Law

Väärtpaberituru seadus

Estonia · statute

Ask the law about this More laws of Estonia For machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-07-21, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 131c620481a57cb19ef076da0fde28e5d6abe5fd3ac360706dc125cd8d77c6d7

Contents: 618 provisions

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

618 provisions

§ 58¹. Tegevusloa andmise otsuse muutmine

Kehtetu

Propose a change

§ 58². Investeerimisühingu tegevus välisriigis

(1) Eestis asutatud ja tegevusluba omav investeerimisühing võib välisriigis osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades teenust piiriüleselt. Kõrvalteenust võib investeerimisühing välisriigis osutada üksnes koos investeerimisteenuse osutamisega. (2) Investeerimisteenuse osutamisel välisriigis peab investeerimisühing järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning muudes, sealhulgas välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid. (3) Teises lepinguriigis investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 64–65¹ sätestatut. Muid teenuseid võib investeerimisühing osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (4) Kolmandas riigis investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 59–62, 65 ja 65¹ sätestatut. (5) Teenuse piiriülene osutamine on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine riigis, kus investeerimisühing või tema filiaal ei ole registreeritud. Investeerimisteenuse osutamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 119² sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.

Propose a change

§ 59. Filiaal kolmandas riigis

(1) Kolmandas riigis filiaali asutamiseks taotleb investeerimisühing inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba). (2) Investeerimisühing esitab loa taotluses järgmised andmed: 1) riik, kus filiaali soovitakse asutada; 2) filiaali nimetus ja aadress; 3) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust; 4) teave filiaali juhtimise eest vastutavate isikute (edaspidi filiaali juhid) kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule. (3) Investeerimisteenuse osutamisele kolmandas riigis asutatud investeerimisagendi vahendusel kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamise ja tegevuse kohta sätestatut.

Propose a change

§ 60. Loa taotluse menetlemine

(1) Loa taotlemisele ja taotluse läbivaatamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, 55 ja 55¹ tegevusloa ja taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. (2) Inspektsioon teavitab vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust esitatud loa taotlusest kahe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Kui inspektsiooni ja vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse vahel ei ole sõlmitud koostöölepingut, sõlmib inspektsioon nimetatud asutusega kokkuleppe filiaali üle järelevalve teostamise kohta. (3) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Loa andmisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust. (4) Loa andmise või sellest keeldumise kohta tehtud otsuse edastab inspektsioon viivitamata taotlejale. Loa andmisest teavitatakse ka vastava kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (5) Kolmandas riigis filiaali omav investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Propose a change

§ 61. Loa andmisest keeldumine

1) Inspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud; 2) taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast inspektsioonile loa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid inspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või teavet; 3) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhtidele kehtestatud nõuetele; 4) 5) 6) filiaali asutamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis; 7) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud või vastava kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda tõhusa järelevalve teostamist ning selleks vajaliku teabe saamist.

Propose a change

§ 62. Loa kehtetuks tunnistamine

(1) Inspektsioon võib tunnistada investeerimisühingule kolmandas riigis filiaali asutamiseks antud loa kehtetuks, kui: 1) investeerimisühing või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele; 2) investeerimisühing ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid; 3) investeerimisühing on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 4) 5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui investeerimisühingu tegevusest tulenevad riskid; 6) investeerimisühingu tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 7) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud asjaolud; 8) investeerimisühing ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust. (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb inspektsioon viivitamata teatavaks investeerimisühingule ning kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab investeerimisühing oma teenuste osutamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandas riigis registreeritud filiaali kaudu hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Propose a change

§ 63. Esinduse avamine välisriigis

Kehtetu

Propose a change

§ 64. Filiaal teises lepinguriigis ja investeerimisteenuse osutamine teise lepinguriigi investeerimisagendi vahendusel

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest asutada oma tegevusloas sätestatud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamiseks teises lepinguriigis filiaal või kasutada selles lepinguriigis investeerimisagenti ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) lepinguriik, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada või investeerimisagenti kasutada; 2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 3) filiaali asutamise korral andmed filiaali organisatsioonilise ülesehituse kohta ja selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood; 4) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri; 5) filiaali või investeerimisagendi kontaktaadress lepinguriigis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente; 6) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada. (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta või sellest keeldumise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel kahe kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon investeerimisühingule viivitamata teatavaks. (4) Inspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui: 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. (5) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) investeerimisühingu finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis; 2) filiaali asutamine või investeerimisühingu esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, investeerimisühingu finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 3) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 4) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab inspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele andmed ka Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta. (7) Investeerimisühing võib lepinguriigis filiaali asutada vastavalt teise lepinguriigi õigusaktides sätestatule. (8) Muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides teavitab investeerimisühing inspektsiooni võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist või vahetult pärast selle toimumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest ka vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (9) Iga muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis toimub investeerimisühingu filiaali kaudu vastavas lepinguriigis tegutsemise ajal, teeb inspektsioon viivitamata pärast muudatuse toimumist lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatavaks. (10) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks; 2) lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusakti rikkumisest investeerimisühingu poolt. (11) Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu. (12) Kehtetu

Propose a change

§ 65. Teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ja kolmandas riigis

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest osutada teises lepinguriigis või kolmandas riigis piiriüleselt oma tegevusloas nimetatud investeerimisteenust ja kõrvalteenust ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) riik, kus kavatsetakse investeerimisteenust osutada; 2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 3) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 119² sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus on kavas lõikes 1 nimetatud teenuseid osutada. (3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta ning avaldab selle viivitamata investeerimisühingule. Kui inspektsioon teeb otsuse nimetatud andmete ja dokumentide edastamise kohta, edastatakse need vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul investeerimisühingult teabe saamisest arvates. (4) Inspektsioon keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid. (5) Investeerimisühing võib alustada teenuste piiriülest osutamist, võttes arvesse selle lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete edastamise otsuse investeerimisühingule avaldamisest. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. (7) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teenuste piiriülese osutamise lepinguriigis või kolmandas riigis, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud, et investeerimisühing on rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusakti. (8) Investeerimisühing on kohustatud lõpetama teenuste piiriülese osutamise selles lepinguriigis hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks.

Propose a change

§ 65¹. Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ning kolmandas riigis

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, mis riigis ta kavatseb kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada. (2) Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ja teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel edastab inspektsioon Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed. (3) Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist, arvestades selle lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, kui inspektsioon teavitab investeerimisühingut andmete edastamisest. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut.

Propose a change

§ 65². Välisriigi investeerimisühingu tegevuse alused

(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, võib päritoluriigis pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada investeerimisteenust ja kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva jao tähenduses loetakse riiki, kus isik on asutatud. (2) Lepinguriigis asutatud investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutamisele investeerimisagendi vahendusel või filiaali asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatut. (3) Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutama asumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 66, 67 ja 70¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud korda. (4) Kolmanda riigi investeerimisühing võib Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutada üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele vastaspoolele. (5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui investeerimisühing ise otse turustab investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid või muid investeerimisteenuseid või -tooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui investeerimisühingu nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või investeerimisühinguga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega. (6) Välisriigi investeerimisühingule, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust osutada päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut. (7) Investeerimisteenuse osutamisel Eestis peab välisriigi investeerimisühing järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

Propose a change

§ 66. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaal Eestis

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba). (2) Taotluses esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis ning filiaali ärinimi ja aadress Eestis; 2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) teave filiaali juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõendab juhi vastavust §-s 79 sätestatud nõuetele; 4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule; 5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule; 5¹) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis; 6) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded; 7) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust, millele lisatakse kirjeldus suhete kohta investeerimisühinguga; 8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitab kolmanda riigi investeerimisühing inspektsioonile oma päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse: 1) nõusoleku filiaali asutamiseks Eestis; 2) kinnituse, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

Propose a change

§ 67. Loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–4¹, §-des 55¹, 56 ja 58 tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti. (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui: 1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle; 2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav; 3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise; 4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele; 5) filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele. (3) Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 2 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. (4) Inspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Propose a change

§ 67¹. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaali aruandluskohustus

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing esitab inspektsioonile Eestis asutatud filiaali kohta ühe kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu: 1) andmed tegevuse ja osutatavate teenuste kohta Eestis; 2) igakuise minimaalse, keskmise ja maksimaalse riskipositsiooni Euroopa Liidus asuvate isikute suhtes, kui investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust; 3) andmed nende väärtpaberite koguväärtuse kohta, mille on emiteerinud Euroopa Liidus asutatud juriidilised isikud või mis pärinevad eelnimetatud isikutelt, juhul kui investeerimisühing on garanteerinud selliste väärtpaberite pakkumise, emiteerimise või müügi viimase 12 kuu jooksul; 4) andmed Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse käibe ning varade koguväärtuse kohta; 5) filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitse meetmete üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad rakendatavast investorikaitse skeemist; 6) riskijuhtimise põhimõtted ja korra, mida filiaal kohaldab Eestis osutatavate teenuste ja tegevuse puhul; 7) filiaali juhtimiskorralduse, sealhulgas filiaali juhtimise eest vastutavate isikute ja muude võtmeisikute nimed. (2) Inspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda muu vajaliku teabe esitamist, et jälgida filiaali tegevust.

Propose a change

§ 68. Välisriigi investeerimisühingu esindus

Kehtetu

Propose a change

§ 69. Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis ja investeerimisteenuse osutamine investeerimisagendi vahendusel

(1) Lepinguriigi investeerimisühing teavitab oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni soovist asutada Eestis filiaal või osutada investeerimisteenust investeerimisagendi vahendusel, kui investeerimisagent ei asu päritoluriigis. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 2) filiaali asutamise korral filiaali organisatsiooniline ülesehitus ja teave selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood; 3) kontaktaadress Eestis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente; 4) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta; 5) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri; 6) lepinguriigis rakendatava investorikaitse skeemi kirjeldus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. (3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. (4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja tegevust alustada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb inspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. (6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta. (7) Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eestis teenuste osutamisel käesoleva seaduse § 79¹ lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 85², 85⁴–87⁶ ja 89¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

Propose a change

§ 70. Lepinguriigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis

(1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust piiriüleselt osutada, sealhulgas oma päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta; 2) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. (3) Lepinguriigi investeerimisühing võib alustada investeerimisteenuse piiriülest osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt. (4) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust võib Eestis hakata piiriüleselt osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud asjakohase teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt ja olemasolu korral teabe meetmete kohta, millega soodustatakse juurdepääsu eelnimetatud kauplemissüsteemi liikmeks saamisel või selles osalemiseks. (5) Inspektsioon võib taotleda lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt Eestis investeerimisteenuseid piiriüleselt osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete ja selles osalejate andmeid. (6) Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagendi andmed, sealhulgas agendi nimi, asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

Propose a change

§ 70¹. Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis

(1) Kolmanda riigi investeerimisühingule, mille päritoluriigi kohta on Euroopa Komisjon vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 47, kohaldatakse Eestis investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele nimetatud määruse artiklis 46 sätestatut ning andmete ja dokumentide esitamisele käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kohaldatakse kolmanda riigi investeerimisühingule lõigetes 3–9 sätestatut. (3) Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud Eestis investeerimisteenuse piiriüleseks osutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis teenuste piiriülese osutamise luba). Teenuste piiriülese osutamise loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis; 2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) andmed investeerimisühingu juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõestavad juhtide vastavust §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele; 4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule; 5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 sätestatule; 5¹) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis; 6) taotleja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded; 7) taotleja tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi teenuste kohta; 8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ja päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse: 1) nõusolek isiku poolt teenuste piiriüleseks osutamiseks Eestis; 2) kinnitus, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba, tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. (6) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–4¹ ning §-des 55¹, 56 ja 58 investeerimisühingu tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (7) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda teenuste piiriülese osutamise loa andmisest, kui: 1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle; 2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav; 3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise; 4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele. (8) Inspektsioon võib tunnistada teenuste piiriülese osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolud. (9) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.

Propose a change

§ 71.

Kehtetu

Propose a change

§ 72. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

1) Investeerimisühingus võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning investeerimisühingu üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks: 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab investeerimisühingu juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud nõuetele; 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit; 4) kes on võimeline tagama, et investeerimisühing on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks investeerimisühing saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll investeerimisühingu üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

Propose a change

§ 72¹. Osaluse määramise tingimused ja erisused

(1) Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 185⁴ lõikes 1 ning § 187¹ lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu. (2) Olulise osaluse määramisel ei arvestata aktsiakapitali väljendavaid neid hääleõigusi, mille investeerimisühing või krediidiasutus võib omandada või mida omada seoses käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisega tingimustel, et neid õigusi ei kasutata ükskõik millisel viisil selle äriühingu juhtimisse sekkumiseks ning et need õigused võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest. (3) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita eurofondi fondivalitseja ja lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb, eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult. (4) Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita Eesti ja lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi, arvestades käesoleva seaduse § 187¹ lõikes 7 nimetatud tingimusi.

Propose a change

§ 73. Osaluse omandamisest teavitamine

(1) Isik, kes soovib investeerimisühingus otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või osalust suurendada nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 1¹ alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni. (3) Inspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 74¹ sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

Propose a change

§ 74. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

(1) Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni; 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta; 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel investeerimisühingu juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla investeerimisühingu juht; 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud; 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 72¹; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 72¹; 16) investeerimisühingut kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10; 17) ülevaade investeerimisühingus rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks. (1¹) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Inspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente. (1²) Inspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja vastava finantsjärelevalve asutuse teadmisel täidab ta tema suhtes kehtivaid nõudeid. (3) Inspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Inspektsioonile esitada. (4) Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

Propose a change

§ 74¹. Menetlus ja menetlustähtajad

(1) Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates. (2) Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates. (3) Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. (4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (6) Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik või nimetatud isikuid kontrolliv isik. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Teiste finantsjärelevalve asutuste nõudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis on nimetatud hindamisel asjakohased. (8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

Propose a change

§ 75. Osaluse omandamise tingimused

(1) Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kui see on asjakohane. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 74¹ ja § 76 lõikes 1 sätestatust.

Propose a change

§ 76. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta

(1) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Inspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Inspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Inspektsiooniga koostööd. (2) Inspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Inspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. (4) Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. (5) Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

Propose a change

§ 77. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega; 2) inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud; (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (4) Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

Propose a change

§ 78. Osaluse muutumisest teavitamine

(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist. (3) Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni. (4) Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed aktsionäride kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates seejuures ära aktsionärile kuuluva osaluse suuruse.

Propose a change

§ 78¹. Investeerimisühingu asukoht ja peakontor

(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis. (2) Investeerimisühingu ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.

Propose a change

§ 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide ning võtmeisikute valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded

(1) Investeerimisühing peab tagama, et tema juhatuse või nõukogu liikmel (edaspidi käesolevas peatükis juht) ning võtmeisikul on investeerimisühingu juhtimiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, vajalik haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine ning ta sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. (1¹) Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju investeerimisühingu juhtimisele, aga kes ei ole juhtorgani liige. Võtmeisik on eelkõige finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui: 1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel; 2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 3) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 4) isik ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata; 6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. (3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema investeerimisühingu juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama investeerimisühingu kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Kõikidel juhtidel peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske, millele investeerimisühing on avatud, ning oma tehtavate otsuste mõju lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, muu hulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. (4) Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget. (4¹) Investeerimisühingu juhid ja võtmeisikud peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad. (5) Investeerimisühingu juhid määravad kindlaks investeerimisühingu efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed ning vastutavad nende rakendamise ja regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega ning lähtudes klientide huvidest. Meetmete rakendamisel määratakse investeerimisühingus kindlaks selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramisel peavad investeerimisühingu juhid muu hulgas: 1) määrama organisatsiooni ülesehituse investeerimisteenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, samuti ressursid ja protseduurid teenuste osutamiseks, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet; 2) kinnitama teenuste osutamise ja toodete pakkumise üldise poliitika, arvestades klientide vajadusi ja huve ning lähtudes investeerimisühingu riskitaluvusest, samuti asjakohaste stressitestide läbiviimise korralduse; 3) kinnitama investeerimisteenuste osutamisega seotud isikute tasustamise poliitika, et tagada vastutustundlik ärijuhtimine ja klientide võrdne kohtlemine, sealhulgas huvide konflikti vältimine suhetes klientidega. (7) Investeerimisühingu juhid vaatavad regulaarselt üle investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide ning juhtimiskorralduse asjakohasuse seoses investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisega ning klientidele teenuste osutamise poliitika ja võtavad vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. (7¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule kuuluvad investeerimisühingu nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka muu hulgas: 1) investeerimisühingu sisekontrolli üksuse juhi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul asjakohaste üksuste töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 2) riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine; 3) käesoleva seaduse § 79² lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ning nende rakendamise järelevalve, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee; 4) kohaldatavuse korral finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine; 5) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. (7²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule on investeerimisühingu juhatus muu hulgas kohustatud: 1) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama investeerimisühingu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske; 2) pidevalt kindlaks tegema ja hindama kõiki investeerimisühingu tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ja kontrollimise; 3) kujundama investeerimisühingu organisatsiooni struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ja kinnitama selle struktuuri; 4) töötama välja investeerimisühingu tegevuse kontrollimise süsteemid, muu hulgas sisekontrolli süsteemi, ja neid rakendama, samuti tagama nende järgimise, pidevalt hindama selliste süsteemide piisavust ning vajaduse korral neid täiustama; 5) tagama, et kõik investeerimisühingu töötajad oleksid teadlikud oma töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ja investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning tagama kontrolli selle üle, et investeerimisühingu ning selle juhtide ja töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ja investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentidega; 6) teavitama nõukogu kõigist avastatud õigusaktide ja investeerimisühingu juhtimisorganite kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite rikkumistest tema kehtestatud ulatuses ja korras; 7) tagama selliste süsteemide olemasolu ja töötamise, mis tagavad investeerimisühingu töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe õigeaegse edastamise; 8) tagama investeerimisühingu kasutatavate infotehnoloogiliste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise; 9) jälgima, et investeerimisühingu kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ja vältima huvide konflikti tekkimist; 10) korraldama, et investeerimisühing avalikustaks õigusaktide kohaselt nõutava teabe; 11) kohaldatavuse korral heaks kiitma ja esitama inspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ning asjakohase teabe regulaarselt teadmiseks võtma. (8) Investeerimisühingu juhil peab olema piisav juurdepääs andmetele ja dokumentidele, mis on vajalikud investeerimisühinguga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks. (9) Investeerimisühingu juhid peavad omama ja pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks investeerimisühingu juhtimisel, muu hulgas tuleb pühendada piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõike 7² punktis 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine. Investeerimisühing peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, sealhulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske ja mõjusid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-riske. (9¹) Investeerimisühing kontrollib, et tema juhid ja võtmeisikud vastaksid igal ajal käesoleva seadusega juhtidele ja võtmeisikutele kehtestatud nõuetele, ning tagab selle ja vastutab selle eest, tehes ühingusisese sobivushindamise ning dokumenteerides vajaliku protsessi. (9²) Investeerimisühing hindab juhtide ja võtmeisikute nõuetele vastavust enne nende valimist ning juhul, kui ilmnevad juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud asjaolud. Samuti teeb investeerimisühing regulaarselt sobivushindamist. (9³) Juhul kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid tegema uute liikmete sobivushindamise, teeb investeerimisühing asutusesisese sobivushindamise pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volitused on hakanud kehtima. (9⁴) Investeerimisühing on kohustatud hoidma juhi ja võtmeisiku sobivuse kohta käiva teabe ajakohasena. (9⁵) Kui investeerimisühing saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või võtmeisik ei vasta kehtestatud nõuetele, siis: 1) ei tohi seda isikut ametisse nimetada; 2) nimetatud juht või võtmeisik kutsutakse tagasi viivitamata või 3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht või võtmeisik sobiks ametisse või saab ametisse sobivaks. (9⁶) Investeerimisühing kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane täitmine, sealhulgas asendab võtmeisikut, kui ta ei vasta enam sobivusnõuetele. (10) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 57 nimetatud investeerimisvaldusettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 nimetatud segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli arvesse võttes asjakohane.

Propose a change

§ 79¹. Nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele

(1) Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ning asjatundlikkusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest. Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud seadma investeerimisühingu ning selle klientide majanduslikud huvid oma isiklikest majanduslikest huvidest kõrgemale. (2) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu nimel väärtpaberi, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse kohta kliendile teabe andmise või investeerimisnõustamisega tegeleval töötajal on vajalikud teadmised ja pädevus, et täita käesoleva seaduse §-des 86–87² sätestatud kohustusi. (3) Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele ning seoses laenude andmisega investeerimisühinguga seotud isikutele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 1¹–2 ja §-s 84 sätestatut. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu juhile krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 1³ punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. (4) Kehtetu (5) Inspektsioon avaldab juhendiga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeerimisühingu töötaja teadmiste ja pädevuse hindamise kriteeriumid.

Propose a change

§ 79². Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine

(1) Investeerimisühing tagab, et tema töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga. (2) Töötajaks käesoleva paragrahvi, käesoleva seaduse § 79³ lõigete 1–9 ja § 79⁴ tähenduses loetakse järgmisi isikuid: 1) juhatuse või nõukogu liige; 2) töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja); 3) sisekontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja; 4) töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga; 5) töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või tema valitsetava vara riskiprofiili. (3) Investeerimisühingu töötaja tasustamise põhimõtted peavad: 1) olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele; 2) olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega; 3) olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega; 4) lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võtma arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju; 5) hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist. (4) Tasustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil, mis on sobiv, arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. (5) Kehtetu (6) Investeerimisühing teeb kontrollifunktsiooni raames vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli. (7) Riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu peab olema investeerimisühingu nõukogu või, kui see on moodustatud, siis töötasukomitee otsese järelevalve all. (8) Sisekontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ja neid peab tasustama vastavalt täidetava funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate ärivaldkondade tulemustest. (9) Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid: 1) põhitöötasu, mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele; 2) tulemustasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle. (10) Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa ja võimaldama rakendada paindlikku tasustamispoliitikat, sealhulgas võimalust tulemustasu mitte maksta. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile. (12) Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded.

Propose a change

§ 79³. Tulemustasu maksmise põhimõtted

(1) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel arvestatakse järgmist: 1) tulemustasu on seotud töö tulemusega ning põhineb töötaja ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske; 2) töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid kriteeriume; 3) tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas; 4) tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel tööaastal juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud; 5) töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad töötaja poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral vähendatakse tulemustasu vastavalt; 6) hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega; 7) selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust; 8) tulemustasu maksmisel võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske; 9) vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega. (2) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest: 1) aktsiad; 2) aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid; 3) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ja mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis; 4) mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile. (3) Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel tuleb selles nimetatud instrumentide suhtes kohaldada asjakohaseid võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide liikidele ja struktuuridele seada piiranguid või keelata teatud instrumentide kasutamise tulemustasu maksmiseks. (5) Arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, lükkab investeerimisühing asjakohasel juhul tulemustasu maksmise vähemalt 40 protsendi ulatuses edasi kolme kuni viie aasta võrra. Kui tulemustasu on eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60 protsendi ulatuses. Maksmata tulemustasu osa ei maksta töötajale enne proportsionaalselt makstavat põhitöötasu. (6) Vastavalt investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele vähendatakse tulemustasu või nõutakse väljamakstud tulemustasu tagasi kuni 100 protsendi ulatuses, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus: 1) isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav; 2) isik ei tule tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu või on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. (7) Investeerimisühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse käesoleva seaduse §-s 79² nimetatud tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste saavutamist. (8) Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlik pension välja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust võõrandamispiirangut. (9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 5 ja 8 ei kohaldata, kui: 1) investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem; 2) töötaja aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust. (10) Kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust, siis investeerimisühing: 1) ei maksa nõukogu ega juhatuse liikmetele tulemustasu; 2) kehtestab investeerimisühingu töötajatele tulemustasu maksmiseks piirangu, mis vastab teatavale osale töötaja netosissetulekust, kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. (11) Tulemustasu maksmiseks kasutatavad finantsvahendid ja meetodid peavad tagama lisaks käesoleva seaduse nõuete täitmisele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmise.

Propose a change

§ 79⁴. Töötasukomitee

(1) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva töötasukomitee. Töötasukomitee koosseis peab olema soolises tasakaalus. (2) Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi. (3) Töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute tasustamise üle; 2) hindab asjatundlikult ja sõltumatult tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks; 3) valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektid. (4) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride, klientide, investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist.

Propose a change

§ 79⁵. Nomineerimiskomitee ja selle ülesanded

(1) Kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb investeerimisühingus moodustada nomineerimiskomitee, mis koosneb investeerimisühingu nõukogu liikmetest. (2) Nomineerimiskomitee ülesanded on: 1) esitada nõukogule investeerimisühingu juhatuse liikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja ametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning investeerimisühingus kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete arvessevõtmise; 2) määrata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötada välja poliitika selle kohta, kuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid; 4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest; 5) välja töötada investeerimisühingus kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata neid regulaarselt ja vajaduse korral teha muudatusettepanekuid. (3) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku ega väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas kogu investeerimisühingu huvidega. (4) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

Propose a change

§ 80. Juhtidest ja audiitorist teavitamine

Kehtetu

Propose a change

§ 80¹. Juhist teavitamine

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid. Tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024), artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline investeerimisühing) teavitab inspektsiooni investeerimisühingu juhi valimise või määramise kavatsusest, esitades käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid hiljemalt 30 päeva enne juhi ametisse asumise kuupäeva. (3) Juhi sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemise korral teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni viivitamata. (4) Juhi valimiseks või määramiseks esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku kirjalik nõusolek ametikohale valimiseks või määramiseks ja täidetud sobivusküsimustik; 2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, ülevaade isiku hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ettevõtluses osalemise kohta; 3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta; 4) investeerimisühingu tehtud sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul; 5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti; 6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku enda ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht; 8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm kuud; 9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja tegelik ametisse asumise kuupäev. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed esitatakse inspektsiooni kinnitatud vormil ja mahus. (6) Kui investeerimisühingu tehtava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest inspektsiooni viivitamata. (7) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

Propose a change

§ 80². Inspektsiooni sobivushindamise menetlus

(1) Inspektsioonil on õigus teha investeerimisühingu juhi sobivushindamine igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga seotud riskide suurenemise või juhi kohta uute asjaolude ilmnemise korral. (2) Inspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise investeerimisühingu juhi valimise või määramise korral. (3) Kui käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmetes ja dokumentides on puudusi, võib inspektsioon nõuda, et juht ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist. (4) Inspektsioon võib nõuda lisadokumente ja -teavet ning selgitusi käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks. (5) Inspektsioonil on käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning muudest allikatest. (6) Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult asjakohaste meetmete kohaldamist, et tagada juhi ametisse sobivus ja nõuetele vastavus. (7) Inspektsioon ei pea sobivushindamist tegema, kui juhi ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada tema sobivust.

Propose a change

§ 81. Investeerimisühingu juhi valimata või määramata jätmine ja tagasikutsumine

(1) Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui: 1) juht ei vasta investeerimisühingu juhile kehtestatud nõuetele; 2) juht on esitanud enda valimise või määramise asjus eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente; 3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ega kindlalt juhtima; 4) inspektsioonile ei ole esitatud juhi sobivushindamise tegemiseks seadusega ette nähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente. (2) Kui investeerimisühing ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

Propose a change

§ 81¹. Üldised organisatsioonilised nõuded

(1) Kehtetu (2) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus. (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Kehtetu (9) Investeerimisühing järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas on tal asjakohased ja proportsionaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid ning ta haldab neid määruse artiklis 7 sätestatu kohaselt.

Propose a change

← Find another law