(1) Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
(2) Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
(3) Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
(4) Krediidiandja võib lepingu üles öelda juhul, kui krediidiandja ei saanud tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata, sest tarbija jättis teadlikult esitamata käesoleva seaduse §-s 403⁴ nimetatud teabe või võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Käesoleva lõike kohasele tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 sätestatut.
(1) Enne viivituses oleva krediidilepingu suhtes kohtu- või täitemenetluse toimingute alustamist, peab krediidiandja vähemalt hindama ja asjakohasel juhul tarbijale pakkuma üheselt mõistetavate väljenditega võimalust kohtuväliselt nõue ümber kujundada või muul kujul osaliselt või täielikult refinantseerida (edaspidi võla ümberkujundamine). Sealjuures võib krediidiandja arvesse võtta tarbija varasemaid reageerimisi meeldetuletustele seoses viivituses oleva krediidilepinguga. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista võla ümberkujundamise pakkumist ka muudel juhtudel.
(2) Krediidiandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise käigus ja asjakohasel juhul ka vastava võimaluse väljapakkumise korral võtma võla ümberkujundamisel arvesse tarbija olukorda, tema õigusi ja huve ning krediidiandja võib rakendada võla ümberkujundamist juhul, kui tema hinnangu kohaselt suudab tarbija tõenäoliselt oma kohustused täita.
(3) Krediidiandja võib võla ümberkujundamiseks muu hulgas teha ettepaneku:
1) krediidilepingu tähtaja pikendamiseks;
2) tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks;
3) krediidilepingu liigi muutmiseks;
4) nõudest osaliselt loobumiseks või erinevatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete summeerimiseks;
5) intressimäära muutmiseks;
6) vääringu konverteerimiseks.
(4) Kui seoses võla ümberkujundamisega muudetakse ühe või mitme krediidilepingu kehtivaid tingimusi muu kui tähtaja pikendamise tingimuse osas, näidatakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppes refinantseeritava krediidi põhisumma ning intresside, viiviste ja muude krediidi kasutamise tasude suurused. Tarbija nõudmisel peab krediidiandja edastama talle ka teabe iga esialgse krediidisumma kohta ning intresside, viiviste ja muude krediidi kasutamise tasude arvestuse. Krediidilepingu tingimuste muutmise kokkulepe, mis ei vasta käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule, on tühine.
(1) Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, võib krediidiandja tarbijakrediidilepingust, mille esemeks on tagasimaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
(2) Kehtetu
(1) Krediidivahendaja annab tarbijale enne krediidivahenduslepingu sõlmimist teada:
1) krediidivahendaja volituste ulatuse, eelkõige, kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt;
2) krediidivahenduse eest makstava tasu suuruse, kui see tuleb tasuda tarbijal.
(1¹) Elamukinnisvaraga seotud krediidi vahendamise korral esitab krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul enne käesoleva seaduse §-s 401¹ sätestatud toimingute tegemist püsival andmekandjal vähemalt järgmise teabe:
1) krediidivahendaja nimi ja aadress;
2) selle registri nimetus, millesse krediidivahendaja on kantud, asjakohasel juhul registreerimisnumber ja võimalused registreerimise kontrollimiseks;
3) teave selle kohta, kas krediidivahendaja on seotud ühe krediidiandjaga (krediidiagent) või mitme krediidiandjaga või kas krediidivahendaja tegutseb ainult ühe või mitme krediidiandja heaks ning sellisel juhul selle krediidiandja nimi, kelle vahendajana ta tegutseb;
4) teave selle kohta, kas krediidivahendaja osutab nõustamisteenust;
5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teabe või krediidivahenduse eest tarbija poolt makstava tasu arvutamise meetod, kui tasu suurust ei ole võimalik välja tuua;
6) krediidivahendaja kohta kaebuste esitamise sisemine kord, mida võivad kasutada tarbija ja muud huvitatud isikud, ning asjakohasel juhul võimalused vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse kasutamiseks;
7) krediidiandja või kolmandate isikute poolt krediidivahendajale tarbijakrediidilepinguga seotud teenuste eest makstavate vahendustasude või muude hüvede olemasolu ja nende suurus, kui see on teada.
(1²) Krediidivahendaja, kes ei ole krediidiagent krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 21 tähenduses, kuid kes saab vahendustasu ühelt või mitmelt krediidiandjalt, esitab elamukinnisvaraga seotud krediidi vahendamise korral tarbija nõudmisel teabe selliste vahendustasude suuruse kohta, mida maksavad eri krediidiandjad, kellega krediidilepingu sõlmimist tarbijale pakutakse. Tarbijat teavitatakse sellest, et tal on õigus sellist teavet nõuda.
(1³) Kui krediidivahendaja küsib tarbijalt tasu ja saab samal ajal krediidiandjalt või kolmandalt isikult vahendustasu, selgitab krediidivahendaja elamukinnisvaraga seotud krediidi vahendamise korral tarbijale, kas vahendustasu võetakse tarbijalt küsitava tasu suuruse määramisel osaliselt või täielikult arvesse.
(1⁴) Krediidivahendaja võib teha teatavaks, et ta on sõltumatu, kui ta täidab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 51 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõudeid.
(1⁵) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 7 nimetatud kulude suurus ei ole teabe esitamise ajal teada, teatab krediidivahendaja tarbijale, et tasude tegelik suurus tehakse teatavaks hiljem Euroopa standardinfo teabelehel.
(2) Krediidivahendaja teavitab krediidiandjat tarbija poolt krediidivahendajale makstavast tasust selliselt, et krediidiandja saaks seda krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta.
(1) Krediidivahendusleping tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui tarbija esitab avalduse tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmiseks käesoleva seaduse § 404 lõike 1 tähenduses.
(1¹) Krediidivahenduslepingus tuleb märkida:
1) krediidivahendaja volituste ulatus, eelkõige, kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt;
2) tarbija poolt krediidivahendajale makstava tasu suurus;
3) asjaolu, kas krediidivahendaja on tasu kokku leppinud ka krediidiandjaga ja selle tasu suurus.
(1²) Elamukinnisvaraga seotud krediidi vahendamise lepingus tuleb märkida käesoleva seaduse § 417¹ lõikes 1² nimetatud teave.
(2) Krediidivahendusleping ja taotlus krediidi saamiseks ei või sisalduda ühes dokumendis.
(3) Krediidivahendaja peab tarbijale väljastama lepingudokumendi koopia.
(4) Krediidivahendusleping, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 1¹ punktis 2 või 3, lõikes 1² või lõikes 2 sätestatud nõuetele, on tühine.
(1) Tarbija peab maksma krediidivahendajale tasu üksnes juhul, kui tarbijale antakse krediiti vahendaja tegevuse tulemusena ja tarbija ei saa tarbijakrediidilepingust enam vastavalt käesoleva seaduse §-le 409 taganeda.
(2) Kui krediit võetakse krediidivahendaja teadmisel mõne teise krediidi ennetähtaegseks tagasimaksmiseks, on krediidivahendajal õigus tasule üksnes juhul, kui krediidi kulukuse määr või krediidi kulukuse esialgne määr ei suurene. Tagasimakstava krediidi puhul krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel ei võeta arvesse tagasimakstava krediidi võimalikke vahenduskulusid.
(3) Krediidivahendaja ei tohi krediidi vahendamise või tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamisega seotud teenuste eest nõuda muud kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tasu ning kokkuleppel tarbijaga vahendaja poolt kantud vajalike kulude hüvitamist.
§ 419¹. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral
(1) Nõustamisteenus on tarbijale elamukinnisvaraga seotud krediidi pakkumisel sõltumatu ja isikustatud soovituse andmine ühe või enama elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi saamiseks sõlmitava lepingu kohta.
(2) Nõustamisteenus on krediidi andmisest ja vahendamisest eraldiseisev teenus. Nõustamisena ei käsitata käesoleva seaduse § 403³ tähenduses tarbijale lepingueelse teabe esitamist ega § 403⁵ tähenduses tarbijakrediidilepingu kohta selgituste andmist.
(3) Käesolevas paragrahvis reguleerimata juhul kohaldatakse nõustamisteenuse osutamisele krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 51 ja käesolevas seaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
§ 419². Välisriigi vääringus elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping
(1) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping ei ole sõlmitud selle Euroopa Liidu liikmesriigi vääringus (välisriigi vääring), kus oli tarbija alaline elukoht lepingu sõlmimise ajal (tarbija omavääring), võib tarbija nõuda tarbijakrediidilepingu ümberarvestamist tarbija omavääringusse või selle Euroopa Liidu liikmesriigi vääringusse, kus on tarbija alaline elukoht praegu, kui tarbija makstava kogusumma jäägi või perioodiliste maksete suurus tõuseb vahetuskursi muutuse tõttu üle 20 protsendi võrreldes sellega, mis see oleks olnud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud vahetuskursi järgi.
(2) Pooled võivad elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingus kokku leppida, et tarbija omavääring on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule või selle asemel vääring, milles tarbija saab oma peamise sissetuleku või omab varasid, millest krediit tagasi makstakse, ja mis on kindlaks määratud ajal, kui toimus viimane tarbija krediidivõimelisuse hindamine. Eelmises lauses nimetatud juhul on tarbijal õigus nõuda lepingu ümberarvestamist tarbija omavääringusse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel.
(3) Ümberarvestamisel kasutatav vahetuskurss on ümberarvestamise päeval kehtiv Eesti Panga avaldatud vahetuskurss, kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingus ei ole sätestatud teisiti.
(4) Pooled võivad elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingus kokku leppida, et lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ümberarvestamise õigusele või selle asemel kehtib tarbijakrediidilepingu alusel tarbijale tekkiva vahetuskursiriski piiramiseks mõni muu kord.
(5) Välisriigi vääringus sõlmitud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral hoiatab krediidiandja iga kuu tarbijat püsival andmekandjal, kui tarbija makstava kogusumma jäägi või perioodiliste maksete suurus tõuseb rohkem kui 20 protsenti võrreldes sellega, mis oleks tarbija kogusumma jääk või perioodiliste maksete suurus tarbija omavääringus tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud vahetuskursi järgi. Hoiatuses teavitatakse tarbijat tema poolt tasumisele kuuluva kogusumma jäägi tõusust, asjakohasel juhul lepingu ümberarvestamise õigusest ja ümberarvestamise tingimustest ning selgitatakse mis tahes muud kohaldatavat mehhanismi, mille eesmärk on piirata tarbijat mõjutavat vahetuskursiriski.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud võimalusest teavitatakse tarbijat käesoleva seaduse § 403³ lõike 3 alusel kehtestatud Euroopa standardinfo teabelehel ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingus.
§ 419³. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sidumine teiste finantsteenustega
(1) Krediidiandja ei tohi teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimist sõltuvaks teise finantsteenuse osutamise lepingu sõlmimisest selliselt, et elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine eraldiseisvalt ei ole võimalik. Eelmises lauses sätestatu ei hõlma elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu pakkumist üheskoos teiste finantsteenuse osutamise lepingutega, kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu saab sõlmida ka eraldiseisvalt, kuid mitte samadel tingimustel nagu koos mõne teise lepingu sõlmimisega.
(2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib krediidiandja teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sõltuvaks tarbija kohustusest:
1) sõlmida leping makse- või hoiusekonto avamiseks, kui selle lepingu alusel peetava konto ainus eesmärk on kapitali kogumine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks või vahendite koondamine krediidi saamiseks või krediidiandjale täiendava tagatise andmine tarbija makseviivituse korral, või
2) sõlmida investeerimisteenuse osutamise leping või juhul, kui selline leping on juba sõlmitud, siis jätkata selle täitmist, kui see on makseviivituse korral täiendavaks tagatiseks krediidiandjale või kui selle eesmärk on samuti elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kapitali kogumine või vahendite koondamine krediidi saamiseks.
(3) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine tehakse sõltuvaks kindlustuslepingu sõlmimisest, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 401² sätestatut.
(4) Krediidiandja võib teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sõltuvaks mõne teise lepingu sõlmimisest, kui krediidiandja suudab pädevale asutusele tõendada, et ühesugustel tingimustel pakutavad seotud lepingud või lepingute kategooriad, mis ei ole kättesaadavad eraldiseisvana, toovad tarbijale selgelt kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuste lepingute turul kättesaadavust ja nende alusel makstavat tasu.
(5) Leping, mille sõlmimisest on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine sõltuvaks tehtud, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumise korral tühine. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping kehtib edasi endistel tingimustel.
Seaduses sätestatud isik või asutus võib seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas jaos sätestatut rikkunud krediidiandjalt ja -vahendajalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.
Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel.
(1) Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
(2) Kehtetu
(1) Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Seaduses sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul (sundkindlustus). Käesolevat seadust kohaldatakse sundkindlustusele juhul, kui nii on sätestatud seaduses, millega sundkindlustus kehtestatakse.
(1) Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
(2) Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
(1) Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski.
(2) Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.
(1) Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
(2) Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.
(1) Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut.
(2) Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana.
(1) Kindlustusvõtja kahjuks käesoleva seaduse §-des 428, 432, 433, 435, § 436 lõikes 2, § 438 lõikes 3, §-s 439, § 441 lõigetes 2 ja 3, §-s 442, § 445 lõikes 3, §-des 449 ja 450, § 452 lõikes 2, § 454 lõikes 2, §-des 457–459, 461, 462, 468–472, 474, 475, 487, 491, § 492 lõikes 3, §-des 515, 519–531, 535–537, 542–547, 557, 558, 560–567 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata:
1) edasikindlustuslepingutele;
2) raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustuslepingutele;
3) veosekindlustuslepingutele;
4) õhusõiduki ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustuslepingutele;
5) krediidi- ja garantiikindlustuslepingutele, kui kindlustatakse majandus- või kutsetegevusest tulenevaid kindlustusriske.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 12 lõike 1 punktides 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 nimetatud kindlustuste lepingutele, kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
1) bilansimaht ületab summa, mis vastab 6 600 000 eurole;
2) majandusaasta netokäive ületab summa, mis vastab 13 600 000 eurole;
3) majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250.
(4) Samasse konsolideerimisgruppi, raamatupidamise seaduse tähenduses, kuuluvate äriühingute puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu arvutamisel aluseks äriühingu andmed konsolideeritud aruandes.
(1) Kindlustusandja peab tagama, et isikut, kes soovib sõlmida kindlustuslepingut, teavitatakse mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist vähemalt järgmisest:
1) kindlustusandja nimi ja õiguslik vorm;
2) kindlustusandja aadress, samuti kontori aadress, mille vahendusel leping sõlmitakse, kui seda ei tehta kindlustusandja asukoha järgi;
3) kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused ja õigus, mida lepingule kohaldatakse;
4) kindlustusandja kohustused, kui need erinevad tüüptingimustes ettenähtust;
5) kindlustuslepingu kehtivusaeg ning selle lõpetamise tingimused;
6) kindlustusmaksete suurus ja tasumise kord, sealhulgas eraldi kindlustusmaksete suurused erinevate kindlustuskaitsete eest, kui kindlustussuhe hõlmab mitut kindlustuskaitset;
7) kindlustusvõtja poolt koos kindlustusmaksetega maksmisele kuuluvate tasude ja kõigi teiste kindlustusandja poolt väljamaksmisele kuuluvaid summasid mõjutavate tasude liigid ning nende suurused;
7¹) kindlustusühistu liikmesusega seotud asjaolud, sealhulgas kindlustusühistu liikmeks saamise tingimused ning liikmesusega kaasnevad õigused ja kohustused, kui kindlustusühistu põhikirja kohaselt peab kindlustusvõtja olema selle liige;
8) tähtaeg, mille jooksul on kindlustuslepingu sõlmimist taotlev isik oma lepingu sõlmimise avaldusega seotud;
9) kindlustusandja tegevuse kohta kaebuse esitamise kord, sealhulgas kindlustusandja tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadress;
10) teave kohtuvälise lahendamise üksuse kohta, kelle poole kindlustusvõtja võib pöörduda kindlustuslepingut puudutava vaidluse lahendamiseks;
11) kindlustusandja töötaja saadava tasu või muu hüve liik seoses sõlmitava kindlustuslepinguga, kui ta saab lisaks põhitöötasule majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu või muud hüve.
(2) Enne elukindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusandja tagama kindlustusvõtja teavitamise lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest andmetest:
1) kindlustushüvitiste liigid ja maksmise tingimused;
1¹) kasumiosalusega kindlustuslepingu korral kasumi määramise ja jaotamise põhimõtted;
2) kindlustuslepingu tagastusväärtus, kui tagastusväärtust on võimalik sellisele kindlustuslepingule arvutada;
3) paragrahvi 543 lõikes 2 nimetatud minimaalne summa kindlustuse kindlustusmaksevabaks muutmiseks ja kindlustusmaksevabast kindlustusest tulenevad kindlustusandja kohustused;
3¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina registreeritud elukindlustuslepingu (edaspidi PEPP-ina registreeritud elukindlustusleping) korral vormikohasel põhiteabedokumendil esitatud andmed vastavalt sama määruse artiklites 26–28 ja 33 sätestatule;
4) investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, välja arvatud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-ina registreeritud elukindlustuslepingu korral vormikohasel põhiteabedokumendil esitatud andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artiklitele 13 ja 14, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele;
4¹) investeerimisriskiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu korral andmed kindlustuslepingu aluseks oleva alusvara olemuse ja sellega seotud riskide kohta, mis võimaldavad kindlustusvõtjal teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele;
4²) teave selle kohta, kas kindlustusandja kasutab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pakkumisel kindlustustegevuse seaduse § 222 lõikes 3 sätestatud võimalust;
4³) hinnang investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse kohta vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 222, välja arvatud, kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse hindamist ei tehta;
4⁴) investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pakkumisel huvide konflikti olukorras võimaliku huvide konflikti üldine laad ja konflikti allikas;
5) üldine teave kindlustuslepingu maksustamispõhimõtete kohta;
6) teave selle kohta, kust on kättesaadav kindlustustegevuse seaduse § 125 lõike 1 kohaselt avalikustatud kindlustusandja solventsuse ja finantsseisundi aruanne.
(2¹) Kui elukindlustuslepingu alusel makstava hüvitise suurus võib kujuneda suuremaks kindlustuslepinguga garanteeritud hüvitise suurusest ja kindlustusandja esitab kindlustusvõtjale selle suuruse kujunemise kohta näitlikke arvutusi, peab ta neis kasutama vähemalt kolme erinevat intressimäära.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud hüvitise suuruse näitlikud arvutused peavad sisaldama märget selle kohta, et need põhinevad üksnes arvutustes tehtud eeldustel ning sellises suuruses hüvitised ei ole kindlustusvõtjale garanteeritud.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatut ei kohaldata surmajuhtumikindlustuse lepingute suhtes.
(2⁴) Enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusandja esitama kindlustusvõtjale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kindlustustegevuse seaduse § 103² lõikes 6 nimetatud teabedokumendi. Kindlustusvõtjale ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis.
(3) Kindlustuslepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.
(4) Kindlustuslepingu sõlmimisel esindaja kaudu või kindlustusmaakleri vahendusel loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus täidetuks, kui kindlustusandja on edastanud vastava teabe esindajale või kindlustusmaaklerile.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 427 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kindlustuslepingute sõlmimisele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkte 4² ja 4³ ei kohaldata PEPP-ina registreeritud elukindlustuslepingu suhtes.
§ 429. Andmetest teavitamine lepingu kehtivuse ajal
(1) Kindlustuslepingu kehtivuse ajal peab kindlustusandja tagama kindlustusvõtjale teabe edastamise käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud andmete muutumise kohta.
(2) Kasumiosalusega elukindlustuslepingu korral tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat kord aastas teavitada sellest, kui palju on talle aasta jooksul määratud lisakasumit ja kui palju on sellest tingituna suurenenud elukindlustuslepingu alusel väljamaksmisele kuuluvad summad. Kui kindlustusandja on esitanud kindlustusvõtjale kasumiosaluse prognoosid, tuleb kindlustusvõtjat teavitada ka tegeliku kasumiosaluse ja prognoositud kasumiosaluse vahest.
(3) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat vähemalt kord aastas teavitada aasta jooksul lepinguga seotud tehtud tehingutest ja osutatud teenustest ning tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kuludest, võttes arvesse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu keerukust ja osutatud teenuse laadi.
(4) Kui kindlustusandja hindab kindlustustegevuse seaduse §-s 222 sätestatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvara sobivust regulaarselt, tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjale esitada ajakohastatud hinnang lepingu sobivuse kohta, sealhulgas hinnang selle kohta, kas leping vastab jätkuvalt kindlustusvõtja eelistustele ja investeerimiseesmärkidele.
(5) PEPP-ina registreeritud elukindlustuslepingu korral tuleb kindlustusvõtjale esitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 35–37 sätestatule PEPP-i pensionihüvitise teatis ning muu teave vastavalt sama määruse artiklites 38 ja 39 sätestatule.
(1) Käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud teave tuleb kindlustusvõtjale edastada tasuta paberil või käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud tingimuste täitmise korral muul püsival andmekandjal või veebilehe kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja nõuetele. Teave peab olema selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel muus keeles.
(2) Teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui:
1) püsiva andmekandja kasutamine on asjakohane, võttes arvesse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist äritegevust, ja
2) kindlustusvõtjale on antud valida paberil ja muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel ning kindlustusvõtja on valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.
(3) Teabe võib esitada veebilehe kaudu, mis ei vasta püsiva andmekandja nõuetele, kui teave on isiklikult kindlustusvõtjale suunatud või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) teabe esitamine on asjakohane, võttes arvesse kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist äritegevust;
2) kindlustusvõtja on tahteavaldusega väljendanud nõusolekut saada teavet veebilehe kaudu;
3) kindlustusvõtjat on teavitatud veebilehe aadressist koos viitega konkreetsele teabe asukohale;
4) teave peab olema veebilehe kaudu juurdepääsetav kuni kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja või nõudeõigust lõpetava tähtaja möödumiseni.
(4) Kindlustusvõtjale teabe esitamine muul püsival andmekandjal või veebilehel on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui kindlustusvõtja on andnud kindlustusandjale teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma korrapärast juurdepääsu internetile.
(5) Kui kindlustusandja esitab kindlustusvõtjale teabe muul püsival andmekandjal või veebilehe kaudu, tuleb kindlustusvõtja nõudmisel esitada teave ka tasuta paberkoopial.
(6) Käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktides 4³ ja 4⁴, lõikes 2⁴ ning § 429 lõigetes 3 ja 4 nimetatud teave esitatakse kindlustusvõtjale püsival andmekandjal käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt.
(7) Käesoleva seaduse § 429 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave esitatakse kindlustusvõtjale lepingus kokkulepitud viisil, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud põhimõtteid.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 3¹ ja § 429 lõikes 5 nimetatud teabe edastamisele.
(1) Kindlustuslepingu sõlmimise avalduse blanketid võivad sisaldada üksnes nii palju ettepanekuid eri kindlustuslepingute sõlmimiseks, et see ei piiraks ülevaatlikkust, loetavust ega arusaadavust.
(2) Kindlustusandja peab kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt.
(1) Kui kindlustusandja ei täitnud käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud kohustusi, muu hulgas ei andnud kindlustusvõtjale üle kindlustuslepingu suhtes kehtivaid tüüptingimusi, ei loeta lepingut sõlmituks, kui kindlustusvõtja vaidleb lepingule kirjalikult taasesitatavas vormis vastu 14 päeva jooksul, alates talle teabe ja tüüptingimuste edastamisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema üksnes juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on kindlustusvõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning trükitehniliselt selgelt loetavalt teavitatud vastuvaidlemisõigusest, tähtaja algusest ja selle kestusest. Dokumentide kättesaamist peab tõendama kindlustusandja. Tähtaja järgimiseks piisab vastuväite ärasaatmisest tähtaja jooksul.
(3) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, lõpeb kindlustusvõtja vastuvaidlemisõigus ühe aasta jooksul pärast esimese kindlustusmakse tasumist.
(4) Kindlustusvõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust, kui kindlustusandja annab kindlustusvõtjale kohese kindlustuskaitse ning lepingupooled on kokku leppinud kindlustustingimuste ja käesoleva seaduse §-s 428 nimetatud teabe üleandmisest loobumises. Kindlustusvõtja nõudel tuleb teave ja kindlustustingimused talle siiski üle anda hiljemalt koos poliisiga.
(1) Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks, samuti elukindlustuslepingu sõlmimisel võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest lepingust põhjust avaldamata taganeda. Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kindlustusandja on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teatamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest.
(2¹) Kui kindlustusvõtjaks on tarbija, on ta kohustatud taganemisel hüvitama üksnes kindlustuskaitse väärtuse lepingust taganemiseni. Hüvitamisega seotud kulud ning riisiko kannab kindlustusandja. Pooled võivad siiski kokku leppida, et kindlustusvõtja kannab kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui taganemine tuleneb kindlustusteenuse mittevastavusest. Muid nõudeid, kui käesolevas lõikes nimetatud, kindlustusandja kindlustusvõtja vastu esitada ei saa.
(3) Kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust, kui kindlustusandja on andnud talle kohese kindlustuskaitse ja kindlustusleping ei ole sõlmitud sidevahendi abil või kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata elukindlustuslepingule.
(5) Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal taganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.
(1) Kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult.
(2) Poliisil peavad olema märgitud vähemalt käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud andmed, samuti:
1) kindlustusvõtja ning kindlustatud isiku nimi ja aadress, kui tegemist ei ole esitajapoliisiga;
2) kindlustusliik, kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg;
3) kindlustussumma või selle arvutamise alused;
4) lepingu jõustumise ja lepingu võimaliku pikenemise aeg ning kindlustuskaitse aeg;
5) kohustusliku kindlustuse korral õigusakt, millest kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb.
(3) Poliisil ei pea olema märgitud käesoleva seaduse §-s 428 sätestatud andmed, kui nendest andmetest on kindlustusvõtjat teavitatud juba enne lepingu sõlmimist ja sellele on poliisil viidatud.
(1) Poliisi kadumise või hävimise korral võib kindlustusvõtja nõuda kindlustusandjalt asenduspoliisi väljastamist.
(2) Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja mis tahes enda poolt lepingu suhtes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldusest. Kindlustusandja peab sellest õigusest kindlustusvõtjale poliisi väljastamisel teatama.
(3) Kui kindlustusvõtja vajab ärakirja kindlustusandja suhtes õigustoimingu tegemiseks, mis tuleb teha teatud aja jooksul, ja kindlustusandja ei ole ärakirja kindlustusvõtjale varem üle andnud, peatub tähtaja kulgemine ärakirja väljastamise nõudmise esitamisest kuni ärakirja saamiseni.
§ 436. Poliisi erinevus kindlustusvõtja avaldusest
(1) Kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja avaldusest, loetakse see kõrvalekalle kindlustusvõtja poolt heakskiidetuks, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest.
(2) Kõrvalekalle loetakse heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega. Teate võib asendada poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega poliisil. Iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu täitmata jätmise korral ei ole kõrvalekalle kindlustusvõtjale siduv ja lepingutingimustena vaadeldakse kindlustusvõtja avalduses sisaldunud tingimusi.
Kui kindlustusandja kohustuste (kindlustuskaitse) tähtaeg on määratud päevade või pikema ajavahemikuga, eeldatakse, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00.
(1) Lepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne lepingu sõlmimist.
(2) Kindlustusandja ei või nõuda tagasiulatuva kindlustuskaitse eest kindlustusmakse tasumist, kui ta teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et kindlusjuhtum ei ole toimunud.
(3) Kindlustusandjal ei ole tagasiulatuva kindlustuskaitse andmisel täitmise kohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et kindlusjuhtum on juba toimunud. Sellisel juhul võib kindlustusandja nõuda kindlustusmaksete tasumist selle kindlustusperioodi lõpuni, mil kindlustusandja sai teada kindlustusjuhtumi toimumisest, välja arvatud juhul, kui ta teadis kindlustusjuhtumi toimumisest juba lepingu sõlmimisel või pidi seda teadma.
(1) Kindlustusvõtja võib juba enne lepingu sõlmimist oma kindlustuslepingu sõlmimise avaldusega taotleda kindlustusandjalt lepinguga ettenähtud kindlustuskaitset tähtaja jooksul, mille kestel kindlustusvõtja on seotud lepingu sõlmimise avaldusega (kohene kindlustuskaitse).
(2) Kohese kindlustuskaitse taotluse esitamise korral peab kindlustusandja teatama, kas ta võimaldab kindlustusvõtjale kohest kindlustuskaitset või keeldub sellest.
(1) Kindlustusvõtja peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.
(2) Kindlustusvõtja ei pea kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on kindlustusandjale juba teada või mille suhtes kindlustusvõtja võib mõistlikult eeldada, et see on kindlustusandjale teada.
§ 441. Kindlustusandja taganemine lepingust teatamiskohustuse rikkumise korral
(1) Kui kindlustusvõtja ei teatanud käesoleva seaduse §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda.
(2) Kindlustusandja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lepingust taganeda, kui:
1) kindlustusandja teadis teabe ebaõigsust või asjaolu, mida talle ei teatatud;
2) teatamata jätmine või ebaõige teabe andmine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu;
3) asjaolu, millest ei teatatud või mille kohta anti ebaõiget teavet, langes enne kindlustusjuhtumi toimumist ära;
4) kindlustusandja on taganemise õigusest loobunud.
(3) Kui kindlustusvõtja peab teatama kindlustusandjale olulistest asjaoludest kindlustusandja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud küsimuste põhjal, võib kindlustusandja lepingust taganeda otseselt asjaolust, mille kohta pole küsitud, teatamata jätmise tõttu üksnes siis, kui tegemist on asjaolu tahtliku varjamisega.
(4) Kui kindlustusandja ei või kindlustuslepingust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel taganeda, võib ta nõuda kindlustusvõtjalt kindlustusmaksete suurendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 460 sätestatule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatu ei välista kindlustusandja õigust tühistada leping pettuse tõttu.
(1) Kindlustusandja võib lepingust käesoleva seaduse §-s 441 sätestatud alusel taganeda üksnes ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama käesoleva seaduse §-s 440 sätestatud teatamiskohustuse rikkumisest. Lepingust ei või taganeda, kui lepingu sõlmimisest on möödunud kolm aastat.
(2) Kui kindlustusandja taganeb lepingust käesoleva seaduse §-s 441 sätestatud alusel pärast kindlustusjuhtumi toimumist, peab ta lepingust tulenevad kohustused siiski täitma, kui asjaolu, millest ei teatatud, ei omanud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja ei välista ega piira kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust. Kindlustusandja täitmise kohustuse olemasolu hindamisel tuleb arvestada ka tasutud kindlustusmaksete suhet kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud.
Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.
Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.
(1) Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma.
(2) Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui:
1) kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul võis kindlustusandja lepingu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise tõttu üles öelda või nõuda selle muutmist, ilma et kindlustusandja oleks lepingut üles öelnud või selle muutmist nõudnud;
2) kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele;
3) suurem kindlustusrisk ei oleks mõjutanud kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust ega ulatust;
4) kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusandja süü tõttu.
(4) Kui kindlustusandja vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatu kohaselt oma täitmise kohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu täitmise kohustusest, kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud.
§ 446. Lepingu muutmine ja ülesütlemine kindlustusriski võimalikkuse suurenemise korral
(1) Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui rikkumine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.
(2) Kui kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusvõtja poolt ilma kindlustusandja nõusolekuta tehtud muudatuse tõttu ja kindlustusvõtja ei teatanud õigeaegselt kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.
(3) Kui kindlustusrisk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata, võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist tagasiulatuvalt, alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu lepingu muutmisega või kui suurenenud kindlustusriski korral kindlustusandja ei oleks lepingut sõlminud, võib kindlustusandja lepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.
(4) Kindlustusandja õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul lepingu muutmist või öelda leping üles lõpeb, kui ta ei kasuta seda õigust ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada kindlustusriski suurenemisest. Kindlustusandjal on õigus leping käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul üles öelda ka juhul, kui taastub kindlustusriski suurenemise eelne olukord.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata, kui kindlustusrisk suurenes kindlustusandjast tuleneva asjaolu tõttu.
(1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka kindlustusriski suurenemisele, mis toimus kindlustusvõtja poolt lepingu sõlmimise avalduse esitamise ja lepingu sõlmimise vahelisel ajal, kui kindlustusandja kindlustusriski suurenemisest lepingu sõlmimise ajal ei teadnud.
(2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata, kui kindlustusriski suurenemine ei ole oluline või kui lepingupooled leppisid kokku, et kindlustusriski suurenemine ei mõjuta kindlustuslepingut.
(3) Käesolevas jaos sätestatu ei mõjuta kokkulepet, millega kindlustusvõtja võtab kohustuse vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist.
(1) Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama.
(2) Kindlustusandja võib pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.
(1) Kui kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustuse rikkumise tagajärjel kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses täitmise kohustust vähendada.
(2) Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.