(1) Lepingupooled võivad tähtajatu rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kuus kuud.
(2) Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu võivad lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.
(3) Põllumajandusliku rendilepinguga mitteseotud tähtajatu loomarendilepingu võib kumbki lepingupool igal ajal üles öelda. Ülesütlemine peab siiski toimuma heas usus ja mitte teisele lepingupoolele ebasobival ajal.
Põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 355. Ülesütlemine põllumajandusliku kinnisasja rentniku töövõimetuse puhul
Kui põllumajandusliku rendilepingu puhul on rentnik muutunud kestvalt töövõimetuks, võib ta rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu.
§ 356. Rentniku surm põllumajandusliku rendilepingu puhul
(1) Kui põllumajandusliku rendilepingu puhul rentnik sureb, võib tema asemele põllumajanduslikku rendilepingusse astuda rentnikuga koos elanud abikaasa või registreeritud elukaaslane. Kui rentnikul ei olnud temaga koos elanud abikaasat või registreeritud elukaaslast või kui abikaasa või registreeritud elukaaslane ei soovi põllumajanduslikku rendilepingusse astuda, on põllumajanduslikku rendilepingusse astumise õigus teistel pärijatel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.
(2) Rentniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või teised pärijad võivad põllumajanduslikku rendilepingusse astuda ühe kuu jooksul rentniku surmast, esitades vastava teate rendileandjale.
(3) Kui põllumajanduslikku rendilepingusse lepingupooleks astunud isik ei ole ilmselt võimeline rendilepingu eset korrapäraselt majandama või kui rendileandjalt ei saa rendilepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib rendileandja 30 päeva jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.
(4) Kui rentniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või muu õigustatud isik lepingusse ei astu, võivad rentniku pärijad või rendileandja rendilepingu üles öelda, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kuus kuud.
(1) Põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemise korral rendileandja poolt võib rentnik kolme kuu jooksul ülesütlemise teate kättesaamisest nõuda kohtus lepingu pikendamist, kui pikendamist võib rendileandjalt oodata. Tähtajalise rendilepingu pikendamise taotluse peab rentnik kohtule esitama üheksa kuud enne lepingu lõppemist.
(2) Rendileandja peab tõendama, et temalt ei saa lepingu pikendamist oodata. Rendilepingu pikendamist ei saa rendileandjalt oodata eelkõige, kui:
1) rentnik on oluliselt rikkunud oma seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi;
2) rentnik on maksevõimetu;
3) rendileandja, tema abikaasa, registreeritud elukaaslane, lähisugulane või -hõimlane soovib rendilepingu eset ise majandada;
4) põllumajanduslik ettevõte ei vääri säilitamist;
5) planeering näeb ette kinnisasja teistsuguse kasutamise.
(3) Kohus otsustab rendilepingu pikendamise mitte kauemaks kui kuueks aastaks. Pikendamise tähtaja määramisel tuleb arvestada lepingupoolte isiklikku olukorda, rendieseme liiki ja muid olulisi asjaolusid.
(4) Kohus võib kummagi lepingupoole nõudmisel rendilepingu pikendamise otsustamise korral muuta rendilepingut, et viia see vastavusse muutunud asjaoludega.
(1) Pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele.
(2) Rentnik peab maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida.
(1) Kui rendilepingu lõppemisel ilmneb, et rendilepingu eseme väärtus on rendileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu kestvalt oluliselt suurenenud, võib rentnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.
(2) Rentnik võib nõuda päraldiste väärtuse suurenemise hüvitamist, mis saavutati tema töö või kulutustega. Rendileandja võib keelduda rentniku loodud selliste päraldiste vastuvõtmisest, mis korrapärase majandamise reeglite järgi on kinnisasjale kasutud või liiga väärtuslikud.
(3) Muud kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutused peab rendileandja hüvitama üksnes juhul, kui ta on selleks kohustatud käsundita asjaajamise sätete kohaselt.
(1) Põllumajandusliku kinnisasja rentnikul ei ole õigust rendilepingu lõppemise ajaks eraldamata jäänud viljadele, kuid ta võib nõuda nende saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka raieks määratud, aga veel raiumata puude kohta. Kui rentnik on raiunud rohkem puid, kui oli vajalik korrapäraseks majandamiseks, peab ta hüvitama rendileandjale korrapärast majandamist ületavas ulatuses raiutud puidu maksumuse.
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
(1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
(2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel.
(3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui:
1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele.
1) Liisinguvõtja on kohustatud:
1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel;
2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
(1) Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist.
(2) Liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul.
§ 366. Ülesütlemine liisingueseme puuduste või hävimise korral
Liisingueseme hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral, samuti juhul, kui liisinguvõtja teostab liisinguandja asemel müüjaga sõlmitud müügilepingust tulenevat õigust lepingust taganeda, võib nii liisinguandja kui liisinguvõtja liisingulepingu ilma etteteatamiseta üles öelda.
(1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.
(3) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
(4) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
(1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
(2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest.
(1) Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
(2) Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
(3) Kui kasutusõigus, millele litsentsileping laieneb, ei ole lepingus täpselt määratletud, määratakse kasutusõiguse ulatus vastavalt lepingu eesmärgile.
(4) Lihtlitsentsilepingust tulenev kasutusõigus, mis on tekkinud enne ainulitsentsilepingust tulenevat kasutusõigust, jääb ainulitsentsilepingu alusel kasutusõiguse saanud isiku suhtes kehtima.
(1) Eeldatakse, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ettevõtte ülemineku korral, kui kasutusõigus kuulub ettevõttesse.
(1) Litsentsiandja peab mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist andma litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel.
(2) Litsentsisaaja peab hoidma saladuses talle lepingu alusel üleantud dokumente ja teavet, välja arvatud juhul, kui:
1) ta edastab teavet isikutele, keda ta kasutab oma ettevõttes ja kes on kohustatud hoidma teavet saladuses;
2) lepingust või üleantud dokumentide ja teabe olemusest tulenevalt ei saa eeldada litsentsiandja tahet niisuguse teabe saladuses hoidmiseks.
(3) Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses.
Kui kolmas isik takistab litsentsisaajat tema litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, peab litsentsisaaja sellest viivitamata teatama litsentsiandjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada litsentsilepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada litsentsisaaja õiguste rikkumine. Kui litsentsiandja võtab sellised abinõud tarvitusele, peab litsentsisaaja temaga vajalikul määral koostööd tegema.
Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
1) Frantsiisivõtja on kohustatud:
1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust;
2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga;
3) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil;
4) osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt.
(1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (ettevõtja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu.
(1¹) Lepingu kestuse arvutamisel võetakse arvesse lepingus sisalduvaid kokkuleppeid lepingu pikenemise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguseks võib olla asjaõigus või muu kasutusõigus ühe või mitme ehitise suhtes, samuti kasutusõigust andev liikmesus isikute ühenduses või osalus äriühingus.
Pikaajalise puhkusetoote lepinguga kohustub ettevõtja rohkem kui ühe aasta jooksul andma tarbijale õiguse saada soodustusi ehitise kasutamisel ja tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu kestuse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 379 lõikes 1¹ sätestatust.
§ 379². Vahenduslepingu ja vahetussüsteemilepingu mõiste
(1) Vahenduslepinguga kohustub ettevõtja vahendama tarbijale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, tarbija aga kohustub maksma talle selle eest tasu. Ettevõtja vahendatava lepingu eesmärk on ehitise ajutise kasutamise lepingust või pikaajalise puhkusetoote lepingust tulenevate õiguste üleandmine, omandamine või võõrandamine.
(2) Vahenduslepingule kohaldatakse maaklerilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
(3) Vahetussüsteemilepinguga kohustub ettevõtja tarbijale tasu eest võimaldama osaleda süsteemis, mille eesmärk on anda tarbijate vahel tasu eest või tasuta ajutiselt kasutamiseks ehitise ajutise kasutamise lepingust tulenevaid õigusi.
(1) Ettevõtja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib ehitise ajutise kasutamise lepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta lepingueelse teabe järgmiste andmetega:
1) lepingupooleks oleva ettevõtja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) ehitise ajutise kasutuse lühikirjeldus, näiteks ehitise kirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) kuupäev, millal ehitis ja rajatised või teenused valmivad või saavad kättesaadavaks, kui lepingu esemeks on konkreetne ehitusjärgus ehitis;
7) tasu, mida tarbija maksab õiguse omandamise eest;
8) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu aastatasud, muud korduvad tasud, lõivud, kohalikud maksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
9) loetelu peamistest kommunaalteenustest, nagu elekter, vesi, hooldus, prügivedu, mis on tarbija käsutuses, ja summa, mida tarbijal tuleb nende eest maksta;
10) loetelu rajatistest, nagu ujumisbassein ja saun, mida tarbijal on õigus kasutada;
11) teave selle kohta, kas kommunaalteenuste ja rajatiste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kuludes;
12) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, kui kommunaalteenuste ja rajatiste kasutamise kulud ei sisaldu käesoleva lõike punktis 8 nimetatud kuludes;
13) teave selle kohta, kas tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
14) vahetussüsteemi nimetus, kui tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
15) vahetussüsteemi liikmesusega ja vahetusega seotud kulude suurus, kui tarbijal on võimalik liituda vahetussüsteemiga;
16) teave selle kohta, kas ettevõtja on allkirjastanud käitumiskoodeksi, ja kui on, siis koht, kust seda leida;
17) tarbija õigus taganeda lepingust 14 kalendripäeva jooksul alates lepingu või eellepingu sõlmimisest või nende lepingute kättesaamisest, kui see toimub hiljem;
18) ettemakse keeld taganemistähtaja jooksul, mille kohaselt selgitatakse, et keeld hõlmab mis tahes makseid, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist ja muu sellise tehingu või toimingu tegemist, kusjuures keelatud ei ole mitte üksnes makse tarbijalt ettevõtjale, vaid ka kolmandale isikule;
19) teave selle kohta, et tarbijal ei tule kanda muid kulusid ega täita muid kohustusi peale lepingus nimetatute;
20) teave selle kohta, et vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele võidakse lepingu suhtes kohaldada muud kui selle Euroopa Liidu liikmesriigi õigust, kus on tarbija alaline elukoht või harilik viibimiskoht, ning võimalikud vaidlused võidakse suunata muudesse kui selle Euroopa Liidu liikmesriigi kohtutesse, kus on tarbija alaline elukoht või harilik viibimiskoht.
(1¹) Ettevõtja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise tingimused selle Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kus ehitis asub, ning andmed selle kohta, kas need tingimused on täidetud, või kui ei ole täidetud, siis millised tingimused tuleb veel täita;
2) kui leping annab õiguse kasutada ehitist, mis valitakse ehitiste kogumist, siis teave piirangute kohta, mis puudutavad tarbija võimalust kasutada igal ajal mis tahes ehitist kogumist;
3) kinnisasja täpne ja üksikasjalik kirjeldus ning asukoht või ehitiste piisav kirjeldus ja asukoht, kui lepingu esemeks on mitu ehitist (eri puhkekohad), või ehitise ja selle juurde kuuluvate rajatiste piisav kirjeldus, kui lepingu esemeks ei ole kinnisasi;
4) kommunaalteenused, nagu elekter, vesi, hooldus, prügivedu, mis on tarbijale kättesaadavad või tehakse talle kättesaadavaks, ja nende kasutamise tingimused;
5) üldkasutatavad rajatised, nagu ujumisbassein ja saun, ning nende kasutamise tingimused, kui tarbijal on või võib olla nende suhtes kasutusõigus;
6) täpne ja asjakohane teave ehitise ajutise kasutamise lepinguga seotud kõigi kulude ja selle kohta, kuidas need kulud tarbijate vahel jagatakse ning kuidas ja millal need kulud võivad suureneda, samuti ehitise kasutamise, seadusega sätestatud rahaliste kohustuste, nagu maksude ja lõivude, samuti üldiste haldamiskulude, nagu haldamise, hoolduse ja remondiga seotud tasude arvutamise meetod;
7) teave ehitise suhtes registrisse kantud tasude, koormatiste, hüpoteekide või muude pandiõiguste kohta;
8) teave seotud lepingute lõpetamise korra ja tagajärgede kohta, kui tarbijale pakutakse seotud lepingu sõlmimist;
9) lepingu lõpetamise tingimused, lõpetamise tagajärjed ja teave tarbija vastutuse kohta seoses sellisest lepingu lõpetamisest tuleneda võivate mis tahes kuludega;
10) teave selle kohta, kuidas on korraldatud ehitise hooldus ja remont ning selle haldamine ja juhtimine, kaasa arvatud teave selle kohta, kas ja kuidas on tarbijal võimalik mõjutada nimetatud küsimuste otsustamist ja selles osaleda;
11) teave selle kohta, kas on võimalik liituda lepinguliste õiguste vahendussüsteemiga, teave süsteemi kohta ning andmed süsteemi kaudu toimuva vahendusega seotud kulude kohta;
12) teave selle kohta, millises keeles saab ettevõtjaga vahetada lepinguga seotud teavet, näiteks seoses juhatuse otsuste, kulude suurenemise ning järelepärimiste ja kaebuste käsitlemise kohta;
13) vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus, kui selline võimalus on olemas.
(2) Kui kasutusõigus puudutab projekteeritavat või ehitatavat ehitist, esitab ettevõtja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) ehitise ning ehitise kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste, nagu gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühenduse, samuti mis tahes sellise rajatise valmimisjärk, mida tarbijal on või võib olla õigus kasutada;
2) ehitise ning ehitise kasutamiseks vajalike kommunaalteenuste, nagu gaasi-, elektri-, vee- ja telefoniühenduse valmimise tähtpäev ning mis tahes sellise rajatise, mida tarbijal on õigus kasutada, mõistlikult eeldatav valmimise tähtpäev;
3) ehitusloa number ning ehituse üle järelevalvet teostava ametiasutuse nimetus ja aadress;
4) ehitise valmimise tagatis või kõigi tehtud maksete tagasimaksmise tagatis juhul, kui ehitis ei saa valmis, ja vajaduse korral nende tagatiste kohaldamist reguleerivad tingimused.
(2¹) Ettevõtja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib pikaajalise puhkusetoote lepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva ettevõtja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) pikaajalise puhkusetoote lühikirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) tasu, mida tarbija maksab õiguse omandamise eest, sealhulgas korduvad kulud, mida tarbija võib eeldada tulenevalt tema õigusest kasutada ehitist, reisiteenuseid ja muid lepingus täpsustatud sidustooteid või -teenuseid;
7) makstava tasu võrdse suurusega osamaksed lepingu kestuse iga aasta kohta ja nende tasumise tähtpäevad;
8) teave selle kohta, et esimese aasta järel võib poolte kokkuleppel järgnevaid osamakseid kohandada, et tagada osamaksete reaalväärtuse säilimine, võttes arvesse näiteks inflatsiooni;
9) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu iga-aastased liikmemaksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
10) tarbijale kättesaadavate peamiste teenuste, nagu hotellimajutuselt ja lennureisidelt saadava soodustuse ja muu sellise loetelu;
11) teave selle kohta, kas peamiste teenuste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kuludes;
12) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 6 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, kui peamiste teenuste kasutamise kulud ei sisaldu käesoleva lõike punktis 6;
13) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–20 nimetatud andmed.
(2²) Ettevõtja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) tulevastelt broneeringutelt saadava soodustuse asjakohane ja täpne kirjeldus koos näidetega hiljutiste pakkumiste kohta;
2) teave piirangute kohta tarbija võimalusele oma õigusi kasutada, näiteks piiratud kättesaadavus või pakkumised ajalise järjestuse põhimõttel, samuti konkreetsete soodustustega seotud ajalised piirangud;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 8, 9 ja 13 nimetatud andmed;
4) andmed selle kohta, mis keeles saab ettevõtjaga vahetada lepinguga seotud teavet, näiteks järelepärimiste ja kaebuste käsitlemise kohta.
(2³) Ettevõtja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib vahenduslepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva ettevõtja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) teenuste lühikirjeldus, näiteks turunduse kohta;
3) lepingu kestus;
4) tasu, mida tarbija maksab teenuste kasutamise eest;
5) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu kohalikud maksud, notaritasud, reklaamikulud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
6) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16, 17, 19 ja 20 nimetatud andmed;
7) ettemakse keeld kuni vahendatava lepingu sõlmimiseni või vahenduslepingu muul viisil lõppemiseni, mille kohaselt selgitatakse, et keeld hõlmab mis tahes makseid, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist ja muu sellise tehingu või toimingu tegemist, kusjuures keelatud ei ole mitte üksnes makse vahendajale, vaid ka kolmandale isikule.
(2⁴) Vahendaja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud andmetele ka käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 9 ja 13 ning lõike 2² punktis 4 nimetatud andmed.
(2⁵) Ettevõtja esitab tarbijale mõistliku aja jooksul enne, kui tarbija sõlmib vahetussüsteemilepingu või teeb siduva tahteavalduse, püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav, selgel ja arusaadaval viisil ning tasuta järgmised andmed:
1) lepingupooleks oleva ettevõtja nimi, aadress ja õiguslik seisund;
2) õiguse lühikirjeldus;
3) õiguse täpne olemus ja sisu;
4) lepingu esemeks oleva õiguse kasutamise täpne ajavahemik ja vajaduse korral selle kestus;
5) kuupäev, millal tarbija võib lepingust tulenevat õigust kasutama hakata;
6) tasu, mida tarbija maksab vahetussüsteemis osalemise eest;
7) ülevaade lepingust tulenevatest täiendavatest kohustuslikest kuludest, nagu uuendustasud, muud korduvad tasud, lõivud, kohalikud maksud, sealhulgas kulude liik ja suurus;
8) tarbijale kättesaadavate peamiste teenuste loetelu;
9) teave selle kohta, kas teenuste kasutamise kulud sisalduvad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kuludes;
10) täpsustus, mida sisaldavad käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kulud ja mille eest tuleb maksta eraldi, sealhulgas kulude liik ja suurus, näiteks hinnanguline summa, mis tarbijal tuleb maksta üksikute vahetustehingute eest, samuti kõik lisatasud;
11) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud teave ja andmed selle kohta, et juhul, kui vahetussüsteemilepingu sõlmimist pakutakse ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisega samal ajal, siis kohaldatakse mõlemale lepingule vaid üht taganemistähtaega;
12) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16, 18, 19 ja 20 nimetatud andmed.
(2⁶) Ettevõtja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2⁵ nimetatud andmetele ka järgmised andmed:
1) selgitus vahetussüsteemi toimimise kohta, sealhulgas ajutiselt kasutada andmise võimalused ja viisid, samuti tarbija ehitise ajutise kasutamise õigusele vahetussüsteemis antud väärtus ja näited konkreetsete kasutada andmise võimaluste kohta;
2) andmed olemasolevate puhkekohtade arvu ja vahetussüsteemi liikmete arvu kohta, sealhulgas kõik piirangud tarbija valitud ehitise kättesaadavuse kohta, näiteks nõudluse kõrghooaja tõttu, võimalik varase broneerimise vajadus ning andmed kõigi valiku tegemisel kohaldatavate piirangute kohta, mis tulenevad tarbija poolt vahetussüsteemi antud ehitise ajutise kasutamise õigusest;
3) kinnisasjade lühike ja piisav kirjeldus ja asukoht või ehitise ja selle juurde kuuluvate rajatiste piisav kirjeldus, kui lepingu esemeks ei ole kinnisasi, samuti kirjeldus selle kohta, kust tarbija võib saada lisateavet;
4) teave ettevõtja kohustuse kohta esitada enne kasutada andmise korraldamist üksikasjad kasutusse andmise kohta ning kõigi lisatasude kohta, mis tarbijal tuleb seoses vahetusega maksta;
5) käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 8 ja 9 nimetatud teave;
6) käesoleva paragrahvi lõike 2² punktis 4 nimetatud teave.
(2⁷) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2¹, 2³ ja 2⁵ nimetatud andmed esitatakse tarbijale vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega (ELT L 33, 3.02.2009, lk 10–30) I, II, III ja IV lisas sätestatud standardinfo teabelehel. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹, 2, 2², 2⁴ ja 2⁶ nimetatud andmete esitamiseks võib ettevõtja kasutada sobivat standardinfo teabelehte. Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹, 2, 2², 2⁴ ja 2⁶ nimetatud andmeid ei esitata tarbijale standardinfo teabelehel, siis tuleb standardinfo teabelehel viidata kohale, kus on võimalik vastava teabega tutvuda.
(3) Ettevõtja võib muuta lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid enne lepingu sõlmimist üksnes juhul, kui see on vajalik vääramatu jõu tõttu. Lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid võib muuta ka poolte kokkuleppel. Muudatused edastatakse tarbijale enne lepingu sõlmimist püsival andmekandjal, mis on tarbijale hõlpsasti kättesaadav.
(4) Ehitise ajutise kasutusõiguse, pikaajalise puhkusetoote, vahetussüsteemi ja nende vahendamise reklaamimisel tuleb alati viidata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2⁶ nimetatud lepingueelse teabega tutvumise võimalusele ning märkida koht, kus saab lepingueelse teabega tutvuda.
(4¹) Kui müügiedendus- või müügiüritusel on kavas pakkuda tarbijale ehitise ajutise kasutamise lepingut, pikaajalise puhkusetoote lepingut, vahetussüsteemilepingut või vahenduslepingut, viitab ettevõtja osalemiskutses selgelt ürituse kaubanduslikule eesmärgile ja laadile. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2⁶ nimetatud teave peab olema tarbijale vastavalt pakutava lepingu liigile kättesaadav kogu müügiedendus- või müügiürituse vältel.
(4²) Ehitise ajutist kasutusõigust ja pikaajalist puhkusetoodet ei tohi reklaamis ega pakkumises määratleda investeerimistoote või -teenusena.
(5) Enne lepingu sõlmimist juhib ettevõtja sõnaselgelt tarbija tähelepanu taganemisõigusele, käesoleva seaduse §-s 383 osutatud taganemistähtaja pikkusele ja §-s 385 osutatud ettemakse keelule taganemistähtaja jooksul.
(6) Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses ettevõtja tegevust kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega liitunud ettevõtja kohustub järgima.
(7) Ehitise ajutise kasutamise lepingu, pikaajalise puhkusetoote lepingu vahetussüsteemilepingu või vahenduslepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.
(1) Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahetussüsteemileping ja vahendusleping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis, kui seadusest ei tulene rangemaid vorminõudeid. Tarbijale antakse viivitamata pärast lepingu sõlmimist lepingudokument või selle koopia.
(2) Käesoleva seaduse §-s 380 nimetatud lepingueelses teabes sisalduvad andmed muutuvad lepingu osaks. Leping peab lisaks käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele, kui tegemist on ehitise ajutise kasutamise lepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud andmetele, kui tegemist on pikaajalise puhkusetoote lepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 2³ ja 2⁴ nimetatud andmetele, kui tegemist on vahenduslepinguga, käesoleva seaduse § 380 lõigetes 2⁵ ja 2⁶ nimetatud andmetele, kui tegemist on vahetussüsteemilepinguga, sisaldama ka järgmisi andmeid:
1) lepingupoolte nimi, aadress ja allkirjad;
2) lepingu sõlmimise kuupäev ja koht.
(3) Kui poolte kokkuleppel või tulenevalt vääramatu jõu esinemisest käesoleva seaduse § 380 lõike 3 tähenduses on lepingueelses teabes sisalduvaid andmeid enne lepingu sõlmimist muudetud, viidatakse lepingus sõnaselgelt muudatustele.
(4) Tarbija allkirjastab eraldi lepingutingimused, mis sisaldavad käesoleva seaduse § 380 lõikes 5 sätestatut. Leping sisaldab taganemisõiguse tüüpvormi, mis on mõeldud taganemisõiguse kasutamise hõlbustamiseks.
(5) Taganemisõiguse tüüpvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=129032011022 määrusega.
(1) Käesoleva seaduse §-s 380 sätestatud lepingueelne teave ja §-s 381 sätestatud lepingud peavad olema koostatud tarbija valikul kas:
1) eesti keeles;
2) tarbija elukohariigiks oleva muu Euroopa Liidu liikmesriigi keeles;
3) Euroopa Liidu selle liikmesriigi keeles, mille kodanik tarbija on.
(2) Kui tegemist on ehitise ajutise kasutamise lepinguga, mille esemeks on üks konkreetne kinnisasi ja leping on koostatud ehitise asukohariigi keelest erinevas keeles, peab ettevõtja väljastama tarbijale lepingu tõestatud tõlke ehitise asukohariigi keeles.
(3) Kui tarbija elukohariigiks on Eesti, peab ettevõtja väljastama tarbijale lepingu tõlke eesti keeles.
(1) Tarbija võib lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Kui tarbija saab lepingudokumendi või selle koopia kätte hiljem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud, algab taganemistähtaeg selle kättesaamise päevast. Käesolevas lõikes lepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka eellepingule.
(2) Kui tarbijale esitatakse käesoleva seaduse § 381 lõike 4 teises lauses nimetatud taganemisõiguse tüüpvorm täidetuna püsival andmekandjal ühe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, loetakse taganemistähtaja kulgemise alguseks päev, millal tarbija saab kätte nimetatud tüüpvormi.
(2¹) Tarbija võib lepingust taganeda ühe aasta ja neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, kui ettevõtja ei ole tarbijale esitanud püsival andmekandjal täidetuna käesoleva seaduse § 381 lõikes 5 nimetatud taganemisõiguse tüüpvormi.
(3) Kui tarbijale esitatakse käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1–2⁶ osutatud teave püsival andmekandjal kolme kuu jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, loetakse taganemistähtaja kulgemise alguseks päev, millal see teave tarbijale esitatakse.
(3¹) Tarbija võib lepingust taganeda kolme kuu ja neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taganemistähtaja kulgemise päevast, kui ettevõtja ei ole tarbijale esitanud püsival andmekandjal käesoleva seaduse § 380 lõigetes 1–2⁶ osutatud teavet.
(3²) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.
(4) Ettevõtja ei või tarbija lepingust taganemise korral nõuda tasu osutatud teenuste, ehitise kasutamise ega muude lepinguga seotud mis tahes kulude eest.
(5) Tarbija taganemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija võib taganemisavalduse esitamisel kasutada käesoleva seaduse § 381 lõikes 5 nimetatud taganemisõiguse tüüpvormi.
(6) Tarbija loetakse lepingust tähtaegselt taganenuks, kui ta on pakkujale selle kohta teate ära saatnud taganemistähtaja jooksul.
(1) Kui lepingu alusel tasumisele kuuluv summa makstakse täielikult või osaliselt ettevõtja või kolmanda isiku poolt kolmanda isiku ja ettevõtja vahelise kokkuleppe alusel antud krediidi arvel ning leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud tingimustel lepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist.
(3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud ettevõtjale, lähevad ettevõtja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale.
(1) Kui tarbija kasutab ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepingu suhtes käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepinguga seotud lepingust, mille ta on sõlminud ettevõtja või kolmanda isikuga kolmanda isiku ja ettevõtja vahelise kokkuleppe alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või ettevõtja ega kolmas isik tarbijalt ehitise ajutise kasutamise lepingu või pikaajalise puhkusetoote lepinguga seotud lepingust taganemise korral nõuda mingite kulude tasumist.
(1) Ehitise ajutise kasutamise lepingu, pikaajalise puhkusetoote lepingu ja vahetussüsteemilepingu puhul on ettevõtjal või kolmandal isikul keelatud tarbijalt nõuda ja vastu võtta mis tahes makse tegemist, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist või muu sellise tehingu või toimingu tegemist enne käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud taganemistähtaja möödumist.
(2) Vahenduslepingu puhul on ettevõtjal või kolmandal isikul keelatud tarbijalt nõuda ja vastu võtta mis tahes makse tegemist, tagatise andmist, võla sõnaselget tunnistamist või muu sellise tehingu või toimingu tegemist enne vahendatava lepingu tegelikku sõlmimist või vahenduslepingu lõppemist.
(1) Pikaajalise puhkusetoote lepingu puhul toimub tasumine osamaksetena, mis on jagatud võrdse suurusega makseteks lepingu kestuse iga aasta kohta. Ettevõtja saadab tarbijale püsival andmekandjal vähemalt 14 päeva enne osamakse tasumise tähtpäeva sellekohase teatise.
(2) Alates teise osamakse tasumisest on tarbijal õigus leping üles öelda mingeid kulusid kandmata, teatades sellest ettevõtjale neljateistkümne päeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viimase teatise kättesaamisest.
Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse lepingutele Eestis või muus Euroopa Liidu liikmesriigis elukohta omava tarbijaga, kui lepingu esemeks olev kinnisasi, ehitis või selle osa asub Eestis või kui ettevõtja tegeleb Eestis kutse- või majandustegevusega või kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu sellesarnase majandustegevuse tulemusena või kui leping on muul põhjusel Eesti territooriumiga oluliselt seotud, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.
Seaduses sätestatud isik või asutus võib seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis sätestatut rikkunud pakkujalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.