(1) Investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud. Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor.
(2) Investeerimisühingu auditeerimise tulemusel peab audiitor esitama investeerimisühingule ja inspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust ka omavahenditele kehtestatud usaldatavusnõuete ning sisekontrolli süsteemi piisavuse ja tõhususe kohta.
(1) Investeerimisühingu audiitoriks võib nimetada investeerimisühingu auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(2) Investeerimisühingu audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid kokku mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(3) Investeerimisühingu asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ja investeerimisühingu üldkoosolek ei ole ühe kuu jooksul nimetanud uut audiitorit;
3) audiitor on kaotanud inspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.
(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt.
(1) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) investeerimisühingu tegevuse peatumine;
3) investeerimisühingu tütarettevõtja tegevuse peatumine;
4) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju investeerimisühingule, tema kliendile või klientidele.
(1¹) Audiitor on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamise või kliendilepingu ülesütlemise korral viivitamata kirjalikult inspektsiooni teavitama investeerimisühinguga märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu.
(2) Inspektsioonile andmete edastamise nõudele ei laiene õigusakti või lepinguga audiitorile pandud andmete mitteavalikustamise kohustus.
(1) Investeerimisühingu ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(2) Investeerimisühing võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud investeerimisühinguga, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.
(3) Kui investeerimisühingud ühinevad uue äriühingu asutamise teel, lõpevad kõigi ühinevate investeerimisühingute tegevusload.
(1) Investeerimisühingu ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
(2) Investeerimisühingute vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kolme tööpäeva jooksul ühinemislepingu sõlmimisest arvates.
(3) Investeerimisühingute ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida kontrollib audiitor.
(4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav või asutatav investeerimisühing vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiividele.
(1) Investeerimisühingute ühinemiseks on vaja inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).
(2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav investeerimisühing või käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 sätestatud juhul esitavad ühinevad investeerimisühingud ühiselt inspektsioonile vastava taotluse, millele lisatakse alljärgnevad andmed ja dokumendid:
1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;
2) ühinemisaruanne;
3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
4) audiitori aruanne;
5) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
6) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 5, 12 ja 13 nimetatud andmed ja dokumendid;
7) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel;
8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui selle taotlemise kohustus tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.
(3) Ühinemisloa taotlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 53 ja § 55 lõigetes 1–4¹ tegevusloa taotluse ja selle läbivaatamise kohta sätestatut.
(4) Kui ühendatava investeerimisühingu aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas investeerimisühingus, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 73–78 sätestatut.
(1) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta või ühinemise tulemusena asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise kohta teeb inspektsioon 30 päeva jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamisest. Otsusest teatatakse viivitamata taotlejale.
(2) Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
3) ühinemise tulemusena tekkiv investeerimisühing ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või ühinemine muul põhjusel kahjustaks investeerimisühingu klientide huve;
4) inspektsiooni hinnangul ühinemise tulemusena tekkiva investeerimisühingu juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
5) ühinemine vähendab oluliselt tõhusat konkurentsi väärtpaberiturul või muul põhjusel kahjustaks väärtpaberituru korrapärast toimimist.
(3) Tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral uue investeerimisühingu asutamise teel otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusel asutatavale investeerimisühingule tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui uue investeerimisühingu äriregistrisse kandmise päeval.
(4) Ühendatava investeerimisühingu tegevusloa lõpetamise investeerimisühingute ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.
(1) Ühinevad investeerimisühingud peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate investeerimisühingute veebilehtedel.
(2) Kehtetu
(2¹) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab investeerimisühing viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
(3) Inspektsioon avalikustab käesoleva seaduse § 237 lõike 3 alusel sätestatud korras investeerimisühingute ühinemiseks loa andmise otsuse inspektsiooni veebilehel.
(1) Investeerimisagent on volituse alusel tegutsev investeerimisühingu esindaja, keda investeerimisühing võib kasutada enda osutatavate investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste reklaamimiseks, tutvustamiseks ja müügiedendustegevuseks, klientide väärtpaberiga seotud korralduste vastuvõtmiseks ja edastamiseks, sealhulgas investeerimisteenusega seotud juhendite edastamiseks, väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamiseks ning väärtpaberitega ja investeerimisühingu osutatavate teenustega seotud nõustamiseks. Investeerimisagent võib nimetatud tegevust teostada ka kõrvaltegevusena.
(2) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega investeerimisagentide kasutamise korra.
(3) Investeerimisagent võib esindada vaid ühte investeerimisühingut.
(4) Investeerimisühingu poolt investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82⁶ sätestatut.
(5) Käesolevas peatükis investeerimisagendi kohta sätestatut ei kohaldata investeerimisühingu suhtes juhul, kui investeerimisühing ise osutab samaväärset teenust kui investeerimisagent.
(1) Investeerimisagendina võib tegutseda üksnes investeerimisagentide nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud investeerimisagent ning investeerimisühing võib kasutada üksnes nimekirja kantud investeerimisagendi teenust.
(2) Investeerimisagendi kannab nimekirja ja kustutab nimekirjast investeerimisühing, keda ta esindab, või seaduses sätestatud juhtudel inspektsioon.
(3) Nimekiri avalikustatakse inspektsiooni veebilehel.
(1) Füüsilisest isikust investeerimisagendil ja äriühingust investeerimisagendi juhatuse liikmel peab olema laitmatu eri- ja ärialane maine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikuna ei või tegutseda isik:
1) kelle tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või äriühingule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2) kellel on ärikeeld;
3) kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
4) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud füüsilisel isikul peab olema piisav investeerimis- ja muu finantsteenuse osutamisega seotud töö kogemus ja piisav investeerimisalane väljaõpe.
(4) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, on kohustatud investeerimisagendi nõudmisel pakkuma talle investeerimisalast väljaõpet.
(1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel.
(2) Otsuse nimekirja kandmise või sellest keeldumise kohta teeb taotluse saanud investeerimisühing 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Investeerimisühing kannab taotleja nimekirja viivitamata vastava otsuse tegemise järel.
(3) Nimekirja ei kanta isikut, kes ei vasta käesoleva seaduse § 79¹ lõigetes 1, 2, 4 ja 5 ning §-s 119³ sätestatud nõuetele.
(4) Füüsilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed ning investeerimisühingu nimi, keda ta esindab.
(5) Juriidilisest isikust investeerimisagendi kohta kantakse nimekirja tema ärinimi, registrikood, aadress, esindatava investeerimisühingu nimi ning investeerimisühingu tegevusele kaasaaitamise eest vastutava juhatuse liikme ees- ja perekonnanimi.
(6) Nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud investeerimisühing.
(1) Investeerimisühing, keda investeerimisagent esindab, kustutab investeerimisagendi viivitamata nimekirjast oma esindajana, kui:
1) investeerimisagent taotleb enda nimekirjast kustutamist;
2) juriidilisest isikust investeerimisagent lõpeb või füüsilisest isikust investeerimisagent sureb;
3) esindussuhe investeerimisagendi ja investeerimisühingu vahel lõpeb;
4) investeerimisagent ei vasta käesolevas seaduses investeerimisagendile esitatud nõuetele;
5) investeerimisagendi juhatuse liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
6) investeerimisagent on rikkunud käesolevas seaduses sätestatut või investeerimisühingu klientide huvid ei ole piisavalt kaitstud;
7) mõne käesolevas lõikes nimetatud asjaolu ilmnemisel nõuab inspektsioon investeerimisagendi nimekirjast kustutamist.
(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel kustutada investeerimisagent nimekirjast.
(1) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kliendi teavitamise kohustuste täitmisele peab investeerimisagent kliendiga või potentsiaalse kliendiga kontakteerumisel avaldama esindatava investeerimisühingu nime ja tema volituse mahu.
(2) Investeerimisagendil ei ole õigust vastu võtta ega hoida kliendi poolt investeerimisühingule üleantavat raha ja väärtpaberit, kui investeerimisagent ei ole ise investeerimisühing või krediidiasutus.
(1) Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja ning aruandlusteenuse osutamiseks õigust omav investeerimisühing ja turu korraldaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27b lõikele 2.
(2) Kauplemisteabe aruanded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 kohaselt esitatavad aruanded.
(3) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 nimetatud isik.
(4) Kauplemiskoondteabe esitaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 35 nimetatud isik.
(5) Aruandlussüsteemi korraldaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 36 nimetatud isik.
(6) Aruandlusteenuse osutaja, kes osutab ühte või mitut käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud teenust ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 3 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud tingimustele (edaspidi erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja), suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides selle aruandlusteenuse osutaja kohta sätestatut.
(1) Aruandlusteenuse osutajana tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas peatükis tegevusluba). Kui käesoleva seaduse § 119⁷ lõigetes 3–5 nimetatud teenuseid osutab sama isik, kajastatakse teenused, mille osutamiseks talle on antud õigused, ühel tegevusloal.
(2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4 ja §-s 57 investeerimisühingu tegevusloa kohta sätestatut.
§ 119¹⁰. Tegevusloa taotlemine, taotluse läbivaatamine ning tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus
(1) Käesoleva seaduse § 119⁷ lõigetes 3–5 nimetatud ühe või mitme teenuse osutamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele või sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul inspektsioonile tegevusloa taotluse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata teises lepinguriigis aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa saanud isikule.
(3) Tegevusloa taotlemise, taotluse läbivaatamise ning tegevusloa andmise ja andmisest keeldumise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27b–27d sätestatut.
(4) Taotleja, kes on erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja, peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27d lõike 4 alusel kehtestatud andmetele ja dokumentidele esitama inspektsioonile:
1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 5–8, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27g ja 27i nimetatud korrad või nende projektid ja süsteemide kirjeldused ning käesoleva seaduse §-s 119¹⁸ nimetatud sise-eeskirjad.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata investeerimisühingule ja turu korraldajale.
(6) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa taotlemise, taotluse läbivaatamise ning tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse suhtes kohaldatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatule käesoleva seaduse § 51 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 2 punktides 1 ja 3, § 52 lõigetes 2 ja 3, § 53 lõikes 1, § 54 lõikes 2, §-s 55 ning § 55¹ lõigetes 1, 2 ja 5 investeerimisühingu tegevusloa kohta sätestatut.
(1) Kui aruandlusteenuse osutaja või erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja soovib osutada käesoleva seaduse § 119⁷ lõigetes 3–5 nimetatud teenust, milleks tal tegevusloa alusel õigust ei ole, taotleb ta vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt või inspektsioonilt täiendava tegevusloa.
(2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja inspektsioonile kirjaliku avalduse, täiendatud tegevusplaani ja uuendatud, käesoleva seaduse § 119¹⁰ lõike 4 punktis 2 viidatud andmed ja dokumendid.
1) Inspektsioon võib keelduda erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 119⁷ lõigetes 3 ja 5 nimetatud aruandlusteenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
1) taotleja või taotleja juhid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 ja selle artikli 27f lõike 5 alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõuetele;
2) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
3) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi õigusaktidest, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
4) tegevusplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
5) käesoleva seaduse §-s 119¹⁸ nimetatud sise-eeskirjad ei ole aruandlusteenuse osutaja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
6) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
7) aktsiaseltsile antud aruandlusteenuse osutaja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 119¹³ alusel.
(1) Inspektsioon võib erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) aruandlusteenuse osutaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud aruandlusteenuseid kuue järjestikuse kuu jooksul;
2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui aruandlusteenuse osutaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;
3) aruandlusteenuse osutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 119¹² punktis 3 või 4 sätestatud asjaolud;
5) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni või aruandlusteenuse osutaja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) aruandlusteenuse osutaja avaldab oma tegevuse või juhi kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid või ebaõiget ja eksitavat reklaami;
7) aruandlusteenuse osutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi;
8) aruandlusteenuse osutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;
9) aruandlusteenuse osutaja tegevuses ilmnevad tunnused, mis Finantsinspektsiooni põhjendatud kahtluse alusel osutavad rahapesule, või aruandlusteenuse osutaja rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
10) aruandlusteenuse osutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;
11) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on aruandlusteenuse osutaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.
(2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 27e käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3–3² investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut.
(1) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata vaid isiku, kellel on erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) isiku suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 49¹ ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
(3) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhid peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele ja peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ja klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.
(4) Juht peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada nõukogu otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.
(5) Erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja määrab oma sise-eeskirjas sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konflikti ennetamine, teostab järelevalvet selle rakendamise üle ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.
(6) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhi nõuetele vastavuse hindamisel arvestab inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27f lõike 5 alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses juhtide kohta esitatavaid andmeid.
(1) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhi valimisel või määramisel esitab valitav või määratav isik erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale:
1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juht.
(2) Erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 119¹⁴ sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.
§ 119¹⁶. Aruandlusteenuse osutaja juhi tagasikutsumine
(1) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui:
1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
3) isiku tegevus erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline erandi alusel tegutsevat aruandlusteenuse osutajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama erandi alusel tegtuseva aruandlusteenuse osutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.
(2) Tagasikutsutud erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus inspektsiooni nõudel. Kohtu määratud juhi volitused kehtivad uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.
§ 119¹⁷. Organisatsioonilised nõuded aruandlusteenuse osutajale ja audiitori teavitamiskohustus
(1) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja suhtes kohalduvad lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 27g ja 27i sätestatud organisatsioonilised nõuded, sealjuures lähtub aruandlusteenuse osutaja teenuse osutamisel viidatud artiklite alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses sätestatust.
(2) Erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja audiitorkontrolli korral kohaldub audiitorile käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud teavitamiskohustus.
(3) Erandi alusel tegutsevale aruandlusteenuse osutajale kohaldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest ja küberohtudest teavitamise korral käesoleva seaduse §-s 82¹⁸ investeerimisühingu kohta sätestatut.
(1) Erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja kehtestab erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid, mis tagavad erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja juhtorganite otsuste täitmise, ning rakendab neid reegleid.
(2) Erandi alusel tegtuseva aruandlusteenuse osutaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama aruandlusteenuse õigus- ja korrapärase osutamise. Erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse osutaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning muudab sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.
(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
2) aruandlusteenuse osutamise kord, sealhulgas kava aruandlusteenuse osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;
3) töötajate valiku kriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise kord ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.
(1) Reguleeritud turu (edaspidi käesolevas osas turg) korraldamiseks püsiva tegevusalana tuleb inspektsioonilt taotleda vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas osas tegevusluba).
(2) Tegevusluba tuleb taotleda iga turu korraldamiseks eraldi. Mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusluba saab taotleda koos turu tegevusloaga või pärast turu tegevusloa saamist.
(3) Igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 14¹.–17. peatükis korraldaja). Korraldaja ei saa korraldada üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi.
(4) Korraldajana tegutsemiseks on õigus üksnes aktsiaseltsil.
(5) Korraldajal ei ole õigust tegeleda tegevusaladega, mis ei ole seotud turu ja korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korraldamisega või mis seavad ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korrapärase ning usaldusväärse toimimise või tema korraldajana tegutsemise.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel tegevusloa saanud korraldaja võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 60 lõikega 6 korraldada artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis b sätestatud krüptovaraga kauplemise platvormi, järgides nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(7) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.
(8) Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.
(1) Korraldaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 55¹, 57 ja 113 sätestatut.
(2) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–10, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud reglemendi projekti ja taotleja äriplaani järgmise kolme aasta kohta (edaspidi käesolevas peatükis taotlus).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaan peab sisaldama turu kauplemis-, arveldus-, teabe- ja muude süsteemide toimimise täpset kirjeldust, samuti taotleja organisatsioonilise ülesehituse, tegevuskohtade, rakendatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muude tehniliste vahendite ning majandusnäitajate kirjeldust.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada oma määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriplaanile.
(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile tegevusloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet;
3) taotleja ei suuda tulenevalt oma organisatsioonilisest ülesehitusest, õiguslikest ja tehnilistest lahenditest ning vara ja omakapitali ebapiisavusest täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega korraldajale, turule või korraldaja korraldatavale muule kauplemiskohale kehtestatud nõudeid;
4) taotleja muud tegevusalad seavad ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- või õiguspärase toimimise või korraldajana tegutsemise;
5) inspektsiooni hinnangul ei ole taotleja nõukogu ja juhatuse liikmetel piisavalt turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korraldamiseks vajalikke teadmisi või nad ei ole võimelised korraldama turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- ja õiguspärast toimimist, samuti kui taotleja juhil ei ole oma kohustuste täitmiseks vajalikku haridust, teadmisi, kogemusi või laitmatut mainet;
6) juht on olnud pankrotivõlgnik või tema suhtes on pankrotimenetlus raugenud, juhi tegevus või tegevusetus on põhjustanud isiku pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või juhi tegevus või tegevusetus on näidanud tema suutmatust korraldada väärtpaberituru kutselise osalise või kutselise investori tegevust selliselt, et võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud;
7) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid;
8) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta headele äritavadele;
9) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab korraldaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, mille õigusnorme kohaldatakse taotleja suhtes või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad korraldaja üle tõhusa järelevalve teostamist.
(2) Tegevusluba omav korraldaja on kohustatud tegevusloa kehtivuse ajal vältima asjaolusid, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumisele.
(1) Korraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3–4 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Inspektsioonil on õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui:
1) korratus turul või korraldaja korraldatavas muus kauplemiskohas võib põhjustada ohu riigi majandusele tervikuna või riigi avalikule korrale;
2) korraldaja seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu turu või korraldaja korraldatava muu kauplemiskoha korra- või õiguspärase toimimise;
3) korraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) korraldaja ei suuda oma pädevuse piires tagada turuga või korraldaja korraldatava muu kauplemiskohaga seotud investorite huvide kaitset;
5) korraldaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alus;
6) korraldaja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut või korraldaja tegevus ei vasta headele äritavadele;
7) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on korraldaja rikkunud lepinguriigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
8) korraldaja ei ole täies ulatuses või tähtaegselt täitnud inspektsiooni tehtud ettekirjutust;
9) korraldaja on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu kaotanud usalduse;
10) ilmneb, et korraldaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises riigis, kus ta peamiselt tegutseb, korraldaja tegevusele kehtestatud rangematest nõuetest;
10¹) ilmneb, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui korraldaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;
11) korraldaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või ei ole tegelenud turu korraldamisega kuue järjestikuse kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, või korraldaja selgesõnaliselt loobub tegevusloast;
12) korraldaja ei ole alustanud turu korraldamist kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates.
(1) Korraldajas olulist osalust omandavale, suurendavale, vähendavale, võõrandavale ja omavale isikule ning korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 72–78 investeerimisühingu suhtes sätestatut.
(2) Korraldaja avalikustab oma veebilehel selged, õiged ja täpsed andmed aktsionäride kohta, kellel möödunud majandusaasta lõpu seisuga oli korraldajas oluline osalus. Korraldaja muudab andmeid viivitamata pärast nende muutumisest teada saamist.
§ 124¹. Korraldaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele ning töötajatele esitatavad nõuded
(1) Korraldaja nõukogu või juhatuse liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Inspektsioon võib käsitada korraldaja juhina korraldaja töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid korraldaja arengu või äritegevuse kohta. Inspektsioon teavitab korraldajat viivitamata töötaja või muu isiku käsitamisest korraldaja juhina.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas järgmistel juhtudel:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud korraldaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) isiku suhtes on kohus kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama korraldaja tegevust selliselt, et oleks tagatud turu õigus- ja korrapärane toimimine;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
(3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema korraldaja juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama korraldaja kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Korraldaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista korraldaja tegevust, sealhulgas peamisi riske.
(4) Korraldaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.
(5) Korraldaja juhatuse liikmed peavad:
1) pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks korraldaja juhtimisel;
2) omama piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi, et aru saada korraldaja toimimisest, sealhulgas peamistest riskidest;
3) tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral vaidlustada tulemuslikult nõukogu otsuseid ning kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.
(6) Korraldaja peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.
(7) Korraldaja juhid määravad kindlaks korraldaja efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed, vastutavad nende rakendamise ning regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega. Meetmete rakendamisel määratakse korraldajas selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.
(8) Korraldaja juhid vaatavad regulaarselt üle korraldaja juhtimiskorralduse asjakohasuse ja rakendamise ning võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
(9) Korraldaja juhtidel peab olema piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on vajalikud korraldajaga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.
(10) Korraldaja juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema ootuspärase ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele.
(11) Korraldaja juhtidele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 1¹–1⁴ ja lõikes 2 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Kui inspektsioon on andnud korraldaja nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 1³ punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(1) Korraldaja juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik korraldajale esitama:
1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja juht.
(2) Korraldaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 124¹ sätestatud nõuete täitmise hindamiseks. Juhi valimise või määramise korral peab korraldaja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja kinnituse ning audiitori puhul tema nime ja audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla korraldaja audiitor.
(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib korraldajalt nõuda juhi tagasikutsumist, kui:
1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;
3) juhi tegevus korraldaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama korraldaja juhtimist selliselt, et tema klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.
(2) Kui korraldaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.
(1) Korraldaja kehtestab protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, turu reglemendi ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise ning korraldaja ja turu õigus- ja korrapärase tegevuse, ning rakendab neid.
(2) Korraldaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama korraldaja ning turu õigus- ja korrapärase tegevuse. Korraldaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud turu parim õigus- ja korrapärane toimimine.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Kui see on proportsionaalne korraldaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb korraldajas moodustada nomineerimiskomitee, välja arvatud juhul, kui nomineerimiskomitee on moodustanud korraldaja emaettevõtja ja komitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.
(2) Nomineerimiskomitee moodustatakse nõukogu liikmetest. Korraldaja nõukogu määrab ka nomineerimiskomitee pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted.
(3) Nomineerimiskomitee:
1) esitab nõukogule korraldaja juhatuse liikme kandidaadid, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse;
2) määrab sihttaseme, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötab välja poliitika vähem esindatud soost isikute arvu suurendamiseks ja seatud sihttasemini jõudmiseks;
3) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid;
4) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitab tulemustest nõukogu;
5) töötab välja korraldaja juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõtte ja juhatuse valimise korra, hindab seda regulaarselt ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.
(4) Nõukogule juhatuse liikme kandidaatide esitamisel arvestab nomineerimiskomitee juhatuse teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaalu ning juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttega.
(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas korraldaja huvidega tervikuna.
(6) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.
§ 124⁶. Organisatsioonilised nõuded reguleeritud turu korraldajale
(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et tuvastada ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II peatükis sätestatu kohaselt.
(2) Korraldaja rakendab meetmeid, et tuvastada huvide konfliktid turu, korraldaja või selle omanike ning turu õigus- ja korrapärase toimimise vahel ning maandada huvide konflikti võimalikud kahjulikud tagajärjed turu toimimisele või sellel osalejatele, sealhulgas juhul, kui huvide konflikt võib kahjustada inspektsiooni ja korraldaja koostööd turujärelevalve teostamisel.
(3) Korraldaja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid, sealhulgas rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata turu korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi (edaspidi kauplemissüsteem) tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega.
(4) Korraldaja kehtestab turul läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse õiglane ja korrapärane kauplemine turul ja tehingute täitmine objektiivsete kriteeriumide alusel.
(5) Korraldaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides täidetud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine.
(6) Korraldaja tagab turu korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset.
(7) Korraldaja ei või ühelgi enda korraldataval turul täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel.
(8) Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille täitja asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu täitja ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu.
(8¹) Korraldaja kehtestab meetmed ja rakendab neid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 22b sätestatud andmete kvaliteedinõuete täitmine.
(8²) Reguleeritud turul peab olema vähemalt kolm olulisel määral aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega vahetada teavet.
(9) Korraldajale ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid.