(1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisidele ega seotud reisikorraldusteenustele turismiseaduse § 7¹ tähenduses, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata juhul, kui isik pakub pakettreise või hõlbustab seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisilepingutele ega seotud reisikorraldusteenuste lepingutele, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega korraldatakse ärireise ettevõtja ja teise füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses.
§ 867. Lepingueelne teave pakettreisilepingu korral
(1) Enne kui reisija sõlmib pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, on reisikorraldaja ja juhul, kui pakettreisilepingu sõlmimist pakutakse vahendaja kaudu, siis ka vahendaja kohustatud esitama reisijale käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud asjakohase standardinfo teabelehe ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe.
(2) Reisijale tuleb esitada järgmine lepingueelne teave, kui see on konkreetse pakettreisi korral asjakohane:
1) reisi sihtkoht, reisiteekonna kirjeldus ja läbitavates kohtades viibimise aeg koos kuupäevadega ning sisalduvate ööde arv, kui reis hõlmab majutust;
2) reisitasu koguhind koos maksudega ja kõigi kohalduvate lisatasude, lõivude ja muude kuludega, või kui selliseid kulusid ei saa mõistlike jõupingutustega enne lepingu sõlmimist välja arvutada, siis reisija poolt kantavate võimalike lisakulude liik;
2¹) maksmise kord, sealhulgas ettemaksena tasutav rahasumma või protsent reisitasust ja ülejäänud summa maksmise tähtajad või muude rahaliste tagatiste olemasolu, mida reisija peab maksma või esitama;
3) kasutatavate sõidukite liik, veo iseloomustus ja klass ning väljumise ja saabumise koht, kuupäev ja kellaaeg, või kui täpset aega ei ole veel kindlaks määratud, siis väljumise ja saabumise ligikaudne aeg, vahepeatuste kestus ja kohad ning transpordiühendused;
4) majutuse liik, majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste ja põhitunnused ning majutuskoha vastavus külastatavas riigis kehtivale klassifikatsioonile;
5) toitlustamiskava;
6) üldine teave sihtriigi passide ja viisadega seotud nõuete kohta, sealhulgas viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg, ning teave sihtriigi tervisenõuete kohta;
7) minimaalne inimeste arv, mis on vajalik pakettreisi toimumiseks, ja käesoleva seaduse § 874 lõikes 5 sätestatud aeg enne pakettreisi algust, millal reisikorraldajal on õigus lepingust taganeda, kui reisijate arv jääb väiksemaks tema poolt ettenähtust;
8) külastused, ekskursioonid ja muud teenused, mille hind sisaldub reisitasus;
9) teave selle kohta, kas mõnda reisiteenust pakutakse reisijale koos rühmaga, ning kui see on võimalik, siis eeldatav rühma suurus;
10) keel, milles osutatakse muid turismiteenuseid, kui reisija võimalus kasutada kõnealuseid teenuseid sõltub tõhusast suulisest suhtlusest;
11) kas kõnealune reis või puhkus on üldiselt sobiv piiratud liikumisvõimega isiku jaoks ning reisija taotlusel täpne teave selle kohta, kas reis või puhkus on sobiv konkreetse reisija vajadusi silmas pidades;
12) reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja ärinimi, asukoha aadress, telefoninumber ja asjakohasel juhul e-posti aadress;
13) teave selle kohta, et reisija võib lepingust enne pakettreisi algust igal ajal taganeda, makstes käesoleva seaduse § 874 lõigete 2 ja 3 kohaselt arvutatud hüvitise või lepingus kokkulepitud hüvitise;
14) teave vabatahtliku või kohustusliku kindlustuse kohta, mis katab reisijapoolse lepingust taganemise kulud või tema abistamise kulud, sealhulgas lähtekohta tagasireisi kulud õnnetuse, haiguse või surma korral.
(2¹) Enne kui reisija sõlmib telefoni teel pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, esitab reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja reisijale käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse lisa 1 vormil B sätestatud standardinfo ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe.
(2²) Enne kui reisija sõlmib turismiseaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, esitavad reisikorraldaja ja ettevõtja, kellele andmed edastatakse, reisijale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, kui see on nende poolt pakutavate vastavate reisiteenuste puhul asjakohane. Reisikorraldaja esitab reisijale samal ajal ka käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse lisa 1 vormil C sätestatud standardinfo teabelehe.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2² sätestatud teave tuleb esitada selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt. Kui kõnealune teave esitatakse kirjalikult, peab see olema loetav.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1–5, 7–11 ja 13 kohaselt antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja annab reisijale lepingueelse teabe muudatustest selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt teada enne pakettreisilepingu sõlmimist.
(4) Kui reisikorraldaja ja asjakohasel juhul vahendaja ei ole enne pakettreisilepingu sõlmimist täitnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud kohustust teavitada kohaldatavatest lisatasudest, lõivudest ja muudest kuludest, ei pea reisija kõnealuseid lisatasusid, lõive ega muid kulusid kandma.
(5) Enne pakettreisilepingu sõlmimist reisijale esitatava standardinfo ning standardinfo teabelehe vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=128022018001 määrusega.
(6) Pakettreisilepingu sõlmimise ettevalmistamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ja §-s 14¹ sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustuse kohta sätestatut.
§ 867¹. Lepingueelne teave seotud reisikorraldusteenuste korral
(1) Enne kui reisija sõlmib mis tahes lepingu, mille tulemuseks on seotud reisikorraldusteenus, või teeb selleks siduva pakkumise, on seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja, sealhulgas juhul, kui ettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid suunab mis tahes viisil oma tegevuse Eestisse, kohustatud teavitama reisijat selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt, et reisija:
1) ei saa kasutada käesolevas peatükis ja turismiseaduses üksnes pakettreiside korral ettenähtud õigusi ja iga teenuse osutaja vastutab ainuisikuliselt oma teenuse lepingujärgse osutamise eest;
2) saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral ettenähtud kaitset vastavalt turismiseaduse §-le 15, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtja maksevõime tõttu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuste täitmiseks esitab seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja reisijale käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud asjakohase standardinfo teabelehe, või kui konkreetset liiki seotud reisikorraldusteenus ei ole ühegi kõnealuses määruses sätestatud vormiga hõlmatud, esitab nendes vormides sisalduva teabe.
(3) Enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist reisijale esitatava standardinfo teabelehe vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026018&id=128022018001 määrusega.
(4) Kui seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 või turismiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud kohustusi, kohaldatakse seotud reisikorraldusteenustes sisalduvate reisiteenuste suhtes käesoleva seaduse §-des 873–877 ja 878–878² kehtestatud õigusi ja kohustusi.
(5) Kui seotud reisikorraldusteenus tuleneb lepingu sõlmimisest reisija ja sellise ettevõtja vahel, kes ei ole seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja, teavitab see ettevõtja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavat ettevõtjat asjaomase lepingu sõlmimisest.
§ 869. Lepinguline teave pakettreisilepingu korral
(1) Pakettreisileping koostatakse lihtsas ja arusaadavas keeles, ning kui see on kirjalik, siis peab see olema loetav. Reisikorraldaja või vahendaja annab reisijale pakettreisilepingu sõlmimisel või viivitamata pärast seda lepingu koopia või selle kinnituse püsival andmekandjal. Reisijal on õigus nõuda paberkoopiat, kui pakettreisileping sõlmitakse poolte üheaegsel kohalviibimisel. Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu korral käesoleva seaduse § 46 tähenduses esitab reisikorraldaja või vahendaja reisijale pakettreisilepingu koopia või kinnituse paberil, või kui reisija on sellega nõus, mõnel muul püsival andmekandjal.
(2) Pakettreisilepingus või selle kinnituses esitatakse kogu kokkuleppe sisu ja vähemalt järgmised andmed:
1)
2) käesoleva seaduse § 867 lõikes 2 nimetatud andmed;
2¹) teave selle kohta, et reisikorraldaja vastutab kõikide lepingu esemeks olevate reisiteenuste kohase osutamise eest vastavalt käesoleva seaduse § 877 lõikele 1 ning on kohustatud vastavalt §-le 878¹ andma reisijale abi, kui reisija satub raskustesse;
2²) kui reisikorraldaja ei suuda maksevõime tõttu täita lepingust tulenevaid nõudeid, siis kaitset pakkuva tagatise andja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas tema asukoha aadress, ja asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi poolt sel eesmärgil määratud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;
2³) reisikorraldaja kohaliku esindaja, kontaktpunkti või muu teenistuse nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja olemasolu korral faksinumber, mille kaudu reisija saab kiiresti reisikorraldajaga ühendust võtta, et saada abi, kui on raskustesse sattunud, või teatada ilmnenud lepingu rikkumisest;
3)
4)
5)
6)
7)
8) võimalikud erikokkulepped reisijaga;
9) reisija kohustus teatada reisikorraldajale või vahendajale lepingu rikkumisest vastavalt käesoleva seaduse § 875 lõikele 1;
10)
11)
12)
13) kui alaealine reisib ilma hooldusõigusliku isiku või muu õigustatud isikuta majutust sisaldava pakettreisilepingu alusel, siis teave selle kohta, kuidas saab vahetu ühenduse reisil viibiva alaealise või isikuga, kes alaealise peatuskohas alaealise eest vastutab;
14) teave ettevõtja rakendatava sisemise kaebuste lahendamise menetluse kohta ja tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste ning vaidlusi lahendava pädeva üksuse kohta, samuti internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi kohta;
15) teave reisija õiguse kohta anda leping käesoleva seaduse § 873 kohaselt üle teisele reisijale.
(2¹) Turismiseaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud pakettreisi korral teavitab ettevõtja, kellele andmed edastatakse, reisikorraldajat lepingu sõlmimisest, mille tulemusena moodustub pakettreis. Ta esitab reisikorraldajale teabe, mis on vajalik selleks, et reisikorraldaja saaks täita oma kohustusi. Reisikorraldaja esitab reisijale püsival andmekandjal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe niipea, kui teda on teavitatud pakettreisi koostamisest.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud teave esitatakse selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
Reisikorraldaja annab reisijale mõistliku aja jooksul enne pakettreisi algust kõik vajalikud kviitungid, kupongid ja piletid ning teatab kavandatava väljumisaja, asjakohasel juhul lennule registreerimise tähtaja, vahepeatuste ja transpordiühenduste info ning kohalejõudmise kavandatava aja.
(1) Reisikorraldaja võib pärast pakettreisilepingu sõlmimist reisitasu suurendada üksnes järgmiste asjaolude koosesinemise korral:
1) see võimalus on lepingus sõnaselgelt ette nähtud ning lepingus sisaldub reisitasu uue suuruse arvutamise kord;
2) reisitasu suurendamise vajadus on tekkinud veokulude muutusest, mis tuleneb kütuse või muude energiaallikate hinna muutumisest, või lepingus sisalduvatele reisiteenustele pakettreisi teenuste osutamisega otseselt mitteseotud kolmandate isikute poolt kehtestatud maksu- või tasumäärade muutusest, sealhulgas turismimaksude, maaletulekutasude, sadamate või lennujaamade sisse- ja väljasõidutasude muutusest või pakettreisiga seotud vahetuskursi muutusest;
3) sõltumata suurusest teatatakse reisitasu suurendamisest reisijale püsival andmekandjal koos reisitasu tõusu põhjendustega ja arvutustega selgelt ja arusaadavalt hiljemalt 20 päeva enne reisi algust;
4) lepingus on ette nähtud reisija õigus reisitasu alandada summa võrra, mis vastab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kulude vähenemisele pärast lepingu sõlmimist, kuid enne pakettreisi algust.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud reisitasu tõus on suurem kui kaheksa protsenti pakettreisi kogumaksumusest, kohaldatakse käesoleva seaduse § 872 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatut.
(3) Reisitasu alandamise korral on reisikorraldajal õigus arvutada reisijale tehtavast tagasimaksest maha tegelikud lepingu haldamise kulud. Reisija nõudmisel esitab reisikorraldaja tõendid kõnealuste haldamiskulude kohta.
(1) Enne pakettreisi algust ei või reisikorraldaja ühepoolselt muuta muid pakettreisilepingu tingimusi peale reisitasu vastavalt käesoleva seaduse §-le 871, välja arvatud juhul, kui:
1) selline õigus on reisikorraldajale lepingus ette nähtud;
2) muudatus on väheoluline ja
3) reisikorraldaja teavitab reisijat muudatusest püsival andmekandjal selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt.
(2) Kui reisikorraldaja on enne pakettreisi algust sunnitud objektiivsetel põhjustel olulisel määral muutma käesoleva seaduse § 867 lõike 2 punktides 1, 3–5 ja 8–11 nimetatud tingimust või ei saa täita § 869 lõike 2 punktis 8 nimetatud erikokkulepet või soovib suurendada reisitasu rohkem kui § 871 lõikes 2 sätestatud kaheksa protsenti, võib reisija reisikorraldaja kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul kas kavandatava muudatusega nõustuda või lepingust taganeda. Kui reisija ei tagane lepingust enne reisikorraldaja määratud tähtaja lõppu, loetakse, et reisija on muudatusega nõus. Kui reisija lepingust taganeb, võib ta võimaluse korral võtta vastu sama või kõrgema kvaliteediga asenduspakettreisi, kui reisikorraldaja seda pakub.
(3) Kehtetu
(4) Reisikorraldaja teavitab reisijat püsival andmekandjal viivitamata selgelt, arusaadavalt ja selgelt eristuvalt järgnevast:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatused ja nende mõju reisitasule, asjakohasel juhul koosmõjus käesoleva paragrahvi lõikega 5;
2) mõistlik aeg, mille jooksul reisija peab reisikorraldajat teavitama oma otsusest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2;
3) selle tagajärjed, kui reisija ei järgi käesoleva lõike punktis 2 osutatud tähtaega, ning
4) kui see on asjakohane, siis pakutav asenduspakettreis ja selle maksumus.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses osutatud pakettreisilepingu muudatuste või kolmandas lauses osutatud asenduspakettreisi tulemusena väheneb pakettreisi kvaliteet või maksumus, on reisijal õigus alandada vastavas ulatuses reisitasu.
(6) Kui reisija taganeb pakettreisilepingust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ega võta vastu asenduspakettreisi, maksab reisikorraldaja viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pärast reisija lepingust taganemist reisijale tagasi kõik selle lepingu alusel reisija poolt või nimel tehtud maksed. Käesoleva seaduse § 877 lõigetes 2 ja 2²–3² ning §-s 878 sätestatut kohaldatakse vastavalt.
(1) Kuni reisi alguseni võib reisija anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle teisele isikule, kes vastab kõigile reisil osalemiseks vajalikele tingimustele. Kui reisija teatab reisikorraldajale või vahendajale üleandmisest püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul enne reisi algust, loetakse, et reisikorraldaja on andnud nõusoleku lepingu ülevõtmiseks. Teavitamist vähemalt seitse päeva enne pakettreisi algust loetakse igal juhul mõistlikuks ajaks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul vastutavad lepingu ülevõtnud isik ja üleandja veel tasumata reisitasu osa ja lepingu ülevõtmisega tekkivate võimalike lisatasude, lõivude ja muude kulude maksmise eest solidaarselt.
(3) Lepingu üleandmisega seonduvad kulud ei tohi olla põhjendamatud ega suuremad kui pakettreisilepingu üleandmise tõttu reisikorraldaja poolt tegelikult kantud kulud. Reisikorraldaja teavitab üleandjat lepingu üleandmisega seonduvatest tegelikest kuludest ja esitab pakettreisilepingu üleandmisest tulenevate lisatasude, lõivude või muude kulude kohta tõendid.
(1) Enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda.
(2) Kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib ette näha lepingus, arvestades esimeses lauses sätestatut ja seda, kui palju aega on lepingust taganemise hetkel jäänud reisi alguseni. Reisija nõudmisel põhjendab reisikorraldaja hüvitise suurust.
(4) Reisikorraldajal ei ole õigust nõuda reisijalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitist juhul, kui reisija taganeb lepingust, sest sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Sellisel alusel pakettreisilepingust taganemise korral on tal õigus saada tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed, kuid tal ei ole õigust saada täiendavat hüvitist.
(5) Reisikorraldaja võib pakettreisilepingust taganeda ja maksta reisijale tagasi kõik pakettreisi eest tehtud maksed täiendavat hüvitist maksmata juhul, kui pakettreisile registreerunud inimeste arv on väiksem kui lepingus esitatud miinimumarv ja reisikorraldaja teavitab reisijat lepingust taganemisest lepingus kindlaksmääratud aja jooksul, kuid hiljemalt:
1) 20 päeva enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab rohkem kui kuus päeva;
2) seitse päeva enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab kaks kuni kuus päeva;
3) 48 tundi enne pakettreisi algust reisi puhul, mis kestab vähem kui kaks päeva.
(6) Reisikorraldaja võib pakettreisilepingust taganeda ja maksta reisijale tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed täiendavat hüvitist maksmata juhul, kui reisikorraldaja ei saa lepingut täita vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ning ta teavitab reisijat lepingust taganemisest enne pakettreisi algust viivitamata.
(7) Reisikorraldaja teeb kõik käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 kohaselt nõutud tagasimaksed või maksab vastavalt lõigetele 2 ja 3 tagasi kõik reisija poolt või nimel pakettreisi eest tehtud maksed, millest on maha arvatud asjaomane hüvitis. Kui reisikorraldaja peab käesoleva paragrahvi alusel tegema reisijale tagasimakse, teeb ta seda viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates.
(8) Vältimatud ja erakorralised asjaolud käesoleva peatüki tähenduses on asjaolud, mis ei ole sellele viitava poole kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmise korral. Eelmises lauses sätestatule ei kohaldata käesoleva seaduse § 103 lõiget 2.
(1) Reisija peab lepingu rikkumisest teatama reisikorraldajale või vahendajale viivitamata.
(1¹) Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Esimeses lauses sätestatu ei kohaldu, kui abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud, võttes arvesse rikkumise ulatust ja mõjutatud reisiteenuse väärtust. Sellisel juhul on reisijal õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist või alandada reisitasu.
(2) Reisija annab reisikorraldajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija seda ise teha ja nõuda reisikorraldajalt tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Reisija võib abinõud tarvitusele võtta ka tähtaega määramata, kui reisikorraldaja keeldub seda tegemast või kui reisijal on eriline huvi abinõude koheseks tarvitusele võtmiseks.
(3) Kui pakettreisilepingus kokkulepitud viisil ei ole võimalik osutada olulist osa reisiteenustest, pakub reisikorraldaja reisijale lisatasuta muid sobivaid, võimaluse korral lepingus kokkulepituga sama või kõrgema kvaliteediga teenuseid pakettreisi jätkumise ajal, sealhulgas juhul, kui reisija tagasireis lähtekohta ei toimu kokkulepitud viisil. Kui pakutavad muud teenused on pakettreisilepingus kokkulepitutest madalama kvaliteediga, on reisijal õigus alandada reisitasu. Reisija võib keelduda reisikorraldaja pakutavatest muudest teenustest üksnes juhul, kui need ei ole võrreldavad lepingus kokkulepituga või kui reisikorraldaja pakutud reisitasu alandamine ei ole piisav.
(4) Kui vältimatute ja erakorraliste asjaolude tõttu ei ole pakettreisilepingus kokkulepitud viisil võimalik korraldada reisija tagasireisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kannab reisikorraldaja kulud vajalikule majutusele, mis ei ületa kolme ööd reisija kohta. Võimaluse korral on majutus lepingus kokkulepitud majutusega samaväärses kategoorias.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 osutatud kolme öö kulude piirangut ei kohaldata:
1) kui reisija tagasireisiks asjakohase transpordivahendi suhtes kohaldatavate reisijate õigusi käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt peab reisikorraldaja kandma reisija majutuskulusid pikema aja vältel;
2) liikumispuudega isikute suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9) artikli 2 punkti a tähenduses ja neid saatvate isikute suhtes, rasedate naiste ja saatjata alaealiste suhtes ning isikute suhtes, kes vajavad eriarstiabi, tingimusel et reisikorraldajat on nende konkreetsetest vajadustest teavitatud vähemalt 48 tundi enne pakettreisi algust.
(6) Reisikorraldaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase vastutuse piiramiseks tugineda vältimatutele ja erakorralistele asjaoludele, kui asjaomasel reisijaveoteenuse osutajal ei ole kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide alusel lubatud selliseid asjaolusid aluseks võtta.
(1) Kui reisi kestel mõjutab lepingutingimustele mittevastavus oluliselt pakettreisi teenuse osutamist, võib reisija lepingu üles öelda, kui mittevastavust ei kõrvaldata reisija määratud mõistliku aja jooksul pärast sellest teatamist. Lisaks on reisijal asjakohasel juhul õigus alandada reisitasu või nõuda kahju hüvitamist.
(2) Pakettreisilepingu ülesütlemise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaotab reisikorraldaja õiguse saada reisitasu. Ta võib siiski nõuda mõistlikku hüvitist osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate reisiteenuste eest, välja arvatud juhul, kui reisijal puudub lepingu ülesütlemise tõttu huvi osutatud või veel osutatavate teenuste vastu. Reisikorraldaja ei või reisijalt nõuda muid lepingu lõpetamisega seotud hüvitisi.
(3) Reisikorraldaja peab lepingu ülesütlemise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võtma tarvitusele lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige kui lepingus oli kokku lepitud reisijavedu, ning tagama viivitamata ja reisijalt lisatasu küsimata reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta.
(3¹) Käesoleva seaduse § 875 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud juhul, või kui reisikorraldajal ei ole võimalik pakkuda muid teenuseid, on reisijal muu hulgas asjakohasel juhul õigus alandada reisitasu ja nõuda kahju hüvitamist ka ilma ülesütlemisavaldust tegemata.
(1) Reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine.
(2) Käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatu ei välista ega piira reisija õigust nõuda talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja alandada reisitasu. Muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Reisikorraldaja maksab kahjuhüvitise reisijale välja viivitamata.
(2¹) Reisijal ei ole õigust alandada reisitasu, kui reisikorraldaja tõendab, et mittevastavus tulenes reisijast.
(2²) Reisijal ei ole õigust saada kahjuhüvitist, kui reisikorraldaja tõendab, et mittevastavus tuleneb:
1) reisijast;
2) kolmandast isikust, kes ei ole seotud pakettreisilepingus sisalduva reisiteenuse osutamisega, ning see on ettenägematu või vältimatu või
3) vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.
(3) Kui teenuse vahetu osutaja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonide alusel, võib reisikorraldaja reisija suhtes sellele tugineda.
(3¹) Reisijal on õigus nõuda kahju hüvitamist käesoleva seaduse ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 10–11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.05.2009, lk 24–46), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1–16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12), ja rahvusvaheliste konventsioonide alusel.
(3²) Käesoleva seaduse alusel reisijale makstav hüvitis või reisitasu alandamine ning käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud määruste ja rahvusvaheliste konventsioonide kohased hüvitised ja reisitasu alandamine arvatakse üksteisest maha eesmärgiga vältida ülemäärast hüvitamist.
(4) Kehtetu
Ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, vahendajana, seotud reisikorraldusteenuste sõlmimist hõlbustava ettevõtjana või üksiku reisiteenuse osutajana, vastutab kõigi broneerimissüsteemi vigade eest, mis tulenevad temast tingitud tehnilistest puudustest, ja broneerimistoimingu käigus tehtud vigade eest, kui ettevõtja on nõustunud tegema pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse broneeringu. Ettevõtja ei vastuta broneerimisvigade eest, mis tulenevad reisijast või mis on tingitud vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.
(1) Kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, käesoleva seaduse § 866 lõikes 4¹ nimetatud vahendajana või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva üksiku reisiteenuse osutajana, vastutust tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest, on tühine.
(2) Kokkulepe, millega piiratakse ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, käesoleva seaduse § 866 lõikes 4¹ nimetatud vahendajana või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva üksiku reisiteenuse osutajana, vastutust reisija surma põhjustamise, talle kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise eest, on tühine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata kahju eest võib ettevõtja, kes tegutseb reisikorraldajana, käesoleva seaduse § 866 lõikes 4¹ nimetatud vahendajana või seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva üksiku reisiteenuse osutajana, lepinguga vastutust piirata kuni reisitasu kolmekordse suuruseni.
(1) Reisikorraldaja annab raskustesse sattunud reisijale, sealhulgas käesoleva seaduse § 875 lõikes 4 nimetatud juhul, viivitamata asjakohast abi, eelkõige reisikorraldaja:
1) annab asjakohast teavet tervishoiuteenuste, kohalike ametiasutuste ja konsulaarabi kohta ning
2) aitab reisijat sidepidamisel ja alternatiivsete reisivõimaluste leidmisel.
(2) Reisikorraldaja võib sellise abi eest nõuda reisijalt tegelikult kantud mõistlike kulude hüvitamist, kui raskuse on põhjustanud reisija tahtlikult või hooletuse tõttu.
§ 878². Võimalus võtta reisikorraldajaga vahendaja kaudu ühendust
(1) Reisija võib pakettreisi teenuste osutamisega seotud teated, taotlused või kaebused edastada otse vahendajale, kelle kaudu pakettreisileping sõlmiti. Vahendaja edastab sellised teated, taotlused ja kaebused viivitamata reisikorraldajale.
(2) Tähtaegadest või aegumistähtaegadest kinnipidamise arvestamisel käsitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud teadete, taotluste või kaebuste kättesaamist vahendaja poolt kättesaamisena reisikorraldaja poolt.
Seadusega sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis sätestatut rikkunud ettevõtjalt, kes tegutseb reisikorraldajana, vahendajana, seotud reisikorraldusteenuste sõlmimist hõlbustava ettevõtjana või üksiku reisiteenuse osutajana, rikkumise lõpetamist ning rikkumisest hoidumist.
Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
(1) Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist.
(2) Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.
§ 886. Asja kasutamine ja edasiandmine kolmandale isikule
(1) Eeldatakse, et hoidja ei või asja kasutada ega anda kasutada ega hoiule kolmandale isikule.
(2) Asja kolmandale isikule hoiule andmise korral vastutab hoidja kolmanda isiku tegevuse eest nagu enda tegevuse eest, välja arvatud juhul, kui hoidmine toimub tasuta ja hoidja oli sunnitud hoidmise edasi andma asjaolude tõttu, mis ei tulenenud temast.
(3) Kui hoidja kasutab asja, kuigi kasutamine ei ole lubatud, peab ta hoiuleandjale maksma asja kasutamise eest mõistlikku tasu ning ta vastutab asja hävimise ja kahjustumise eest, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine oleks aset leidnud ka hoiuleandja juures.
Hoidja võib muuta kokkulepitud hoidmise viisi, kui ta võib eeldada, et hoiuleandja kiidaks hoidmise viisi muutmise heaks, kui ta oleks teadlik muutmise tinginud asjaoludest. Hoidmise viisi muutmisest peab hoidja hoiuleandjale viivitamata teatama.
§ 888. Hoidjale põhjustatud kulude ja kahju hüvitamine
(1) Hoiuleandja peab hoidjale hüvitama hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikeks. Kulude hüvitamise ja tasunõude tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes, välja arvatud juhul, kui asi on antud kolmandale isikule väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppe või sellega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu tagatiseks.
(2) Hoiuleandja peab hüvitama hoidjale asja ohtlikkusest tekkinud kahju, välja arvatud juhul, kui ta asja hoiule andmisel asja ohtlikkusest ei teadnud ega pidanudki teadma või kui ta asja ohtlikkusest hoidjale teatas või kui hoidja sellest ise aru sai.
Hoiuleandja võib igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda hoiuleantud asja tagastamist, isegi kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud. Kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud, peab hoiuleandja hüvitama hoidjale kulud, mida hoidja oli teinud kokkulepitud tähtaega arvestades.
Kui hoidmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, võib hoidja hoiulepingu igal ajal üles öelda ja nõuda, et hoiuleandja võtaks hoiule antud asja tagasi. Kui hoidmise tähtaeg on kindlaks määratud, võib hoidja nõuda asja tagasivõtmist enne tähtaja möödumist üksnes mõjuval põhjusel.
(1) Hoiuleantud asi tuleb hoiuleandja kulul tagastada talle kohas, kus asja tuli vastavalt hoiulepingule hoida.
(2) Asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti. Asja tagastamisega seotud riisikot kannab hoiuleandja.
(1) Kui asja hoiavad ühiselt mitu isikut, vastutavad nad hoiuleandja ees hoiulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui asja annavad hoiule ühiselt mitu isikut, on need isikud hoidja suhtes solidaarvõlausaldajad.
(2) Kui mitu isikut on esitanud asja suhtes nõude ja andnud asja oma huvide kaitsmiseks hoiule kolmandale isikule (sekvester), võib kolmas isik asja välja anda üksnes kõigi hoiuleandjate nõusolekul.
(1) Kui hoiutasu tuleb maksta, peab hoiuleandja selle maksma hoidmise lõppemisel. Kui hoiutasu maksmine on kindlaks määratud ajavahemike järgi, tuleb see maksta iga ajavahemiku lõpus.
(2) Kui hoidmine lõpeb enne kokkulepitud tähtaega, võib hoidja nõuda tegelikule hoidmise ajale vastavat osa hoiutasust.
(1) Hoidja peab hoiuleandjale viivitamata teatama hoiuleantud asja valduse kaotusest, hoidja vastu asja väljaandmise nõude esitamisest või hoiuleantud asjale kolmanda isiku õigusest teadasaamisest.
(2) Kui kolmas isik taotleb omandi tunnustamist hoiuleantud asjale ning esitab hoidja vastu asja väljaandmise nõude, ei või hoidja asja temale ilma hoiuleandja nõusolekuta välja anda. Hoidja võib asja tagastada hoiuleandjale. Hoidja võib keelduda hoiuleantud asja hoiuleandjale välja andmast, kui asi on arestitud või kui hoiuleandja vastu on esitatud hoiuleantud asja omandi tunnustamise hagi.
(1) Kui asendatavad asjad antakse hoiule selliselt, et hoidja kohustub tagastama sama liiki, sama kvaliteediga ja samas koguses asju, eeldatakse, et asjade omand ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad asjade üleandmisega üle hoidjale ning vastavalt kohaldatakse laenu kohta sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul eeldatakse, et asjade tagastamise tähtaeg ja koht määratakse kindlaks vastavalt seaduses hoiulepingu kohta sätestatule.
(3) Hoiule antud raha kasutamise korral peab hoidja maksma intressi raha kasutamise aja eest.
Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.
(1) Ohtliku asja ladustamisel peab hoiuleandja hoidjat õigeaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ohu täpsest liigist teavitama ning teatama hoidjale vajalikest ettevaatusabinõudest. Hoiuleandja peab asja vajalikus ulatuses pakkima ja tähistama ning andma hoidjale dokumendid ja teabe, mida hoidja vajab oma kohustuste täitmiseks.
(2) Kui hoiuleandja on tarbija, peab ta teavitama hoidjat asjast tulenevast ohust üksnes üldiselt, teavitamine võib toimuda suuliselt.
(3) Hoidja peab tarbijast hoiuleandjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusest ning küsima temalt teavet, mida hoidja võib vajada asjaga seotud ametlike toimingute tegemiseks.
(4) Kui hoiuleandja on tarbija, peab hoidja asja vajalikus ulatuses pakkima ja tähistama.
(1) Hoiuleandja peab hüvitama hoidjale kahju ja kulud, mille põhjustab:
1) asja ebapiisav pakkimine või tähistamine hoiuleandja poolt;
2) asja ohtlikkusest teatamata jätmine hoiuleandja poolt;
3) asjaga seotud ametlike toimingute läbiviimiseks vajalike dokumentide või teabe puudumine, ebatäielikkus või ebaõigsus.
(2) Hoiuleandja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, sõltumata sellest, kas tema kohustuste rikkumine on vabandatav. Kui hoiuleandjaks on tarbija, vastutab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rikkumise eest üksnes juhul, kui ta rikkus kohustust süüliselt.
(1) Hoidjal on õigus asendatavaid asju segada sama liiki ja sama kvaliteediga asjadega üksnes juhul, kui nende asjade hoiuleandjad on sellega sõnaselgelt nõustunud.
(2) Alates ladustatud asjade segamisest on segatud asjade omanikel kaasomand segatud asjadele. Hoidja võib igale hoiuleandjale, sõltumata teiste kaasomanike nõusolekust, välja anda temale kuuluvale mõttelisele osale vastava osa segatud asjadest.