(1) Käesolev seadus reguleerib väärtpaberite avalikku pakkumist ja nende reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võtmist, investeerimisühingute tegevust, investeerimisteenuste osutamist, aruandlusteenuse osutamist, väärtpaberite kauplemiskoha toimimist, kvalifitseeruvate finantstehingute tasaarvestust, järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle ning nende vastutust.
(2) Käesoleva seaduse 3¹. peatükis ning §-des 237⁸⁴ ja 237⁹⁰ sätestatut kohaldatakse nendele ühisrahastusteenuse osutajatele, kelle teenuseid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49).
(1) Väärtpaber käesoleva seaduse tähenduses, ka selle kohta dokumenti väljastamata, on järgmine vähemalt ühepoolse tahteavalduse alusel üleantav varaline õigus või kohustus või leping:
1) aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
2) võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;
3) märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud väärtpabereid või mis on täidetav rahas, mille arvelduse suurus määratakse kindlaks vabalt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluste, kaupade või muude indeksite või näitajate alusel;
4) investeerimisfondi osak ja aktsia;
5) rahaturuinstrument;
6) tuletisväärtpaber või tuletisleping;
7) kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus;
8) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses (edaspidi heitkoguse ühik).
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid võivad olla emiteeritud hajusraamatu tehnoloogia abil.
(2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus, millega tavapäraselt kaubeldakse rahaturul, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 1–83), artiklis 11 sätestatud tingimustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus, krediidiasutuse garanteeritud veksel ja muu väärtpaber.
(3) Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt:
1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast;
2) intressimäärast;
3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, heitkoguse ühikutest või muust ametlikust majandusstatistikast;
4) valuutavahetuskurssidest;
5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest;
6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast.
(3¹) Hoidmistunnistus on väärtpaber, mis tõendab välisriigi emitendi väärtpaberite omandiõiguse kuuluvust ja mille saab reguleeritud turule kauplemisele võtta, sõltumata selle välisriigi emitendi väärtpaberitest.
(4) Vahetusväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on:
1) vahetusvõlakiri äriseadustiku §-s 241 sätestatud tähenduses;
2) vahetusvõlakiri, mida võib vahetada üksnes emitendi tütarettevõtja aktsia vastu – asendusvõlakiri;
3) optsioonivõlakiri (ostutähega võlakiri), mis koosneb lunastatavast võlakirjast ja emiteeritavate aktsiate omandamise õigusest (ostutäht).
(5) Omakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaber;
2) igasugune vabalt kaubeldav märkimisõigus, vahetus- või tuletisväärtpaber, mis annab õiguse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpabereid vahetamise teel või muu õiguse teostamisega, kui emiteeritava väärtpaberi emitent on ise väärtpaberi alusvaraks olevate väärtpaberite emitent või kuulub tema konsolideerimisgruppi.
(6) Mitteomakapitaliväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on igasugune muu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata väärtpaber.
(7) Kestvalt või korduvalt emiteeritavad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on sama liiki väärtpaberid, mida emiteeritakse kas kestvalt või 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt kahes eraldi emissioonis.
(8) Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit.
(9) Tuletisväärtpaberid ja tuletislepingud on tuletisinstrumendid.
(10) Tuletisleping käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust sätestav leping:
1) mis on lepingupoole nõusolekul ülevõetav või ülevõetamatu kolmanda isiku poolt;
2) mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.
(11) Käesoleva seaduse 3. ja 4. osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid:
1) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning muu tuletisleping, mis on seotud väärtpaberite, valuuta, intressimäära või heitkoguse ühikuga, või muu tuletisinstrument ja finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas;
2) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas;
3) kauplemiskohta kauplemisele võetud optsiooni-, futuur- ja vahetusleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik täita natuuras, välja arvatud organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud energia hulgimüügitoode, mida tuleb täita natuuras;
4) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid;
5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks;
6) hinnavaheleping;
7) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning klimaatiliste muutujate, prahihindade, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mis tuleb täita rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid või mis on kauplemiskohta kauplemisele võetud;
8) heitkoguse ühik.
(12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 7 ja 8.
(1) Kauplemiskoht on reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem.
(2) Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemisele võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ning mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Reguleeritud turgu juhib või korraldab üksnes reguleeritud turu korraldaja.
(3) Mitmepoolne kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Mitmepoolset kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja või investeerimisühing.
(4) Organiseeritud kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning milles viiakse kokku eri isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud väärtpaberite või struktureeritud finantstoodetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artikli 2 lõike 1 punkti 28 tähenduses, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Organiseeritud kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja ja investeerimisühing.
(5) Kehtetu
(1) Emitent käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.
(2) Käesoleva seaduse 20. peatüki tähenduses mõistetakse emitendi all lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule:
1) teise lepinguriigi füüsilist isikut või varakogumit, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida;
2) aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste puhul selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti.
Pakkujana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 2 punktis i määratletud isikut.
Kauplemise taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on väärtpaberid reguleeritud turul kauplemisele võetud, sealhulgas emitendi nõusolekuta.
(1) Investor käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid.
(2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on:
1) krediidiasutus, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, kindlustusandja ja muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;
2) Eesti Vabariik, välisriik, Eesti või välisriigi regionaalse omavalitsuse üksus või keskpank;
3) rahvusvaheline asutus või organisatsioon, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank;
4) finantseerimisasutus, kelle ainsaks äritegevuseks on väärtpaberitesse investeerimine, turul kauba ja kaubatuletisinstrumendiga kaupleja;
5) suurettevõtja;
6) muu käesoleva lõike punktides 1–5 nimetamata asjatundlik klient või võrdne vastaspool vastavalt käesoleva seaduse §-des 46 ja 46¹ sätestatule või isik, keda käsitatakse asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolena vastavalt teises lepinguriigis kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui klient on taotlenud enda kohtlemist tavakliendina.
(2¹) Suurettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, kes vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
1) tema bilansimaht on võrdne 20 miljoni euroga või sellest suurem;
2) tema netokäive on võrdne 40 miljoni euroga või sellest suurem;
3) tema omakapital on võrdne 2 miljoni euroga või sellest suurem.
(2²) Kutselise investori määratlemiseks emitendi või pakkuja poolt on investeerimisühing ja krediidiasutus kohustatud andma teavet oma kliendi käsitamise kohta asjatundliku kliendina või võrdse vastaspoolena emitendile või pakkujale viimase nõudmisel, kui isikuandmete kaitse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
Turutegija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on väärtpaberiturul alaliselt valmis väärtpaberiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga.
Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse 20. peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1–61), artiklis 17 sätestatule.
Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle ja käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon).
(1) Käesoleva seaduse 3. osas ja 14.–18¹. peatükis tähendab kontrollsuhe raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ning tütarettevõtja suhet.
(2) Käesoleva seaduse III osas ja 14.–18¹. peatükis tähendab märkimisväärne seos olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:
1) osaluse kaudu, kus äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
2) kontrollsuhte kaudu käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses.
(3) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.
(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.
(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.
(3) Osalus on kaudne, kui:
1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
§ 10. Kontrollitav äriühing ja hääleõiguse kuuluvus
(1) Isiku kontrollitav äriühing käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) isik omab äriühingus enamikku aktsiate või osaga esindatud häältest või omab täis- või usaldusosanikuna enamikku häältest;
2) isik, olles äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, omab õigust nimetada või tagasi kutsuda selle äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamikku;
3) isik, olles ise äriühingu täis- või usaldusosanik, osanik või aktsionär, kontrollib üksinda enamikku häältest vastavalt teiste täisosanikega, usaldusosanikega, osanikega või aktsionäridega sõlmitud kokkuleppele;
4) isik omab äriühingu üle valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 rakendamisel loetakse isikule kuuluvateks kontrollitava äriühingu hääleõigused, samuti õigus nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku ning isiku või tema kontrollitava äriühingu arvel ja enda nimel tegutseva kolmanda isiku omatavaid vastavaid hääleõigusi ning õigust nimetada ja tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku.
(3) Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse isikule kuuluvaks:
1) isikule isiklikult kuuluvad hääled;
2) isiku jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled;
3) isiku kontrollitavale äriühingule kuuluvad hääled;
4) hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isikul on sõlmitud kokkulepe, mis kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama kestvat ühtset poliitikat vastava äriühingu juhtimisel;
5) kolmandale isikule kuuluvad ja selle kolmanda isikuga sõlmitud ning vastusoorituse eest häälte ajutist loovutamist isikule sätestava kirjaliku lepingu alusel teostatavad hääleõigused;
6) tagatiseks olevate aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui tagatise saanud isikul (aktsiate ajutine omaja) on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;
7) kolmanda isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled, välja arvatud juhul, kui isikul, kelle kasuks aktsiad koormati, on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest isiku kasuks loobunud;
8) isikule tagatiseks antud või isiku kasuks koormatud aktsiatega esindatud hääled juhul, kui isikul on õigus aktsiatest tulenevaid hääleõigusi teostada ning ta ei ole sellest õigusest loobunud;
9) hääleõigus, mis on esindatud emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema otseselt või kaudselt hoitavast väärtpaberist tuleneva õiguse teostamise või kohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tagasivõtmatult või valikuõiguse alusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele;
9¹) hääleõigus, mis on esindatud isiku otseselt või kaudselt hoitava ning emitendi emiteeritud aktsiatega seotud ja selliste aktsiate omamise või omandamise õigusega sarnase majandusliku mõjuga väärtpaberiga;
10) isiku hoiul olevate aktsiatega esindatud hääleõigused, mida isik võib teostada enda suva kohaselt vastavate aktsiate tegelike omanike hääleõiguse teostamise juhtnööride puudumise korral;
11) hääleõigused, mis on esindatud aktsiatega, mis on isiku kasuks koormatud rendiga;
12) hääleõigused, mida isik võib aktsionäride spetsiifiliste juhiste puudumise korral teostada oma parima äranägemise kohaselt talle antud volituse alusel.
(4) Aktsiatega esindatud häälte saamiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses loetakse ka:
1) vahetusväärtpaberi vahetamist hääleõigust andvaks aktsiaks;
2) märkimistõendis dokumenteeritud õigust omandada aktsiatest tulenev hääleõigus aktsiate saamisel;
3) eelisaktsia omaniku poolt hääleõiguse omandamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 9 ja 9¹ nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid ning mis tahes lepinguid, mida saab täita natuuras või rahas.
Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), tähenduses.
Väärtpaberite avaliku pakkumisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis d määratletud pakkumist.
(1) Väärtpaberite emissioon käesoleva seaduse tähenduses on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon).
(2) Väärtpaberite emissiooni emitendi ühekordse otsuse alusel, kuid erinevatel aegadel (seeriatena), loetakse üheks emissiooniks. Ühe emissiooni raames võib mitteomakapitaliväärtpabereid emiteerida seeriatena selliselt, et emiteeritud või lunastamata väärtpaberite nimiväärtus või arvestuslik väärtus kokku ei ületa emissiooni mahtu.
(1) Käesolevat osa kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis a nimetatud väärtpaberitele, võttes ühtlasi arvesse sama määruse artiklis 1 sätestatud erandeid.
(2) Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud eranditele ning järgmistele väärtpaberitele:
1) väärtpaberid, mille emitendiks on Tagatisfond, Eesti Töötukassa või Tervisekassa;
2) kestvalt või korduvalt emiteeritavad Tagatisfondi seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud ja lepinguriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud hoiusesertifikaadid, mis ei ole allutatud, vahetatavad, asendatavad, ei anna teist liiki väärtpaberite omandamis- või vahetamisõigust ega ole tuletisväärtpaberite alusvaraks.
(1) Kui Eestis pakutakse väärtpabereid, mille avaliku pakkumise koguväärtus on vähemalt 12 miljonit eurot kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tuleb selle kohta avalikustada nimetatud määruse nõuetele vastav prospekt määruses sätestatud korras.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 8 lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud põhiprospekti.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14a lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud jätkuprospekti.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 15a lõikes 1 nimetatud isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel koostada samas artiklis nimetatud kasvuemissiooniprospekti.
(5) Inspektsioon teavitab prospekti või selle lisade kinnitamisest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui taotluse esitaja teavitamisele järgneva tööpäeva lõpuks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, esitades talle ühtlasi:
1) prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6 nimetatud andmete säilitamise mehhanismis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele liigitamiseks vajalikud andmed ning
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 47 nimetatud aruandeks vajalikud andmed.
(6) Kui väärtpaberid kuuluvad Eestis pakkumisse koguväärtusega vähemalt 1 000 000 eurot, kuid vähem kui 12 000 000 eurot väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, võib valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026030&id=123022022016;110052024020 määrusega ette näha eelnimetatud pakkumiste kohta teabe avaldamise nõuded, sealhulgas nõuded teabe sisule, ja täpsemad nõuded sellistest pakkumistest teavitamisele.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrusega kehtestatud nõuetele vastava pakkumise puhul ei rakendata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piiriülest prospekti tunnustamist.
(1) Kui prospekt sisaldab väärtpaberite väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, siis hüvitab emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik pakutud väärtpaberi omanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektis esitatud teabe vahel, kui emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik oli teadlik või oleks pidanud olema teadlik antud erinevustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospekti mittetäielikkuse, asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospekti mittetäielikkus tuleneb varjamisest emitendi, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isiku poolt.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib eraldiseisva prospekti kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlke puhul üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise kohustus lasub emitendil, pakkujal või muul väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isikul ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.
(1) Käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Taoliselt kannatanult väärtpaberite omandamisega vabaneb kahju tekitaja kannatanule muu kahju hüvitamise kohustusest.
(2) Emitent, pakkuja või muu väärtpaberi prospektis vastutava isikuna esitatud isik ei ole käesoleva seaduse § 25 alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu oli pakutud väärtpaberi omandamise hetkel teadlik pakkumise tegemise aluseks olnud prospekti mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest.