(1) Käesolev osa reguleerib kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste ja kohustuste ning makseõiguste ja -kohustuste lõpetamisel ning nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamist. (2) Käesolevat osa ei kohaldata makse- ja arveldussüsteemides osalejate ja kaudsete osalejate makse- ja arveldussüsteemide seaduses nimetatud makse- või arveldussüsteemis osalemisest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes.

Propose a change

§ 229². Lõpetamisel toimuv tasaarvestus

(1) Lõpetamisel toimuv tasaarvestus käesoleva seaduse tähenduses on lõpetamist tingiva juhtumi korral poolte vahel tasaarvestuskokkuleppes varem kokkulepitud tingimuste kohaldamine tulenevalt ühe poole tahteavaldusest või tasaarvestuskokkuleppes nimetatud juhul automaatselt, mille käigus: 1) tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud ühest või mitmest kvalifitseeruvast finantstehingust tulenevad mis tahes olemasolevad või tulevikus tekkida võivad eseme üleandmise õigused või kohustused või makseõigused või -kohustused lõpetatakse või nende kohustuste täitmist kiirendatakse; 2) arvutatakse iga käesoleva lõike punkti 1 alusel lõpetatud õiguse või kohustuse või õiguste või kohustuste rühma või kiirendatud täitmisega kohustuse või kohustuste rühma sulgemis-, turu-, likvideerimis- või asendusväärtus vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele ning konverteeritakse iga selliselt arvutatud väärtus ühte valuutasse; 3) määratakse kindlaks ühe poole netonõue teise poole vastu, lähtudes käesoleva lõike punkti 2 alusel arvutatud väärtustest. (2) Täitmise kiirendamise kokkuleppe puhul loetakse lõpetamist tingiva juhtumi korral kohustuse täitmise tähtpäev saabunuks ja kohustus sissenõutavaks muutunuks. (3) Tehingu lõpetamist tingiv juhtum on kohustuse rikkumine või muu tasaarvestuskokkuleppes nimetatud lõpetamise aluse esinemine. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on lõpetamisel toimuv tasaarvestus ka täitmist tingiva juhtumi korral finantstagatise kokkuleppe või finantstagatise kokkulepet sisaldava kokkuleppe tingimuste või vastava lepingutingimuse puudumise korral asjakohase õigusnormi kohaldamine, millel on vähemalt üks järgmine tagajärg: 1) poolte kohustused muutuvad kohe sissenõutavaks ja seda väljendatakse kohustusena tasuda nende hinnangulisele jooksvale väärtusele vastav summa või poolte kohustused lõpetatakse ja asendatakse kohustusega tasuda see summa; 2) tehakse kindlaks, kui palju kumbki pool seoses sellise kohustusega teisele poolele võlgneb, ja see pool, kelle võlgnetav summa on suurem, kohustub tasuma teisele poolele kohustuste vahele vastava netonõude. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud täitmist tingiv juhtum on kohustuse rikkumine või poolte vahel kokkulepitud mis tahes muu sarnane olukord, mille puhul tekib tagatise saajal finantstagatise kokkuleppe kohaselt või õigusakti alusel õigus rahuldada oma nõue finantstagatise arvel või rakendub lõpetamisel toimuv tasaarvestus.

Propose a change

§ 229³. Kvalifitseeruv finantstehing

(1) Kvalifitseeruv finantstehing käesoleva seaduse tähenduses on järgnevalt loetletud finantskokkulepe või tehing, sealhulgas tingimuslik tehing, mille kohaselt tuleb maksekohustus või eseme üleandmise kohustus täita teatud ajal või teatud ajavahemiku jooksul: 1) tuletisväärtpaber, mida on võimalik omandada, vahetada või võõrandada kauplemiskohaväliselt või kauplemiskoha vahendusel; 2) tuletisleping; 3) hetkeleping komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 7 lõike 2 või artikli 10 lõike 2 tähenduses; 4) repotehing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punkti 9 tähenduses ja muu väärtpaberitega finantseerimise tehing sama artikli punkti 11 tähenduses; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kvalifitseeruva finantstehingu tagamiseks seatud finantstagatise või muu tagatise kokkulepe. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule muud kvalifitseeruvad finantstehingud.

Propose a change

§ 229⁴. Tasaarvestuskokkulepe

(1) Tasaarvestuskokkulepet sisaldav tehing käesoleva seaduse tähenduses on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool on kvalifitseeruv isik ja milles on kokku lepitud kvalifitseeruvate finantstehingute lõpetamisel toimuv tasaarvestus. Tasaarvestuskokkulepe on ka kokkulepe kahe või enama tasaarvestuskokkuleppe kohase lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohta ja tasaarvestuskokkuleppega seotud või selles sisalduv tagatisleping. (2) Tasaarvestuskokkulepet, mis hõlmab tehingut, mis ei ole kvalifitseeruv finantstehing, käsitatakse tasaarvestuskokkuleppena üksnes kvalifitseeruva finantstehingu osas. (3) Tasaarvestuskokkulepet ja kõiki kvalifitseeruvaid finantstehinguid, mille suhtes vastavat tasaarvestuskokkulepet kohaldatakse, käsitatakse ühe pooltevahelise lepinguna.

Propose a change

§ 229⁵. Kvalifitseeruv isik

Kvalifitseeruv isik käesoleva seaduse tähenduses on asjaõigusseaduse § 314¹ lõikes 1 või käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud isik, asutus või organisatsioon.

Propose a change

§ 229⁶. Lõpetamisel toimuv tasaarvestus maksejõuetus-, likvideerimis- ja täitemenetluse korral

(1) Kui pooled on omavahel sõlminud tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe ning ühe poole suhtes algatatakse või jätkub maksejõuetusmenetlus, likvideerimismenetlus või täitemenetlus, kohaldatakse lõpetamisel toimuvat tasaarvestust vastavalt eelnimetatud kokkuleppe tingimustele. Nimetatud menetlused ei takista ega mõjuta muul viisil lõpetamisel toimuvat tasaarvestust, sealhulgas vastavas tasaarvestuskokkuleppes või finantstagatise kokkuleppes sätestatud lõpetamis- või kiirendamisõigusi. Kui võlausaldaja tasaarvestuskokkuleppega või finantstagatise kokkuleppega hõlmatud nõuded ei ole nimetatud kokkuleppe tingimuste kohaselt muutunud sissenõutavaks varem, loetakse nõuete täitmise tähtpäev saabunuks pankroti väljakuulutamisega vastavalt pankrotiseaduse §-le 42. (2) Maksejõuetusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) pankrotimenetlus pankrotiseaduse tähenduses; 2) saneerimismenetlus saneerimisseaduse tähenduses; 3) krediidiasutuse suhtes kehtestatud moratoorium krediidiasutuste seaduse tähenduses; 4) varajase sekkumise meetme rakendamine või kriisilahendusmenetlus finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse tähenduses; 5) kindlustusandja varaga seotud tehingute keelamine või piiramine kindlustustegevuse seaduse § 95 tähenduses; 6) kindlustusandja erirežiim kindlustustegevuse seaduse tähenduses; 7) määratud väljamaksega tööandja pensionifondi varaga seotud tehingute või toimingute keelamine või piiramine investeerimisfondide seaduse § 474 lõike 5 tähenduses. (3) Pankrotimenetluse algatamine käesoleva seaduse tähenduses on kohtu poolt ajutise halduri nimetamine vastavalt pankrotiseaduse §-le 15. (4) Moratooriumi algatamine käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 3¹ nimetatud moratooriumi kehtestamise otsuse tegemine. (5) Kriisilahendusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamine. (6) Kindlustusandja varaga seotud tehingute keelamise või piiramise algatamine käesoleva seaduse tähenduses on inspektsiooni ettekirjutuse tegemine vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 95 lõikele 2. (7) Kindlustusandja erirežiimi algatamine käesoleva seaduse tähenduses on inspektsiooni poolt erirežiimi kehtestamise otsuse tegemine vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 149 lõikele 1. (8) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi varaga seotud tehingute või toimingute keelamise või piiramise algatamine käesoleva seaduse tähenduses on inspektsiooni ettekirjutuse tegemine vastavalt investeerimisfondide seaduse § 474 lõikele 5. (9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kriisiennetus- ja kriisilahendusmeetme kohaldamisel või sellise meetme kohaldamisega vahetult seotud sündmuse korral niivõrd, kui see ei ole vastuolus lõpetamise, peatamise, muutmise või tasaarvestuse õiguse või lõpetamisel toimuva tasaarvestuse õiguse kasutamise piirangu või ülesütlemisõiguse kasutamise piiranguga finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102).

Propose a change

§ 230. Inspektsiooni õigused ja ülesanded järelevalve teostamisel

(1) Inspektsioonil on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Inspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.03.2012, lk 1–24); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 462/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 146, 21.05.2013, lk 1–33); 3¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3005, mis käsitleb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvust ja integriteeti ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/2088 ja (EL) 2023/2859 (ELT L, 2024/3005, 12.12.2024); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148); 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34); 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.06.2016, lk 1–65); 9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013; 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80); 11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129; 12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088; 13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852; 14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503; 15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033; 16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114; 17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554; 18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023). (1¹) Inspektsioon kohustab investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, muu hulgas tagamaks, et klientide vara hoitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 88 nõuetekohaselt lahus, kui: 1) investeerimisühing ei täida õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, sätestatud nõudeid; 2) on tõendeid, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates. (2) Inspektsioonil on õigus teostada järelevalvet väärtpaberituru kutselise osalisega samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse üle niivõrd, kuivõrd see on vajalik väärtpaberituru kutselise osalise kontrollimiseks. (3) Turukuritarvituse, turul oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamata jätmise või ebaõige teatamise ning õigusvastase ülevõtmispakkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks on inspektsioon kohustatud seirama finantsinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja finantsinstrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega, reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendis otsese või kaudse osaluse omandamise ja võõrandamisega ning valitseva mõjuga. Seiramine võib toimuda varjatult. (4) Kõikides lepinguriikides informatsiooni tegeliku, tõhusa ja ühetaolise kättesaadavuse huvides jälgib inspektsioon informatsiooni edastamist ja avalikustamist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitentide poolt, samuti nende emitentide aktsionäride või isikute poolt, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3. Inspektsioonil on õigus avalikustada, et nimetatud isikud ei täida oma kohustusi. (4¹) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse 3., 3¹. ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 600/2014, (EL) nr 596/2014, (EL) nr 1286/2014, (EL) 2016/1011, (EL) 2017/1129, (EL) 2017/2402, (EL) 2019/2033 ja (EL) 2023/2631 sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle teatavaks tegemist. Inspektsioon märgib vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed, milleks on juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ning teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise ja tühistamise kohta. Inspektsioon tagab, et kogu käesolevas lõikes nimetatud teave on tema veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4²) Inspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kuni on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistuse või muu meetmega võrreldes ebaproportsionaalne; 2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust; 3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja käesoleva seaduse 20. peatükis sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti korral ka olulist kahju. (4³) Inspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel. (4⁴) Korraldatud teabe avalikustamise kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avaldamisel esitab inspektsioon selle ühtlasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks tegemiseks. Edastatav teave esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus koos järgmiste metaandmetega: 1) kõik selle füüsilise isiku või juriidilise isiku nimed, kellega teave on seotud; 2) olemasolu korral juriidilise isiku tunnus, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b; 3) teabe liik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile c; 4) märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid. (5) Inspektsioon vaatab asjakohasel juhul ja vajalikul määral, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit, üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindab usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast järgmist: 1) käesoleva seaduse § 82² lõikes 3 nimetatud riskid; 2) investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine; 3) investeerimisühingu ärimudel; 4) süsteemse riski hinnang, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 23 või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi; 5) investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskid, et tagada investeerimisühingu protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus; 6) investeerimisühingu avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile; 7) investeerimisühingu juhtimiskorraldus ja juhtide pädevus. (5¹) Inspektsioon määrab kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, süsteemset olulisust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ülevaatamisel ja hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus. (5²) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaldamisel hindab ja jälgib inspektsioon investeerimisühingu sellist arengut, mis on seotud kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82² lõike 6¹ kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega. (6) Inspektsioon kontrollib regulaarselt investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 sätestatule. Inspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (järelevalvekava) käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku, tema teises lepinguriigis asuva tütarettevõtja ja filiaali suhtes, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades isiku tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. (7) Inspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatule kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Inspektsioon avalikustab nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

Propose a change

§ 230¹. Järelevalve investeerimisühingu üle

(1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki investeerimisühinguid, mille registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti investeerimisühing), välja arvatud juhul, kui seoses aruandlusteenuse osutamisega teostab investeerimisühingu üle järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus; 2) Eesti investeerimisühingute välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus või kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud; 3) välisriigi investeerimisühingute Eestis paiknevaid tütarettevõtjast investeerimisühinguid, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti; 4) investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid. (2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet individuaalsel alusel või kontrollib investeerimisühingu konsolideerimisgrupi vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 8 sätestatud kapitalitesti nõuetele (edaspidi kontrollima vastavust kapitalitestile), kui: 1) Eesti investeerimisühing on emaettevõtja ja ükski tema tütarettevõtjatest ei ole krediidiasutus; 2) Eesti investeerimisühingu emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses; 3) Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingute emaettevõtja on Eestis registreeritud investeerimisvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkti 57 tähenduses või segafinantsvaldusettevõtja sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti 58 tähenduses. (2¹) Kui Eestis ja mõnes teises lepinguriigis registreeritud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad nii Eestis kui ka mõnes teises lepinguriigis, millest igaühes asub konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, teostab inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile üksnes juhul, kui Eesti investeerimisühing on konsolideerimisgruppi kuuluvatest investeerimisühingutest suurima bilansimahuga. (2²) Kui teises lepinguriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on ühtlasi Eestis ja vähemalt ühes teises lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu emaettevõtjaks ning nimetatud investeerimisühingul puudub tegevusluba lepinguriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, teostab inspektsioon konsolideeritud järelevalvet ja kontrollib vastavust kapitalitestile juhul, kui Eesti investeerimisühing on suurima bilansimahuga. (2³) Inspektsioon võib loobuda kokkuleppel teiste lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutustega järelevalve teostamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast investeerimisühingut ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab inspektsioon vastavad ülesanded üle mõne teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Inspektsioon teavitab käesoleva lõike alusel tehtud otsustest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. (2⁴) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2³ nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab inspektsioon emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht. (2⁵) Inspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui krediidiasutuste seaduse § 13⁷ lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti. (2⁶) Inspektsioon kogub andmeid järelevalve teostamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punkti c alusel, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid selleks, et hinnata mitmekesisuse põhimõtete rakendamist. (3) Kui ükski tütarettevõtjast investeerimisühing ei asu lepinguriigis, kus asub tema konsolideerimisgrupi emaettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast investeerimisühingule, kui selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud. Suurema bilansimahu arvutamiseks liidetakse kõikide samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ja sama väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate investeerimisühingute bilansimahud. (4) Kui kahe või enama investeerimisühingu, kelle emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, konsolideerimisgrupi üle ei teosta konsolideeritud finantsjärelevalvet lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus ning kui inspektsiooni ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi järelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 I osas ja muudes asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele inspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus, kes teostab konsolideerimisgrupi üle järelevalvet juhul, kui emaettevõtja oleks asutatud Euroopa Liidus. Inspektsioon teavitab kõigist käesoleva lõike alusel tehtud otsustest teisi asjaomaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Komisjoni. (4¹) Kui inspektsioon kvalifitseerub käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt konsolideerimisgrupi väärtpaberiturujärelevalve asutuseks, võib ta nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist Euroopa Liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei ole rakendatav, on inspektsioonil kokkuleppel teiste asjassepuutuvate väärtpaberiturujärelevalve asutustega õigus kasutada muid mooduseid, mis tagavad konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu tegevuse üle Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega samaväärse järelevalve. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt kasutatavast moodusest teavitab inspektsioon teisi asjassepuutuvaid väärtpaberiturujärelevalve asutusi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (7) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi investeerimisühingu filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös investeerimisühingu päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega. (8) Kui investeerimisühing kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 110¹ tähenduses, teostatakse täiendavat järelevalvet investeerimisühingu kui finantskonglomeraadi üksuse üle vastavalt krediidiasutuste seaduse 9¹. peatükis sätestatule. (9) Kehtetu (10) Inspektsioon arvestab järelevalve teostamisel investeerimisühingu tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist ja investeerimisühingu ärimudelit.

Propose a change

§ 230². Järelevalve turu korraldaja üle

1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki turu korraldajaid, kelle registrisse kantud asukoht on Eesti (edaspidi Eesti turu korraldaja), välja arvatud juhul, kui seoses aruandlusteenuse osutamisega teostab investeerimisühingu üle järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus; 2) Eesti turu korraldajate välisriikides paiknevaid tütarettevõtjaid korraldaja kaudu, kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti; 3) lepinguriikide turu korraldajate piiriülese teenuse osutamist käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

Propose a change

§ 230³. Inspektsiooni õigused teabe saamisel

(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on inspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 230 lõikes 3 sätestatud juhul päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks. (2¹) Investeerimisühing peab tagama käesoleva seaduse § 230 lõike 5 punktis 7 nimetatud juhtimiskorralduse läbivaatamiseks ja juhtide pädevuse hindamiseks inspektsioonile täieliku juurdepääsu juhtorgani ja selle komiteede koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- ja välishindamise tulemustele. (2²) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada teavet igat liiki andmekandjatel, sealhulgas dokumente raamatupidamisarvestuse kohta, investeerimisühingult, investeerimisvaldusettevõtjalt, segafinantsvaldusettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt ning investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt muult äriühingult ja kolmandalt isikult, kellele nimetatud ettevõtja on tegevused edasi andnud, ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi nimetatud ettevõtjate esindajatelt ja töötajatelt. (3) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidiasutuselt ning Eesti väärtpaberite registri pidajalt teavet väärtpaberituru kutselise osalise, emitendi, investori ning siseteavet valdava isiku pangakonto ja väärtpaberikonto käibe ja saldo kohta. Inspektsioonil on õigus põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, esitada kohtule motiveeritud avaldus kontode kasutamise piiramiseks. (4) Inspektsioonil on õigus esitada päring teabe saamiseks otse Eesti turu korraldaja lepinguriigi kaugliikmele, teavitades sellisest teabenõudest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (5) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud isikutel ei ole õigust edastada teavet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud inspektsiooni järelepärimise kohta oma klientidele või isikutele, keda järelepärimine puudutas. (7) Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel on lepinguriigi turu korraldaja turu kaugliikmeks olev Eestis registreeritud isik kohustatud andma andmeid selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele, kui nimetatud asutus on sellest teavitanud inspektsiooni. (8) Vajaduse korral võib inspektsioon teha korralduse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 5 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

Propose a change

§ 231. Teabe saamine ja kontode kasutamise peatamine

(1) Kehtetu (2) Käesoleva seaduse § 230³ lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks peab korralduse andma inspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 22¹ lõikele 1. (3) Inspektsioon ei ole kohustatud käesoleva seaduse § 230³ lõigetes 1–3 sätestatud teavet esimesena küsima selle esmaselt allikalt. (4) Loa andmise käesoleva seaduse § 230³ lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks otsustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. (5) Pärast käesoleva seaduse § 230³ lõikes 3 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja ühe tööpäeva jooksul läbi ja otsustab kontode arestimise.

Propose a change

§ 231¹. Selgituse andmisest keeldumise alused

Selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.

Propose a change

§ 231². Menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamine

(1) Inspektsioon võib korraldada menetlusosalise ja tunnistaja kaugülekuulamise, kui vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kaugülekuulamisel saadud tõendid on samaväärsed teiste tõenditega. (2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seaduses ülekuulamist: 1) tehnilise lahenduse abil, mille puhul inspektsiooni töötajad otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada; 2) telefoni teel, mille puhul inspektsiooni töötajad vahetult kuulevad inspektsioonis mitteviibiva menetlusosalise seletuse või tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada. (3) Kaugülekuulamine telefoni teel on lubatud vaid menetlusosalise või tunnistaja nõusolekul.

Propose a change

§ 231³. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

(1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab või võib takistada järelevalve eesmärkide saavutamist või võib ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale. (4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses inspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib inspektsioon kohaldada järgmisi meetmeid: 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha; 2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

Propose a change

§ 231⁴. Välisriigist saadud tõendid

Käesoleva seaduse alusel teostatavas haldusmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus käesolevas seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega.

Propose a change

§ 231⁵. Vara kasutamise ja käsutamise piiramine

(1) Inspektsioon võib turukuritarvituse kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. (2) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- ja finantseerimisasutused neile inspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. (3) Inspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui turukuritarvituse kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, on inspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata. (4) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.

Propose a change

§ 231⁶. Inspektsiooni õigus teavet avalikustada ja hoiatusi anda

(1) Inspektsioonil on õigus avalikustada teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, kui sellist teavet ei ole nõuetekohaselt avalikustatud või kui avalikustatud on vale- või eksitavat teavet. (2) Inspektsioonil on õigus avalikkust hoiatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 ning käesoleva seaduse 3., 3¹. ja 4. osas sätestatud kohustuse rikkumise eest, märkides ära rikkumise eest vastutava isiku ja rikkumise laadi.

Propose a change

§ 232. Kohapealne kontroll

(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus kohapeal kontrollida väärtpaberituru kutselist osalist ja sellist emitenti, kelle poolt emiteeritud väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul või kelle väärtpabereid pakutakse avalikult või on avalikult pakutud viimase viie aasta jooksul. Lisaks on inspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus korraldada investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asukohas kohapealset kontrolli. (2) Kohapealne kontroll viiakse läbi, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid; 2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut; 3) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks; 4) see on lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik. (3) Inspektsioon teeb kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohapealsel kontrollimisel on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid; 2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse. (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud vandeaudiitori aruanded ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

Propose a change

§ 232¹. Kohapealse kontrolli akt

(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. (2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi. (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. (4) Kehtetu (5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või inspektsioon saab lisateavet, võib inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab inspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti. (6) Inspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha. (7) Inspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.

Propose a change

§ 233. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

(1) Inspektsioon võib eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks kaasata järelevalvemenetlusse eksperdi. (2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanne või teave on eksitav või tegelikkusele mittevastav; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud investeerimisühingule, reguleeritud turu korraldajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, emitendile või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või nende klientidele või investoritele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, emitendi, investori või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus. (3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta. (5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 232 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning taotleda inspektsioonilt ja menetlusosalistelt täiendavaid andmeid ja dokumente. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 232 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. (6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse inspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

Propose a change

§ 234. Ettekirjutus

(1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi: 1) kui järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti rikkumine; 2) õiguserikkumiste ärahoidmiseks või kui väärtpaberituru kutselise osalise poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid tema tegevust, investorite või väärtpaberituru kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid; 3) kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks, kaasa arvatud juhul, kui väärtpaber, investeerimishoius või muu finantstegevus või -tava ohustab finants-, väärtpaberi-, toorme- või kaubaturgude korrapärast toimimist või usaldusväärsust või finantssüsteemi stabiilsust vähemalt ühes lepinguriigis, samuti kui tuletisinstrumendil on kahjulik mõju hinna kujunemisele alusvara turul; 4) kui Eesti Pank on teinud ettepaneku võtta meetmeid makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul. (1¹) Kehtetu (2) Inspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist ettekirjutuse adressaadile. (3) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata saajale allkirja vastu. (4) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle saamist viivitamata asuma selle täitmisele. (5) Ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus sätestatule. (6) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui inspektsiooni poolt ei ole ette nähtud teisiti.

Propose a change

§ 234¹. Sunniraha

(1) Inspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. (3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 15 000 000 eurot või kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. (4) Inspektsioon võib rakendada kuni kuueks kuuks vastava otsuse teatavakstegemisest arvates sunniraha: 1) kuni kolm protsenti eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, et sundida finantssektori vastaspoolt või finantssektorivälist vastaspoolt rikkumist lõpetama, kui see vastaspool on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklist 7a tulenevad kohustused täitmata jätnud; 2) kuni ühe protsendi ulatuses eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest iga päeva eest, mil rikkumine jätkub, kuni kohustus on täidetud või kuni selle täitmist jätkatakse, vastaspooltele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast aruandluskohustust, kui esitatud andmetes on palju korduvaid ja ilmseid vigu. (5) Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuuekuulise ajavahemiku möödumisel sama lõike punkti 1 alusel määratud sunniraha rakendamist pikendada.

Propose a change

§ 235. Õigused ettekirjutuse tegemisel

1) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 1¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute tegemine; 1²) keelata, piirata või ajutiselt peatada väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamine või muu finantstegevus või -tava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 40–42 sätestatud korras ja tingimustel; 2) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed, muu hulgas piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist; 2¹) nõuda investeerimisühingu juhatuse liikmete või aktsiaemitendi juhtide tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 79¹ lõikes 3 sätestatule või kui esineb käesoleva seaduse § 135² lõikes 7 sätestatud alus; 2²) nõuda investeerimisühingu juhi või võtmeisiku tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist; 2³) nõuda investeerimisühingu vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud teavitamiskohustust; 3) nõuda emitendilt või muult isikult teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, ja emitendi või muu isiku avalikustatud või levitatud vale- või eksitava teabe kohta parandusteate avalikustamist; 3¹) nõuda käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendilt, selle emitendi juhtidelt, aktsionäridelt ja isikutelt, kellele kuuluvad emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, korraldatud teabe või muu teabe ja dokumentide avalikustamist inspektsiooni poolt määratud vahendite abil ning inspektsiooni poolt määratud tähtaja jooksul; 4) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise tegevuskulude piiramist; 5) nõuda väärtpaberituru kutselise osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist; 5¹) nõuda investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tasustamise põhimõtete muutmist; 6) teha väärtpaberituru kutselise osalise nõukogule ettepanek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või nõuda juhatuse liikme volituste ajutist peatamist; 7) teha ettepanek väärtpaberituru kutselise osalise aktsionäride üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks või nõuda nõukogu liikme volituste ajutist peatamist; 7¹) nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemiskohas väärtpaberiga kauplemise peatamist või lõpetamist; 7²) nõuda igaühelt õigusaktiga sätestatud kohustuse või nõude rikkumise või muu ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist ja kohustada rikkumise eest vastutavat isikut hoiduma selle kordamisest; 7³) teha reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi emitendi üldkoosolekule ettepanek audiitori vahetamiseks; 7⁴) nõuda turu korraldajalt, investeerimisühingult ja emitendilt välisriigi õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist; 7⁵) keelata lepinguriigi turu korraldajal ja investeerimisühingul Eestis või Eesti turu korraldajal ja investeerimisühingul lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine; 7⁶) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist; 7⁷) käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise korral keelata käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendi aktsiakapitalis otsest või kaudset osalust omaval isikul hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda; 7⁸) ajutiselt piirata investeerimisühingul osalise või kliendina kauplemiskohas osaleda; 7⁹) nõuda kellelt tahes positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist; 7¹⁰) piirata kelle tahes õigust kaubatuletisinstrumentidesse investeerida, sealhulgas kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamisega; 7¹¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a viidatud rikkumise korral keelata investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või järelevalvealustes sisendandmete esitajates; 7¹²) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 14 või 15 sätestatud keelu korduva rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluste halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, vähemalt kümneks aastaks juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingutes, võrdlusaluste haldurites või järelevalvealustes sisendandmete esitajates; 8) esitada muid nõudmisi väärtpaberituru kutselise osalise tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks; 9) nõuda, et investeerimisühingul oleks lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomase investeerimisühingu äritegevuse olulise muutuse korral; 10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvenõuetele vastavuse taastamise kava, määraks selle rakendamise tähtaja ning korrigeeriks kava ulatust ja rakendamise tähtaega; 11) nõuda, et investeerimisühing kohaldaks spetsiifilist eraldiste tegemise korda või varade käsitlemist omavahendite nõuetest tulenevalt; 12) nõuda investeerimisühingu tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas tegevuse edasiandmise puhul; 13) nõuda, et investeerimisühing kehtestaks käesoleva seaduse §-s 79³ sätestatud tulemustasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui tulemustasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; 14) nõuda, et investeerimisühing kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; 15) nõuda käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta; 16) nõuda likviidsuse erinõuete kehtestamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 236¹³ sätestatud tingimustele; 17) nõuda, et investeerimisühing vähendaks ohte võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus; 18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 85⁸ lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga; 19) nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid keskse vastaspoole suhtes olevaid riskipositsioone või korrigeeriksid riskipositsioone oma kliiringukontodel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui inspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.

Propose a change

§ 236. Väärtpaberituru kutselise osalise juhtimisorganite kokkukutsumine ja nendes osalemine

(1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) väärtpaberituru kutselise osalise juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. (2) Inspektsioon võib saata koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada oma seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende protokolli kandmist.

Propose a change

§ 236¹. Järelevalve välisriigi investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning turu korraldaja üle

(1) Inspektsioon võib nõuda välisriigi investeerimisühingult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti investeerimisühingud. Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 79¹ lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 85², 85⁴–87⁶ ja 89¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 sätestatud ja nende täpsustamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses välisriigi investeerimisühingu või filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud investeerimisteenusega. (1¹) Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, konsulteerides enne viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega. Esimesel võimalusel pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu edastab inspektsioon vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. (1²) Teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus võib pärast inspektsioonile teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida käesoleva seaduse § 236² lõikes 4 nimetatud teavet vastava lepinguriigi Eesti filiaali kohta. Samuti võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. (2) Investeerimisühing, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleseid investeerimisteenuseid ja kelle tegevusloa on välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. (3) Inspektsioon võib välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi reguleeritud turu korraldajalt, kes on Eestis registreerinud filiaali, või välisriigi investeerimisühingult või lepinguriigi turu korraldajalt, kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda nende suhtes rakendatavates seadustes või nende seaduste alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist. (4) Kui välisriigi investeerimisühing või tema Eesti äriregistrisse kantud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõuet, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise või piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks. (5) Kui välisriigi investeerimisühing või lepinguriigi turu korraldaja jätkab tema suhtes rakendatavates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, teavitab inspektsioon sellest välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (6) Kui välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon oma ettekirjutusega rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. Välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest teavitab inspektsioon enne ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (7) Inspektsioon teatab rakendatud meetmetest välisriigi investeerimisühingule. Välisriigi investeerimisühing võib esitada rakendatud meetmete peale kaebuse Tallinna halduskohtule otse või filiaali kaudu. (8) Erandjuhtudel võib inspektsioon investorite või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada välisriigi investeerimisühingu ja lepinguriigi turu korraldaja suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitamata. (9) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 6 või 8 alusel rakendatud meetme viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ning välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (10) Inspektsioon teeb lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega koostööd, kui: 1) selles lepinguriigis korraldatava kauplemiskoha toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega; 2) Eestis korraldatava kauplemiskoha toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega. (11) Inspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 punktis c nimetatud tingimuse hindamiseks taotleda kliiriva liikme lepinguriigi järelevalveasutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.

Propose a change

§ 236². Järelevalve välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle

(1) Kui investeerimisühing, kes on asutanud välisriigis filiaali või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (1¹) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi väärtpaberituru järelevalveasutust soovist viia selles riigis asutatud investeerimisühingu filiaalis läbi kohapealne kontroll. (1²) Inspektsioon edastab viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve teostamise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel selgitab inspektsioon üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud. (1³) Kui teise lepinguriigi järelevalveasutus võtab käesolevas paragrahvis nimetatud probleemide või riskide kindlakstegemisel ise meetmeid, millega inspektsioon ei nõustu, võib inspektsioon edastada eriarvamuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, kes lahendab selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. (2) Investeerimisühingu tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 64 lõikes 8 ja § 65 lõikes 7 nimetatud ettekirjutused teeb inspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus investeerimisühingu filiaal on asutatud või kus investeerimisühing osutab piiriüleseid teenuseid, väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (3) Investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, peab välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis. Nimetatud teave esitatakse inspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata: 1) teavet investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta; 2) teavet investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta; 3) teavet investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta; 4) teavet investeerimisühingu juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korralduse ja sisekontrollimehhanismide kohta; 5) muud asjakohast teavet riske tekitavate tegurite kohta.

Propose a change

§ 236³. Järelevalve turukuritarvituse asjades

Kehtetu

Propose a change

§ 236⁴. Järelevalve kolmanda riigi emitendi üle ja emitendi üle, kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti

(1) Kui kolmanda riigi emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, võib inspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise. (2) Kui emitent, kelle väärtpabereid Eestis avalikkusele pakutakse või kelle väärtpaberitega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle vastuvõtjalepinguriik on Eesti, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Teavitada tuleb ka juhul, kui avalikkusele pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus või muu isik rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid. (2¹) Kui emitent, kelle väärtpaberitega kaubeldakse Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi reguleeritud turul, aktsionär, muu väärtpaberi omanik või isik, kellele loetakse kuuluvaks emitendi väärtpaberitest tulenevad hääleõigused vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikele 3, rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, teavitab inspektsioon sellest emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (3) Kui emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad, võib inspektsioon investorite kaitseks oma ettekirjutusega võtta kasutusele käesolevas seaduses sätestatud meetmed rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega emitendi väärtpaberite avaliku pakkumise või nendega reguleeritud turul kauplemise, teavitades sellest eelnevalt emitendi päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (4) Inspektsioon teeb oma rakendatud meetmed teatavaks emitendile. (5) Inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel rakendatud meetmed viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

Propose a change

§ 236⁵. Järelevalve emitendi üle, kelle päritolulepinguriik on Eesti

Kui emitent, kelle väärtpabereid välisriigis avalikkusele pakutakse või nendega reguleeritud turul kaubeldakse ja kelle päritolulepinguriik on Eesti, rikub välisriigi õigusaktides tema suhtes kehtestatud nõudeid, rakendab inspektsioon välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Inspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

Propose a change

§ 236⁶. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 nõuete täitmise üle

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1011 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel, välja arvatud juhul, kui sama määruse artikli 40 lõike 1 kohaselt on pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, on inspektsioonil õigus: 1) küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 tähenduses võrdlusaluse väljaandmise ning selle jaoks sisendandmete esitamisega, sealhulgas teenuse osutajalt, kellele tööülesanded, teenused või toimingud antakse võrdlusaluse väljaandmisel edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artikli 10 kohaselt, ja tema käsundiandjalt ning vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 tähenduses kauba võrdlusaluse puhul küsida sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, kui need on olemas, ning pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele; 3) nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011; 4) kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld; 5) võtta meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse väljaandmisest, sealhulgas nõudes asjaomaselt haldurilt või võrdlusaluse avaldanud või seda levitanud isikult või mõlemalt õiendi avaldamist varem esitatud võrdlusaluse sisendandmete või arvandmete kohta.

Propose a change

§ 236⁷. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 nõuete täitmise üle

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 32 lõike 1 punktis e või f nimetatud rikkumise korral võib inspektsioon väärtpaberistamise tehingu algatajale ning sponsorile kehtestada ajutise keelu teatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 27 lõike 1 alusel, et väärtpaberistamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 32 lõike 1 punktis h nimetatud rikkumise korral võib inspektsioon ajutiselt peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklis 28 osutatud loa kolmandale isikule kontrollida väärtpaberistamise vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele.

Propose a change

§ 236⁸. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 nõuete täitmise üle

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel on inspektsioonil õigus: 1) kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat esitama prospektis lisateavet, kui seda on vaja investori kaitsmiseks; 2) keelata või peatada reklaam või nõuda emitendilt, pakkujalt, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejalt või asjakohaselt finantsvahendajalt, et nad lõpetaksid või peataksid reklaami kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõistlik alus arvata, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 sätestatud nõudeid on rikutud; 3) peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine või seda piirata, kui inspektsioon kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni; 4) keelduda kinnitamast emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koostatud prospekti kuni viie aasta jooksul sellekohase otsuse langetamisest, kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja on korduvalt ja raskelt rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 sätestatud nõudeid; 5) avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu oluline teave, mis võib mõjutada hinnangut avalikkusele pakutavatele või reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta toimimine. (2) Kui inspektsioon keeldub prospekti kinnitamast käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, teavitab ta sellest väärtpaberiturujärelevalve asutust.

Propose a change

§ 236⁹. Järelevalve segavaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üle

(1) Kui inspektsiooni järelevalve alla kuuluva investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võib inspektsioon: 1) nõuda, et segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe; 2) teostada järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandluse ja raamatupidamise korraldus, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida. (1¹) Inspektsioon võib iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjalt ja tema tütarettevõtjatelt saadud teavet. (2) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule. (3) Segavaldusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 tähenduses ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing.

Propose a change

§ 236¹⁰. Investeerimisühingu sisemudelite kasutamise loa läbivaatamine

(1) Inspektsioon vaatab regulaarselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida inspektsioonilt sisemudelite kasutamise loa saamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklile 22. Inspektsioon pöörab tähelepanu eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatab üle ja hindab, kas investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. (2) Oluliste puuduste avastamise korral selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, teeb inspektsioon investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks puuduste tagajärgede leevendamiseks. Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult täiendavate kapitalinõuete kehtestamist või korrutustegurite suurendamist. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 nimetatud määrade oluline ületamine näitab tururiski sisemudeli ebatäpsust, tühistab inspektsioon selle kasutamiseks antud loa, piirab selle kasutamist või rakendab muid asjakohaseid meetmeid, et tagada sisemudeli nõuetega vastavusse viimine. (4) Kui sisemudelite kasutamiseks loa saanud investeerimisühing ei vasta enam sisemudelite kohaldamise nõuetele, võib inspektsioon rakendada järgmisi meetmeid: 1) nõuda, et investeerimisühing tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline; 2) nõuda, et investeerimisühing esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. (5) Inspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud kava täpsustamist, kui on ebatõenäoline, et selle alusel saavutatakse täielik nõuetele vastavus samas punktis antud tähtaja jooksul. (6) Kui investeerimisühing ei täida käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimusi, arvestades lõikes 5 sätestatut, rakendab inspektsioon ühte järgmistest meetmetest: 1) tühistab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loa sisemudelite kasutamiseks; 2) piirab sisemudelite kasutamist nii, et piirang kehtib ainult nõuetele vastavates valdkondades; 3) piirab sisemudelite kasutamist nii, et piirang kehtib ainult valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.

Propose a change

§ 236¹¹. Täiendavate omavahendite nõue investeerimisühingule

(1) Inspektsioon võib kehtestada investeerimisühingule käesoleva seaduse § 235 punktis 9 nimetatud täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et: 1) investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mis ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega; 2) investeerimisühingu sisemine kapital ja likviidne vara või juhtimiskorraldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobivaks ajaks piisavalt; 3) kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme; 5) investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada käesoleva seaduse §-s 236¹² sätestatud piisavat täiendavate omavahendite suunises antud taset. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel käsitatakse riske omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui inspektsiooni poolt pärast käesoleva seaduse § 82² lõike 2 kohase hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud. (4) Inspektsioon määrab igal üksikjuhul täiendavate omavahendite nõude taseme, milleks on käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe. (5) Täiendavate omavahendite nõude puhul kohaldatakse järgmisi tingimusi: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid; 3) neid omavahendeid ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks. (6) Inspektsioon peab kirjalikult põhjendama oma otsust kohaldada täiendavate omavahendite nõuet, esitades selge ülevaate käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste täielikust hindamisest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul peab inspektsiooni põhjendus hõlmama selgitust, miks käesoleva seaduse § 236¹² lõike 1 kohast omavahendite taset ei peeta enam piisavaks.

Propose a change

§ 236¹². Täiendavate omavahendite suunis investeerimisühingule

(1) Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning investeerimisühingu suurust, süsteemset olulisust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib inspektsioon nõuda investeerimisühingult sellist omavahendite taset, mis ületab piisaval määral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 III osas ning käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaseks likvideerimiseks ja tegevuse lõpetamiseks. (2) Inspektsioon vaatab vajaduse korral läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 kehtestanud, ja teavitab investeerimisühingut läbivaatamise tulemustest. (3) Kui inspektsioon leiab läbivaatamise tulemusel, et investeerimisühingu omavahendite taset tuleb kohandada, märgib ta teavituses, mis kuupäevaks tuleb vastavad muudatused teha.

Propose a change

← Find another law