(1) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eestis registreeritud aktsiaseltsis (edaspidi Eesti sihtemitent) ning mille kõikide või teatud liiki aktsiatega kaubeldakse Eesti turul, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.
(2) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks Eesti sihtemitendis, mille ühegi aktsiaga ei kaubelda Eesti turul, kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sihtemitendi töötajate teavitamise, kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse kuuluvuse, käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusliku ülevõtmispakkumise erandi, kaitsemeetmete ning muu äriühinguõiguse kohta sätestatut.
(3) Ülevõtmispakkumisele, mis tehakse hääleõiguse omandamiseks mõnes teises lepinguriigis registreeritud äriühingus (edaspidi lepinguriigi sihtemitent), kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kohta sätestatut, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse üksnes Eesti turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes;
2) ülevõtmispakkumine hääleõiguse omandamiseks tehakse samaaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul kaubeldavate hääleõigust andvate aktsiate suhtes, kui aktsiad võeti turule kauplemisele esmakordselt Eestis või need võeti kauplemisele üheaegselt nii Eesti kui ka mõne teise lepinguriigi turul ja sihtemitent on otsustanud valida ülevõtmispakkumise pädevaks järelevalveasutuseks inspektsiooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel kohaldatakse üksnes käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ülevõtmispakkumise kooskõlastamise, menetluse, õiglase ostuhinna määratlemise, avalikustamise ja ülevõtmispakkumise kohta koostatud prospekti (edaspidi ülevõtmispakkumisprospekt) sisu kohta sätestatut. Muul puhul kohaldatakse lepinguriigi sihtemitendi suhtes tema asukohariigi õigust.
(5) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata aktsiaseltsina asutatud fondile investeerimisfondide seaduse § 6 tähenduses ning teises lepinguriigis registreeritud investeerimisfondile.
(6) Käesolevas peatükis tähendab aktsia käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud väärtpaberit, samuti muud üleantavat õigust hääletamiseks aktsionäride üldkoosolekul.
(1) Ülevõtmispakkumine käesoleva seaduse tähenduses on avalik pakkumine sihtemitendi aktsionäridele (edaspidi sihtisikud) nendelt aktsiate omandamiseks raha või turul kaubeldavate väärtpaberite eest.
(2) Sihtemitendi avalik pakkumine oma aktsionäridele sihtemitendi aktsiate omandamiseks ei ole ülevõtmispakkumine.
(3) Ülevõtmispakkumise raames tehtud pakkumusele nõustumuse andmise tähtaeg on 28–42 päeva, millest tulenevalt määrab ülevõtja ülevõtmispakkumise kehtivuse tähtaja (edaspidi ülevõtmistähtaeg). Ülevõtmistähtaega arvestatakse ülevõtmispakkumisprospekti avalikustamisest arvates.
(1) Sihtemitendi üle valitseva mõju otse või kooskõlastatult tegutsevate isikutega koos saanud isik on kohustatud 20 päeva jooksul valitseva mõju saamisest arvates tegema ülevõtmispakkumise sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui valitsev mõju saadi käesolevas peatükis sätestatud korras tehtud ülevõtmispakkumisega sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes ja kõigile aktsia omajatele, ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.
(1) Valitsev mõju on olukord, kus sihtemitent on kontrollitav äriühing käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses, kusjuures hääleõiguse arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatust.
(2) Inspektsioonil on õigus igal üksikjuhul, hinnates igakülgselt kõiki asjaolusid, määratleda valitseva mõju saamine, omamine, üleandmine, puudumine ja ulatus.
(1) Kooskõlastatult tegutsevad isikud käesoleva peatüki tähenduses on seotud isikud ja muud isikud, kes kas üksinda või koos teiste isikutega tegutsevad koos ülevõtmispakkumiseks kohustatud isikuga või ülevõtmispakkumist tegeva isikuga (edaspidi ülevõtja) või sihtemitendiga suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel eesmärgiga kas saavutada valitsev mõju sihtemitendi üle või seda säilitada või suurendada või nurjata ülevõtmispakkumine.
(2) Seotud isikud käesoleva peatüki tähenduses on kontrollitav äriühing, seda äriühingut kontrolliv isik ja teised selle isiku poolt kontrollitavad äriühingud.
(1) Inspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumise vastavust õigusaktidele.
(2) Inspektsioon koos vastava turu korraldajaga teostab järelevalvet ülevõtmispakkumiste üle.
(3) Inspektsioonil on õigus nõuda ülevõtjalt ja sihtemitendilt teavet seoses ülevõtmispakkumisega.
(4) Kui ülevõtjale kohaldub ülevõtmispakkumise korral samaaegselt Eesti õigusega kolmanda riigi õigus ja selle kohaselt ei nõuta ülevõtmispakkumise tegemist kõigile sihtisikutele, võib inspektsioon ülevõtja taotluse alusel lubada sihtisikutena mitte arvestada isikuid, kelle elukoht või asukoht on selles riigis.
§ 170. Ülevõtja ja temaga seotud isikute kohustused
(1) Ülevõtmispakkumise korral peab ülevõtja samaliigiliste aktsiate omanikke kohtlema võrdselt.
(2) Ülevõtja ja sihtemitent peavad andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet.
(3) Ülevõtja teeb ülevõtmispakkumise selle läbiviimiseks küllaldaste finantsvahendite ja võimaluste olemasolul.
(4) Kehtetu
§ 171. Sihtemitendi ja temaga seotud isikute kohustused
(1) Sihtemitendi tegevjuhtkonna, nõukogu ja juhatuse liikmed peavad ülevõtmispakkumise korral lähtuma sihtemitendi huvidest ega või takistada sihtisikutel kaaluda ülevõtmispakkumist.
(2) Sihtemitendi nõukogu koostab ning avalikustab oma arvamuse ülevõtmispakkumise kohta.
(3) Ülevõtmispakkumise avalikustamisest kuni ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamiseni ei või sihtemitendi juhatus või nõukogu (edaspidi sihtemitendi juhtorgan) teha toiminguid, mis võivad põhjustada ülevõtmispakkumise nurjumise, välja arvatud juhul, kui sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek annab nõusoleku selliste toimingute kaitsemeetmetena (edaspidi kaitsemeetmed) kasutamiseks. Kaitsemeetmed on muu hulgas väärtpaberite emiteerimised, mis võivad ülevõtjal kestvalt takistada kontrolli saavutamist sihtemitendis. Kaitsemeetmeid ei või kasutada kauem, kui see on põhjendatud. Sihtemitendi juhtorganil on õigus kutsuda teisi isikuid võistlevate ülevõtmispakkumiste tegemisele, mida ei käsitata kaitsemeetme kasutamisena.
(4) Sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku nõusolek peab olema ka nende juhtorgani otsuste kohta, mis tehti enne ülevõtmispakkumise avalikustamist ja mis väljuvad sihtemitendi igapäevase majandustegevuse raamidest ning mille täitmine võib põhjustada kaitsemeetmete kasutamise.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
§ 171¹. Piirangute kohaldamise ja eriõiguste kasutamise keeld
(1) Ülevõtmispakkumise tähtaja jooksul ei kohaldata ülevõtja suhtes põhikirjakohaseid, sihtemitendi ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud aktsiate võõrandamise piiranguid.
(2) Sihtemitendi põhikirjas sätestatud hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ei kehti ja eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtmispakkumise tähtajal toimuval aktsionäride üldkoosolekul, kus tehakse otsus § 171 lõigete 3 ja 4 kohaste kaitsemeetmete kasutamise suhtes.
(3) Kui ülevõtja on pärast ülevõtmispakkumist omandanud vähemalt 75 protsenti sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist, ei kehti hääleõigust käsitlevad kokkulepped ega sihtemitendi põhikirjas sätestatud aktsionäride eriõigused nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel ning eelisaktsia ei anna hääleõigust ülevõtja poolt kokku kutsutud esimesel üldkoosolekul, kus on kavas põhikirja muutmine või otsuse tegemine nõukogu koosseisu suhtes. Ülevõtjal on õigus kokku kutsuda üldkoosolek, mille toimumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat.
§ 172. Ülevõtja, sihtemitendi ja nendega kooskõlastatult tegutsevate isikute kohustused
Ülevõtja, sihtemitent ja nendega kooskõlastatult tegutsevad isikud on kohustatud ülevõtmistähtajal hoiduma tegudest, mis põhjustavad sihtemitendi aktsiate ebahariliku hinnakõikumise.
1) Sihtemitendi üle valitseva mõju saanud isiku vastava kirjaliku avalduse alusel on inspektsioonil õigus teha erand kohustusliku ülevõtmispakkumise nõudest järgneva asjaolu esinemisel:
1) äriühing sai sihtemitendi üle valitseva mõju temaga samasse kontserni kuuluvalt ühingult ning pärast valitseva mõju saamist kuulub äriühing jätkuvalt samasse kontserni;
2) valitsev mõju saadi sihtemitendi aktsiakapitali vähendamise tulemusena;
3) valitsev mõju saadi ühinemise või jagunemise läbiviimiseks enne ühinemis- või jagunemislepingu heakskiitmist ühinevate ühingute poolt või jaguneva sihtemitendi aktsionäride üldkoosoleku poolt tingimusel, et sihtemitendi ühinemise või jagunemise tõttu isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute valitsev mõju lõpeb;
4) aktsiad omandati lühikeseks tähtajaks edasise võõrandamise eesmärgil, kuid sellega kaasnes valitseva mõju omandamine, sealhulgas väärtpaberite omandamisel kauplemisportfelli, aktsiate emiteerimise tagamisel ja aktsiate omandamisel emitendi poolt;
5) valitsev mõju saadi eelneva kavatsuseta saada valitsev mõju sihtemitendi üle ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
6) aktsionär sai valitseva mõju temale seaduse kohaselt kuulunud ning mitte teistelt isikutelt omandatud aktsiate märkimiseesõiguste teostamise tõttu.
7) valitsev mõju saadi pärimise, kinkimise või ühisvara jagamise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
8) valitsev mõju saadi sihtemitendi ümberkujundamise, saneerimise või tervendamise tulemusel;
9) valitsev mõju saadi pantimise või finantstagatise seadmise tulemusel.
(1) Ülevõtmispakkumise esemeks olevate eriliigiliste aktsiate ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhindade suhe peab olema vastavuses aktsiatest tulenevate õiguste ja kohustustega.
(2) Kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia kohustuslikus ülevõtmispakkumises kajastatud ostuhind peab olema õiglane.
(3) Kohustusliku ülevõtmispakkumise raames ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia eest tasutavaks õiglaseks hinnaks peetakse kõrgeimat hinda, mida ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud on pakkumisele eelnenud kuue kuu jooksul selle aktsia eest maksnud.
(4) Kui ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutsevad isikud omandavad aktsiaid pärast ülevõtmispakkumise avalikustamist ja enne ülevõtmispakkumise tulemuse avalikustamist ostuhinnast kõrgema hinnaga, peetakse õiglaseks hinnaks kõrgeimat hinda, mis nad selle ajavahemiku jooksul aktsia eest on maksnud.
(5) Kui valitseva mõju all oleva sihtemitendi üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamisele järgneva kuue kuu jooksul teeb sihtemitendi üle valitseva mõju omaja või temaga kooskõlastatult tegutsev isik ülevõtmispakkumise selle sihtemitendi aktsionäridele, siis hüvitab ülevõtja üldkoosoleku või nõukogu otsusel oma aktsiate omandamise käigus sihtemitendile aktsia võõrandanud isikule aktsia eest tasutud hinna ja ülevõtmispakkumises makstava ostuhinna vahe, kui ostuhind ülevõtmispakkumises on kõrgem ja kui komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1052, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimismeetmete suhtes kohaldatavaid tingimusi (ELT L 173, 30.06.2016, lk 34–41), nõuetele vastavas aktsiate tagasiostuprogrammis või muus samaväärses dokumendis ei avalikustatud ülevõtmispakkumise tegemise kavatsust.
(1) Ülevõtja peab ülevõtmispakkumise kooskõlastama inspektsiooniga.
(2) Inspektsioon ei kooskõlasta õigusaktiga vastuolus olevat ülevõtmispakkumist.
(3) Inspektsioon otsustab ülevõtmispakkumise kooskõlastamise või käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud erandi tegemise 15 päeva jooksul ülevõtjalt vastava kirjaliku avalduse saamisest arvates.
(4) Teiste lepinguriikide pädevate järelevalveasutuste poolt kooskõlastatud ülevõtmispakkumise prospekti alusel on õigus teha ülevõtmispakkumine Eestis, kui teises lepinguriigis registreeritud sihtemitendi ülevõtmispakkumise esemeks olev aktsia on võetud Eesti turul kauplemisele.
(1) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik ei või nõuda ülevõtmispakkumise tühistamist või selle tingimuste muutmist pärast selle kooskõlastamist inspektsiooni poolt.
(2) Sihtisik või muu ülevõtmispakkumisega seotud isik võib nõuda ülevõtmispakkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates ülevõtmispakkumise kooskõlastamisest inspektsiooni poolt.
Ülevõtja avalikustab vastava turu korraldaja veebilehel ülevõtmispakkumisprospekti, mis sisaldab täies mahus õiget, täpset ja täielikku teavet ülevõtmispakkumise kohta.
Ülevõtmispakkumise edasilükkavate tingimuste saabumisel pikendab ülevõtja ülevõtmistähtaega nende sihtisikute suhtes, kes ei olnud ülevõtmispakkumise raames teinud ülevõtjale ettepanekut või oferti aktsiate võõrandamiseks.
(1) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ettepaneku või oferdi teinud isikul ja ettepaneku või oferdi aktseptinud sihtisikul on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras õigus ettepanek või ofert tagasi võtta ja lepingust taganeda.
(2) Ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks lepingu sõlminud sihtisikul on õigus üles öelda või taganeda sõlmitud ja veel täitmata võõrandamislepingust või nõuda täidetud võõrandamislepingu järgi üleantu ning saadu tagastamist, selle võimatuse korral aga kahju hüvitamist rahas käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel ning korras. Ülevõtjal ei ole sellisel juhul õigust esitada sihtisiku vastu nõuet kahju hüvitamiseks.
1) Ülevõtmispakkumise esemeks olevate aktsiate suhtes teise ülevõtja poolt tehtava ülevõtmispakkumise (võistlev pakkumine) korral on sihtisikul õigus valida ülevõtmispakkumiste vahel ning selleks esialgse ülevõtmistähtaja jooksul:
1) tagasi võtta esialgse ülevõtmispakkumise raames aktsia võõrandamiseks ülevõtjale tehtud ettepanek;
2) taganeda ülevõtjaga esialgse ülevõtmispakkumise raames sõlmitud aktsia võõrandamislepingust.
(1) Isiku poolt käesoleva seaduse §-s 166 sätestatud kohustuse rikkumisel, kui isikule ei olnud antud õigust loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 173, või § 175 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumisel, ei saa isik kuni rikkumise lõppemiseni teostada hääleõigusi sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse.
(2) Inspektsioonil on õigus teha Eesti väärtpaberite registri pidajale viivitamatuks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus kuni 20 päevaks keelata ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kasutamine ja käsutamine õigusvastase ülevõtmispakkumise tegemise korral või muu ülevõtmispakkumisega sarnase pakkumise sihtemitendi aktsionäridele kättesaadavaks tegemise korral või ülevõtja ja temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt muude käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega vastuolus olevate tegude tegemise korral.
§ 182¹. Aktsiate ülevõtmine pärast ülevõtmispakkumist
(1) Kui ülevõtja on omandanud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ülevõtmispakkumise tulemusena, siis võib tema taotlusel sihtemitendi aktsionäride üldkoosolek otsustada ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise õiglase hüvitise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise otsuse võib sihtemitendi üldkoosolek teha kuni kolme kuu jooksul arvates ülevõtmistähtaja lõppemisest. Üldkoosoleku otsus ülejäänud sihtisikutele kuuluvate aktsiate ülevõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 aktsiatega esindatud häältest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib õiglast hüvitist maksta rahas või turul kaubeldavates likviidsetes väärtpaberites ning sellisel juhul ei või hüvitis olla väiksem ülevõtmispakkumise ostuhinnast.
§ 182². Ülevõtmispakkumise tähtaja pikenemine sihtisikute suhtes
Nende sihtisikute suhtes, kes ei teinud ülevõtmispakkumise raames ülevõtjale pakkumust aktsiate võõrandamiseks, pikeneb ülevõtmistähtaeg kolme kuuni ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamisest arvates, kui ülevõtja aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 sihtemitendi hääleõigust esindavast aktsiakapitalist ning sihtemitendi üldkoosolek ei ole teinud käesoleva seaduse §-s 182¹ sätestatud ülevõtmise otsust.
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026030&id=12919092 kehtestab oma määrusega, lähtudes käesolevas seaduses toodud põhimõtetest, täpsemad nõuded ülevõtmispakkumisele ja sellega seotud asjaoludele (edaspidi ülevõtmispakkumisreeglid).
(2) Ülevõtmispakkumisreeglites sätestatakse:
1) ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna määratlemise ja tasumise kriteeriumid ning menetlus;
2) ülevõtmispakkumise maksimumtähtaeg ja ülevõtmispakkumise tingimuslikkuse kriteeriumid,
3) ülevõtmispakkumise muutmise tingimused ja menetlus;
4) ülevõtmispakkumise inspektsiooniga kooskõlastamise kord;
5) ülevõtmispakkumise kohta teabe avalikustamise ja edastamise kriteeriumid ja menetlus;
6) nõuded ülevõtmispakkumise kõiki tingimusi kajastava ülevõtmispakkumisprospekti sisule ja vormile;
7) ülevõtmispakkumise tulemuste avalikustamise kriteeriumid ja menetlus;
8) ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsiate jaotamise kriteeriumid ja menetlus ülevõtjale;
9) ülevõtja kohustused tema poolt ülevõtmispakkumise esemeks olnud aktsia omandamisel sihtisikute suhtes soodsamatel tingimustel, võrreldes ülevõtmispakkumises tooduga;
10) nõuded sihtemitendi nõukogu arvamuse sisule ning vormile ülevõtmispakkumise ja sellega seonduvate asjaolude kohta;
11) ülevõtmispakkumise tegemata jätmisele või nurjumisele suunatud sihtemitendi või sihtisiku õigustamatute kaitsevõtete tunnused;
12) võistlevale ülevõtmispakkumisele rakendatavad põhimõtted ja kehtivad sätted ning võistleva ülevõtmispakkumise mõju esialgsele pakkumisele;
13) inspektsiooni õiguste ja kohustuste ulatus ülevõtmispakkumise avalikustamisele eelneva ja muu ülevõtmispakkumisega seotud järelevalve teostamisel.
(3) Ülevõtmispakkumisreeglites võib vajadusel ette näha:
1) kohustusliku ülevõtmispakkumise täpsemad tunnused ja erakorralise asjaolu täpsemad tunnused, mille puhul isikul on inspektsiooni nõusolekul õigus loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest;
2) ülevõtmispakkumise raames tehtud ettepanekute tagasivõtmise ning sõlmitud lepingutest taganemise menetlus;
3) kohustusliku ülevõtmispakkumise esemeks oleva aktsia õiglase ostuhinna muutmise tunnused, mille alusel on inspektsioonil õigus teha ülevõtjale ettepanek varem avalikustatud ostuhinna muutmiseks.
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendiga seotud korraldatud teabe avalikustamisele, kui selle emitendi päritolulepinguriigiks on Eesti.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentidele ega selliste investeerimisfondide, mis ei ole investeerimisfondide seaduse tähenduses kinnised, osakutele või aktsiatele.
(1) Aktsionär käesoleva peatüki tähenduses on isik, kes hoiab otseselt või kaudselt:
1) emitendi aktsiaid oma nimel ning arvel;
2) emitendi aktsiaid oma nimel ning kolmanda isiku arvel;
3) emitendi aktsiate hoidmistunnistusi.
(2) Hoidmistunnistuse hoidja on selle hoidmistunnistusega esindatud ja selle alusvaraks oleva aktsia hoidja.
Võlaväärtpaber käesoleva peatüki tähenduses on võlakiri või muu väärtpaberina kaubeldav võlakohustus, välja arvatud vahetusväärtpaber ja muu väärtpaber, mis on aktsiaga samaväärne või mis vahetamise või temaga esindatud õiguste teostamise tulemusena annab aktsia või aktsiaga samaväärse väärtpaberi omandamise õiguse.
Elektroonilised vahendid käesoleva peatüki tähenduses on elektroonilised seadmed andmete töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil.
§ 184⁴. Päritolulepinguriik ja vastuvõtjalepinguriik
(1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti;
2) muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, mis on väärtpaberi emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht;
3) selle välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), emitendi või kauplemise taotleja valikul Eesti või muu lepinguriik, kus kolmanda riigi emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud.
(2) Mitteomakapitaliväärtpaberite emitent või kauplemise taotleja võib valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus on nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht või kus need mitteomakapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele, juhul kui mitteomakapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on alla 1000 euro või muus valuutas ligilähedane 1000 eurole või alla selle.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mitteomakapitaliväärtpaberite emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ja see valik jääb kehtima vähemalt kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui selle emitendi väärtpabereid ei ole enam ühegi lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud või sellele emitendile kohaldatakse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatut.
(4) Emitent, kelle väärtpabereid ei ole enam valitud päritolulepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud, kuid on võetud kauplemisele ühes või mitmes vastuvõtjalepinguriigis, võib valida uue päritolulepinguriigi lepinguriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või kus on selle emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht.
(5) Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.
(6) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt on päritolulepinguriigiks Eesti, avalikustab emitent või kauplemise taotleja selle kohta teabe käesoleva seaduse §-s 184⁶ sätestatu kohaselt ja esitab sama teabe samal ajal selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kus on emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, ning kõigi vastuvõtjalepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele.
(7) Kui emitent ei ole avalikustanud päritolulepinguriigi valikut käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras kolme kuu jooksul emitendi väärtpaberite turul kauplemisele võtmisest arvates, on emitendi päritolulepinguriigiks see lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on turul kauplemisele võetud. Kui selliseid lepinguriike on mitu, on emitendi päritolulepinguriigid kõik need lepinguriigid, kuni emitent valib nende hulgast ühe ja avalikustab selle valiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(1) Emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama korraldatud teabe käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.
(2) Emitent või kauplemise taotleja avalikustab korraldatud teabe kujul, mis võimaldab sellele kiiresti juurde pääseda ühetaolisel moel, ja teeb selle teabe samal ajal kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemis. Emitent või kauplemise taotleja ei või investoritelt nõuda mis tahes tasu teabe andmise eest.
(3) Emitent on kohustatud korraldatud teabe avalikustamiseks kasutama meediakanaleid, mille puhul võib eeldada, et need edastavad teavet tegelikult ja tõhusalt avalikkusele üle Euroopa Liidu. Korraldatud teabe levitamine peab toimuma üheaegselt võimalikult laiale avalikkusele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka emitendi suhtes, kelle väärtpaberid ei ole päritolulepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud ning kelle vastuvõtjalepinguriik on üksnes Eesti.
(5) Inspektsioon haldab korraldatud teabe tsentraalset salvestamise süsteemi või määrab seda süsteemi haldava isiku.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemile edastatav teave esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023), artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus, või kui see on Euroopa Liidu või Eesti õigusaktidega nõutav, masinloetavas vormingus nimetatud määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt. Edastatavale teabele lisatakse järgmised metaandmed:
1) kõik selle emitendi nimed, kellega edastatav teave on seotud;
2) emitendi juriidilise isiku tunnus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punkti d kohaselt määratletud kategooriale vastav emitendi suurus;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punkti e kohaselt määratletud emitendi majandustegevuse tööstussektor või sektorid;
5) teabe liik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile c;
6) märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
(6) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele muutmata täistekstina.
(7) Käesoleva seaduse §-des 184¹⁰–184¹² nimetatud aruannete puhul arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõue täidetuks ka juhul, kui korraldatud teabega seotud teade esitatakse meediakanalitele, märkides ära, millisel veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemile on aruanded kättesaadavad.
(8) Korraldatud teave esitatakse meediakanalitele viisil, millega tagatakse teate turvalisus ning andmekaitse ja vähendatakse teabe kuritarvituse ohtu ning võimaldatakse piisava selgusega määrata korraldatud teabe allikas. Korraldatud teabe kättesaamise turvalisuse tagamiseks tuleb kõrvaldada selle edastamisel tekkinud mis tahes tõrked või häired võimalikult kiiresti. Emitent ei vastuta süsteemivigade ja võimalike puuduste eest meediakanalites, millele korraldatud teave on edastatud.
(9) Korraldatud teave edastatakse meediakanalitele viisil, mis selgelt näitab, et tegemist on korraldatud teabega, samuti peavad olema märgitud teabe väljastaja või vastav emitent (edaspidi väljastaja), korraldatud teabe teema ning kellaaeg ja kuupäev, millal väljastaja teabe edastas. Väljastaja peab inspektsiooni nõudmisel teatama seoses korraldatud teabe edastamise ja avalikustamisega järgmised andmed:
1) teabe meediakanalile edastanud isiku nimi;
2) turvalisuse kinnitamise (valideerimise) andmed;
3) teabe meediakanalile edastamise kellaaeg ja kuupäev;
4) millise infokanali või -vahendi kaudu teave edastati;
5) väljastaja poolt korraldatud teabele seatud mis tahes keeluga seotud andmed.
(10) Kehtetu
Korraldatud teabe avalikustamisel peab emitent või kauplemise taotleja esitama sama teabe samaaegselt ka inspektsioonile, välja arvatud juhul, kui teave on avalikustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 186 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 17 sätestatule. Inspektsioon võib avalikustada talle esitatud teabe oma veebilehel.
(1) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud üksnes Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles.
(2) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui päritolulepinguriigi ja ka ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave eesti või inglise keeles ning vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.
(3) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme vastuvõtjalepinguriigi turule, kuid mitte Eesti kui päritolulepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas vastuvõtjalepinguriikide poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles ning eesti või inglise keeles.
(4) Kui väärtpaberid on kauplemisele võetud Eesti kui vastuvõtjalepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave vastavalt emitendi valikule kas eesti või inglise keeles.
(5) Kui väärtpaberid on turule kauplemisele võetud emitendi nõusolekuta, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi emitendi asemel kauplemise taotlejale.
(6) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud teave edastatakse emitendile eesti või inglise keeles.
(7) Kui vähemalt 100 000-eurose nimiväärtusega või arvestusliku väärtusega väärtpaberid või emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole vastanud nimiväärtusega võlaväärtpaberid on kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule, avalikustatakse korraldatud teave emitendi või kauplemise taotleja valikul kas päritolu- ja vastuvõtjalepinguriigi poolt aktsepteeritud keeles või inglise keeles.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse ka võlaväärtpaberite suhtes, mis on enne 2010. aasta 31. detsembrit kauplemisele võetud ühe või mitme lepinguriigi turule ja mille nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole, kui need võlaväärtpaberid on nomineeritud teises valuutas ja need on tagasi ostmata.
(1) Inspektsioonil on õigus vabastada emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis, käesoleva seaduse §-des 184¹⁰–184¹², 186, 187 ning 187³–187⁷ sätestatud nõuete täitmisest tingimusel, et selle kolmanda riigi õigusaktid sätestavad emitendile samaväärsed nõuded või et emitent järgib teabe avalikustamisel sellise kolmanda riigi nõudeid, mis on inspektsiooni hinnangul samaväärsed. Teave, mis avaldatakse kolmanda riigi samaväärsete nõuete alusel, tuleb esitada inspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse §-s 184⁷ sätestatule ning avalikustada vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Inspektsioon teavitab käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud vabastuse andmise otsusest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(2) Käesoleva seaduse § 184¹⁰ lõikes 5 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, mille kohaselt majandusaasta tegevusaruanne peab selle riigi õigusaktide kohaselt sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) õiglane, tasakaalustatud ning igakülgset analüüsi sisaldav ülevaade emitendi majandustegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist koos kirjeldusega sellega seotud peamiste riskide ja võimalike kahtluste kohta, võttes eelkõige arvesse tema majandustegevuse ulatust ja keerukust;
2) teave mis tahes oluliste sündmuste kohta, mis toimuvad pärast majandusaasta lõppu;
3) teave emitendi tegevuse võimalike arengusuundade kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 osutatud analüüs peab sisaldama konkreetse majandustegevusega seotud peamisi finantsilisi ja vajaduse korral ka muid näitajaid, mis võimaldaksid mõista emitendi arengut, tema tegevuse tulemust ja finantsseisundit.
(4) Käesoleva seaduse § 184¹¹ lõikes 3 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui lisaks tegevuse vahearuandele on selle riigi õigusaktide kohaselt nõutav esitada lühendatud raamatupidamisaruanne ning tegevuse vahearuanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) vastava ajavahemiku tegevuse ülevaade;
2) emitendi tegevuse võimalikud arengusuunad majandusaasta ülejäänud kuue kuu jooksul;
3) aktsiaemitendi puhul olulisemad tehingud seotud osapooltega juhul, kui seda informatsiooni ei ole varem avalikustatud.
(5) Käesoleva seaduse § 184¹⁰ lõikes 2 ning § 184¹¹ lõikes 7 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitendi vastav isik vastutab selle riigi õigusaktide kohaselt aasta ja poolaasta finantsteabe eest, eelkõige:
1) raamatupidamisaruande kohaldatavale aruandluse korrale või raamatupidamise standarditele vastavuse eest;
2) tegevusaruandes sisalduva juhtkonna ülevaate õigsuse eest.
(6) Kehtetu
(7) Käesoleva seaduse § 184¹⁰ lõike 3 esimeses lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui selle riigi õigusaktide kohaselt ei nõuta soolo baasil aruannete esitamist emaettevõtja poolt, kuid emitent, kelle registreeritud asukoht on selles välisriigis, peab konsolideeritud aruannetes esitama vähemalt järgmise teabe:
1) aktsiate emitentide kohta dividendide arvutamine ja dividendide maksmise võime;
2) võimaluse korral nõuded kõikide emitentide miinimumkapitali ja likviidsuse kohta.
(8) Samaväärsuse nõude täitmiseks peab emitent esitama inspektsiooni nõudmisel täiendavad auditeeritud andmed, mis sisaldavad teavet emitendi kui eraldi ettevõtja soolo baasil aruannete kohta ning mis käsitlevad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teabe üksikasju. Esitatavad andmed võib koostada kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt.
(9) Käesoleva seaduse § 184¹⁰ lõike 3 teises lauses sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, ei ole selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud esitama konsolideeritud aruannet, kuid peab oma soolo baasil aruanded koostama Euroopa Liidus kohaldatavate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) artikli 3 kohaselt tunnustatud rahvusvaheliste raamatupidamise standardite või nendega samaväärsete kolmanda riigi raamatupidamise standardite kohaselt. Kui selline finantsteave ei ole nimetatud standarditega kooskõlas, tuleb finantsteave esitada samaväärsuse nõude täitmiseks korrigeeritud raamatupidamisaruandena ning lisaks peab soolo baasil koostatud aruandeid olema auditeerinud sõltumatu audiitor.
(10) Käesoleva seaduse §-s 186 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui ajavahemik, mille jooksul selles kolmandas riigis registreeritud asukohaga emitenti on selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt kohustatud teavitama olulistest osalustest ja mille jooksul ta peab need olulised osalused avalikustama, ei ole pikem kui seitse kauplemispäeva.
(11) Emitendi teavitamiseks kehtestatud tähtaeg ja edasine emitendipoolne avalikustamise tähtaeg võivad erineda käesoleva seaduse § 185² lõikes 1 ning §-s 186 kehtestatud tähtaegadest ning otsuse vastava erineva tähtaja kohta võib emitendi taotluse alusel teha inspektsioon. Teave selliste otsuste kohta tuleb avalikustada inspektsiooni veebilehel.
(12) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle kolmanda riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused:
1) kui emitendil on lubatud omada kuni 5 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta sellise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama;
2) kui emitendil on lubatud omada 5–10 protsenti oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5 protsendini või vastava maksimummäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama;
3) kui emitendil on lubatud omada üle 10 protsendi oma aktsiatega esindatud hääleõigustest, peab ta 5-protsendilise või 10-protsendilise piirmäärani jõudmisel või selle ületamisel nimetatud informatsiooni avalikustama. Samaväärsuse nõude kindlaksmääramisel ei pea arvestama teavitamiskohustust suurema kui 10-protsendilise piirmäära ületamisel.
(13) Käesoleva seaduse §-s 187⁵ sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt avalikustama hääleõiguste koguarvu ja oma- või aktsiakapitali suuruse 30 kalendripäeva jooksul pärast selle koguarvu või kapitali suuruse muutumist.
(14) Käesoleva seaduse § 187⁶ lõike 3 punktis 1 ja § 187⁷ lõike 3 punktis 1 sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui emitent, kelle registreeritud asukoht on selles kolmandas riigis, peab selle riigi õigusaktide kohaselt esitama teabe vähemalt koosoleku toimumiskoha, -aja ja päevakorra kohta.
(15) Käesoleva seaduse § 187¹ lõigetes 6 ja 7 sõltumatuse kohta sätestatud samaväärsete nõuetena käsitatakse kolmanda riigi nõudeid, kui käesoleva seaduse § 187¹ lõikes 9 nimetatud fondivalitseja või investeerimisühing peab selle riigi õigusaktide kohaselt täitma järgmised tingimused:
1) fondivalitsejal või investeerimisühingul peab olema võimalik kõigil juhtudel kasutada vabalt ja emaettevõtjast sõltumatult tema poolt valitsetavate varadega esindatud hääleõigusi;
2) fondivalitseja või investeerimisühing peab huvide konflikti korral jätma arvestamata emaettevõtja või emaettevõtja poolt kontrollitava muu ettevõtja huvid.
(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud samaväärsuse nõude täitmiseks peab emaettevõtja täitma käesoleva seaduse § 187¹ lõike 11 punktis 1 ning lõigetes 12 ja 13 sätestatud teatamisnõudeid. Lisaks peab emaettevõtja esitama õiendi või kinnituse tema vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud tingimustele iga nimetatud fondivalitseja või investeerimisühingu suhtes.
(1) Emitent on kohustatud nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates avalikustama oma majandusaasta aruande ning korraldama, et see majandusaasta aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
(1¹) Majandusaasta aruanne peab olema koostatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792).
(2) Majandusaasta aruanne peab koosnema auditeeritud raamatupidamisaruandest, tegevusaruandest ja juhtkonna deklaratsioonist.
(3) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ülevõtmisel kehtestatud õigusaktidele, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema konsolideeritud aruannetest, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, ning aruannetest emaettevõtja kohta, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emaettevõtja registreeritud asukoht. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab nimetatud auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema aruannetest, mis on kooskõlas selle lepinguriigi õigusega, kus on emitendi registreeritud asukoht.
(4) Majandusaasta aruande osaks olevale raamatupidamise aastaaruandele tuleb teha audit ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kestlikkusaruande audiitorkontroll vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), ülevõtmisel kehtestatud õigusaktide sätetele. Vandeaudiitori aruandele peavad alla kirjutama auditi läbi viinud isikud. Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustus ei ole täidetud, kui vandeaudiitori aruande on avaldanud kolmanda riigi vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse § 11 tähenduses, keda ei ole audiitortegevuse seaduse §-s 30¹ sätestatust hoolimata audiitortegevuse registris registreeritud.
(5) Tegevusaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-dele 24, 24¹ ja 24² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile. Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, koostatakse tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seaduse §-dele 31, 31¹ ja 31² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile.
(6) Juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja ülesanded on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemustest ning finantsseisundist ning sisaldab peamiste riskide ja kahtluste kirjeldust ning et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga.
(1) Aktsiate või võlaväärtpaberite emitent on kohustatud majandusaasta esimese kuue kuu kohta kolme kuu jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates avalikustama poolaastaaruande ja korraldama, et see poolaastaaruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
(2) Poolaastaaruanne peab koosnema lühendatud raamatupidamisaruandest, tegevuse vahearuandest ja juhtkonna deklaratsioonist.
(3) Tegevuse vahearuanne peab kajastama vähemalt majandusaasta esimese kuue kuu jooksul toimunud olulisi sündmusi ja nende mõju lühendatud raamatupidamisaruandele ning sisaldama majandusaasta järelejäänud kuue kuu peamiste riskide ja ebaselguste kirjeldust. Aktsiaemitendi tegevuse vahearuanne peab kajastama ka olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.
(4) Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lühendatud raamatupidamisaruanne olema koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise standarditega, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikliga 6 ettenähtud menetluse kohaselt ning mida kohaldatakse raamatupidamise vahearuandlusele. Kui emitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, peab lühendatud raamatupidamisaruanne koosnema lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest ning neid selgitavatest lisadest. Lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande koostamisel peab emitent järgima samu arvestus- ja avalikustatava teabe valiku põhimõtteid kui majandusaasta aruande koostamisel.
(5) Lühendatud bilansis ja lühendatud kasumiaruandes näidatakse emitendi viimase aasta raamatupidamisaruande kõiki kirjeid ja vahesummasid. Lisatakse ka täiendavaid eelarvekirjeid, kui nende väljajätmisel ei annaks poolaasta raamatupidamisaruanne emitendi varadest, kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist õiget ja õiglast ülevaadet. Peale selle lisatakse järgmised võrdlusandmed:
1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu bilanss ja vahetult eelnenud majandusaasta võrdlev bilanss;
2) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu kumulatiivne kasumiaruanne võrdlusandmetega eelmise majandusaasta võrreldava ajavahemiku kohta.
(6) Selgitavad lisad peavad sisaldama piisavalt teavet, et tagada lühendatud poolaastaaruande võrreldavus majandusaasta aruandega.
(7) Aktsiaemitent esitab tegevuse vahearuannetes teabe vähemalt järgmiste seotud osapooltega toimunud olulise tähtsusega tehingute ja tehingumuudatuste kohta:
1) jooksva majandusaasta esimese kuue kuu jooksul seotud osapooltega toimunud tehingud, mis on oluliselt mõjutanud ettevõtte finantsseisundit või tegevuse tulemusi nimetatud ajavahemikul;
2) mis tahes muutused viimases aastaaruandes kirjeldatud tehingutes seotud osapooltega, mis võisid oluliselt mõjutada ettevõtte finantsseisundit või jooksva majandusaasta kuue esimese kuu tegevuse tulemusi.
(8) Kui poolaastaaruanne on auditeeritud, tuleb vandeaudiitori aruanne või audiitorite koostatud ülevaade esitada täies mahus. Kui poolaastaaruanne on auditeerimata või audiitorite poolt üle vaatamata, peab emitent oma aruandes seda deklareerima.
(9) Kui aktsiaemitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avalikustama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 17 lõike 1 punktis r nimetatud tehingud seotud osapooltega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja funktsioonid on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist vastavalt lõikes 4 sätestatule ning tegevuse vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate lõikes 3 nõutud teabest.
§ 184¹². Aruanne valitsusasutustele tehtud maksete kohta
Emitent, kes tegutseb mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 41 tähenduses, koostab igal aastal konsolideeritud aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta vastavalt nimetatud direktiivi 10. peatükile, avalikustab selle aruande hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest arvates ja korraldab, et see aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.
(1) Käesoleva seaduse §-des 184¹⁰–184¹¹ sätestatut ei kohaldata järgmistele emitentidele:
1) riik, riigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on vähemalt üks lepinguriik, Euroopa Keskpank, Euroopa stabiilsusmehhanism, euroala finantsstabiilsuse säilitamise ja lepinguriikidele finantsabi osutamise eesmärgil asutatud muu mehhanism või lepinguriigi keskpank, olenemata sellest, kas nad emiteerivad aktsiaid või teisi väärtpabereid;
2) emitent, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on võetud turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole, kui need on nomineeritud teises valuutas.
(2) Käesoleva seaduse §-s 184¹¹ sätestatut ei kohaldata krediidiasutustele, kelle aktsiad ei ole turul kauplemisele võetud ja kes on kestvalt või korduvalt emiteerinud üksnes võlaväärtpabereid käesoleva seaduse § 184² tähenduses, tingimusel, et kõikide selliste võlaväärtpaberite nimiväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et see krediidiasutus ei ole avaldanud käesoleva seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 kohaselt koostatud prospekti. Kestvalt või korduvalt emiteeritud võlaväärtpaberid käesoleva lõike tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 7 nimetatud väärtpaberid.
(3) Käesoleva seaduse §-s 184¹¹ sätestatut ei kohaldata emitentidele, kes on asutatud enne 2003. aasta 31. detsembrit ning kes emiteerivad turule üksnes Eesti Vabariigi või Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt antud tingimusteta ja tagasivõtmatu garantiiga võlaväärtpabereid.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata emitendi suhtes, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on võetud turule kauplemisele enne 2010. aasta 31. detsembrit ja mille nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või vastanud emiteerimise päeval vähemalt 50 000 eurole, kui need võlaväärtpaberid on nomineeritud teises valuutas ja need on tagasi ostmata.
(1) Kui isikule vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kuuluvate häälte arv aktsiaemitendis moodustab 5, 10, 15, 20, 25 või 50 protsenti või 1/3 või 2/3 kõigist nimetatud emitendi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest (edaspidi teavitamiskünnis) või ületab mis tahes teavitamiskünnist kas suurenedes või vähenedes, teatab isik talle kuuluvate häälte arvu aktsiaemitendile ja inspektsioonile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust kohaldatakse ka juhul, kui isikule aktsiaemitendis kuuluvate häälte arv saavutab teavitamiskünnise või ületab seda ühel järgmistest viisidest:
1) käesoleva seaduse § 187⁵ kohaselt avalikustatud hääleõiguste jaotust muutva sündmuse tõttu;
2) kolmandas riigis registreeritud aktsiaemitendi puhul käesoleva lõike punktis 1 nimetatule samaväärse sündmuse tõttu;
3) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 9¹ ning käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud muudel alustel isikule kuuluvate hääleõiguste koosmõjus;
4) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 9¹ nimetatud aktsiate omandamisel, sealhulgas juhul, kui isik on eelnevalt teavitanud käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 9¹ nimetatud häälte arvust käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(3) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 9¹ nimetatud väärtpaber on seotud mitme alusvaraks oleva aktsiaga, teatatakse teavitamiskünnise saavutamisest või ületamisest eraldi igale alusvaraks oleva aktsia emitendile.
(1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustus on igal aktsionäril ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud muul isikul.
(2) Kui teavitamiskohustus on rohkem kui ühel isikul, võib esitada ühise ühekordse teate. Ühise ühekordse teate esitamine ei vabasta ühtegi isikut tema teavitamiskohustusega seotud vastutusest.
(3) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 4 sätestatud kokkuleppe osapooled esitavad teate iga kord ühiselt.
(4) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 12 nimetatud aktsionär annab volituse üheks aktsionäride koosolekuks või kui samas punktis nimetatud volitatud isik saab ühe või mitu volitust üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena kas volituse andmise või saamise hetkel tingimusel, et teates on selgelt märgitud, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigusi teostada iseenda äranägemisel.
(5) Isik ei pea teadet esitama juhul, kui teavitamiskohustuse täidab isiku emaettevõtja.
(1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita viivitamata, kuid mitte hiljem kui neljandal kauplemispäeval arvates kauplemispäevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik:
1) sai teada aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest;
2) pidi asjaolusid arvesse võttes aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest teada saama, hoolimata aktsiaosaluse omandamise või võõrandamise, teavitamiskünnise ületamise või hääleõiguste teostamise võimaluse kehtima hakkamise kuupäevast, või
3) sai teada käesoleva seaduse § 187⁵ kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutvast sündmusest.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kauplemispäeva all komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (ELT L 87, 31.03.2017, lk 387–410), artiklis 16 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 187⁵ kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutva sündmuse korral, loetakse, et aktsionär või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isik sai teada või pidi teada saama aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest hiljemalt kahe kauplemispäeva möödumisel tehingu tegemisest.
(4) Käesoleva seaduse § 185 lõike 1, lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 ning käesoleva seaduse §-de 186 ja 187 kohaldamisel lähtutakse Eesti kauplemispäevade kalendrist. Inspektsioon avaldab oma veebilehel Eestis asuvate või tegutsevate turgude kauplemispäevade kalendri.