§ 81². Nõuded riskide juhtimisele ja kontrollile ning riskikomitee moodustamine
(1) Investeerimisühing ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi maksevõime.
(2) Investeerimisühingul ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja mis kehtivad nii investeerimisühingus kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad ja süsteemid ning asjaomased sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Investeerimisühing on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
(4) Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest.
(5) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva riskikomitee.
(6) Riskikomitee pädevusse kuulub:
1) nõukogu ja juhatuse nõustamine investeerimisühingu olemasoleva ning tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegia alal;
2) järelevalve juhatusepoolse riskistrateegia rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele.
(7) Investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest vastutab nõukogu.
(8) Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused ning asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ülesandeid.
(9) Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.
(1) Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud ja rakendatud investeerimisühingu ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas, 10. ja 11. peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtorganite otsuste täitmise.
(2) Investeerimisühingu kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Investeerimisühing hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.
(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) investeerimisühingu sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
2) investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;
2¹) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, mis peab sisaldama ka investeerimisühingu usaldusväärset juhtimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja;
2²) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkivate õigusriskide ning nendega seotud muude riskide tuvastamiseks ja maandamiseks või vältimiseks;
2³) ülevaade kõigi juhatuse liikmete ja võtmeisikute individuaalsetest töökohustustest, sealhulgas aruandluse ning vastutuse korra üksikasjalikud andmed, samuti käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud juhtimise korraldusse kaasatud isikud ja nende töökohustused;
3) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, selge organisatsiooniline struktuur ning läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ja alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
3¹) juhtide ja võtmeisikute sobivushindamise kord;
4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.
§ 82². Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess
(1) Investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.
(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla. Nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja mitmekesisusele. Investeerimisühing vaatab nimetatud korra, strateegiad ja protsessid regulaarselt üle.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud riskide hulgas käsitletakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.
(3) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, protsessid ja süsteemid ning usaldusväärse poliitika, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida:
1) kliendile tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
2) turule tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
3) investeerimisühingule avalduva riski olulisi allikaid ja mõju, eelkõige neid, mis võivad omavahendite taset vähendada;
4) likviidsusriski asjakohastel, sealhulgas tööpäevasisestel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega;
5) kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning kajastama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis, kus ta tegutseb.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ja lõike 3¹ kohaldamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 88 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud riskide tõhusa juhtimise vahendina kaalub investeerimisühing kutsekindlustuse sõlmimist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks:
1) muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes;
2) klientide või vastaspoolte maksejõuetust;
3) väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioone;
4) kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kohaldamisel töötab investeerimisühing välja konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.
(7) Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes asjakohaselt arvesse võetud.
(8) Lõpetamise või likvideerimise korral kaalub investeerimisühing kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegiate elujõulisust ja kestlikkust.
§ 82³. Investeerimisühingu juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing
(1) Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama klientide huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata ja maandada või vältida investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingusisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikti ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele, ning rakendab neid meetmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamisele seoses investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega ning investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamisele.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Investeerimisühing teavitab enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist klienti huvide konflikti üldisest laadist või allikast ning selliste riskide maandamiseks rakendatud meetmetest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühingu rakendatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teavitus tuleb teha püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega, võttes sealjuures arvesse kliendi liiki, et võimaldada kliendil teha teenuse kohta igakülgselt kaalutud otsus huvide konflikti kontekstis.
(9) Püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 11¹ tähenduses.
(10) Kehtetu
§ 82⁶. Olulise tööülesande või tegevuse edasiandmine
(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega sellise tööülesande või tegevuse edasiandmise korra, mis on investeerimisteenuse pidevaks ja nõuetekohaseks osutamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 30 tähenduses oluline, ning rakendab sise-eeskirju ja muid mõistlikke meetmeid põhjendamatute tegevusriskide vältimiseks.
(2) Käesolevas seaduses käsitatakse edasiandmist komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 2 punkti 3 tähenduses.
(3) Edasiandmine ei või kahjustada investeerimisühingu sisekontrolli kvaliteeti ega takistada investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.
(4) Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse edasiandmisel lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud ning käesolevast seadusest tulenevad nõuded, sealhulgas rakendab investeerimisühing usaldusväärseid turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse.
§ 82⁹. Üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule
(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra ning rakendab seda iga välja töötatud väärtpaberi pakkumisel või turustamisel.
(2) Väärtpaberi väljatöötamine on väärtpaberi loomine, arendamine, emiteerimine või selle omaduste kujundamine.
(3) Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ja muude õiguslike, tehniliste ning organisatsiooniliste meetmete rakendamisega, et väärtpaberi väljatöötamise ja sellega seotud töötaja tasustamise põhimõtted on kooskõlas käesoleva seaduse § 82⁴ lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega. Väärtpaberi struktuur ja omadused ei või kahjustada klientide huve ning väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega võimaldada investeerimisühingul vähendada riske või neist vabaneda seoses väärtpaberi alusvaraga, mida investeerimisühing oma arvel hoiab.
(4) Investeerimisühing hindab enne väärtpaberi turuletoomist, et välja töötatud väärtpaber ei ohusta väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega finantssüsteemi stabiilsust. Investeerimisühing analüüsib väärtpaberi väljatöötamisel võimalikke huvide konflikte, jälgides eelkõige, et välja töötatud väärtpaber ei kahjusta kliendi huve, kui lõppklient võtab positsiooni, mis on vastupidine investeerimisühingu varem hoitud positsioonile või positsioonile, mida investeerimisühing kavatseb hoida pärast välja töötatud väärtpaberi müüki.
(5) Investeerimisühing tagab, et väärtpaberi väljatöötamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista väljatöötatava väärtpaberi omadusi ja riske.
(6) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu juhtidel on kontroll väärtpaberi heakskiitmise protsessi üle ja et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõike 2 punktis c nimetatud aruanded hõlmavad teavet investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi ja selle turustamisstrateegia kohta. Investeerimisühing esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanded nõudmisel inspektsioonile.
(7) Investeerimisühing tagab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõikes 2 nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada investeerimisühingu võimet täita käesoleva seaduse 3. osas sätestatud nõudeid.
(8) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määratakse poolte vastastikused kohustused kindlaks kirjalikus vormis lepinguga.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 ja käesoleva seaduse §-des 82¹⁰–82¹⁴ sätestatut kohaldatakse väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule niivõrd, kui see on asjakohane ning proportsionaalne väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.
(1) Teise investeerimisühingu või muu isiku välja töötatud väärtpabereid pakkuv, müüv või soovitav investeerimisühing (edaspidi turustav investeerimisühing) kehtestab sise-eeskirjad ja võtab kasutusele muud õiguslikud, tehnilised ning organisatsioonilised meetmed, et tagada tema turustatava väärtpaberi või teenuse vastavus määratud sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kavandatud turustamisstrateegia vastavus sihtrühmale.
(2) Turustavale investeerimisühingule kohaldatakse seoses tema turustatava väärtpaberi ja teenusega käesoleva seaduse § 82⁹ lõigetes 6–8 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut.
(3) Turustav investeerimisühing tagab, et väärtpaberi turustamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista turustatava väärtpaberi ja teenuse omadusi ja riske ning sihtrühma vajadusi, tunnuseid ja eesmärke.
(4) Turustav investeerimisühing on kohustatud järgima käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82¹¹–82¹⁴ sätestatut ka juhul, kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 82¹¹–82¹⁴ turustava investeerimisühingu kohta sätestatut kohaldatakse niivõrd, kui see on asjakohane ja proportsionaalne turustatava väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.
(1) Käesoleva seaduse § 82⁹ lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega kehtestatud väärtpaberi heakskiitmise protsessi käigus määrab investeerimisühing kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma lõppklientide liikide kaupa ning hindab väärtpaberiga seotud kõiki olulisi riske ja kavandatava turustamisstrateegia vastavust sihtrühmale.
(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, väärtpaber vastab.
(2¹) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta, välja arvatud juhul, kui väärtpaber võtab arvesse jätkusuutlikkustegureid.
(3) Kui investeerimisühing ei turusta välja töötatud väärtpaberit ise, määrab ta selliste klientide vajadused ja tunnused, kellele väärtpaber on kohane, tuginedes teoreetilistele teadmistele ja varasemale kogemusele seoses väärtpaberi või samalaadse väärtpaberi, finantsturgude ning potentsiaalsete klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega.
(4) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määrab investeerimisühing väärtpaberile ühe sihtrühma. Kui investeerimisühing turustab enda välja töötatud väärtpaberit, võib sihtrühma määrata ühel korral.
(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale, asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale, ning väärtpaberi struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis kasumlikkuse saavutamiseks tugineb kliendile ebasoodsale tulemusele.
(5¹) Jätkusuutlikkusteguritena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 2 punktis 24 nimetatud tegureid.
(6) Turustav investeerimisühing määrab kindlaks ja hindab, millises olukorras ning milliste vajadustega klientidele on kavas väärtpaberit turustada, et tagada klientide huvide kaitse ka turustava investeerimisühingu ärihuvidest või äritegevuse rahastamise vajadusest tingitud surve olukorras. Muu hulgas määrab turustav investeerimisühing kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber või teenus ei vasta.
(7) Kui väärtpaberi väljatöötaja ei ole väärtpaberi sihtrühma kindlaks määranud, määrab turustav investeerimisühing väärtpaberi sihtrühma ja väärtpaberi turustamisstrateegia kindlaks väärtpaberi väljatöötajalt saadud ning turustava investeerimisühingu klientide kohta olemasoleva teabe põhjal.
(8) Turustav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma uuesti või ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju, kui ilmneb, et investeerimisühing on väärtpaberi või teenuse sihtrühma kindlaksmääramisel eksinud või väärtpaber või teenus ei vasta enam sihtrühma tingimustele, sealhulgas juhul, kui väärtpaber muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või äärmiselt volatiilseks.
(1) Investeerimisühing analüüsib väljatöötatava väärtpaberi võimalikke arenguid kliendi jaoks, hinnates väärtpaberiga seotud ebasoodsa tulemuse riski ja asjaolusid, millal selline risk võib realiseeruda, muu hulgas kui:
1) turutingimused halvenevad;
2) väärtpaberi väljatöötaja või väärtpaberi väljatöötamisse või toimimisse kaasatud isik satub finantsraskustesse või realiseerub muu vastaspoole risk;
3) väärtpaber ei osutu majanduslikult jätkusuutlikuks või
4) väärtpaberi nõudlus on oodatust suurem, mis pingestab investeerimisühingu ressursse või kauplemist väärtpaberi alusvaraga.
(2) Väärtpaberi kavandatava tasustruktuuri määramisel kontrollib investeerimisühing muu hulgas, et:
1) väärtpaberiga kaasnevad kulud ja tasud on vastavuses sihtrühma vajaduste, tunnuste ning eesmärkidega;
2) tasud ei kahjusta väärtpaberi oodatavat tootlust, näiteks kui kulud või tasud on võrdsed või suuremad kui väärtpaberi eeldatavad maksualased eelised või kui kulud või tasud kõrvaldavad need eelised muul viisil;
3) väärtpaberi tasustruktuur on sihtrühmale kohaselt läbipaistev ja arusaadav ega võimalda investeerimisühingul tasusid varjata.
(1) Investeerimisühing vaatab tema välja töötatud väärtpaberid regulaarselt üle, võttes arvesse kõik sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada sihtrühma jaoks võimalikke riske, sealhulgas enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist, kui investeerimisühingule on teada käesolevas lõikes nimetatud asjaolusid hinnates vähemalt, kas:
1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele;
2) väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane;
3) väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;
4) väärtpaber toimib kavakohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatuse sageduse määramisel võtab investeerimisühing arvesse asjakohaseid tegureid, sealhulgas järgitava investeerimisstrateegia keerukust ja uuenduslikkust.
(3) Investeerimisühing määrab kindlaks olulised sündmused, mis võivad mõjutada investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi võimalikke riske või oodatavat tulu, nagu väärtpaberi tootluse struktuuri mõjutava künnise ületamine või sellise emitendi maksevõime, kelle väärtpaberid või garantiid võivad mõjutada väärtpaberi tootlust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendab investeerimisühing kohaseid meetmeid, mis muu hulgas on:
1) sündmuse ja selle väärtpaberile avalduva mõju kohta asjakohase teabe esitamine klientidele või juhul, kui investeerimisühing ei tegele ise väärtpaberi müügiga, väärtpaberi turustajatele;
2) väärtpaberi heakskiitmise protsessi muutmine;
3) väärtpaberi edasise emiteerimise peatamine;
4) väärtpaberi muutmine, et vältida ebamõistlikke lepingutingimusi;
5) turustamiskanalite kohasuse hindamine juhul, kui väärtpaberit ei turustata kavandatud tingimustel;
6) turustajale ettepaneku tegemine turustamisprotsessi muutmise algatamiseks;
7) turustajaga sõlmitud lepingu ülesütlemine;
8) inspektsiooni teavitamine.
§ 82¹⁴. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi väljatöötaja ja turustava investeerimisühingu teabevahetusele
(1) Investeerimisühing teeb igale turustajale kättesaadavaks kogu asjakohase teabe väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi, sealhulgas väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta, mis peab olema piisav, et turustaja võiks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada.
(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele teeb investeerimisühing läbipaistval viisil igale turustajale kättesaadavaks teabe väärtpaberi jätkusuutlikkustegurite kohta, mis võimaldab arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke.
(2) Turustav investeerimisühing rakendab meetmeid, et saada väärtpaberi väljatöötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave.
(3) Kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut, ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ei ole avalikult kättesaadav, selge ega usaldusväärne või seda ei ole avalikustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt korraldatud teabena, kohaldatakse turustavale investeerimisühingule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut niivõrd, kui see on mõistlik ja proportsionaalne, võttes arvesse avalikustatud teabe kättesaadavust ning väärtpaberi keerukust.
(4) Turustav investeerimisühing esitab väärtpaberi väljatöötajale teabe väärtpaberi müügi kohta, ja kui see on väärtpaberi väljatöötaja hinnangute kujundamisel asjakohane, käesoleva seaduse § 82⁹ lõikes 6 nimetatud aruannete kohta.
(5) Kui turustav investeerimisühing turustab tooteid või osutab teenuseid koostöös teise investeerimisühinguga, vastutab käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82¹⁰–82¹³ turustavale investeerimisühingule sätestatud nõuete täitmise eest investeerimisühing, kellel on vahetu suhe lõppkliendiga. Vahendajana tegutsev investeerimisühing:
1) edastab asjakohase teabe väärtpaberi väljatöötajalt väärtpaberi lõppturustajale;
2) edastab väärtpaberi väljatöötaja nõudmisel väljatöötaja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet väärtpaberi müügi kohta;
3) järgib käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82⁹–82¹³ väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut, kui see on asjakohane seoses osutatava teenusega.
(1) Algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatut.
(2) Algoritmkauplemine on väärtpaberiga kauplemine infotehnoloogilist süsteemi kasutades, mis määrab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 18 tähenduses vähese inimsekkumisega või inimsekkumiseta kindlaks väärtpaberiga seotud korralduse esitamise ja selle ajastuse, korralduse hinna ja mahu ning esitatud korralduse edasise haldamise või muud sellised kauplemisparameetrid. Algoritmkauplemisena ei käsitata investeerimisühingu poolt üksnes korralduse kauplemiskohta edastamiseks, korralduse töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid määramata, täidetud korralduse kinnitamiseks või kauplemisjärgseks töötlemiseks ettenähtud süsteemide kasutamist.
(3) Algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise viis, mis vastab järgmistele tunnustele:
1) kasutatakse taristut, mille eesmärk on vähendada võrgu- ja muid viivitusi ning mis hõlmab vähemalt üht sellist algoritmipõhist korralduste sisestamise lahendust nagu ühispaiknemine, lähestikku paiknemine või kiire otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine;
2) kasutatakse süsteemi, mis algatab, tekitab, edastab või täidab korraldusi automaatselt;
3) esineb suur süsteemis edastatavate sõnumite, sealhulgas korralduste, hinnapakkumiste ja tühistamiste hulk päeva jooksul komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 19 tähenduses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemid ja riskikontroll peavad olema piisavad, et ära hoida kauplemissüsteemi kasutamine viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 või selle kauplemiskoha reeglitega, millega süsteem on ühendatud.
(5) Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevuse kord, mis sisaldab muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 11 kohaselt, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega. Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis, sealhulgas määruse II ja IV peatükis sätestatud nõuetele.
(6) Investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemisega turutegemise strateegia rakendamiseks, peab arvestama vastava turu likviidsust, suurust ja laadi ning kaubeldavate väärtpaberite omadusi ja vastama järgmistele tingimustele:
1) ta tegutseb turutegijana järjepidevalt, kindlaksmääratud aja jooksul kauplemiskoha kauplemisajast, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, tagades kauplemiskohale korrapärase ja prognoositava likviidsuse;
2) ta on kauplemiskohaga kokku leppinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmise täpsemates tingimustes;
3) ta kasutab tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmine igal ajal.
(7) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse §-de 125¹ ja 125², § 132 lõigete 5–7 ning §-de 134⁴ ja 136¹ kohaldamisel loetakse, et algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing rakendab turutegemise strateegiat, kui ta kaupleb oma arvel ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes kauplemiskohas siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga pakkumisi ühe või mitme väärtpaberi ostuks ning müügiks, tagades selle tulemusel korrapäraselt ja pidevalt likviidsuse väärtpaberiturul.
(8) Investeerimisühing teavitab Eestis algoritmkauplemisega tegelemisest inspektsiooni ja selle kauplemiskoha üle järelevalvet teostavat vastava lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.
(9) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet oma algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta, sealhulgas algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse, üksikasjalikud andmed süsteemis kohaldatavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade, süsteemide testimise ning peamiste vastavus- ja riskikontrollide kohta, mida investeerimisühing rakendab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimuste täitmiseks.
(10) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe viivitamata vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.
(11) Investeerimisühing säilitab andmed algoritmkauplemise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras. Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing salvestab täpsed ja kronoloogilised andmed iga esitatud, tühistatud ning täidetud korralduse ja kauplemiskohas tehtud hinnapakkumise kohta ning avaldab need nõudmisel inspektsioonile.
(12) Investeerimisühing, kes tegutseb väärtpaberiarveldussüsteemi liikmena, rakendab tõhusaid süsteeme ja riskikontrolli vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 24–26 sätestatule, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse siduva kirjaliku kokkuleppe põhjal üksnes isikutele, kes on sobilikud ja vastavad selgetele kriteeriumidele. Investeerimisühing rakendab muu hulgas algoritmkauplemisega tegelemisel asjakohaseid meetmeid eelnimetatud isikute suhtes investeerimisühingut ja väärtpaberituru korrapärast toimimist mõjutavate riskide maandamiseks.
(1) Kauplemiskohta otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel rakendab investeerimisühing tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et hinnata teenust kasutava kliendi sobivust, vaadata selline hinnang regulaarselt üle, tagada kliendi poolt asjakohaste kauplemiskünniste ja -piirmäärade järgimine ning kliendi kauplemistegevuse kohane jälgimine. Asjakohase riskikontrolli abil peab vältima sellist kauplemistegevust, mis võib ohustada investeerimisühingu tegevust või väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist või mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 või selle kauplemiskoha reeglitega. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine kauplemiskohale eelnimetatud meetmeid rakendamata ei ole lubatud.
(2) Otsene elektrooniline juurdepääs käesoleva seaduse tähenduses on kauplemiskoha osaleja, liikme või kliendina tegutseva investeerimisühingu poolt oma juurdepääsuõiguse kliendile kasutada andmine, mille tulemusel saab klient edastada väärtpaberiga seotud korraldusi elektrooniliselt otse kauplemiskohta, seejuures investeerimisühingu taristut või muud süsteemi kasutades või ilma selleta ning võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 20 sätestatut.
(3) Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav investeerimisühing vastutab selle eest, et teenust kasutava kliendi kauplemistegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha reeglitele. Investeerimisühing jälgib tehinguid, et tuvastada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõuete ja reeglite rikkumine, väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustada võivad korralduse tingimused või turukuritarvitusena käsitatav tegevus, millest tuleb teavitada inspektsiooni.
(4) Investeerimisühing sõlmib kliendiga otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks siduva kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt jääb investeerimisühing vastutavaks käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest.
(5) Investeerimisühing teavitab kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisest inspektsiooni ja selle lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.
(6) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmete ja nende rakendamise kohta.
(7) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe viivitamata selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.
(8) Investeerimisühing säilitab andmed otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras.
§ 82¹⁷. Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise ja väljatöötamise korral
(1) Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 82⁹ lõikes 1, § 82¹¹ lõikes 1, § 82¹³ lõikes 1, § 82¹⁴ lõikes 1 ning § 85 lõike 1 punktides 6¹ ja 6² sätestatud nõudeid, kui:
1) investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe;
2) väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele.
(2) Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastatava võlakirja põhisumma ja lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summaga.
(1) Investeerimisühing teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Investeerimisühing kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui investeerimisühing otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.
(1) Investeerimisühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.
(2) Investeerimisühingu sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki investeerimisühingu juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada ühingu tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentidele, sealhulgas tagada otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel.
(3) Sisekontrolli süsteem koosneb vastavuskontrollifunktsioonist ning vajaduse korral siseauditi- ja riskikontrollifunktsioonist (edaspidi koos sisekontrollifunktsioonid). Sisekontrollifunktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
(4) Sisekontrollifunktsioonide täitjad peavad:
1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja neist teavitamise;
2) andma ülevaate kõigi riskide kohta, millele investeerimisühing on avatud.
(5) Siseauditifunktsiooni ei või kombineerida investeerimisühingu ühegi muu äriliini ega kontrollifunktsiooniga.
(6) Vastavuskontrollifunktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli tegeva üksuse funktsiooniga, kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli tegija sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
(7) Täpsemad siseauditi, riski- ja vastavuskontrolli nõuded on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 22–24.
(1) Kehtetu
(2) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 24 sätestatud siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. Siseauditi üksuse ülesannete täitjale kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid.
(3) Kehtetu
(4) Investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi üksuse ülesannete täitjale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.
(5) Siseauditi üksuse ülesannete täitja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile.
(1) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis, kui lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu suhtes ei ole käesolevas seaduses sätestatud teisiti.
(2) Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis.
(3) Investeerimisteenused loetakse pakutuks isikutele Eestis, kui neid teenuseid reklaamitakse Eestis või kui nende pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.
(4) Kui investeerimisteenust osutatakse osana muust finantsteenusest või tootest, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatud kliendi teavitamise nõudeid seoses tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldata investeerimisteenuse osutamisele käesolevas peatükis sätestatud kliendi teavitamise nõudeid.
(5) Käesoleva seaduse §-s 87¹ sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale osutatakse investeerimisteenust võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu eeltingimusena seoses võlakirjadega, mis on emiteeritud selle elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks, selle elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga samadel tingimustel ja eesmärgiga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasimakstav.
(1) Investeerimisühing on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisel kohustatud:
1) osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest;
2) arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega;
3) järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju;
4) määrama kliendi kogemuse väärtpaberiturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust ning kavandatavast investeerimisteenusest, võttes kliendi liigitamisel aluseks käesoleva seaduse §-des 46 ja 46¹ sätestatu;
5) teavitama klienti piisavalt investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;
6) hindama investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile;
6¹) tagama, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;
6²) mõistma kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hindama väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma või soovitama väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega;
7) täitma kliendi korralduse parimal viisil ja käitlema kliendi korraldust vastavalt käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule;
8) hoidma ja kaitsma kliendi raha ja väärtpabereid, mis on antud investeerimisühingule hoiule või tema käsutusse;
9) andma kliendile regulaarselt teavet investeerimisteenuse osutamisest;
10) registreerima ja säilitama investeerimisteenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid;
11) lahendama kliendi kaebuse seoses investeerimisteenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;
12) tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu;
13)
14)
(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selliste osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kogumispensionide seaduses sätestatule.
(3) Kui investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.
§ 85¹. Investeerimisteenuse osutamine teise investeerimisühingu vahendusel
Teiselt investeerimisühingult kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks korralduse saanud investeerimisühing võib tugineda korralduse edastanud investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehingu kohta antud soovitusele ning vastutab investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks antud korralduse täitmise eest. Korralduse edastanud investeerimisühing vastutab edastatud teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning kliendile antud soovituse sobivuse eest.
§ 85². Tasu või hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega
(1) Investeerimisühing võib seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega anda rahalist või mitterahalist tasu või hüvet (edaspidi tasu või hüve) muule isikule kui klient või tema esindaja või saada seda muult isikult kui klient või tema esindaja üksnes juhul, kui selline tasu või hüve:
1) ei tekita oma olemuselt ega funktsioonist tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti;
2) on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks;
3) ei takista investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
(2) Tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tähenduses, kui selle teenuse osutamine ei ole tasu või hüve tulemusel kallutatud ega moonutatud ja tasu või hüve saamise või andmise perioodil on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) tasu või hüve on õigustatud kliendile sellise täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamisega, mille täiendav ulatus või kõrgem tase on tasu või hüvega vastavuses;
2) tasu või hüve ei too investeerimisühingule, tema aktsionäridele ega töötajatele otsest kasu, toomata tuntavat kasu kliendile;
3) tasu või hüve on õigustatud seetõttu, et jooksvalt saadav või antav tasu või hüve võimaldab pakkuda kliendile jooksvalt eelist.
(3) Investeerimisühing tõendab, et investeerimisühingu antud või saadud tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks, järgmiselt:
1) pidades nimekirja kõigist seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega kolmandale isikule antud või kolmandalt isikult saadud tasudest või hüvedest;
2) dokumenteerides põhjendused, kuidas antud, saadud või kavandatav tasu või hüve parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning kuidas on tagatud, et tasu või hüve ei takista investeerimisühingul teenust osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses on täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamine muu hulgas:
1) sellise investeerimisnõustamise teenuse osutamine, mis ei ole käesoleva seaduse § 87¹ lõike 2¹ tähenduses sõltumatu (edaspidi sõltuv investeerimisnõustamine) ja mis hõlmab laias valikus sobivaid väärtpabereid koos sellistele väärtpaberitele juurdepääsu võimaldamisega ning kui valikusse kuulub piisavalt väärtpabereid, mida pakkuval kolmandal isikul puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos;
2) sõltuv investeerimisnõustamine koos kliendile pakutava võimalusega vähemalt kord aastas hinnata soovitatud väärtpaberite, millesse klient on investeerinud, jätkuvat sobivust kliendile või koos muu, tõenäoliselt kliendile väärtusliku püsivalt osutatava teenusega, näiteks kliendi nõustamisega optimaalse varaklasside jaotuse kohta;
3) konkurentsivõimelise hinnaga juurdepääsu pakkumine laiale valikule väärtpaberitele, mis tõenäoliselt vastavad kliendi vajadustele, sealhulgas piisavale arvule sellise kolmanda isiku pakutavatele väärtpaberitele, kellel puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos, koos lisaväärtust andvate muude lahendustega, nagu objektiivsed teabevahendid, mis aitavad kliendil teha investeerimisotsuseid või võimaldavad kliendil jälgida, mudeldada ja kohandada talle kuuluvate väärtpaberite valikut, või regulaarselt esitatavad aruanded väärtpaberi tootluse ning väärtpaberiga seotud kulude ja tasude kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega vastuolus olevana ei käsitata investeerimisteenuse osutamiseks vältimatult vajalikku tasu ega hüvet, nagu väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasu, arveldus- ja ülekandetasu, reguleeritud turuga seotud tasu, järelevalvetasu, riigilõiv, juriidilised tasud ja muud sarnased tasud, mis ei tekita oma olemusest tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel.
(1) Investeerimisühing avaldab kliendile enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult käesoleva seaduse § 85² lõikes 1 nimetatud tasu või hüve olemasolu, olemuse ja summa või tasu või hüve arvutamise metoodika, kui täpset summat ei ole võimalik kindlaks määrata, ning investeerimisühingu saadud tasu või hüve kliendile edastamise viisi, kui investeerimisühing on kohustatud saadud tasu või hüve kliendile üle andma.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab investeerimisühing kliendile seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud mis tahes tasu või hüve kohta järgmise teabe, võttes arvesse käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 50 sätestatut, sealhulgas juhul, kui väärtpaberit turustab mitu investeerimisühingut:
1) antud või saadud tasu või hüve täpne summa juhul, kui investeerimisühing on eelnevalt kliendile avaldanud täpse summa puudumise korral tasu või hüve arvutamise metoodika;
2) individuaalne teavitus antud või saadud tasu või hüve tegeliku summa kohta vähemalt kord aastas jooksvalt saadava tasu või hüve saamise ajal.
(3) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses antud või saadud väheolulised mitterahalised hüved võib avaldada üldistatult, muud mitterahalised hüved hinnastatakse ja avaldatakse eraldi.
§ 85⁵. Tasu või hüve sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel
(1) Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel endale jätta muult isikult kui klient või tema esindaja saadud tasu või mis tahes hüvet, välja arvatud väheolulised mitterahalised hüved, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 85² lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatuga ning mis on kliendile selgesõnaliselt avaldatud enne vastava investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist. Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel vastu võtta mitterahalisi hüvesid, mis ei vasta käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimustele.
(2) Investeerimisühing annab sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses muult isikult kui klient või tema esindaja saadud kõik tasud või rahalised hüved kliendile üle täies ulatuses ja mõistliku aja jooksul pärast tasu või rahalise hüve saamist.
(3) Investeerimisühing kehtestab korra ja rakendab seda, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasude või hüvede kliendipõhine jaotamine ja üleandmine. Investeerimisühing teavitab klienti üleantavast tasust või hüvest regulaarselt esitatavate aruannete koosseisus või muul viisil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väheoluline mitterahaline hüve peab olema mõistlik, proportsionaalne ja sellise kaaluga, et see tõenäoliselt ei mõjuta investeerimisühingut käituma kliendi huve kahjustaval viisil.
(5) Väheolulise hüve andmine või saamine on lubatud üksnes juhul, kui selleks on:
1) investeerimisteenuse või väärtpaberiga seotud üldistatud või isikustatud teave või dokument;
2) kolmandalt isikult saadud, emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud kirjalikud materjalid uue emissiooni turustamiseks või kui kolmas isik koostab regulaarselt selliseid materjale emitendiga sõlmitud kokkuleppe alusel ja emitendi kulul, tingimusel et materjalis on selline lepinguline suhe selgesõnaliselt avaldatud ning materjal tehakse samal ajal kättesaadavaks mis tahes selleks soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele;
3) osalemine konverentsil, seminaril ja muul koolitusel, kus käsitletakse investeerimisteenuse või väärtpaberi eeliseid ja omadusi;
4) elementaarne külalislahkus, nagu ärikohtumisel või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud üritustel pakutav toit ja jook;
5) muu väheoluline mitterahaline hüve, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ja investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
(6) Inspektsioon võib juhendiga piiritleda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud muu mitterahalise hüve lubatavuse eeltingimusi ja anda asjakohase näidisloetelu.
§ 85⁶. Kolmanda isiku analüüsiga seotud tasu või hüve
(1) Analüüsi, mille kolmas isik koostab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid osutavale investeerimisühingule, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85² lõike 1 tähenduses, kui:
1) investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas võetakse üldiselt investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid;
2) investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta otsustab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb neile kättesaadavaks selle teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas esitatava teabe liigi olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist ning asjakohasel juhul selle, kuidas investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte vastavalt käesoleva seaduse §-s 82⁴ sätestatule, kui ta maksab korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest ühismaksega;
3) investeerimisühing hindab kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele, igal aastal;
4) korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku koostatud analüüsi eest eraldi maksmisel tasutakse analüüsi eest kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt (edaspidi analüüsimaksete konto).
(1¹) Analüüsi, mille investeerimisühing saab analüüsi koostajalt, kes ei osuta korralduste täitmise teenust ega kuulu korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuva investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi, ei käsitata tasu või hüvena käesoleva seaduse § 85² lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuet.
(1²) Investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ja teeb taotluse korral selle teabe oma klientidele kättesaadavaks igal aastal.
(2) Analüüsimaksete konto haldamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) analüüsimaksete konto vahendid laekuvad kliendilt analüüsi eest saadud eriotstarbelise tasu (edaspidi analüüsitasu) arvelt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;
2) investeerimisühing koostab konto avamise ja kliendilt analüüsitasu nõudmisega seoses sisemise kontrollimeetmena analüüsi eelarve ning vaatab selle regulaarselt üle;
3) investeerimisühing vastutab analüüsimaksete konto eest.
(3) Hinnanguline analüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsi eelarvel, mille investeerimisühing koostab oma klientidele investeerimisteenuste osutamiseks vajaliku kolmanda isiku koostatud analüüsi jaoks, ning seda ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega.
(4) Analüüsimaksete konto kasutamisel esitab investeerimisühing enne investeerimisteenuse osutamist kliendile teabe eelarves analüüsidele ettenähtud vahendite ja kliendilt nõutava hinnangulise analüüsitasu kohta ning üks kord aastas teabe investeerimisühingu kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega.
(5) Investeerimisühing, kes otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest eraldi ning on kasutusele võtnud analüüsimaksete konto, esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kõik järgmised andmed:
1) analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate loetelu;
2) kindlaks määratud perioodil käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüside koostajatele tehtud maksete kogusumma;
3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud analüüsi koostajatelt investeerimisühingule antud hüved ja osutatud teenused;
4) analüüsimaksete kontolt tehtud maksete kogusumma võrdlus investeerimisühingu selleks perioodiks kehtestatud analüüsi eelarvega ja nimetatud kontol oleva vahendite ülejäägi korral teave vahendite tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing esitab iga analüüsitasu kogumise korra kohta eraldi analüüsitasu ning ta peab täielikult täitma käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimusi.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühingu saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada tema koostatud analüüsi eelarvet.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsi eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta. Analüüsi eelarvet võib suurendada üksnes pärast klientide sellisest kavatsusest selget teavitamist. Investeerimisühing kehtestab korra, mille kohaselt investeerimisühing maksab arvestusperioodi lõpus analüüsimaksete konto ülejäägi kliendile tagasi või tasaarvestab selle järgmise perioodi eelarve alusel kindlaks määratud analüüsitasu arvelt.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud investeerimisühing vastutab ainuisikuliselt analüüsi eelarve haldamise eest. Analüüsi eelarve põhineb kolmanda isiku koostatud analüüsi vajaduse mõistlikul hindamisel. Analüüsi eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüside ostmiseks vajalike vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, mida peetakse objektiivselt kohaseks, et tagada eelarve haldamine ja kasutamine kliendi parimates huvides. Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ja andmed selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 11¹ esimeses lauses nimetatud kvaliteedikriteeriume arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsi eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks.
(10) Analüüsimaksete konto haldamise võib edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et see lihtsustab kolmanda isiku koostatud analüüside ostu ja analüüsi koostajale tasu maksmist põhjendamatu viivituseta investeerimisühingu nimel ja korraldusel.
(11) Kehtetu
(11¹) Olenemata sellest, kuidas investeerimisühing tasub korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest, põhineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud iga-aastane analüüsi hindamine usaldusväärsetel kvaliteedikriteeriumidel, mis võimaldavad investeerimisühingul objektiivselt hinnata analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda, kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele. Investeerimisühing võtab kasutusele vajalikud meetmed, kui hindamised näitavad analüüsi kvaliteedi, kasutatavuse või väärtuse puudumist või kui analüüs ei aita kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele.
(12) Investeerimisühing määrab kindlaks eraldi tasu väärtpaberiga seotud korralduse täitmise teenuse osutamise eest, milles kajastab üksnes korralduse täitmisega seotud kulud. Investeerimisühingu poolt lepinguriigi investeerimisühingule antud tasu hüve või osutatud teenuse eest või lepinguriigi investeerimisühingult saadud tasu hüve või teenuse eest määratakse kindlaks eraldi, sealjuures ei tohi sellise hüve andmine, teenuse osutamine ega tasu nende eest sõltuda korralduse täitmise tasu maksmise tasemest ega olla sellest mõjutatud.
(13) Kehtetu
(14) Analüüs käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 85⁸ tähenduses on analüüsimaterjal või teenus:
1) mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta;
2) milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.
(15) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 85⁸ tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõustamise teenuseid, mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemisega.
§ 85⁸. Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs
(1) Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse, peab olema õiglane ja selge ning ei tohi olla eksitav. Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 tingimused on täidetud.
(2) Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva Euroopa Liidu tegevusjuhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend).
(3) Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks.
(4) Investeerimisühingul, kes koostab või levitab emitendi rahastatud analüüse, peab olema organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.
(1) Investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama.
(2) Investeerimisühingu poolt kliendile ja potentsiaalsele kliendile avaldatav teave peab olema arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik.
(3) Teave osutatava investeerimisteenuse ning sellega seotud väärtpaberi olemuse ja riskide kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 87 sätestatule ning investeerimisühingu poolt seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud rahalise või mitterahalise tasu või hüve kohta vastavalt §-des 85²–85⁶ sätestatule tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil mõista investeerimisteenuse või pakutava väärtpaberi olemust ja sellega seotud riske ning teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse. Seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele.
(4) Kehtetu
(5) Investeerimisühing on kohustatud kliendi või potentsiaalse kliendi nõudmisel andma talle teavet:
1) investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis;
2) investeerimisühingu juriidilise vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta;
3) investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu);
4) investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus;
5) osutatavate investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste kohta.
(6) Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaalsele kliendile kogu käesolevas seaduses esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. Klient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil.
(7) Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselised investorid ja kes on seni saanud teavet paberil, teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing kohustatud eelnimetatud kliente teavitama:
1) nende õigusest saada edaspidi teavet paberil, juhul kui nad seda soovivad;
2) sellest, et kui nad teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt.
(1) Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud:
1) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema käsitamisest teatud liiki kliendina ning nõudma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet osutatava investeerimisteenuse ja kõrvalteenusega seotud teadmiste või kogemuste ning teenuse osutamisega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta;
2) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huve ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu;
3) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisega seotud väärtpaberi ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhised ja hoiatused sellise väärtpaberi ja investeerimisstrateegiaga seotud riskide kohta, ning teavitama, kas väärtpaber on mõeldud tavakliendile või asjatundlikule kliendile, lähtudes sellele väärtpaberile määratud sihtrühmast;
4) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe korralduste täitmise kohtadest;
5) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe teenusega seotud kulust ja tasudest;
6) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist;
7) teavitama klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikus või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldavas vormis ning selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti;
8) andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teave esitatakse nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Kui see on asjakohane, esitatakse nimetatud teave kliendile vähemalt kord aastas investeeringu kestuse ajal.
(2¹) Kui väärtpaberi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada nimetatud teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) klient annab nõusoleku saada teavet põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;
2) investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine teabe saamiseni edasi;
3) avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
4) investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist teavet telefoni teel.
(3) Kui investeerimisühing osutab investeerimisteenust teise teenuse või tootega samas paketis või paketi või lepingu tingimusena, teavitab investeerimisühing klienti, kas paketti kuuluvaid teenuseid on võimalik osutada või tooteid osta eraldi, ning esitab teabe paketi iga osaga seotud kulude ja tasude kohta. Kui tavakliendile pakutava paketi või lepinguga seotud riskid tõenäoliselt erinevad sellisesse paketti kuuluvate teenuste või toodetega seotud riskidest, kirjeldab investeerimisühing sellise paketi või lepingu vastavaid teenuseid ja tooteid ning seda, kuidas nende paketina pakkumine mõjutab nendega seotud riske.
(4) Investeerimisühing teavitab klienti piisava ajavaruga enne investeerimisnõustamist sellest, kas:
1) investeerimisnõustamine on sõltumatu;
2) investeerimisnõustamine põhineb eri liiki väärtpaberite laiemal või piiratumal analüüsil, sealhulgas juhul, kui investeerimisnõustamine põhineb ainult investeerimisühingu ja temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberite analüüsil, mis võib ohtu seada investeerimisnõustamise sõltumatuse;
3) investeerimisühing hindab kliendile soovitatud teenuse või väärtpaberi sobivust regulaarselt.
(5) Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata;
2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist.
§ 87¹. Investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivuse ning asjakohasuse hindamine
(1) Investeerimisühing peab enne investeerimisteenuse osutamist hindama vastava teenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.
(2) Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajaliku teabe isiku teadmiste ning kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga, rahalise olukorra kohta, sealhulgas kahjumi kandmise võime ning investeerimiseesmärkide, sealhulgas riskitaluvuse kohta. Nimetatud teave peab investeerimisühingul võimaldama soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenust või väärtpaberit, mis on talle sobiv ning mis eelkõige vastab tema kahjumi kandmise võimele ja riskitaluvusele.
(2¹) Kliendile sõltumatu investeerimisnõustamise teenuse osutamiseks hindab investeerimisühing piisaval määral turul kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata seejuures üksnes investeerimisühingu ning temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberitega.
(2²) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümise ja teise ostmise või olemasoleva väärtpaberi muutmise õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine), hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral annab investeerimisühing kliendile sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.
(3) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks kindlaks tegema, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused investeerimisvaldkonnas, mis on seotud konkreetse toote või osutatava või kliendi poolt nõutava investeerimisteenuse liigiga.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
(11) Investeerimisühing hoiatab klienti, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane.
(12) Investeerimisühing hoiatab klienti ja potentsiaalset klienti, et asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmise või ebapiisava teabe esitamise korral on investeerimisühingul raske või võimatu kindlaks teha, kas soovitud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane.
(12¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul.
(13) Kehtetu
(14) Kehtetu
(15) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud teenuste või toodete paketi soovitamisel või pakkumisel hindab investeerimisühing kogu paketi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.
§ 87². Sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine teatud investeerimisteenuse puhul
(1) Investeerimisteenuse või väärtpaberi asjakohasust ei pea hindama käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos kõrvalteenuse osutamisega või ilma selleta, välja arvatud § 44 punktis 2 nimetatud kõrvalteenus, mis ei hõlma kliendi laenu, arvelduskonto ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamine on seotud vähem keerukate väärtpaberitega;
2) investeerimisteenust või kõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;
3) investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgesõnaliselt hoiatanud, et käesolevas lõikes sätestatud tingimustel ei hinda investeerimisühing pakutava väärtpaberi ja teenuse asjakohasust ning selle tagajärjel võivad kliendi huvid olla vähem kaitstud.
(1¹) Vähem keerukad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on:
1) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav äriühingu või eurofondi aktsia;
2) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav võlakiri, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist, või muu sellise võlakirjaga samaväärne võlakohustus;
3) tuletisinstrumenti mittesisaldav rahaturuinstrument, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist;
4) eurofondi aktsia või osak, välja arvatud struktureeritud eurofondi aktsia või osak komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 36 lõike 1 tähenduses;
5) krediidiasutuste seaduse § 89¹ lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoius, mille struktuur ei raskenda tootlusega seotud riski ja hoiuse ennetähtaegse sulgemisega seotud kulude mõistmist;
6) muud vähem keerukad väärtpaberid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 57 tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 1 ja 2 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turuna käsitatakse turgu, mille kohta Euroopa Komisjon on vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Sellise otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
1) kolmandas riigis tegutsevale turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;
2) kolmandas riigis tegutsevatel turgudel väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;
3) emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada investorikaitse kõrge tase;
4) turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega.
(3) Kehtetu
(1) Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse parimaks täitmiseks. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi korralduste parima täitmise korra ja reeglid.
(2) Investeerimisühing täidab kliendi korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, järgides investeerimisühingus kehtivaid kliendi korralduste parima täitmise reegleid, arvestades korralduse täitmise hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust, olemust ja muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. Kui klient on korralduse täitmiseks andnud konkreetse juhendi, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel üksnes kliendi juhendit.
(3) Investeerimisühing on kliendi nõudmisel kohustatud kliendile tõendama, et investeerimisühing on kliendi korralduse täitnud kooskõlas investeerimisühingus kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglitega.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kui investeerimisühing täidab tavakliendi nimel korraldust, määratakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse alusel, mis koosneb väärtpaberi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi poolt kantud korralduse täitmisega otseselt seotud kulud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, arveldustasud ja muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.
(8) Kui korraldust saab täita mitmes võistlevas täitmiskohas, võrdleb ja hindab investeerimisühing kliendi jaoks saavutatavaid tulemusi kõigis nendes täitmiskohtades, mis on loetletud investeerimisühingu kliendi korralduste parima täitmise reeglites ja on kõlblikud vastava korralduse täitmiseks. Täitmiskohtade võrdlemisel ja hindamisel võtab investeerimisühing muu hulgas arvesse oma vahendustasud ja kulud, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas täitmiskohas.
(9) Kehtetu
(10) Pärast kliendi nimel korralduse täitmist teatab investeerimisühing kliendile korralduse täitmise koha.
(11) Kehtetu
(12) Kehtetu
§ 87⁴. Kliendi korralduste parima täitmise reeglid
(1) Kliendi korralduste parima täitmise reeglites esitab investeerimisühing iga väärtpaberi liigi kohta teabe seoses erinevate korralduse täitmise kohtadega, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja korralduste täitmise koha valikut määravate asjaoludega. Investeerimisühing käsitleb vähemalt selliseid korralduse täitmise kohti, kus on võimalik järjepidevalt saavutada kliendi korralduse täitmisel parim tulemus.
(2) Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise reeglid, sealhulgas asjakohase teabe ning arusaadavad ja piisavalt üksikasjalikud selgitused, kuidas investeerimisühing täidab kliendi korraldusi. Investeerimisühing teatab kliendile olulistest muudatustest kliendi korralduste parima täitmise reeglites.
(3) Investeerimisühing teatab kliendile selgelt võimalusest täita kliendi korraldus väljaspool kauplemiskohta, kui seesugune võimalus on kliendi korralduste parima täitmise reeglites sätestatud.
(4) Investeerimisühing võib kliendi korralduse võtta täitmiseks üksnes pärast kliendilt korralduste parima täitmise reeglite suhtes nõusoleku saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kliendi nõusolek võib olla igakordne enne korralduse täitmisele asumist või sisalduda kliendiga sõlmitud lepingus.
(6) Investeerimisühing vaatab kliendi korralduste parima täitmise reeglid ja klientide korralduste täitmise meetmed vähemalt üks kord aastas üle ning puuduste ilmnemisel ajakohastab need reeglid ja meetmed, teavitades kliente reeglites tehtud peamistest muudatustest. Reeglite ja meetmete ülevaatamisel ning nende muutmise vajaduse kindlakstegemisel hinnatakse muu hulgas, kas investeerimisühingu valitud täitmiskohtades on võimalik saavutada kliendi jaoks parim tulemus.
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu
(11) Kehtetu
(12) Kehtetu
(13) Kehtetu
(14) Kehtetu