(1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse kiireks ja erapooletuks täitmiseks, võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemisega. Investeerimisühing määrab seda tagava korra sise-eeskirjadega.
(2) Investeerimisühing täidab klientide korraldused nende investeerimisühingu poolt täitmiseks vastuvõtmise järjekorras, kui muus osas on korraldused võrreldavad.
(3) Investeerimisühing rakendab kõrgendatud hoolsust klientide huvide kahjustamise riski maandamiseks klientide korralduste koondamise ja jaotamise korral.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
(11) Kehtetu
(12) Kehtetu
(13) Investeerimisühing on kohustatud säilitama dokumente, milles sätestatakse investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel investeerimisühing kliendile seda teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni lepinguline või muu investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud.
(1) Kui kauplemiskohta kauplemisele võetud aktsiaga seoses kliendi antud määratud hinnaga korraldust ei täideta valitsevate turutingimuste tõttu kohe, avalikustab investeerimisühing sellise korralduse viivitamata teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil, et tagada korralduse täitmine esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui klient annab selgesõnaliselt teistsuguse juhise.
(2) Kehtetu
(3) Inspektsioonil on õigus vabastada investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 4 sätestatud tingimustel ja korras üheks või mitmeks korraks või alaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on inspektsiooni hinnangul turu jaoks tavalise korraldusega võrreldes suuremahuline.
(4) Määratud hinnaga korraldus on selline väärtpaberite ostmise või müümise korraldus, kus konkreetsete arvuliste näitajatega määratakse väärtpaberite maht ja hind või minimaalselt aktsepteeritav hind.
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli lõike 1 punkti b ja artikli 72b lõigetele 3–5, vastavaid kõlblikke kohustusi võib müüa kliendile, kes ei ole kutseline investor, üksnes juhul, kui:
1) allutatud kõlbliku kohustuse nominaalne väärtus on vähemalt 50 000 eurot;
2) täidetakse käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuse osutamise nõudeid.
(1) Investeerimisühing on kohustatud talle usaldatud kliendi vara hoidma lahus enda ja investeerimisühingu teiste klientide varast, välja arvatud juhul, kui klient ja investeerimisühing on püsival andmekandjal taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Kliendi püsival andmekandjal taasesitamist võimaldav nõusolek on muu hulgas vajalik kliendi väärtpaberite hoidmiseks esindajakontol.
(2) Investeerimisühing on kohustatud võtma tarvitusele piisavad abinõud kliendile kuuluva vara ja kliendi õiguste kaitseks ning tagama kliendi vara hoidmise ja investeerimise vastavalt kokkulepitud tingimustele.
(3) Investeerimisühingul ei ole lubatud kasutada kliendile kuuluvaid väärtpabereid oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on andnud selleks eelneva selgesõnalise nõusoleku kirjalikus või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldavas vormis. Kliendi raha võib oma huvides kasutada üksnes krediidiasutuse arvel ja nimel krediidiasutuste seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.
(4) Investeerimisühing võib oma nimel kliendi vara pantida üksnes kliendi kirjalikus vormis antud selgesõnalisel nõusolekul.
(4¹) Investeerimisühingul on keelatud sõlmida tavakliendiga kliendi raha nõudeõiguse või väärtpaberi omandiõiguse tagatise andmise eesmärgil ülekandmise kokkulepet klientide olemasolevate või tulevikus tekkivate, tegelike, tingimuslike või oodatavate kohustuste tagamiseks või katmiseks. Asjatundliku kliendi ja võrdse vastaspoole puhul kirjeldab investeerimisühing kliendile sellise kokkuleppega kaasnevaid riske ning nende mõju kliendi varale.
(4²) Kui investeerimisühing sõlmib asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolega käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud kokkuleppe, kaalub ta hoolikalt kliendil investeerimisühingu ees oleva kohustuse ja kliendi sellise vara suhet, millele finantstagatise kokkulepet kohaldatakse, samuti sellise kokkuleppe kasutamise asjakohasust, ning vajaduse korral tõendab seda, võttes arvesse ja dokumenteerides kõik järgmised asjaolud:
1) kas seos kliendi kohustuste ja lõikes 4¹ nimetatud kokkuleppe sõlmimise vajaduse vahel on nõrk, sealhulgas juhul, kui kliendi vastutus investeerimisühingu ees on madal või selle tekkimine vähe tõenäoline;
2) kas lõikes 4¹ nimetatud kokkuleppega hõlmatav kliendi vara väärtus ületab oluliselt kliendi kohustusi investeerimisühingu ees või on piiramata, kui kliendil puuduvad kohustused investeerimisühingu ees;
3) kas lõikes 4¹ nimetatud kokkulepe hõlmab kõigi klientide vara, eristamata iga kliendi kohustusi investeerimisühingu ees.
(5) Investeerimisühing, kes hoiab klientide vara esindajakontol või ühingu enda nimel avatud väärtpaberi- või pangakontol, on kohustatud pidama arvestust eraldi iga kliendi vara suhtes.
(6) Investeerimisühingu poolt valitsetav ja hoitav klientide vara, sealhulgas investeerimisühingu enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub vastavatele klientidele ning ei kuulu investeerimisühingu pankrotivara hulka ning selle arvel ei saa rahuldada investeerimisühingu võlausaldajate nõudeid.
(6¹) Investeerimisühing määrab vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada investeerimisühingu kohustuste täitmine kliendi väärtpaberite ja raha kaitsmisel ning kellel on selleks piisavad oskused ja pädevus. Investeerimisühing võib määrata vastutavale isikule muid ülesandeid, tingimusel et käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu kohustuste täitmine on tagatud ja muude ülesannete täitmine ei takista vastutaval isikul oma funktsiooni täita.
(7) Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted. Investeerimisühing tagab, et inspektsioonile esitatakse vähemalt kord aastas investeerimisühingu audiitori aruanne nimetatud põhimõtete järgimise kohta investeerimisühingus, sealhulgas investeerimisühingu tegevuse vastavuse kohta käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 88¹–88⁴ sätestatule.
(8) Investeerimisühingul ei ole lubatud anda kliendi raha ega väärtpaberitega seoses kolmandale isikule tagatisi, kinnipidamise ega tasaarvestamise õigusi, mille alusel kolmas isik võib rahuldada oma nõudeid kliendi raha või väärtpaberite arvel kliendiga või kliendile teenuse osutamisega mitteseotud kohustuste täitmiseks, välja arvatud juhul, kui see on nõutav sellises kolmandas riigis kohaldatava õiguse alusel, kus kliendi raha või väärtpabereid hoitakse.
(9) Kui investeerimisühingul ei ole võimalik hoiduda lepingu sõlmimisest, mille tulemusel tekivad kolmandal isikul käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigused, teavitab investeerimisühing klienti sellest ja sellise kokkuleppega seotud riskidest. Lõikes 8 nimetatud õiguste andmisel või kui klienti on selliste õiguste andmisest teavitatud, märgitakse need õigused ära kliendilepingus ning investeerimisühingusiseses raamatupidamisarvestuses, andmetes ja registrites selliselt, et nendest ilmneks selgelt kliendi vara omandiõiguse kuuluvus.
(10) Investeerimisühing esitab inspektsioonile ja pankrotihaldurile nende nõudmisel või seaduses sätestatud juhul muule isikule viivitamata kliendi raha ja väärtpaberitega seotud teabe, milleks on muu hulgas:
1) investeerimisühingusisene raamatupidamisarvestus, andmed ja registrid, mis võimaldavad igal ajal viivitamata kindlaks määrata iga kliendi jaoks hoitava raha ja väärtpaberid;
2) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi raha vastavalt käesoleva seaduse §-s 88³ sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;
3) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi väärtpabereid vastavalt käesoleva seaduse §-s 88² sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;
4) andmed isikute kohta, kellele investeerimisühing on investeerimisteenusega seotud tegevuse edasi andnud;
5) andmed võtmetöötajate, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud isiku kohta, kes on seotud kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise toimingutega;
6) lepingud, mis võimaldavad kindlaks määrata vara kuulumise kliendile.
1) Investeerimisühing on kohustatud kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud huvide kaitseks:
1) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja investeerimisühingu oma varast;
2) säilitama andmeid ning pidama registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ning vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele väärtpaberitele ja rahale nii, et need on kasutatavad kontrolljäljena;
3) kontrollima regulaarselt investeerimisühingusisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust sellist vara hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ning registritele;
4) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetodite abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;
5) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu raha;
6) rakendama asjakohaseid organisatsioonilisi meetmeid kliendi vara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.
(1) Investeerimisühingul on kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel lubatud klientide jaoks väärtpabereid hoida tingimusel, et investeerimisühing tegutseb piisava vilumuse, ettenägelikkuse ja hoolsusega kolmanda isiku ning selliste väärtpaberite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel kontrollimisel. Investeerimisühing peab arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet ning selliste väärtpaberite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid ja turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.
(2) Investeerimisühingul on lubatud hoida väärtpabereid kolmanda isiku juures üksnes sellises jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes eriomaseid nõudeid ja järelevalvet, ning sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes selliseid nõudeid ja järelevalvet kohaldatakse.
(3) Investeerimisühingul on keelatud klientide nimel hoitavaid väärtpabereid hoida kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, kus väärtpaberite teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) väärtpaberite või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoidmist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;
2) kui väärtpabereid hoitakse asjatundliku kliendi nimel ja asjatundlik klient annab investeerimisühingule kirjalikus vormis nõusoleku selliste väärtpaberite hoidmiseks sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kolmas isik, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi jaoks väärtpabereid, annab väärtpaberite hoidmise ja haldamisega seotud tegevuse edasi muule isikule.
(1) Investeerimisühing on kohustatud kliendi raha saamisel selle viivitamata hoiustama ühel või enamal keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuses avatud kontol või kliendi selgesõnalisel nõusolekul investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud rahaturufond peab vastama investeerimisfondi seaduse nõuetele või muudele samaväärsetele lepinguriigi õigusakti nõuetele, mille kohaselt teostatakse tema üle järelevalvet, ning vastama järgmistele tingimustele:
1) fondi peamine investeerimiseesmärk on säilitada oma vara väärtus konstantsena nimiväärtuses, arvestamata tulu, või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse fondi vara üksnes krediidiasutuste hoiustesse või kõrge kvaliteediga rahaturuinstrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt sellele lõpptähtajale, ning fondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite ja hoiuste kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva;
3) fondil peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel loetakse, et rahaturuinstrument on kõrge kvaliteediga, kui seda kinnitab investeerimisühingu tehtud ja dokumenteeritud krediidikvaliteedi hinnang, milles on arvesse võetud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse registreeritud reitinguagentuuride poolt rahaturufondile antud krediidireitinguid.
(4) Kui investeerimisühing ei hoia kliendi raha keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega sellise krediidiasutuse või rahaturufondi valikul, kuhu vahendid paigutatakse, ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel, samuti vahendite paigutamise mitmekesistamise vajaduse hindamisel. Investeerimisühingud peavad arvesse võtma nimetatud krediidiasutuste või rahaturufondide või neid valitsevate fondivalitsejate asjatundlikkust ja mainet, et tagada klientide õiguste kaitse ning vältida kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid või turutavasid, mis võivad kliendi õigusi kahjustada.
(5) Investeerimisühing võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi nõusolekule tugineda üksnes juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et kliendi raha hoidmisele lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavas rahaturufondis ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud kliendi raha hoidmise ja kaitse nõudeid.
(6) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse juures avatud kontol või rahaturufondis on investeerimisühingul keelatud hoida rohkem kui 20 protsenti kliendi rahast. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui see ei ole investeerimisühingu hinnangul proportsionaalne, võttes arvesse investeerimisühingu äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust, käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse või rahaturufondi võetud meetmeid ning mis tahes juhul hoiustatava summa vähesust.
(7) Investeerimisühing vaatab käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses nimetatud hinnangu regulaarselt üle ning teavitab inspektsiooni igast antud hinnangust ja selle muutmisest.
§ 88⁴. Kliendi väärtpaberite kasutamine ja käsutamine
(1) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida ta hoiab kliendi jaoks, või selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi või muu isiku arvel kasutada või käsutada. Investeerimisühing võib nimetatud väärtpabereid kasutada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) klient on andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku kirjalikus või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldavas vormis ning selline nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus;
2) kliendi väärtpaberite kasutamine peab piirduma nimetatud kindlaksmääratud tingimustega.
(2) Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel kolmanda isiku esindajakontol või muul samaväärsel kontol, ja selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi või muu isiku arvel kasutada või käsutada, välja arvatud juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) iga klient, kelle väärtpabereid esindajakontol või muul samaväärsel kontol koos hoitakse, peab olema andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku;
2) investeerimisühing peab rakendama vastavaid süsteeme ja kontrolli, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide väärtpabereid, kes on andnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohase eelneva nõusoleku.
(3) Investeerimisühing peab registreerima nende klientide andmed, kelle juhendite kohaselt väärtpaberite kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud väärtpaberite arvu, et tagada võimaliku tekkiva kahju õiglane jaotamine.
(3¹) Investeerimisühing rakendab asjakohaseid meetmeid, et vältida kliendi väärtpaberite oma arvel või muu isiku arvel kasutamist kliendi nõusolekuta. Muu hulgas investeerimisühing:
1) määrab kliendiga sõlmitavas lepingus meetmed, mida investeerimisühing rakendab, kui kliendi kontol puuduvad arvelduspäeval piisavad vahendid tehingu arveldamiseks, näiteks väärtpaberite laenamine kliendi nimel või positsiooni likvideerimine;
2) jälgib, et investeerimisühingul on võimalik arvelduspäeval tehing arveldada, ja määrab arveldamise võimatuse heastamise meetmed;
3) jälgib tehingu arveldamise korrektsust ning nõuab viivitamata arvelduspäeval ja edaspidi saamata jäänud väärtpabereid.
(3²) Investeerimisühing rakendab meetmeid, et tagada kliendi väärtpaberite laenamine kohase tagatise vastu. Investeerimisühing jälgib pidevalt tagatise kohasust ja astub samme, et säilitada tagatise tasakaal kliendi väärtpaberite väärtusega.
(4) Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu all mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), artikli 3 punktis 11 sätestatut.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes täidab organiseeritult, sagedasti ja korrapäraselt kliendi korraldusi seoses omakapitaliväärtpaberitega oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata mitmepoolset süsteemi või kes võtab endale süsteemse täitja staatuse.
(4) Hinnanoteering käesoleva seaduse §-de 88⁷–88¹² tähenduses on süsteemse täitja tehtud siduv pakkumus teatud koguse aktsiate ostmiseks või müümiseks.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kui investeerimisühingut käsitatakse süsteemse täitjana, teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni. Inspektsioon edastab asjakohase teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(9) Kehtetu
§ 89¹. Kliendile teenuse osutamise kohta esitatavad aruanded
(1) Investeerimisühing esitab kliendile püsival andmekandjal ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne sisaldab perioodiliselt esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.
(2) Investeerimisühing esitab kliendile aruande vähemalt väärtpaberite korralduse täitmise ja väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute kohta ning kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise kohta.
(3) Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud väärtpaberi või teenuse sobivust, esitab investeerimisühing kliendile regulaarselt ajakohastatud teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi muudele näitajatele.
(1) Käesoleva seaduse § 87 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse kutselisele investorile vaid investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral.
(2) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 5, § 87¹ lõikes 2¹ ning § 89¹ lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata väärtpaberituru kutselise osalise puhul, välja arvatud juhul, kui ta on investeerimisühingule teada andnud, et soovib nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada. Investeerimisühing säilitab kliendi teavitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(1) Investeerimisühing ning välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal registreerivad osutatavate teenuste ja tehingute andmed, samuti kliendi ja investeerimisühingu omavahelise suhtluse ning säilitavad need andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad võimaldama inspektsioonil teostada järelevalvet ja rakendada meetmeid käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks ning veenduda investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali kõikide kohustuste täitmises, sealhulgas tema kliendi, potentsiaalse kliendi ja väärtpaberituru kui terviku ees.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
§ 90¹. Telefonikõnede ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse salvestamine
(1) Investeerimisühing salvestab ja säilitab käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud korras vähemalt väärtpaberiga oma arvel kauplemise käigus tehtud tehingute tegemise, väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega ning kliendi nimel või arvel täitmisega seotud tehingu tegemise eesmärgil telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, sealhulgas juhul, kui telefoni teel või elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse tulemusel tehingut ei tehtud või teenust ei osutatud.
(2) Investeerimisühing salvestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, milleks on kasutatud seadet, mille investeerimisühing on töötajale või teenuse osutajale kasutada andnud või mida töötaja või teenuse osutaja kasutab investeerimisühingu heakskiidul või loal. Investeerimisühing rakendab mõistlikke meetmeid, et töötaja ega teenuse osutaja ei kasutaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suhtluseks isiklikke seadmeid, mille kasutamiseks puudub investeerimisühingu heakskiit või luba, kui investeerimisühingul ei ole võimalik salvestada või kopeerida sellise seadme abil toimunud suhtlust.
(3) Investeerimisühing teavitab klienti ja potentsiaalset klienti enne investeerimisteenuste osutamist sellest, et investeerimisühing salvestab telefoni teel ning elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, mille tulemuseks on või võib olla tehingu tegemine.
(4) Investeerimisühing ei või osutada telefoni teel investeerimisteenuseid seoses kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ega kliendi nimel või arvel täitmisega, kui klienti ei ole teavitatud telefonikõnede salvestamisest.
(5) Muul viisil saadud korralduse salvestab investeerimisühing püsival andmekandjal kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestisi säilitatakse viis aastat, inspektsiooni nõudel kuni seitse aastat. Nõudmisel esitab investeerimisühing kliendiga toimunud suhtluse salvestised kliendile.
(1) Investeerimisühingu asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital või tegutseva äriühingu puhul algkapital olema vähemalt:
1) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud investeerimisteenuseid;
2) 750 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 9 nimetatud investeerimisteenuseid, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või talle on see lubatud;
3) 75 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 7 nimetatud investeerimisteenuseid, tingimusel et tal ei ole lubatud hoida klientide raha ega klientidele kuuluvaid väärtpabereid;
4) 150 000 eurot muude kui käesoleva lõike punktis 1, 2 või 3 nimetatud teenuseid pakkuvate investeerimisühingute puhul.
(2) Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 9 nimetatud vahenditest.
(1) Investeerimisühing on oma usaldusväärsuse tagamiseks ja investeerimisteenuste osutamisega seotud riskide vähendamiseks kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, mille nõuded ja arvestamise kord on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033.
(2) Inspektsioon võib otsustada kohaldada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 punktile c Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning krediidiasutuste seaduse kohaseid usaldatavusnõudeid investeerimisühingu suhtes, kes tegeleb käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus eelnenud 12 kuu keskmisena on viis miljardit eurot või rohkem ning kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) investeerimisühingu maksejõuetuse või finantsraskuste korral võib tekkida olukord, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile;
2) investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige;
3) investeerimisühingu suurus, tegevuse laad, ulatus ja keerukus ning vastastikune seos finantssüsteemiga on Euroopa Liidu või Eesti majanduse seisukohast piisavalt oluline.
(3) Kehtetu
(4) Investeerimisühingu omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud algkapitali minimaalsuurusega või seda ületama.
(5) Investeerimisühingu juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise süsteem peavad võimaldama inspektsioonil igal ajahetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ja sellekohase aruandluse õigsuse.
(6) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 110¹ tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 9¹. peatükis sätestatut.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata kaubavahendajate ja heitkoguse ühikute vahendajate, fondivalitsejate ega kindlustusandjate suhtes.
(8) Kui inspektsioon tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks, sealhulgas juhul, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus ei vasta enam künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu alusel, teavitab ta sellest viivitamata investeerimisühingut.
(9) Inspektsioon teavitab viivitamata käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 8 alusel tehtud otsustest Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(1) Investeerimisühing peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab investeerimisühing säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.
(2) Kui see on vajalik investeerimisühingu poolt osutatavate teenuste iseloomu või investeerimisühingu finantsseisundi tõttu, võib inspektsioon kehtestada igale investeerimisühingule eraldi likviidsuse piirmäära.
Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra.
(1) Investeerimisühingu raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja investeerimisühingu põhikirjast.
(2) Investeerimisühingu raamatupidamine peab tagama tõese teabe saamise investeerimisühingu majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.
(3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist.
(1) Investeerimisühing koostab ja esitab inspektsioonile aruanded seadusega ettenähtud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 alusel kehtestatud korras.
(2) Kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, siis tema emaettevõtja, kelle üle inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, koostab ja esitab inspektsioonile konsolideeritud aruandlust.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026030&id=116112010016 kehtestab oma määrusega investeerimisühingule ja investeerimisühingu emaettevõtjale aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026030&id=116112010016 võib oma määrusega kehtestada välisriigi investeerimisühingu filiaalile aruannete sisu, koostamise metoodika ning esitamise korra.
(5) Inspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt või sagedamini aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid ja aruandeid investeerimisühingu osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud inspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), alusel.
(5¹) Käesoleva seaduse § 82², § 230 lõigete 1¹ ja 5 ning § 236¹⁰ lõigete 4–6, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta, üksnes juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 1¹ punktides 1 ja 2 nimetatud juhuga;
2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 1¹ punktis 2 nimetatud tõendeid;
3) lisateave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 sätestatud järelevalvealaseks ülevaatamiseks ja hindamiseks.
(6) Inspektsioon küsib täiendavat või sagedasemat teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 5¹ alusel lisateabe esitamist, kui teave on talle kättesaadav muus vormis või erineva detailsusastmega ning see ei takista tal teabest samasuguse kvaliteedi ja usaldusväärsusega teabe tuletamist.
(7) Investeerimisühingu emaettevõtja suhtes, kes on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, juhul kui inspektsioon teostab investeerimisühingu üle järelevalvet konsolideeritud alusel, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 91¹ sätestatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandluse regulatsiooni. Investeerimisühingut käsitatakse krediidiasutusena krediidiasutuste seaduse § 91¹ tähenduses.
(8) Inspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid andmeid ja selgitusi investeerimisühingu osalemise kohta maksesüsteemis, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemis.
(9) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda investeerimisühingult regulaarset aruandlust. Aruandluse sisu ning esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad kehtestab Eesti Pank.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile järelevalvelisi aruandeid:
1) üks kord kuus 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;
2) üks kord kvartalis 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5, 7 või 8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks.
(2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded üks kord kvartalis ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(3) Kehtetu
(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu.
(2) Investeerimisühing, kellel on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 punktides 3–8 või § 44 punktis 1 nimetatud teenuste osutamiseks, avalikustab ja esitab inspektsioonile avalikud aruanded kuue kuu ja kaheteistkümne kuu kohta kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete koostamise metoodika ning nende avalikustamise ja inspektsioonile esitamise korra.
(3¹) Kehtetu
(4) Investeerimisühingu avalikustatav aruanne peab olema kättesaadav investeerimisühingu asukohas, tema kõigis filiaalides ja esindustes ning investeerimisühingu veebilehel. Veebilehe puudumisel esitab investeerimisühing avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.
(5) Välisriigi investeerimisühingu filiaal avalikustab vähemalt investeerimisühingu viimase aruande majandusaasta kohta, mis on koostatud vastavalt investeerimisühingu asukohariigi õigusaktidele ning tõlgitud eesti keelde.
(6) Inspektsioon võib nõuda, et investeerimisühing kasutaks teabe avaldamiseks peale majandusaasta aruande ka muid teabekanaleid, eelkõige oma veebilehte.
(7) Avalikustatud teabes olulise vea ilmnemise korral tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.
(8) Käesoleva seaduse §-s 110² ja § 110³ lõikes 2 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus see on avalikustatud.
§ 110². Investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest tütarettevõtja kohta avalikustatav teave
1) Investeerimisühing avalikustab koos majandusaasta aruandega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 tähenduses oma teistes riikides asutatud filiaalide ja finantseerimisasutusest tütarettevõtjate kohta järgmise teabe:
1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
2) käive või müügitulu;
3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
6) saadud riiklike toetuste summa.
§ 110³. Investeerimisühingu kohta muu teabe avaldamine
(1) Investeerimisühing edastab majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teabe ning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks. Samuti annab investeerimisühing inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon eurot või rohkem, sealhulgas teave nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, põhitöötasu, tulemustasu, lisatasude ja pensionimaksete kohta. Inspektsioon edastab teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
(2) Inspektsioonil on muu hulgas õigus nõuda, et:
1) investeerimisühing avaldaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 nimetatud teabe sagedamini kui kord aastas ning määraks avaldamise tähtaja;
2) emaettevõtja avaldaks kord aastas kas täieliku teabe või viite vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üldjuhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse kohta vastavalt käesolevale seadusele;
3) investeerimisühing edastaks teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.