediidiandja või krediidivahendaja esitab tarbijale käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud teabe püsival andmekandjal Euroopa standardinfo teabelehel. (3) Euroopa standardinfo teabelehe vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=111032016010 määrusega. (4) Euroopa standardinfo teabelehte ei tohi muuta ega täiendada, välja arvatud Euroopa standardinfo teabelehel või selle täitmise juhendis nimetatud juhtudel. Teave, mida krediidiandja soovib tarbijale esitada lisaks teabelehel sisalduvale või peab seadusest tulenevalt esitama, esitatakse eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa standardinfo teabelehe juurde. (5) Kui tarbijale tehakse pakkumus, mis on krediidiandja jaoks siduv, esitatakse see püsival andmekandjal koos Euroopa standardinfo teabelehega, kui Euroopa standardinfo teabelehte ei ole tarbijale juba varem esitatud või kui pakkumuse tingimused erinevad varem esitatud Euroopa standardinfo teabelehel märgitust. (6) Kui tarbijale tehakse pakkumus, mis on krediidiandja jaoks siduv, pakub krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale lisaks Euroopa standardinfo teabelehele ka tarbijakrediidilepingu projekti koopiat. (7) Kehtetu (7¹) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut pakutakse telefonside kaudu, kohaldatakse teabe edastamisel käesoleva seaduse §-s 54¹ sätestatud telefonside puhul ettenähtud teavitamise nõudeid. Sama paragrahvi lõike 5 punktis 5 sätestatud teave esitatakse erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega ning § 54¹ lõike 5 punktis 2 nimetatud finantsteenuse põhiomaduste kirjeldus peab sisaldama vähemalt § 403³ lõike 3 alusel kehtestatud määruse lisa A-osa jagudes 3–6 nimetatud teavet. Sellisel juhul edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesolevale paragrahvile, kasutades selleks soovi korral Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.

Propose a change

§ 403⁴. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine

(1) Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. (2) Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. (3) Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. (4) Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. (5) Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. (6) Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. (7) Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule on tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. (9) Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. (10) Kui otsus tarbijaga tarbijakrediidilepingut mitte sõlmida põhineb andmekogudest saadud teabel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud andmekogu üksikasjadest. Andmekogudest saadud teavet ei edastata, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või see on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. (11) Kui krediidiandja otsustab tarbijaga elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingut mitte sõlmida, teavitab ta tarbijat oma otsusest viivitamata, ja kui otsus põhineb automatiseeritud andmetöötlusel, siis ka sellest asjaolust. (12) Krediidiandja ei ole kohustatud tarbija krediidivõimelisust hindama, kui sõlmitavaks tarbijakrediidilepinguks on leping, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest, ja turu keskmisest madalama intressimääraga. (13) Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

Propose a change

§ 403⁵. Tarbijale selgituste andmine

(1) Krediidiandja või krediidivahendaja on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud lisaks eelmise lause kohaselt antavatele selgitustele andma tarbijale ka selgitusi tarbijale pakutava kõrvallepingu kohta, et tarbija saaks hinnata, kas talle pakutav kõrvalleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. (2) Kui võib eeldada, et tarbija vajab või soovib täiendavaid selgitusi käesoleva seaduse § 403¹ kohaselt antava lepingueelse teabe, tarbijale pakutud lepingute põhiomaduste või mõju kohta, mida need võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbija maksetega viivitamisest tulenevate tagajärgede kohta, siis on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud andma tarbijale täiendavaid selgitusi ja hoiatama teda võimalikest ohtudest tarbijakrediidi võtmisel. (3) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral hõlmavad selgitused eelkõige: 1) käesoleva seaduse § 403³ kohaselt tarbijale antavat lepingueelset teavet, kui selgitusi annab krediidiandja, ning käesoleva seaduse §-de 403³ ja 417¹ kohaselt tarbijale antavat lepingueelset teavet, kui selgitusi annab krediidivahendaja; 2) pakutavate lepingute põhitunnuseid; 3) konkreetset mõju, mida pakutavad lepingud võivad tarbijale avaldada, sealhulgas makseviivituse tagajärgi, ja 4) teavet selle kohta, kas iga lepingut saab eraldi lõpetada ja mida see tarbijale kaasa toob, kui tarbijakrediidilepinguga üheskoos pakutakse kõrvallepinguid.

Propose a change

§ 404. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks

(1) Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (2) Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: 1) tarbija nimi ja aadress; 2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed; 3) tarbija õigus nõuda krediidiandjalt tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul tarbijakrediidilepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 4) loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused, kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhisummat tagasi maksmata; 5) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija käesoleva seaduse § 409 lõike 3 kohase kohustuse kohta maksta tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intress ja intress ühe päeva kohta; 6) majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul käesoleva seaduse §-st 414 tulenevad õigused ja nende kasutamise kord; 7) tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kord; 8) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; 9) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress; 10) teave tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta; 11) tarbijalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 12) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud teave; 13) vajaduse korral muud lepingutingimused. (2¹) Käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. (2²) Tarbija nõudmisel teeb krediidiandja tarbijale tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tagasimaksetabeli. Tagasimaksetabelis märgitakse võlgnetavad summad ning selliste summade tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Tabelis esitatakse iga üksiku tagasimakse jaotus, näidates krediidi põhisumma tagasimakse, aastase intressimäära alusel arvutatud intressisumma ja lisakulud, kui tarbijalt lisakulude maksmist nõutakse. Fikseerimata intressimääraga tarbijakrediidilepingu puhul või juhul, kui tarbijakrediidilepingu alusel võib lisakulusid muuta, sisaldab tagasimaksetabel selgel ja kokkuvõtlikul viisil viidet asjaolule, et tabelis sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni intressimäära või lisakulusid tarbijakrediidilepingu kohaselt muudetakse. (2³) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabele olema tarbija tahteavalduses selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: 1) krediidivahendaja nimi ja aadress, kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimist pakub krediidivahendaja; 2) krediidi vääring; 3) teave selle kohta, et tegemist on välisriigi vääringus tarbijakrediidilepinguga, kui tegemist on sellise lepinguga; 4) krediidi maksimumsumma tarbija omavääringus, kui tegemist on välisriigi vääringus tarbijakrediidilepinguga ja pooled lepivad sellises maksimumsummas kokku; 5) tarbijakrediidilepingu tarbija omavääringusse ümberarvestamise tingimused või tarbijakrediidilepingu alusel tarbijale tekkiva vahetuskursiriski piiramiseks kehtiv muu kord, kui tegemist on välisriigi vääringus tarbijakrediidilepinguga; 6) kohaldataval juhul teave selle kohta, et tarbijakrediidilepingu kestel maksab tarbija ainult intressi (intressimaksetel põhinev tarbijakrediidileping); 7) tarbija võlgnetav summa pärast tarbijakrediidilepingu lõppemist, kui tegemist on intressimaksetel põhineva tarbijakrediidilepinguga; 8) selle kinnistu eeldatav väärtus lepingu sõlmimise ajal, millele tagatis seatakse, kui tarbijalt sellist tagatist nõutakse; 9) teave tarbijakrediidilepingu suhtes kohaldatava õiguse kohta, kui tegemist on sidevahendi abil sõlmitava lepinguga. (3) Kehtetu (4) Kehtetu

Propose a change

§ 404¹. Teave intressimäära kohta

(1) Intressimäära muudatus jõustub tarbijakrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muutusest teavitanud. Teave sisaldab võlgnetavate maksete suurust pärast uue intressimäära jõustumist ning maksete arvu ja sageduse muutumise korral vastavaid üksikasju. (2) Lepingupooled võivad tarbijakrediidilepingus kokku leppida, et lõikes 1 nimetatud teavet antakse tarbijale perioodiliselt, kui intressimäära muutuse on põhjustanud alusintressimäära muutumine ja uus alusintressimäär on üldsusele asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks tehtud ning teave uue alusintressimäära kohta on kättesaadav krediidiandja ruumides. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral esitab krediidiandja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabele tarbijale ka teabe alusintressimäära suuruse kohta. (3) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu intressimäära muutumine määratakse kindlaks kapitaliturgudel toimuva enampakkumise teel ning seetõttu ei ole krediidiandjal võimalik tarbijat muudatusest enne muudatuse jõustumist teavitada, teavitab krediidiandja tarbijat püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul enne enampakkumist selle toimumisest ja annab teada, kuidas enampakkumine võib intressimäära mõjutada.

Propose a change

§ 404². Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohta

(1) Enne tarbijakrediidilepingu tingimuste muutmist esitab krediidiandja tarbijale kirjalikult või püsival andmekandjal järgmise teabe: 1) kavandatud muudatuste selge kirjeldus, ja kui see on kohaldatav, siis tarbija nõusoleku saamise vajadus; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud muudatuste tegemise aeg; 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud muudatustega seoses tarbija jaoks ettenähtud kaebuse esitamise võimalused ja kaebuse esitamise tähtaeg ning selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele tarbija saab kaebuse esitada. (2) Krediidiandja võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe üldistatul kujul.

Propose a change

§ 405. Lepingud asja omandamise või teenuse osutamise finantseerimiseks

(1) Tarbijakrediidilepingu, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, ning majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul tuleb lepingus märkida: 1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus; 2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind); 2¹) käesoleva seaduse § 404 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud andmed. (2) Kehtetu (3) Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab. (4) Kehtetu

Propose a change

§ 406. Krediidi kulukuse määr

(1) Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. (2) Krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. (3) Maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. (4) Kehtetu (5) Kui kokku on lepitud intressimäära muutumine või tasud, mis ei ole arvutamise ajal määratavad, märgitakse tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. (5¹) Kui krediidilepingu jõustumise ajal on teada, et mingi kulu kindla ajavahemiku möödudes muutub, tuleb seda määra arvutamisel arvesse võtta. (5²) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mille suhtes on lepitud kokku fikseeritud intressimäär esialgu vähemalt viieks aastaks, mille möödumisel toimuvad läbirääkimised uue olulise pikkusega perioodi kohta fikseeritud intressimäära kehtestamiseks, võetakse Euroopa standardinfo teabelehel täiendava näitlikustava krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse üksnes esialgset fikseeritud intressimääraga perioodi ning arvutus lähtub eeldusest, et fikseeritud intressimääraga perioodi lõppemisel makstakse võlgnetav põhisumma tagasi. (5³) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mille intressimäär võib tarbijakrediidilepingu kohaselt muutuda, teavitatakse tarbijat intressimäära muutuste võimalikust mõjust makstavatele summadele ja krediidi kulukuse määrale vähemalt Euroopa standardinfo teabelehel. Selleks näidatakse tarbijale ka teist krediidi kulukuse määra, mis illustreerib võimalikku riski, mis on seotud intressimäära märkimisväärse tõusuga. Kui intressimäärale ei ole seatud ülempiiri, lisatakse sellele teabele hoiatus, milles rõhutatakse, et krediidi kulukuse määras kajastuv krediidi kogukulu tarbijale võib muutuda. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5² sätestatud juhul. (5⁴) Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud krediidi kasutusse võtmise ülempiir ja selle kasutusse võtmise kohta tuleb tarbijal esitada krediidiandjale eraldi tahteavaldus vastavas taotluses, peab krediidiandja enne iga krediidisumma väljamaksmist järgima krediidi kulukuse määra ja selle arvutamise aluste kohta sätestatut kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 406¹. Eelnimetatud tarbijakrediidilepingu all käsitatakse sellist lepingut, mis vastab ühele või mitmele järgmisele tunnusele: 1) tarbijale määratakse krediidilimiit, mida ta võib kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni; 2) tarbija tasub intressi tegelikult kasutusse võetud summadelt; 3) kasutamata krediidi suurus väheneb ja suureneb, olenevalt sellest, kui palju tarbija raha kasutusse võtab ja seejärel tagasi maksab; 4) leping on sõlmitud pika tähtajaga või tähtajatult; 5) krediidiandjal on õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused, näiteks vähim summa, ja keelduda krediidi kasutusse andmisest. (6) Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=13363716 Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.

Propose a change

§ 406¹. Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel

(1) Kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. (2) Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes. (3) Kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, kuid tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega piirangud summa või ajavahemiku kohta, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval, järgides krediidi kasutusse võtmisega seotud piiranguid. (4) Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. (4¹) Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud 20 aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on, kui tarbijakrediidilepingu eesmärk on kinnisasjaga seotud õiguse omandamine või säilitamine; 2) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on, kui tarbijakrediidilepingu eesmärk ei ole kinnisasjaga seotud õiguse omandamine või säilitamine või kui tarbijakrediidilepingu korral võetakse krediit kasutusse määratud tagasimaksetega deebetkaardi või krediitkaardiga; 3) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi võrdsete kuumaksetena võrdsete ajavahemike järel alates ühe kuu möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui krediidi põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediit kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 4) intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning neid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. (5) Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 4¹, 11 ja 12 nimetatud lepinguga ja kui tagasimaksete summa ei ole kindlaks määratud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel iga tagasimakse summa madalaimaks lepinguga ettenähtud summaks. (6) Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 4¹, 11 ja 12 nimetatud lepinguga ja kui tagasimaksete tegemise aeg ei ole kindlaks määratud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et tagasimakse tehakse varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval. (6¹) Kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga ega käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 4¹, 11 ja 12 nimetatud lepinguga ja kui tarbijakrediidilepingu sõlmimise tähtpäev ei ole veel teada, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et esimest korda võetakse krediit kasutusse tähtpäeval, mis toob kaasa kõige lühema ajavahemiku krediidi kasutusse võtmise tähtpäeva ja esimese tagasimakse tähtpäeva vahel. (7) Kui krediidi ülempiiri ei ole tarbijakrediidilepinguga kokku lepitud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediidi ülempiir on 1500 eurot. (7¹) Kui krediidi ülempiiri ei ole elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga kokku lepitud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediidi ülempiir on 170 000 eurot. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mille eesmärk ei ole kinnisasjaga seotud õiguse või maa omandamine või säilitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud krediidilepingud, või mille puhul võetakse krediit kasutusse arvelduskrediidina või määratud tagasimaksetega deebetkaardi või krediitkaardiga, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediidi ülempiir on 1500 eurot. (8) Arvelduskrediidi korral loetakse, et kogu krediit võetakse kasutusse kogu arvelduskrediidilepingu kehtivusajaks. Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse määr, eeldades, et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud. (8¹) Kui tagasimakse tegemise aega või tagasimakse summat ei ole tarbijakrediidilepingu ega käesoleva paragrahvi lõikes 4, 4¹, 5, 6, 6¹, 8, 11 või 12 sätestatud tingimuste põhjal võimalik kindlaks määrata, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et tagasimakse tehakse krediidiandja esitatud tähtpäeval ja tingimustel. (8²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8¹ nimetatud tingimused ei ole teada, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) intressi makstakse koos krediidi põhisumma tagasimaksetega; 2) ühekordne muu tasu, mis ei ole intress, makstakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise päeval; 3) mitmekordseid muid tasusid, mis ei ole intress, makstakse korrapäraste ajavahemike järel alates esimesest põhisumma tagasimakse tähtpäevast ning kui nende suurus ei ole teada, loetakse, et need on ühesuurused summad; 4) viimase maksega tasutakse kogu järelejäänud põhisumma, intress ja muud tasud, kui neid on. (9) Kui kindla ajavahemiku jooksul või kindla summa piires pakutakse tarbijale erinevaid intressimäärasid ja tasusid, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul intressimääraks ja tasudeks kõrgeim kokkulepitud intressimäär ja kõrgeimad tasud. (10) Tarbijakrediidilepingute puhul, mille suhtes lepitakse kokku fikseeritud intressimäär esialgseks ajavahemikuks, mida seejärel kohandatakse korrapäraselt kokkulepitud näitaja alusel, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et fikseeritud intressimääraga ajavahemiku lõpust alates on intressimääraks krediidi kulukuse määra arvutamise ajal kehtinud kokkulepitud näitaja väärtusest tulenev intressimäär. (11) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mis toimib eraldiseisva kõrvaltehingu tagatisena ja mille puhul kinnisasjaga tagatud krediidi põhisumma võetakse kasutusse üksnes juhul, kui esineb lepingus kindlaksmääratud sündmus, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse täies mahus kasutusse olenevalt sellest, kumb on varasem, kas: 1) kõige viimasel krediidi kasutusele võtmise päeval, mis on potentsiaalseks kohustuse või tagatise allikaks oleva krediidilepinguga lubatud, või 2) pikeneva krediidilepingu korral esialgse perioodi lõpus enne lepingu pikenemist. (12) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral, mille puhul tagasimaksmisele kuuluva krediidi põhisumma suurus põhineb lepinguliselt kehtestatud osakaalul kinnisasja väärtusest tagasimakse või tagasimaksete tegemise ajal, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) tarbija teeb tagasimakse viimasel tarbijakrediidilepinguga lubatud päeval või viimastel päevadel; 2) tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisasja väärtuse protsentuaalne tõus ja lepingus osutatud inflatsiooniindeks on protsendimäär, mis on võrdne Eesti Panga kehtiva inflatsiooniprognoosiga või inflatsioonimääraga liikmesriigis, kus kinnisasi asub krediidilepingu sõlmimise ajal, olenevalt sellest, kumb neist kahest on kõrgem, või null, kui need protsendimäärad on negatiivsed.

Propose a change

§ 406². Krediidi kulukuse määra ülempiir

(1) Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. (2) Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra vastavuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile ei võeta liisingulepingu korral tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse liisingueseme kindlustamisega seotud kulusid. (3) Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Propose a change

§ 407. Arvelduskrediidileping

(1) Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada. Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Kehtetu (2¹) Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida arvelduskrediidileping, mille kohaselt tuleb krediit krediidiandja nõudmisel või kolme kuu jooksul tagasi maksta. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: 1) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 11, 14 ja 15 nimetatud teave; 2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud teave, kui tegemist on krediidivahendusega; 3) teave selle kohta, kui tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses; 4) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär; 5) krediidi kulukuse määr tüüpnäite kujul, milles märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused; 6) lepingu sõlmimisest alates tasumisele kuuluvad tasud ja vajaduse korral tasude muutmise tingimused; 7) tähtaeg, mille jooksul krediidiandja on lepingueelse teabega seotud, kui ta on vastavalt käesoleva seaduse § 403¹ lõikele 7 määranud sellise tähtaja. (2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt. Krediidiandja või krediidivahendaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teabe esitamiseks kasutada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte arvelduskrediidi jaoks. (2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud lepingu puhul, mis sõlmitakse sidevahendi abil, loetakse, et krediidiandja on täitnud käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1¹ ja 2 teabele esitatavad nõuded, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe arvelduskrediidi jaoks käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. (2⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud lepingus esitatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine teave: 1) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punkides 1–5 ja 8 nimetatud teave; 2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud teave; 3) käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave; 4) krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale; 5) käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 3 ja 6 nimetatud teave. (2⁵) Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale arvutatakse arvelduskrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. (3) Kehtetu (3¹) Krediidiandja teavitab tarbijat regulaarselt, esitades talle püsival andmekandjal konto väljavõtte. Konto väljavõte sisaldab järgmist teavet: 1) täpne periood, mida konto väljavõte kajastab; 2) tarbija poolt kasutusse võetud summad ja kasutusse võtmise kuupäevad; 3) eelmisel konto väljavõttel kajastunud kontojääk ja selle kuupäev; 4) uus kontojääk; 5) tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupäevad; 6) kohaldatav intressimäär; 7) kohaldatavad tasud; 8) minimaalne tasumisele kuuluv summa, kui see on kokku lepitud. (3²) Intressimäära muudatus jõustub fikseerimata intressimääraga arvelduskrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muudatusest teavitanud. Lepingupooled võivad arvelduskrediidilepingus kokku leppida, et teave intressimäära muutuse kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ ettenähtud viisil, kui intressimäära muutuse on põhjustanud alusintressimäära muutumine ja uus alusintressimäär on üldsusele asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks tehtud ning teave uue alusintressimäära kohta on kättesaadav krediidiandja ruumides. (4) Kui puudub arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki ületada või kui krediidiandja lubab tarbijal ületada arvelduskrediidilepingus kokkulepitud arvelduskrediidi ülempiiri, tuleb tarbijat teavitada käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 4 ja 6 nimetatud asjaoludest. Krediidiandja esitab kõnealuse teabe püsival andmekandjal regulaarselt. (4¹) Kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tarbijakrediidilepinguga, teatab krediidiandja tarbijale maksekonto jäägi märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, viivitamata püsival andmekandjal: 1) maksekonto jäägi ületamisest; 2) summa, mille võrra on maksekonto jääki ületatud; 3) intressimäära; 4) kohaldatavad leppetrahvid, tasud või viivise. (5) Kehtetu (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.

Propose a change

§ 408. Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

(1) Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. (2) Käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 2³ sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. (3) Käesoleva seaduse §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud krediidi kulude suurust mõjutavate tingimuste muutmise eeldusi, ei või krediidi kulude suurust tarbija kahjuks muuta. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud netohinda, eeldatakse, et netohinnaks on turuhind. (8) Kui krediidiandja ei ole tarbijale tarbijakrediidilepingu sõlmimisel avaldanud, milliseid tagatisi tarbijalt nõutakse, võib tagatisi hiljem nõuda üksnes juhul, kui krediidi netosumma ületab 50 000 eurole vastava summa. (9) Kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. (10) Kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras.

Propose a change

§ 409. Tarbija taganemisõigus

(1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral võib tarbija tarbijakrediidilepingust taganeda seitsme päeva jooksul. Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, võib seda teha ka isik, kes ühines tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema tarbijakrediidilepingu sõlmimise päevast või päevast, kui tarbija sai kätte käesoleva seaduse §-s 404 nimetatud lepingutingimused ja teabe, kui see päev on hilisem lepingu sõlmimise päevast. (2¹) Kui tarbija kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingust taganemise õigust, peab taganemisavaldus olema tehtud enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. (3) Tarbija maksab krediidiandjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi. Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt muid hüvitisi kui krediidiandja poolt avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut. (3¹) Kui tarbija ei maksa krediiti tagasi käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et tarbija ei ole lepingust taganenud. (3²) Kui tarbija kasutab tarbijakrediidilepingu suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka tarbijakrediidilepinguga seotud kõrvallepingust, mille eesmärgiks on pakkuda teenust või muud hüve ja mida pakub krediidiandja või kolmas isik kolmanda isiku ja krediidiandja vahelise kokkuleppe alusel. (4) Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, millega on majanduslikult seotud müügileping käesoleva seaduse § 414 tähenduses, kohaldatakse müügilepingust taganemisele käesoleva seaduse §-s 414 sätestatut. (4¹) Liisingulepingust taganemise korral kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko krediidiandja. Pooled võivad kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui üleantud asi või osutatud teenus ei vasta tellitule. Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest, vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut. (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Propose a change

§ 410. Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidileping

(1) Käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (2) Väljaspool äriruume sõlmitava lepinguna või sidevahendi abil sõlmitud lepinguna tarbijakrediidilepingust võib tarbija põhjust avaldamata taganeda üksnes käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud korras ja viisil. (3) Kehtetu

Propose a change

§ 411. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele

(1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid. (1¹) Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil, on krediidiandjal õigus tarbijalt nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega. Eelkõige võetakse kahju määramisel arvesse krediidiandja võimalust tagasimakstud krediiti laenuturul ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu uuesti välja laenata, arvestades seejuures krediidiandja kulude kokkuhoidu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud hüvitise suurus ei või ületada üht protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tarbijakrediidilepingu lõppemise vaheline periood on pikem kui üks aasta, ja 0,5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui see periood ei ületa üht aastat. (1³) Krediidiandja ei või nõuda tarbijalt käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud hüvitist, kui krediit makstakse tagasi krediidi tagasimakse kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu alusel, arvelduskrediidi raames või fikseerimata intressimääraga perioodil. (1⁴) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud krediidiks on elamukinnisvaraga seotud krediit, ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud piirmäärad krediidiandja õigust nõuda tarbijalt täiendavat kahjuhüvitist, kui krediidiandja on krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu kandnud suuremat kahju. (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, võib krediidiandja erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. (5) Tarbijalt käesoleva paragrahvi alusel nõutav hüvitis ei või olla suurem summast, mida tarbija oleks maksnud intressideks ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingu lõppemise tähtpäeva vahelisel perioodil. (6) Krediidiandjal ei ole õigust nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1¹, 1⁴ või 4 alusel tarbijalt hüvitist, kui krediidiandja ei ole järginud käesoleva seaduse § 403⁴ lõikes 6 sätestatut. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva seaduse § 403⁴ lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ning selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. (7) Kui tarbija teavitab krediidiandjat soovist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt täita, esitab krediidiandja tarbijale viivitamata püsival andmekandjal ennetähtaegse tagasimaksmise võimaluse kaalumiseks vajaliku teabe. Tarbijale esitatav teave peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ennetähtaegselt tagastatav summa; 2) tarbijalt nõutava hüvitise suurus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1¹, 1⁴ või 4; 3) kasutatud eeldused, mis peavad olema mõistlikud ja põhjendatud.

Propose a change

§ 412. Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine

(1) Kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loovutamise korral tuleb tarbijat sellest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes ise edasi tegelema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud krediidihaldustegevusega. Kui krediidiandja on krediidiostjaga kokku leppinud tarbija teavitamise korra krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 59 kohaselt, ei ole krediidiandja kohustatud tarbijat enam eraldi teavitama.

Propose a change

§ 413. Veksli ja tšeki kasutamine

(1) Tarbijat ei või kohustada võtma tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude tagamiseks vekslikohustust ega välja andma tšekki, krediidiandja aga ei või neid vastu võtta. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veksel või tšekk on siiski vastu võetud, võib tarbija selle igal ajal krediidiandjalt tagasi nõuda. Krediidiandja peab tarbijale hüvitama veksli või tšeki väljaandmisest tekkinud kulud ja kahju.

Propose a change

§ 414. Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepingule

(1) Müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. (2) Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse §-s 409 sätestatule, võib ta käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud tähtaja jooksul taganeda ka tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust. Tarbija loetakse majanduslikult seotud müügilepingust tähtaegselt taganenuks, kui ta on taganemisavalduse teinud enne tähtaja möödumist. (2¹) Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. (2²) Müügilepingust taganemisel kannab asja tagastamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko müüja. Pooled võivad kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui üleantud asi ei vasta tellitule. (2³) Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest, vastutab ta taganemise puhul asja kahjustamise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–192 sätestatut. (2⁴) Lepingutingimus, mis raskendab tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust taganemise õiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. (2⁵) Kui müügileping sõlmiti sidevahendi abil või väljaspool äriruume, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 49², 49³, 56¹ ja 56² sätestatut. (3) Kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka tarbijakrediidilepingule, millega finantseeritakse muu kohustuse täitmist kui asja üleandmist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingule, mille eesmärk on väärtpaberite, välisvääringu või väärismetallide omandamise finantseerimine.

Propose a change

§ 414¹. Korralise ülesütlemise erisused tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul

(1) Kui tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole etteteatamistähtaega kokku lepitud, võib tarbija lepingu üles öelda igal ajal etteteatamistähtaega järgimata. Etteteatamistähtaja kokkuleppimisel ei või selle kestus ületada ühte kuud. (2) Krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine. (3) Kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kui krediidiandjal on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid puudub kokkulepe ülesütlemise tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajas. Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise tühisust.

Propose a change

§ 414². Krediidiandja õigus keelduda krediidi kasutada andmisest

(1) Tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul võib krediidiandja mõjuval põhjusel keelduda tarbijale krediidi kasutada andmisest, kui see on lepingus kokku lepitud. Eelkõige võib keelduda juhul, kui on oluliselt suurenenud risk, et tarbija ei suuda täita oma kohustust krediiti tagasi maksta või esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et krediiti kasutatakse kuritegelikul eesmärgil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab krediidiandja tarbijat krediidi kasutada andmisest keeldumisest ja selle põhjustest püsival andmekandjal, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on keelatud või on vastuolus avaliku korra või avaliku julgeoleku eesmärkidega. Tarbijat tuleb teavitada võimaluse korral enne, kuid hiljemalt viivitamatult pärast krediidi kasutada andmisest keeldumist.

Propose a change

§ 415. Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

(1) Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. (2) Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija teeb makse täitedokumendi alusel, mis on koostatud põhinõudena intressi väljanõudmiseks. (4) Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.

Propose a change

← Find another law