Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-09-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 22bdceff34b542455a85ba6d38bd223735bc5cc003c3ff5409a206b68fa27af2
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Agendilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on neli aastat aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Lepingupooled ei või kokku leppida lühemas aegumistähtajas kui üks aasta. (2) Lahkumishüvitise ja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta agendilepingu lõppemisest.
Propose a change1) Kui käesolevas peatükis on otse sätestatud või sätte olemusest tuleneb, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, võib lepingupoolte kokkuleppel käesolevas peatükis sätestatust siiski kõrvale kalduda, kui: 1) Eestis tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta omava käsundiandja huvides tegutseb agent, kes elab või asub mujal kui Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis; 2) agent vahendab või sõlmib lepinguid, mille esemeks on laevade prahtimine, sõiduks ettevalmistamine, varustamine või laevaga teostatav reisijavedu.
Propose a change(1) Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). (2) Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. (3) Kui komisjonäri tegevus komitendi suhtes on püsiva iseloomuga, kohaldatakse komitendi ja komisjonäri suhtele täiendavalt ka käesoleva seaduse §-des 671, 672, 678, 681, 682 ja 686–689 sätestatut.
Propose a change(1) Kui komisjonär rikub komitendi juhiste järgimise kohustust (käesoleva seaduse § 621), võib komitent lugeda, et komisjonäri tehtud tehing ei ole tehtud komitendi arvel. Sel juhul peab komisjonär hüvitama komitendile tema juhistest kõrvalekaldumisega tekitatud kahju. (2) Kui komisjonär on müünud komisjonieseme alla komitendi määratud hinna või ületanud talle ostmiseks määratud hinda ja komitent ei taha lugeda tehingut enda arvel tehtuks, peab komitent sellest komisjonärile teatama viivitamata pärast talle tehingu tegemisest teatamist. Kui komitent teatamiskohustust ei täida, loetakse, et ta on määratud hinnast kõrvalekaldumise heaks kiitnud. (3) Kui komisjonär on komitendi määratud hinnast kõrvale kaldunud, kuid pakub komitendile koos teatega tehingu tegemisest hinnavahe tasumist, ei ole komitendil õigust lugeda, et tehingut ei ole tema arvel tehtud. Sel juhul võib komitent siiski nõuda hinnavahet ületava kahju hüvitamist.
Propose a change(1) Komisjonär ei või ilma komitendi nõusolekuta teha kolmandale isikule ettemakset või anda talle komitendi arvel krediiti. Eeldatakse, et komisjonäril ei ole ostuhinna maksetähtaja pikendamise ega maksmise ajatamise õigust. (2) Kui komisjonär annab komisjonieseme müümisel ostjale komitendi nõusolekuta krediiti või lepib kokku ostuhinna maksetähtaja edasilükkamise, peab ta ise tasuma komitendile kohe kogu ostuhinna. Kui krediidita müügi korral oleks ostuhind olnud väiksem, peab komisjonär tasuma üksnes väiksema hinna.
Propose a changeKui komisjonär sõlmib lepingu komitendi määratud tingimustest soodsamatel tingimustel, lähtutakse komisjonilepingu täitmisel nendest soodsamatest tingimustest.
Propose a change(1) Komisjonär võib ise olla tema poolt müüdava komisjonieseme ostjaks või tema poolt ostetava komisjonieseme müüjaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 623 sätestatut. (2) Kui komisjonär ostab ise tema poolt müüdava komisjonieseme või müüb tema poolt ostetava komisjonieseme, on tal õigus samadel asjaoludel tavaliselt makstavale komisjonitasule ja tavaliselt tekkivate kulude hüvitamisele, samuti on tal käesoleva seaduse §-s 702 sätestatud õigused.
Propose a change(1) Kui komisjoniese müüakse või ostetakse börsil või muul reguleeritud turul, võib komisjonär olla ise tema poolt müüdava eseme ostjaks või tema poolt ostetava eseme müüjaks, kui komitent ei ole määranud teisiti. Kui komisjonär on sellisel juhul ise komisjonieseme ostjaks või müüjaks, piirdub komisjonäri teatamiskohustus (käesoleva seaduse § 624 lõige 2) sellega, et komisjonär peab andma komitendile kinnituse, et ta pidas komisjonieseme ostmisel või müümisel kinni tehingu tegemise ajal kehtinud börsi- või turuhinnast. (2) Noteeritud börsi- või turuhinnaga esemete müümise või ostmise korral ei või komisjonär, kui ta ise on müüjaks või ostjaks, arvestada komitendile ebasoodsamat hinda kui ametlikult fikseeritud börsi- või turuhind. (3) Kui komisjonär oleks oma kohustuste vajaliku hoolega täitmise korral võinud komisjonieseme osta või müüa soodsamalt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hinnaga, peab ta arvestama komitendile soodsama hinna. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatust komitendi kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Propose a change(1) Kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudusest müüjale teatada. (2) Kui komitendi poolt komisjonärile müümiseks antud komisjoniese on üleandmise ajal puudusega ja see on väliselt arusaadav, peab komisjonär hoolitsema eseme säilitamise ja puuduse olemasolu tõendatavuse eest ning teatama puudusest viivitamata komitendile. Komisjonär peab samuti tegema enda poolt võimaliku, et komitent ei kaotaks võimalikke vedaja vastu suunatud nõudeid komisjonieseme kahjustumise korral vedamise ajal. Nende kohustuste rikkumise korral peab komisjonär hüvitama sellest komitendile tekkinud kahju. (3) Kui komisjoniese on kiiresti riknev või võib muul põhjusel karta eseme väärtuse vähenemist ning komitendilt juhiste saamiseks ei ole aega või komitent viivitab juhiste andmisega, võib komisjonär müüa komisjonieseme komitendi arvel vastavalt käesoleva seaduse §-s 125 sätestatule. Asjaoludest tulenevalt võib komisjonär olla komisjonieseme müümiseks kohustatud.
Propose a change(1) Komisjonär vastutab talle üleantud komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustumise eest, välja arvatud juhul, kui kaotsiminek või kahjustumine ei toimunud tema süül. (2) Komisjonär on kohustatud kindlustama komisjonieseme üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud, või kui ta on selleks saanud komitendilt juhise. Komisjonieseme kindlustamine toimub komitendi arvel.
Propose a change(1) Komisjonär vastutab tema poolt komitendi arvel sõlmitud lepingust tulenevate kolmanda isiku kohustuste täitmise eest, kui: 1) selles on komisjonilepinguga eraldi kokku lepitud; 2) vastutus tuleneb oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva komisjonäri tegevuskohajärgsest tavast; 3) ta ei avalda komitendile koos tehingu tegemise teatega kolmanda isiku nime, kellega ta tehingu tegi. (2) Komisjonär vastutab kolmanda isiku kohustuse täitmise eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul samal viisil nagu kolmas isik.
Propose a change(1) Kui komisjonitasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalik tavaline komisjonitasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu. Kui komisjonär vastutab käesoleva seaduse § 700 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul kolmanda isiku kohustuse täitmise eest, võib ta selle eest nõuda täiendavat mõistlikku tasu (delkreederetasu). (2) Komisjonär võib nõuda komisjonitasu, kui komitendi arvel sõlmitud leping on kolmanda isiku poolt täidetud või kui leping jäi täitmata komitendist tuleneva asjaolu tõttu. Kui leping jäi täitmata muul põhjusel, ei või komisjonär nõuda komisjonitasu, kuid võib oma tegevuse eest nõuda vastavalt asjaoludele mõistlike kulude hüvitamist.
Propose a change(1) Komisjonäril on pandiõigus tema valduses olevale komisjoniesemele, muu hulgas, kui valdus tuleneb konossemendist, laokirjast või muust käsutusõigust andvast dokumendist, järgmiste nõuete tagamiseks: 1) komisjoniesemele tehtud kulutuste hüvitamise nõue; 2) komisjonitasu maksmise nõue; 3) komisjonieseme omandamiseks komitendi nõusolekul tehtud ettemaksete hüvitamise nõue; 4) komisjonäri poolt komisjonieseme suhtes komitendi nõusolekul võetud kohustustest vabastamise nõue. (2) Pandiõigus ja sellest tulenevad õigused kuuluvad komisjonärile ka siis, kui komisjoniese kuulub talle või kui ta oli ise eseme ostjaks või müüjaks. (3) Komitendi pankroti väljakuulutamise või tema vastu täitemenetluse algatamise korral võib komisjonär käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded rahuldada komisjonilepingu täitmisel saadud raha arvel enne komitenti ja tema võlausaldajaid.
Propose a change(1) Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. (2) Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse makseinstrumendi abil.
Propose a changeMaksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile.
Propose a change(1) Maksekäsundi aktseptinud käsundisaaja kohustub täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga. (2) Kui maksekäsund on väljastatud dokumendina, peab käsundisaaja täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse üksnes juhul, kui dokument talle üle antakse. (3) Käsundisaaja ei ole kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik. Maksekäsundi täitmisel vabaneb käsundisaaja täitmise ulatuses siiski oma kohustusest.
Propose a change(1) Kui maksekäsundi järgi soodustatud isik saab teada, et käsundisaaja keeldub maksekäsundi aktseptimisest või sellest tuleneva kohustuse täitmisest, peab maksekäsundi järgi soodustatud isik sellest käsundiandjale viivitamata teatama. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise korral võib käsundiandja nõuda maksekäsundi järgi soodustatud isikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Propose a changeKuni käsundisaaja ei ole maksekäsundit aktseptinud või maksekäsundist tulenevat kohustust täitnud, võib käsundiandja maksekäsundi tagasi võtta, isegi kui ta rikub sellega oma kohustusi maksekäsundi järgi soodustatud isiku suhtes. Maksekäsundi tagasivõtmiseks peab käsundiandja teatama sellest käsundisaajale.
Propose a changeMaksekäsund ei lõpe käsundiandja, käsundisaaja ega maksekäsundi järgi soodustatud isiku surmaga ega pankroti väljakuulutamisega.
Propose a change(1) Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. (2) Makseteenuse lepingu võib sõlmida ka ühekordse maksejuhise täitmiseks (edaspidi ühekordne makseteenuse leping). (3) Makseteenuse leping võib sisaldada ka maksekonto avamise kohustust, selle pidamise tingimusi ja muude makseteenuste osutamise kohustust. (4) Maksekonto on makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto. (5) Maksja käesoleva jao tähenduses on isik, kellele on avatud maksekonto ja kes annab maksejuhise maksekonto debiteerimiseks, või kui maksekontot ei ole, isik, kes annab maksejuhise. Saaja käesoleva jao tähenduses on isik, kes on maksejuhise kohaselt soodustatud isik. (6) Maksetehing on maksja, maksja nimel või makse saaja algatatud rahaliste vahendite sissemakse, ülekandmine või väljamaksmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. (7) Maksejuhis on igasugune maksetehingu tegemise korraldus, mille maksja annab makseteenuse pakkujale. Maksejuhise võib anda ka saaja kaudu. (8) Makseinstrument on makseteenuse pakkuja ja tema kliendi vahel kokkulepitud isikustatud vahend või toimingute kogum, mida makseteenuse pakkuja klient kasutab maksejuhise algatamiseks. (8¹) Käesolevas seaduses nimetatud kaardipõhine makseinstrument on makseinstrument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.05.2015, lk 1–15) artikli 2 punkti 20 tähenduses. (8²) Rahalised vahendid on pangatähed ja mündid, elektroonilisel kujul edastatav raha ja e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses. (9) Makseteenuse pakkuja võib maksejuhise täitmisel kasutada maksevahendaja abi. Maksevahendaja on isik, kes osaleb makse tegemisel kokkuleppel maksja makseteenuse pakkujaga või saaja makseteenuse pakkujaga ja kes ei ole maksja ega saaja. (10) Arvelduspäev on päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja makseteenuse pakkuja, sealhulgas maksevahendaja, on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud. (11) Väärtuspäev on päev, mil makseteenuse pakkuja debiteerib maksja kontot või krediteerib saaja kontot ja mis on aluseks kontol oleva rahasumma intressi arvutamisel. (12) Kordumatu tunnus on makseteenuse pakkuja poolt kliendile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mille klient esitab teise makseteenuse pakkuja kliendi või tema maksetehingus kasutatava maksekonto üheseks kindlakstegemiseks. Kordumatuks tunnuseks võib olla maksekonto number. (12¹) Autentimine on automaatne toiming, mis võimaldab makseteenuse pakkujal tuvastada kliendi isikusamasuse või konkreetse makseinstrumendi kasutamise õiguse kehtivuse, sealhulgas isikustatud turvaelementide kasutamise. (12²) Kliendi tugev autentimine on autentimine, mis põhineb vähemalt kahe teineteisest sõltumatult toimiva ja autentimisandmete konfidentsiaalsust tagava turvaelemendi kasutamisel, mida teab või omab üksnes klient või mida saab omistada üksnes talle. (12³) Isikustatud turvaelement on isikuga seostatud autentimist võimaldav komponent. (13) Kehtetu (14) Aluskurss on vahetuskurss, mille alusel arvutatakse valuutavahetuskurss ja mille makseteenuse pakkuja teeb kättesaadavaks või mis pärineb avalikkusele kättesaadavast allikast. (15) Alusintressimäär on intressimäär, mille alusel arvutatakse kasutatav intressimäär ja mis pärineb avalikkusele kättesaadavast allikast. (15¹) Maksekontoga seotud põhimakseteenused (edaspidi põhimakseteenused) on tarbijale makseteenuse lepingu alusel pakutavad järgmised makseteenused: 1) makseteenused, mis võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks; 2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud makseteenused; 3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenused, mida pakutakse Euroopa Liidus krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või sularaha- või makseautomaadis krediidiasutuse lahtiolekuajal või väljaspool lahtiolekuaega; 4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud makseteenus Euroopa Liidu piires; 5) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud makseteenus Euroopa Liidu piires, sealhulgas maksed internetis; 6) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud makseteenused Euroopa Liidu piires, mida saab algatada sularaha- või makseautomaadist, krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või krediidiasutuse internetirakenduse kaudu. (15²) Maksekontoga seotud makseteenuse üleviimine (edaspidi makseteenuse üleviimine) on tarbija käsundiga antava juhise alusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud makseteenuste, sealhulgas maksekontole laekumiste kohta teabe edastamine teisele makseteenuse pakkujale, või tarbija positiivse maksekonto jäägi ülekandmine tema teise makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole koos lepingu ülesütlemisega või ilma selleta. (15³) Uus makseteenuse pakkuja on makseteenuse üleviimise algataja, kellele tarbija annab makseteenuse üleviimise kohta käsundi ja kellele endine makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse üleviimiseks vajaliku teabe. (15⁴) Endine makseteenuse pakkuja on makseteenuse pakkuja, kes edastab uuele makseteenuse pakkujale makseteenuse üleviimiseks vajaliku teabe ja teeb tarbija juhises määratud toimingud. (16) Arveldused Eesti Pangas ja Eesti Pangaga toimuvad Eesti Panga seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel. (17) Eesti Pank ./dyn=120062026018&id=13312807 võib kehtestada täpsemad nõuded krediidiasutuste ning muude finantseerimisasutuste poolt maksekontode pidamise ja maksete arveldamise kohta. (18) Käesolevat jagu kohaldatakse ka e-raha abil teostatavatele maksetehingutele ja nendega seotud lepingutele, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. (19) Käesolevat jagu ei kohaldata maksetehingutele, mis tehakse maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud arveldussüsteemide vahendusel. (20) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata rahaülekannetele, kui ülekande algataja ja ülekande saaja on krediidiasutus.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. (2) Kui seadusest ei tulene teisiti, kohustub krediidiasutus osutama Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale käesoleva seaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid ja sõlmima tarbija põhjendatud huvi korral põhimakseteenuste osutamiseks makseteenuse lepingu (edaspidi põhimakseteenuse leping). Krediidiasutus peab võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu. (2¹) Põhjendatud huvi tõendamine ei tohi tarbija jaoks olla ebamõistlikult koormav. (3) Krediidiasutus ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu. (4) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda lepingu sõlmimisest keeldumisest, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (5) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alustel. (5¹) Krediidiasutus ei või keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest lähtuvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10 alusel kindlaks määratud riskiisust, kuid võib riskide maandamiseks rakendada eelkõige järgmisi meetmeid: 1) määrata maksekontol olevate rahaliste vahenditega ühes kuus tehtavate maksete maksimumsumma; 2) määrata ühe tehingu maksimumsumma, sealhulgas väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või nendest lepinguriikidest tehtavate tehingute piirsumma; 3) määrata maksekontol hoiustatavate rahaliste vahendite maksimumsumma; 4) keelata sularaha väljavõtmise väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või piirata seda. (5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud meetmeid ei kohaldata rahaülekannetele, millega tasutakse ametiasutusele maksu, trahvi või riigilõivu. (5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud meetmete kohaldamine ei tohi olla sellise ulatuse või iseloomuga, mis muudab tarbijale põhimakseteenuste kasutamise võimatuks või selliseks, mille tõttu ei ole tarbijal ja tema ülalpeetavatel võimalik rahuldada oma elukondlikke vajadusi. (6) Krediidiasutus on kohustatud tarbijat kirjalikult ja tasuta teavitama põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. (7) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral tarbijale esitama käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23–25 nimetatud teabe ning avaldama vastavad kontaktandmed. (8) Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimise eeltingimusena tarbijat kohustada kasutama lisateenuseid või ostma krediidiasutuse aktsiaid, välja arvatud juhul, kui viimane tingimus kehtib kõikide tarbijate kohta. (9) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuseid tarbijale osutama samas ulatuses võrreldes teiste makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenustega. (9¹) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuseid tarbijale osutama vähemalt eurodes. (10) Krediidiasutus ei või piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu. (11) Krediidiasutus peab võimaldama tarbijal maksekontoga seotud põhimakseteenuseid kasutada krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas ja internetirakenduse kaudu selle olemasolu korral. (12) Krediidiasutus peab üldtingimustes või põhimakseteenuse osutamise tüüptingimustes esitama tarbijale tasuta järgmise teabe ja tingimused: 1) isikud, kellel on õigus sõlmida põhimakseteenuse leping, ja lepingu sõlmimise tingimused; 2) maksmisele kuuluvad tasud; 3) käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23–25 nimetatud teave ning vastavad kontaktandmed; 4) teave selle kohta, et lisateenuste omandamine ei ole põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel kohustuslik eeltingimus. (13) Krediidiasutus on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe ja tingimused avaldama oma veebilehel. (14) Käesolevas paragrahvis sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuetele mittevastavust tõendab vaidluse korral krediidiasutus.
Propose a change(1) Kliendil on õigus kasutada makse algatamise teenust ja kontoteabe teenust, sõltumata makse algatamise või kontoteabe teenust osutava makseteenuse pakkuja ja makseteenuse pakkuja, kelle juures kliendil on maksekonto, omavahelisest kokkuleppest käesolevas lõikes nimetatud teenuste osutamise kohta. (2) Makseteenuse pakkuja, kelle juures kliendil on maksekonto, ei või seada piiranguid või muid tingimusi, mis kohtlevad makseteenuse pakkujaid või nende kliente käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisel ebavõrdselt, välja arvatud juhul, kui piirangute seadmine on objektiivselt põhjendatud või tuleneb käesolevast seadusest või muudest õigusaktidest. (3) Makseteenuse pakkuja, kelle juures kliendil on maksekonto, võib keelduda makseteenuse pakkujale, kes osutab makse algatamise või kontoteabe teenust, juurdepääsu andmisest maksekontole objektiivselt põhjendatud kaalutlustel, eelkõige siis, kui juurdepääs on saadud või seda on taotletud autoriseerimata või pettuse teel, sealhulgas makse algatamise teenuse kaudu autoriseerimata või pettuse teel algatatud maksejuhise korral. Makseteenuse pakkuja peab võimaldama maksekontole juurdepääsu kohe, kui juurdepääsu andmisest keeldumise põhjused on ära langenud. (4) Makseteenuse pakkuja teavitab maksjat käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludest võimaluse korral enne maksekontole juurdepääsu andmisest keeldumist ja kohe pärast maksekontole juurdepääsu andmisest keeldumist, välja arvatud juhul, kui maksja teavitamine ei ole turvakaalutlustel või muul seaduses sätestatud juhul lubatud. Makseteenuse pakkuja teavitab järelevalveasutust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolust. (5) Makseteenuse pakkuja, kelle juures kliendil on maksekonto, võimaldab kliendil käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse korral kasutada talle makseteenuse pakkuja poolt kättesaadavaks tehtud autentimise viisi.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse lepingu tingimuste kohta igale kliendile järgmised andmed ja tingimused: 1) makseteenuse pakkuja nimi, tema registrijärgne asukoht ja peakontori aadress ning muu kliendi ja makseteenuse pakkuja vahelistes suhetes oluline aadress ning vajaduse korral tema agendi või filiaali aadress, kui see asub Eestis; 2) makseteenuse pakkuja järelevalveasutuse nimetus ja kontaktandmed ning viide makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 105 nimetatud nimekirjale, kuhu makseteenuse pakkuja on kantud; 3) makseteenuse pakkuja poolt osutatavate makseteenuste kirjeldus; 4) makseteenuse pakkuja kliendi poolt esitatav maksejuhise korrektseks täitmiseks vajalik teave või kordumatu tunnus; 5) maksetehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andmise ning maksejuhise tagasivõtmise viis ja kord käesoleva seaduse §-de 724¹ ja 726 kohaselt; 6) maksejuhise kättesaamise aeg käesoleva seaduse § 724² kohaselt; 7) maksejuhise täitmise maksimaalne tähtaeg; 8) teave võimaluse kohta kokku leppida makseinstrumendi kaudu tehtavate tehingute kululimiitides vastavalt käesoleva seaduse § 733¹¹ lõikes 2 sätestatule; 8¹) ühismärgistusega kaardipõhise makseinstrumendi korral kliendi õigused tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 artikli 8 lõikest 2; 9) makseteenuse pakkuja kliendi makstavad tasud, sealhulgas teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viisi ja sagedusega seotud tasud, ning kui see on asjakohane, siis teave selliste tasude kujunemise ja tasu suuruse jaotuse kohta; 10) kohaldatavuse korral kasutatavad intressimäärad ja vahetuskursid või kui kasutatakse alusintressimäära või -kurssi, tegeliku intressi arvutamise meetod, kuupäev ja indeks või baas, mida kasutatakse alusintressimäära või -kursi määramiseks; 11) käesoleva seaduse alusel esitatava teabe esitamise viis ja sagedus, kohaldatavuse korral poolte kokkuleppel kasutatavad sidevahendid, sealhulgas tehnilised nõuded makseteenuse pakkuja kliendi sidevahenditele; 12) teave keele või keelte kohta, milles toimub pooltevaheline suhtlemine; 13) teave käesolevas lõikes ning käesoleva seaduse §-s 727 sätestatud teabe saamise õiguse, sageduse ja viisi kohta; 14) kohaldatavuse korral makseinstrumendi turvalisuse nõuete täitmise kirjeldus ja makseteenuse pakkuja teavitamise viis käesoleva seaduse § 733¹⁰ punkti 2 kohase nõude täitmiseks; 14¹) makseteenuse osutamisega seotud andmete väärkasutamisest või pettusest või selle toimumise võimalikust ohust teavitamise kord; 15) makseinstrumendi blokeerimise tingimused tulenevalt käesoleva seaduse § 733¹¹ lõigetest 3 ja 4; 16) teave kliendi vastutuse kohta tulenevalt käesoleva seaduse §-st 733⁸, mis peab sisaldama informatsiooni ka vastutuse summalise piirmäära kohta; 17) teave teavitamiskohustuse ja selle täitmise tähtaja kohta seoses autoriseerimata maksetehingutega või valesti täidetud maksetega tulenevalt käesoleva seaduse §-st 733⁷; 18) teave makseteenuse pakkuja vastutuse kohta seoses täitmata või valesti täidetud maksetega tulenevalt käesoleva seaduse §-st 733³; 19) ülekantava summa tagasimaksmise tingimused saaja poolt või tema kaudu algatatud maksete puhul tulenevalt käesoleva seaduse §-st 733⁶; 20) teave käesoleva seaduse §-s 719¹ sätestatud makseteenuse lepingu tingimuste muutmise korra kohta; 21) makseteenuse lepingu kestus; 22) teave makseteenuse pakkuja kliendi õiguse kohta lõpetada leping käesoleva seaduse § 720 kohaselt; 23) makseteenuse lepingu suhtes kohaldatavat õiguste ja vaidluste lahendamise korda käsitlevad tingimused; 24) teave vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ning vastavad kontaktandmed; 25) Finantsinspektsiooni kontaktandmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokkulepitud keeles. (3) Teave loetakse esitatuks ka makseteenuse lepingu kavandi edastamisega, kui selles sisaldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave. (4) Makseteenuse pakkuja on igal ajal makseteenuse lepingu kehtivuse ajal kohustatud makseteenuse pakkuja kliendi nõudmisel esitama teabe makseteenuse lepingu tingimuste kohta ja muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe tasuta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile tasuta mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist. Makseteenuse pakkuja peab täitma käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud kohustuse kohe pärast lepingu sõlmimist, kui leping on sõlmitud kliendi algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva lõike esimesele lausele. (6) Makseteenuse lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut. (7) Makseteenuse pakkuja teeb kliendile kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 106 lõikes 1 nimetatud Euroopa Komisjoni koostatud tarbija õiguste infolehe. Makseteenuse pakkuja teeb infolehe kliendile hõlpsasti ja tasuta kättesaadavaks oma veebilehel ning makseteenuse pakkuja ruumides paberkandjal ühe kuu jooksul infolehe väljaandmisest arvates. (8) Puudega kliendi jaoks tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud infoleht kättesaadavaks kliendi jaoks sobivas formaadis, arvestades kliendi puuet. (9) Makseteenuse pakkuja tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud infolehe teeb kliendile kättesaadavaks ka makseteenuse pakkuja agent.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja teeb ühekordse makseteenuse lepingu kohta igale kliendile kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe: 1) makseteenuse pakkuja kliendi poolt esitatav maksejuhise korrektseks täitmiseks vajalik teave või kordumatu tunnus; 2) maksejuhise täitmise maksimaalne tähtaeg; 3) makseteenuse pakkuja kliendi poolt maksmisele kuuluvad tasud ja kohaldatavuse korral andmed tasude kujunemise aluste või nende jaotuse kohta; 4) kohaldatavuse korral kasutatav vahetus- või aluskurss. (2) Kohaldatavuse korral teeb makseteenuse pakkuja seoses ühekordse makseteenuse lepinguga kättesaadavaks käesoleva seaduse § 711 lõikes 1 nimetatud ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mis tahes muu asjakohase teabe. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendi nõudmisel talle paberkandjal või muul püsival andmekandjal enne lepingu sõlmimist tasuta. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokku lepitud keeles. Käesolevas paragrahvis nimetatud teabe esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 711 lõikes 3 ja lõike 5 teises lauses sätestatut. (4) Kui ühekordse makseteenuse lepingu alusel esitatakse maksejuhis makseteenuse lepingu alusel väljastatud makseinstrumendiga, ei pea makseteenuse pakkuja esitama ega tegema kättesaadavaks teavet, mis on tema kliendile teise makseteenuse pakkujaga sõlmitud makseteenuse lepingu alusel juba esitatud või mis esitatakse talle tulevikus vastavalt sellele makseteenuse lepingule. (5) Ühekordse makseteenuse lepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut. (6) Makse algatamise teenust osutav makseteenuse pakkuja teeb enne makse algatamist maksjale kättesaadavaks järgmise teabe: 1) makseteenuse pakkuja nimi, tema registrijärgne asukoht ja peakontori aadress ning vajaduse korral tema agendi või filiaali aadress, kui see asub Eestis, ning kontaktandmed; 2) makseteenuse pakkuja järelevalveasutuse nimetus ja kontaktandmed. (7) Käesoleva seaduse § 711 lõigetes 7–9 sätestatu kohaselt teeb makseteenuse pakkuja kliendile kättesaadavaks käesoleva seaduse § 711 lõikes 7 nimetatud tarbija õiguste infolehe. (8) Kontoteabe teenust osutav makseteenuse pakkuja teeb enne kontoteabe teenuse osutamist kliendile kättesaadavaks teabe makseteenuse lepingu tingimuste kohta, kui selline teave on makseteenuse lepingu konteksti arvestades asjakohane. (9) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 4 lõike 1 punktis 14 nimetatud teenuse osutamisel tuleb teha kliendile kättesaadavaks teave teenusega seotud tasude ja vahetuskursi kohta enne ja pärast teenuse osutamist.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja võib nõuda tasu teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise eest poolte kokkuleppel üksnes juhul, kui teavet nõuab makseteenuse pakkuja klient ja makseteenuse pakkuja: 1) annab seda kokkuleppe kohaselt sagedamini, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-des 711¹, 727 ja 727¹; 2) annab teavet, mis ei ole käesoleva seaduse §-des 711, 711¹, 727 ja 727¹ sätestatud, või 3) annab teavet viisil, milles ei ole makseteenuse lepingus kokku lepitud. (2) Tasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe eest peab olema asjakohane ja vastama makseteenuse pakkuja tegelikele kuludele.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja peab mõistliku aja jooksul enne makseteenuse lepingu sõlmimist esitama tarbijale makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 91¹ lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelul põhineva hinnakirja (edaspidi hinnakiri). Makseteenuse pakkuja peab hinnakirja tarbijale esitama paberkandjal või muul püsival andmekandjal. See ei mõjuta käesoleva seaduse §-des 403¹ ja 407 ning § 711 lõike 1 punktides 9, 10 ja 20 sätestatut. (2) Hinnakiri peab: 1) olema lühike ja eraldiseisev dokument; 2) olema esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval viisil, kasutades loetavas suuruses tähemärke; 3) olema sama arusaadav mustvalgelt trükituna või kopeerituna, kui see on algselt koostatud värviliselt; 4) olema koostatud eesti keeles või kokkuleppel tarbijaga muus keeles; 5) olema täpne ja mitteeksitav ning väljendatud maksekonto vääringus või kokkuleppel tarbijaga mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) vääringus; 6) sisaldama esimese lehekülje ülaosas tüüpiliste makseteenuste hinnakirjade ühise sümboli kõrval pealkirja „Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri”; 7) sisaldama selgitust selle kohta, et hinnakiri sisaldab teavet ainult kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud makseteenuste tasude kohta ning et täielik teave makseteenuste lepingute kohta, sealhulgas lepingueelne teave, esitatakse muudes dokumentides. (3) Makseteenuse pakkuja koostab ja teeb tarbijale kättesaadavaks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 91¹ lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelul põhineva sõnastiku (edaspidi sõnastik). Sõnastikus sisalduvad mõisted ei tohi olla eksitavad ning peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt. (4) Makseteenuse pakkuja peab hinnakirja ja sõnastiku: 1) avaldama oma veebilehel ja tegema kättesaadavaks klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas; 2) tarbija nõudmisel esitama paberkandjal või muul püsival andmekandjal tasuta. (5) Makseteenuse pakkuja peab tarbijale esitatavas maksekontoga seotud makseteenuse lepingus ning äri- ja turundusteabes kohaldatavuse korral kasutama sõnastiku mõisteid. (6) Makseteenuse pakkuja võib tarbijale esitatavas maksekontoga seotud makseteenuse lepingus, äri- ja turundusteabes ning hinnakirjas makseteenuse tähistamiseks kasutada sõnastiku mõiste järel kaubamärgi tähist tingimusel, et on selge, milline kaubamärgi tähis vastab konkreetsele sõnastiku mõistele. (7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib hinnakirja andmekoosseisu ja selle vormilisi nõudeid määrusega täpsustada.
Propose a change(1) Kui krediidiasutus võtab tarbijalt käesoleva seaduse § 709 lõike 15¹ punktides 1–3 ja 5 nimetatud põhimakseteenuste eest tasu, peab tasu olema mõistlik ning selle määramisel võetakse arvesse: 1) Eesti elanike sissetuleku taset; 2) krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis. (2) Põhimakseteenuse lepingust tulenevate tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud peavad olema mõistlikud ning nende määramisel tuleb võtta arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. (3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasude määramise aluseid määrusega täpsustada.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse üleviimise tingimuste kohta igale tarbijale kättesaadavaks järgmise teabe: 1) käesoleva seaduse §-des 721¹–721³ nimetatud endise ja uue makseteenuse pakkuja kohustused; 2) vastavate kohustuste täitmise tähtaeg; 3) juhul kui tasu võetakse, siis kohaldatavad tasud; 4) informatsioon selle kohta, millise teabe esitamist võidakse tarbijalt nõuda; 5) käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23 ja 24 nimetatud andmed ja tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada tarbijale tasuta klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas ja veebilehel ning tarbija nõudmisel paberkandjal või muul püsival andmekandjal.
Propose a change(1) Kui makseteenuse pakkuja pakub koos makseteenuse lepinguga kindlustuslepingut või üht või mitut krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenust, mis ei ole seotud maksekontoga, peab makseteenuse pakkuja tarbijale esitama järgmise teabe: 1) kas makseteenuse lepingut on võimalik eraldi sõlmida; 2) juhul kui makseteenuse lepingut on võimalik eraldi sõlmida, siis iga lepingu või teenusega seotud tasud ja kogukulu. (2) Kui makseteenust pakutakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab makseteenuse pakkuja esitama tarbijale hinnakirjas järgmise teabe: 1) kõigi pakutavate teenuste eest makstavad tasud kokku; 2) kõigi pakutavate teenuste loetelu; 3) kokkulepitud teenuste maht, sealhulgas maksete arv ja selle ületamise korral tarbijalt võetav lisatasu.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kontol olevate rahaliste vahendite, sealhulgas hoiuste või muu samalaadse rahalise nõude (edaspidi käesolevas paragrahvis rahalised nõuded) koormamisel asjaõigusseaduse §-s 314¹ nimetatud finantstagatisega on makseteenuse pakkuja või muu seaduses sätestatud kontopidaja kohustatud kontol olevate rahaliste vahendite üle arvestust pidama selliselt, et finantstagatise esemeks olevad rahalised nõuded on eraldatud muudest pantija arvel hoitavatest rahalistest vahenditest. (2) Makseteenuse pakkuja või muu seaduses sätestatud kontopidaja on kohustatud: 1) alates kuupäevast, mil jõustub pantija poolt makseteenuse pakkujale või muule seaduses sätestatud kontopidajale teatavaks tehtud pandipidajale antud tagasivõtmatu õigus finantstagatisega koormatud rahalisi nõudeid käsutada, täitma üksnes pandipidaja korraldusi finantstagatisega koormatud rahaliste nõuete osas vastava konto debiteerimiseks; 2) kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuupäevani täitma pantija ja pandipidaja ühiseid korraldusi finantstagatisega koormatud rahaliste nõuete osas vastava konto debiteerimiseks.
Propose a change(1) Konto krediteerimine on kontole kande tegemine, mis suurendab makseteenuse pakkuja kohustusi kliendi ees või vähendab kliendi kohustusi makseteenuse pakkuja ees. Makseteenuse pakkuja kliendi konto loetakse krediteerituks, kui makseteenuse pakkuja on teinud krediteeriva kande kliendi kontole. (2) Konto debiteerimine on kande tegemine kontole, mis vähendab makseteenuse pakkuja kohustusi kliendi ees või suurendab kliendi kohustusi makseteenuse pakkuja ees. Makseteenuse pakkuja kliendi konto loetakse debiteerituks, kui makseteenuse pakkuja on teinud debiteeriva kande kliendi kontole. (3) Makseteenuse pakkuja võib kliendi kontot debiteerida: 1) kliendi juhise alusel; 2) kolmanda isiku nõudmisel makseteenuse lepingus ettenähtud tingimustel; 3) muul seaduses sätestatud juhul. (4) Tasaarvestuse korras võib makseteenuse pakkuja kliendi kontot debiteerida üksnes makseteenuse lepingust tulenevate nõuete tasaarvestamiseks, muu hulgas makseteenuse pakkujale arvelduste eest makstava tasu nõude tasaarvestamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata maksesüsteemidele, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemidele.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja peab pidama kliendi konto krediteerimiste ja debiteerimiste kohta arvestust. (2) Makseteenuse pakkuja klient võib igal ajal nõuda omal kulul teavet konto seisu ning krediteerimise ja debiteerimise asjaolude kohta. (3) Makseteenuse pakkuja edastab kliendile kokkulepitud ajavahemike järel kontoväljavõtte. Makseteenuse pakkuja ei või nõuda kliendilt tasu käesolevas lõikes nimetatud kontoväljavõtte ega selle edastamise eest. Muu kokkuleppe puudumisel edastatakse kontoväljavõte kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks. (4) Oma kontol tehtud eksliku kande avastamisel peab klient sellest makseteenuse pakkujale viivitamata teatama.
Propose a change–
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja kliendi kontol oleva raha eest maksab makseteenuse pakkuja kliendile intressi. Intressi arvutatakse aasta alusel ja intress kantakse kliendi kontole vähemalt kord aastas. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressi määra ei ole lepinguga ette nähtud, on selleks intressimäär, mida krediidiasutused maksavad tavaliselt tähtajatute (nõudmiseni) hoiuste eest.
Propose a change(1) Poolte kokkuleppel võib kliendilt nõuda konto hooldus- ja teenindustasu. Tasu peab olema asjakohane ja vastama makseteenuse pakkuja tegelikele kuludele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata väärtpaberikonto kohta.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja peab tarbijale vähemalt kord aastas ja tasuta esitama ülevaate kõigi makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 91¹ lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelus sisalduvate makseteenuste eest tarbijalt võetud tasude kohta (edaspidi makstud tasude ülevaade) ja kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 407 ja 717 nimetatud intressimäärade kohta. See ei mõjuta käesoleva seaduse §-des 407 ja 727 sätestatut. (2) Makseteenuse pakkuja peab tarbijaga kokku leppima makstud tasude ülevaate esitamiseks kasutatavas sidevahendis ja tarbija nõudmisel esitama selle paberkandjal või muul püsival andmekandjal. (3) Makseteenuse pakkuja peab makstud tasude ülevaates vastava ajavahemiku kohta esitama vähemalt järgmise teabe: 1) iga makseteenuse maksumus ja makseteenuse kasutamise kordade arv; 2) iga makseteenuse eest makstud tasude kogusumma; 3) kohaldatavuse korral arvelduskrediidilepingu intressimäär ja arvelduskrediidi kasutamise eest nõutud intressi kogusumma; 4) kohaldatavuse korral tähtajatute (nõudmiseni) hoiuste summalt makstav intressimäär ja teenitud intressi kogusumma; 5) kõigi makseteenuste eest kokku makstud tasude kogusumma. (4) Kui makseteenust pakutakse vastavalt käesoleva seaduse § 711⁶ lõikele 1, peab makseteenuse pakkuja makstud tasude ülevaates vastava ajavahemiku kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitama tarbijale vähemalt järgmise teabe: 1) kõigi pakutud teenuste kogukulu; 2) mitu korda kõigi koos pakutavate teenuste põhist tasu tarbijalt võeti; 3) kokkulepitud teenuste mahu, sealhulgas maksete arvu ületamise korral tarbijalt võetud lisatasu kokku. (5) Makstud tasude ülevaade peab: 1) olema esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval viisil, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke; 2) olema täpne ja mitteeksitav ning väljendatud maksekonto vääringus või tarbija ja makseteenuse pakkuja kokkuleppel mõne muu lepinguriigi vääringus; 3) sisaldama esimese lehekülje ülaosas makstud tasude ülevaate ühise sümboli kõrval pealkirja „Makseteenuste eest makstud tasude ülevaade”; 4) olema koostatud eesti keeles või tarbija ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud muus keeles. (6) Makseteenuse pakkuja võib tarbijale esitatavas makstud tasude ülevaates makseteenuste tähistamiseks kasutada sõnastiku mõiste järel kaubamärgi tähist tingimusel, et on selge, milline kaubamärgi tähis vastab konkreetsele sõnastiku mõistele. (7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib makstud tasude ülevaate andmekoosseisu ja selle vormilisi nõudeid määrusega täpsustada.
Propose a change(1) Makseteenuse pakkuja ja maksevahendaja peavad nii makseteenuse lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud suhtest kliendiga, muu hulgas andmeid kliendi, tema konto ja maksetehingute kohta, välja arvatud juhul, kui õigusaktidest tuleneb õigus või kohustus andmeid avaldada. (2) Makseteenuse pakkujal ei ole saladuse hoidmise kohustust ulatuses, milles tema klient on andmete avaldamisega kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud.
Propose a change