(1) Korraldaja aktsiakapital peab olema vähemalt 375 000 eurot.
(1¹) Inspektsiooni loal võib korraldaja aktsiakapital olla vähemalt 125 000 eurot, kui see on inspektsiooni hinnangul piisav korraldaja finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse § 124⁶ lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Inspektsioonil on õigus nõuda korraldaja aktsiakapitali suurendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summani, kui inspektsiooni hinnangul ei ole korraldaja aktsiakapital enam piisav tema finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva lõike esimeses lauses viidatud asjaolusid.
(2) Korraldaja omakapital peab olema vähemalt võrdne summaga, mis on vajalik vastava turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.
(3) Kui korraldaja ei ole alustanud tegevust, arvestatakse turu korraldamiseks vajalike tegevuskulude suurus lähtuvalt äriplaanist, mille taotleja esitab tegevusloa taotlemisel inspektsioonile.
(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada turu kauplemissüsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises turuolukorras ning kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine.
(2) Korraldaja tagab turu kauplemissüsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Korraldajal on tõhus talitluspidevuse kord teenuste osutamise jätkuvuse tagamiseks turu kauplemissüsteemi tõrgete korral, sealhulgas kehtestab korraldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 11 sätestatu kohaselt.
(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et vältida ja hallata algoritmkauplemisest ja selleks kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest tulenevat ohtu väärtpaberituru korra- ja õiguspärasele toimimisele. Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna loomist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 II ja IV peatükis sätestatu kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad võimaldama piirata turul osaleja poolt turu kauplemissüsteemi sisestatud ja täitmata korralduste suhet, aeglustada korralduste voogu, kui on oht turu kauplemissüsteem üle koormata, ning kohaldada ja piirata väikseimat hinnasammu käesoleva seaduse § 137¹ tähenduses.
(3) Korraldaja kehtestab läbipaistvad ja õiglased reeglid ühispaiknemisele käesoleva seaduse § 82¹⁵ lõike 3 punkti 1 tähenduses ning kohaldab neid ühetaolistel alustel.
(4) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et võimaldada otsest elektroonilist juurdepääsu üksnes tingimusel, et investeerimisühingust või krediidiasutusest turul osaleja on kehtestanud asjakohased sobivusnõuded turule otsest elektroonilist juurdepääsu soovivale kliendile ja kohaldab neid ning vastutab otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud ja täidetud korralduse vastavuse eest käesoleva seaduse nõuetele.
(5) Korraldaja kehtestab kohased riskikontrolli standardid ja künnised otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu kauplemisele. Korraldaja tagab, et otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud korraldus on eristatav teistest turul osaleja korraldustest ja sellise korralduse täitmise või otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku kauplemise saab vajaduse korral peatada turul osaleja teistest korraldustest ja kauplemistegevusest sõltumata. Korraldaja rakendab meetmeid, et vajaduse korral peatada või lõpetada turul osalejale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesolevas lõikes sätestatu järgimata jätmise korral.
(6) Korraldaja tagab, et algoritmkauplemise käigus turule esitatud iga korraldus on tuvastatav ja turul osaleja tähistab selleks iga sellise korralduse, selle koostamiseks kasutatud algoritmi ja korralduse sisestaja. Nõudmisel esitab korraldaja inspektsioonile käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teabe.
(7) Kauplemise jälgimise võimaldamiseks teeb korraldaja inspektsiooni nõudmisel talle kättesaadavaks teabe kõigi turule esitatud ja täitmata korralduste kohta.
(1) Korraldaja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Korraldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui korraldaja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.
(1) Korraldaja kehtestab reeglid turul osalemise, väärtpaberi turule kauplemisele võtmise ja tehingute tegemise ning täitmise kohta (edaspidi reglement). Reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga turul osaleja, turul osalemise taotleja, turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes.
(1¹) Korraldaja tagab reglemendi rakendamisega turu läbipaistva ja tõhusa toimimise selliselt, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) väärtpaberitega kauplemise ja väärtpaberite emitentide kohta õige teabe viivitamatu ja üheaegne kättesaadavus kõigile turul osalejatele ning avalikkusele;
2) teabe kohene kättesaadavus turul osalejate pakkumuste ja tehingute tegemise kohta ning tehingute tõhus täitmine.
(1²) Reglementi käsitatakse korraldaja ja turul osalemise õiguse taotleja ning väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks korraldaja ja emitendi või kauplemise taotleja vahel sõlmitava lepingu tüüptingimustena.
(2) Reglemendis sätestatakse vähemalt:
1) turu ja selle korraldaja organisatsiooniline ülesehitus korraldaja põhikirjas kajastamata osas;
2) väärtpaberi kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja kauplemise lõpetamise alused, tingimused ning kord;
3) kauplemisele võetud väärtpaberi emitendi peamised õigused ning kohustused korraldaja, turul osalejate ja teiste turule kauplemisele võetud väärtpaberi emitentide suhtes;
4) korraldajale teabe edastamise alused, tingimused ja kord;
5) turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord;
6) turul osaleja peamised õigused ning kohustused korraldaja, teiste turul osalejate, turul osaleja klientide või võlausaldajate ja turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentide suhtes;
7) turul tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise ning arveldamise tingimused ja kord, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine ning väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;
8) väärtpaberi kauplemisele võtmist, kauplemise peatamist ja kauplemise lõpetamist otsustava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;
9) järelevalvet teostava isiku, organi ja organi liikme õigused ning kohustused järelevalve teostamisel, samuti valimise või määramise alused, tingimused ja kord;
10) õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt;
11) garantiifondiga seonduv, kui reguleeritud turul on garantiifond.
(3) Reglemendi suhtes ei kohaldata seadusega ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kohta sätestatut.
(4) Korraldajaga sõlmitud leping teenustasu suuruse ja maksmise kohta turul osalemise, väärtpaberi kauplemisele lubamise, turul tehingute tegemise ja muude teenuste eest ei ole reglement.
(1) Korraldajal on õigus reglementi ühepoolselt muuta.
(2) Reglemendi muutmise korral esitatakse reglemendi muudatused kooskõlastamiseks inspektsioonile. Kooskõlastamise taotlemisel esitatakse inspektsioonile vastav kirjalik avaldus, reglemendi projekt koos muudatuste selgitustega ja hinnanguga nende mõju kohta turul osalejatele ning turu toimimisele.
(3) Inspektsioon võib nõuda reglemendi muudatuste täpsustamiseks ja mõju hindamiseks korraldajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.
(4) Inspektsioon teeb otsuse reglemendi muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 20 päeva pärast kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamist.
(5) Inspektsioon keeldub kooskõlastamisest, kui reglemendi muudatused on vastuolus õigusaktidega, ebamõistlikult kahjustavad, vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine ei taga küllaldaselt investorite, emitentide või turul osalejate huvide kaitset.
(1) Reglemendi muudatused jõustuvad nende avalikustamisel käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud korras, kui muudatustes ei ole määratud hilisemat tähtaega.
(2) Avalikustada võib üksnes inspektsiooni poolt kooskõlastatud reglemendi muudatusi.
(1) Õigus turul osaleda on igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul, krediidiasutusel ja muul isikul, kellel on laitmatu ärialane maine, sobiv organisatsiooniline ülesehitus, piisavad oskused, asjatundlikkus ja kogemused turul osalemiseks ning finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks.
(1¹) Igaüks võib taotleda väärtpaberite turul kauplemisele võtmist, kui väärtpaberite turul kauplemisele võtmine vastab käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ja prospektimääruses sätestatule.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Korraldaja tagab, et turul kehtestatud teenustasud, muu hulgas tehingute täitmise tasud, muud tasud ja mis tahes tagastatavad soodustused on läbipaistvalt, õiglaselt ja ühetaolistel alustel kohaldatavad ning ei ajenda korraldusi esitama, muutma, täitma ega tühistama viisil, mis võib ohustada väärtpaberituru korra- ja õiguspärast toimimist.
(6) Korraldaja võimaldab tagastatavaid soodustusi üksnes turutegemise kohustuse täitmise eest üksiku aktsia või aktsiakorvi lõikes.
(7) Korraldajal on õigus määrata korralduse tühistamise tasu vastavalt korralduse hoidmise ajale ja väärtpaberile.
§ 132¹. Käesoleva seaduse II osa sätete kohaldamine väärtpaberite turul kauplemisele võtmisel
(1) Seoses väärtpaberite turul kauplemisele võtmisega avalikustatava prospekti (edaspidi kauplemisprospekt) ja selle lisade, samuti kauplemisprospekti avalikustamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1–5 ja §-s 31 prospekti ning selle pakkumise kohta sätestatut.
(2) Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärtpaberite turul kauplemisele võtmise, kauplemise taotleja ja turul kaubeldavate väärtpaberite emitendi suhtes käesoleva seaduse §-des 31 ja 36 väärtpaberite avaliku pakkumise, pakkuja ning emitendi kohta sätestatut.
(3) Käesoleva seaduse §-des 25–28 sätestatut kohaldatakse kauplemisprospektile, arvestades, et kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades turul kaubeldava väärtpaberi kannatanult hinna eest, mis kannatanu selle omandamiseks tasus, või kohe pärast väärtpaberi turul kauplemisele võtmist kehtinud müügihinna eest.
(4) Käesoleva osa 14.–17. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud erandite ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite suhtes. Nimetatud väärtpaberitega turul kauplemine toimub vastavalt selle turu reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse.
(1) Väärtpaberite Eestis asuvale või tegutsevale turule kauplemisele võtmisel tuleb avalikustada selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 kehtestatud nõuetele vastav prospekt.
(2) Prospekti ei pea avalikustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõikes 5 sätestatud juhtudel.
(1) Kauplemisele võib võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tagatud, et:
1) väärtpaberiga on võimalik turul õiglaselt, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 117–121), artiklite 2–5 tähenduses;
2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber on vabalt kaubeldav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses;
3) tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast ja õiget hinnastamist ning sellega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamist.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tagada väärtpaberi kauplemisele võtmisel väärtpaberi vastavus korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele ja kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse regulaarne kontrollimine.
(1) Aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus on vähemalt miljon eurot, või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis juhul, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki.
(3) Kauplemisele võib võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud tingimus, et avalikkuse hulka kuuluvatele investoritele (edaspidi käesolevas paragrahvis avalikkus) kuulub vähemalt kümme protsenti kõigist seda liiki aktsiatest, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimus ei ole täidetud, võib kauplemisele võtta üksnes selliseid aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele;
2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele.
(5) Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluvateks, kui need kuuluvad emitendi või tema tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele.
(6) Kui ühele aktsionärile kuulub rohkem kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluvateks, välja arvatud juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks.
(1) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks.
(2) Isikul on õigus esitada kohtusse või poolte kokkuleppel käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse andmiseks.
(1) Turul osaleja on kohustatud:
1) täitma reglementi;
2) korraldama korraldajale õigusakti või reglemendi alusel nõutud ulatuses õige, täpse ja täieliku teabe andmise õigusaktis ja reglemendis sätestatud kohustuste täitmiseks;
3) andma korraldaja poolt nõutud või reglemendis sätestatud ulatuses teavet väljaspool turgu sellel turul kaubeldavate väärtpaberitega oma arvel või kolmanda isiku arvel tehtud tehingutest;
4) järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning turul kehtivaid häid tavasid.
(2) Turul osalejad ei ole kohustatud turul omavaheliste pakkumuste ja tehingute tegemisel rakendama üksteise suhtes käesoleva seaduse § 79¹ lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 85², 85⁴–87⁶ ja 89¹ sätestatut, välja arvatud juhul, kui pakkumusi ja tehinguid tehakse kliendi nimel või arvel.
(3) Korraldaja teavitab inspektsiooni vähemalt üks kord aastas ja inspektsiooni nõudmisel turul osalejatest.
Korraldaja võimaldab teise lepinguriigi investeerimisühingul ja krediidiasutusel osaleda turul otse, kui investeerimisühing või krediidiasutus on Eestis asutanud filiaali, või turu asukohas kohal olemata (edaspidi kaugliige), välja arvatud juhul, kui kohalolek turul tehingute tegemiseks on vajalik turu kauplemistingimustest ja süsteemidest tulenevalt. Kaugliikmele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.
§ 134². Eesti turule juurdepääs teises lepinguriigis
(1) Teises lepinguriigis Eesti turule juurdepääsu võimaldamist kavandav korraldaja esitab inspektsioonile lepinguriigi nime, kus juurdepääsu võimaldada kavatsetakse ja olemasolul turul osalejate ja kaugliikmete andmed.
(2) Kui korraldaja kavatseb võimaldada Eesti turule juurdepääsu teises lepinguriigis, teeb inspektsioon otsuse nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise kohta ning teavitab sellest vastavat lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest arvates. Otsuse teabe edastamise kohta teeb inspektsioon viivitamata korraldajale teatavaks.
(3) Korraldaja võib alustada oma tegevust teises lepinguriigis vastavalt selle lepinguriigi õigusaktides sätestatule.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse taotluse alusel esitab inspektsioon mõistliku aja jooksul nimetatud järelevalveasutusele Eestis asutatud turul osalejate ja kaugliikmete andmed.
(1) Lepinguriigis registreeritud korraldaja võib Eestis võimaldada juurdepääsu enda korraldatavale turule pärast oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse teavitamist.
(2) Inspektsioon võib lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele esitada taotluse Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi korraldaja korraldatava turu liikmete ja osaliste andmete saamiseks.
(3) Inspektsioonil on õigus teatada lepinguriigi korraldaja poolt Eestis toime pandud õigusrikkumisest selle korraldaja üle järelevalve teostajale.
(1) Korraldaja sõlmib kirjaliku kokkuleppe iga turul turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga ja kontrollib selle täitmist.
(2) Kui see on asjakohane turu kauplemise laadi ja ulatuse puhul, rakendab korraldaja tegevuskava piisava hulga investeerimisühingutega sellise kokkuleppe sõlmimiseks, mis eeldab investeerimisühingult siduvate ja konkurentsivõimeliste hinnapakkumuste tegemist turul korrapärase ja prognoositava likviidsuse tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kokkuleppes määratakse kindlaks investeerimisühingu kohustused likviidsuse pakkumisel ning selle eest saadavad soodustused kas tagasimaksena või muul viisil ja lõikes 2 nimetatud juhul investeerimisühingu mis tahes muud õigused.
(4) Korraldaja teavitab turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga kokkuleppe sõlmimisest inspektsiooni ja esitab nõudmisel kogu lisateabe, mis on inspektsioonile vajalik, et kontrollida, kas korraldaja järgib käesolevas paragrahvis sätestatut.
(1) Turul kaubeldava väärtpaberi emitent on kohustatud täitma käesoleva seaduse § 134 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui turul kaubeldakse väärtpaberiga selle emitendi nõusolekuta.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
§ 135¹. Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ja aruannete auditeerimine
(1) Kehtetu
(2) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitor ning emitent on kohustatud maandama piisavalt huvide konflikti, enesekontrolliriski ning muud riskid audiitori sõltumatusele.
(3) Turul kaubeldava väärtpaberi emitendi audiitoriks võib nimetada selle emitendi auditeerimiseks sõltumatu, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse audiitori.
(4) Turul kaubeldava väärtpaberi Eesti emitendi asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel turul kaubeldava väärtpaberi emitendi uue audiitori, kui audiitor inspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele.
(5) Isikud, kellele kuulub vähemalt viis protsenti turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osa- või aktsiakapitalist või sellega esindatud hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 329¹ sätestatud korras.
(1) Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi (edaspidi aktsiaemitent) juhatuse liikmete (edaspidi käesolevas paragrahvis ja §-s 135³ juhid) tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad olema selged ja läbipaistvad ning lähtuma äriühingu pikaajalistest eesmärkidest, arvestades seejuures aktsiaemitendi majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve.
(2) Tasustamise põhimõtetes tuleb määrata ka juhtide aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega, mis on seotud aktsiaemitendi aktsia omandamisega, tasustamise alused ja ka minimaalne periood, mille jooksul ei või eelnimetatud õigust teostada või kasutada.
(3) Aktsiaemitendi nõukogu kinnitab aktsiaemitendi juhtide tasustamise põhimõtted ja teostab nende järgimise üle järelevalvet.
(4) Aktsiaemitendi juhtidele majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.
(5) Aktsiaemitendi juhtidele tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhi ülesannetega;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.
(6) Aktsiaemitent peab kehtestama juhtide tasustamise põhimõtete kontrollimise protseduuri.
(7) Aktsiaemitendi juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha aktsiaemitendi õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Aktsiaemitent võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) aktsiaemitendi üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) aktsiaemitendi juhid ei täida tulemuskriteeriume või
3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.
(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati aktsiaemitendi juhile tulemustasu maksmine.
(9) Aktsiaemitent peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhtide tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta;
3) tasustamise põhimõtete väljatöötamisel huvide konflikti ennetamise või maandamise meetmed;
4) tasustamise põhimõtete muutmisel üldkoosolekul aktsionäride esitatud ettepanekute läbivaatamise ja arvestamise kord;
5) tasustamise põhimõtete muutmisel viimaste oluliste muudatuste selgitused;
6) tasustamise põhimõtete üldkoosolekul hääletusele panemise kuupäev ja hääletustulemus.
(10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
(11) Üldkoosolek hääletab tasustamise põhimõtete üle vähemalt üks kord iga nelja aasta jooksul. Tasustamise põhimõtete olulised muudatused tuleb esitada iga kord üldkoosolekule hääletamiseks. Üldkoosoleku otsus tasustamise põhimõtete heakskiitmise kohta on nõukogule soovituslik, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasustamise põhimõtted loetakse heakskiidetuks, kui nende poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(12) Tasustamise põhimõtetest võib teha erandeid, kui see on vajalik aktsiaemitendi pikaajaliste huvide ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Erandite tegemine on lubatud vaid juhul, kui tasustamise põhimõtetes on täpsustatud, milliseid erandeid on lubatud teha.
(1) Aktsiaemitent on kohustatud avalikustama oma veebilehel tasustamisaruande viimase majandusaasta kohta ning tagama selle avalikult kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul. Tasustamisaruanne võib olla avalikult kättesaadav üle kümne aasta, kui see ei sisalda juhtide isikuandmeid.
(2) Tasustamisaruandes antakse terviklik ja selge ülevaade juhtidele tasustamise põhimõtete kohaselt makstud tasu kohta.
(3) Tasustamisaruandes esitatakse iga juhi kohta järgmine teave:
1) tasu kogusumma, tuues eraldi välja põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu;
2) selgitus tasu kogusumma vastavuse kohta tasustamise põhimõtetele, näiteks kuidas see aitab kaasa aktsiaemitendi pikaajalistele tulemustele;
3) teave selle kohta, kuidas on kohaldatud tulemuslikkuse kriteeriume;
4) juhi tasu, äriühingu tulemuslikkuse ja äriühingu töötajate täistööaja keskmise tasu iga-aastane muutus vähemalt viie viimase majandusaasta jooksul, mis on esitatud võrdlemist võimaldaval viisil;
5) tasu mis tahes ettevõtjalt, kes kuulub samasse kontserni;
6) antud või pakutud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja täitmispäev, ning nende mis tahes muudatused;
7) ülevaade muutuvtasu tagasinõudmise võimaluse kasutamise kohta;
8) ülevaade tasustamise põhimõtetest tehtud erandite kohta, sealhulgas erakorraliste asjaolude ja tehtud erandite kirjeldus.
(4) Tasustamisaruandes ei kajastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 9 lõikes 1 nimetatud isikuandmeid.
(5) Tasustamisaruanne esitatakse hääletamiseks üldkoosolekule majandusaasta aruande lisana. Aktsionäridel on õigus üldkoosolekul nõuda hääletust selle üle, kas juhtide tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega. Tasustamisaruandes peab selgitama, kuidas on eelneva üldkoosoleku hääletustulemust arvestatud, kui aktsionärid on nõudnud üldkoosolekul hääletust selle üle, kas juhtide tegelik tasustamine on kooskõlas tasustamise põhimõtetega.
(6) Tasustamisaruandele seatud nõuete täitmist kontrollib vandeaudiitor.
§ 135⁴. Seotud isiku olulise tehingu avalikustamine ja heakskiitmine
(1) Aktsiaemitent avalikustab seotud isikuga seotud olulise tehingu ja selle olulised andmed hiljemalt tehingu sõlmimise ajal. Tehingu olulised andmed on vähemalt tehingu sõlmimise kuupäev, tehingu väärtus, seotud isiku nimi ja tema seos aktsiaemitendiga. Lisaks avaldatakse teave, mis on vajalik, et hinnata, kas tehing vastab aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride huvidele ning kas tehing on nende seisukohast õiglane ja mõistlik.
(2) Aktsiaemitendi tehing on oluline, kui tehingu rahaline väärtus moodustab aktsiaemitendi viimases auditeeritud bilansis kajastatud konsolideeritud omakapitalist vähemalt 10 protsenti. Aktsiaemitendi üldkoosolek võib kinnitada olulise tehingu muud kriteeriumid, võttes arvesse tehinguga kaasnevat riski, tehingu mõju aktsiaemitendile ja tema aktsionäridele, kes ei ole seotud isikud.
(3) Aktsiaemitent avalikustab seotud isiku ja aktsiaemitendi tütarettevõtja vahelised olulised tehingud. Nimetatud tehinguid ei pea avalikustama, kui need on tehtud turutingimustel aktsiaemitendi igapäevase majandustegevuse käigus või kui nõukogu on veendunud, et tehingud vastavad aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride huvidele ning on nende seisukohast õiglased ja mõistlikud.
(4) Kui sama seotud osapoole tehingud eraldiseisvalt ei ole olulised, aga majandusaasta jooksul tehtud mitu tehingut koondatuna muutuvad oluliseks majandusaasta jooksul, kohaldatakse nendele tehingutele käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid.
(5) Seotud isikuga seotud olulise tehingu kiidab heaks aktsiaemitendi nõukogu. Aktsiaemitendi nõukogu peab enne heakskiitmist veenduma, et tehing vastab aktsiaemitendi ja seotud osapoolteks mitte olevate aktsionäride, sealhulgas nende aktsionäride huvidele, kes ei oma aktsiaemitendis olulist osalust, ning et tehing on nende seisukohast õiglane ja mõistlik. Tehingu heakskiitmise otsustamisest ei võta osa nõukogu liige, kes on olulise tehinguga seotud isik.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata tehingule, mis tehakse turutingimustel aktsiaemitendi igapäevase majandustegevuse raames. Aktsiaemitendi nõukogu kehtestab selliste tehingute nõuetele vastavuse hindamiseks eraldi korra. Seotud isik tehingu hindamises ei osale.
(7) Aktsiaemitendi üldkoosolek võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järgmistele tehingutele ning hüvedele:
1) aktsiaemitendi ja tema tütarettevõtja vaheline tehing, kui tütarettevõtja kuulub täielikult aktsiaemitendile;
2) selgelt määratletud tehing, mille peab olema heaks kiitnud üldkoosolek;
3) aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse liikmetele ning tegevjuhtkonnale makstud või makstav tasu või muu saadud või saadav hüve või soodustus;
4) tehing, mida pakutakse kõikidele aktsionäridele samadel tingimustel ning mille puhul on tagatud kõikide aktsionäride võrdne kohtlemine ja aktsiaemitendi huvide kaitse.
(1) Käesolevat jagu kohaldatakse Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi suhtes, kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul (edaspidi käesolevas jaos aktsiaemitent).
(2) Käesolevat jagu ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot.
§ 135⁶. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid
(1) Aktsiaemitendi üldkoosolek seab ja aktsiaemitent peab saavutama ühe järgmistest eesmärkidest:
1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;
2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33 protsenti.
(2) Kui aktsiaemitendile ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab üldkoosolek seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi juhatuse soolise tasakaalu parandamiseks.
(3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmete arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja juhatuse liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest. Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel lähtutakse arvulistest eesmärkidest, mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites”.
(1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 135⁶ lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta juhtorganite liikmete kandidaatide valimise korda järgmiste vahenditega:
1) kehtestab enne valimist mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid valimise vältel, sealhulgas vaba ametikoha teate koostamisel, eelvaliku tegemisel ning kandidaatide loetelu ja valikukogumi koostamisel;
2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu.
(2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikme kandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost kandidaati.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus olev otsus on tühine, välja arvatud juhul, kui suurema õigusliku kaaluga põhjus, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise käigus ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutab tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks.
(4) Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist nõukogu liikmete kohta teavitab aktsiaemitent üldkoosolekut käesoleva seaduse §-dest 135⁶ ja 135⁷ tulenevatest kohustustest ning §-dest 237⁹¹ ja 237⁹² tulenevast vastutusest.
(5) Aktsiaemitent annab isikule, keda kaaluti juhtorgani liikme kandidaadiks, tema kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmise teabe:
1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti;
2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlev hinnang;
3) asjakohasel juhul konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost.
(1) Kohtu poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel saab eeldada, et ta on teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikmeks, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 135⁷ lõikest 2 tulenevat kohustust.
(2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, tõendab menetluses, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 135⁷ lõikest 2 tulenevat kohustust.
§ 135⁹. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus
(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe:
1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis juhtorganite kaupa;
2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 135⁶ lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade vahenditest, mida on kasutatud selle saavutamiseks;
3) asjakohasel juhul ülevaade vahenditest, mida on kasutatud käesoleva seaduse § 135⁶ lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks.
(2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 135⁶ lõikes 1 ega asjakohasel juhul lõikes 2 seatud eesmärke, lisab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja kirjeldab põhjalikult vahendeid, mida ta on nimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutanud või kavatseb kasutada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Eelnimetatud lõigetes nimetatud teave lisatakse ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76). Kui aktsiaemitent esitab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase teabe Finantsinspektsioonile vastavalt käesolevas seaduses korraldatud teabe kohta sätestatud nõuetele, loetakse käesoleva lõike kohane kohustus täidetuks.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave muutub, teavitab aktsiaemitent sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ajakohastab teabe oma veebilehel.
(5) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja ja lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 135⁶ lõike 1 kohaselt valitud eesmärki või mitte.
(1) Korraldajal on õigus peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine turul:
1) kui emitent või kauplemise taotleja on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust;
2) kui kaubeldav väärtpaber ei vasta reglemendi nõuetele;
3) investorite huvide kaitseks;
4) turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muul reglemendis sätestatud alusel.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab või lõpetab korraldaja tehingute tegemise ka väärtpaberiga seotud või sellele viitavate, käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega, kui see on vajalik väärtpaberiga tehingute tegemise peatamise või lõpetamise eesmärgi saavutamiseks.
(1²) Kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega, sealhulgas teise lepinguriigi järelevalveasutuse nõudel, nõuab inspektsioon väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist ka muus kauplemiskohas ning süsteemse täitja poolt, kelle üle inspektsioon teostab järelevalvet.
(2) Kehtetu
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1¹, 1² ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberiga tehingute tegemise peatamine või lõpetamine ei tohi põhjustada olulist kahju investori huvidele ega ohustada turu korrapärast toimimist.
(4) Korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1¹ ja 2 nimetatud peatamisest või lõpetamisest või selle tühistamisest ja avalikustab nende kohta teabe oma veebilehel.
(5) Investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks on inspektsioonil õigus teha korraldajale ettekirjutus või kiiret reageerimist nõudvatel juhtudel anda korraldajale korraldus:
1) väärtpaberitega tehingute tegemise peatamiseks turul kuni 10 järjestikuseks päevaks iga kord, kui on rikutud või on alust arvata, et rikutakse käesolevas seaduses kauplemisele või korraldatud teabe edastamisele või avalikustamisele sätestatud nõudeid;
2) väärtpaberitega tehingute tegemise lõpetamiseks turul;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud peatamise või lõpetamise otsuse muutmiseks.
(6) Inspektsioonil on õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist, kui see on vajalik Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks, sealhulgas juhul, kui inspektsioon saab lõikes 4 nimetatud teabe või kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega ning kui ei esine lõikes 5 nimetatud asjaolusid.
(7) Kui inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1², 5 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberi ja lõikes 1¹ nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamise või lõpetamise ettekirjutuse või esitab korralduse või jätab selle esitamata või tühistab ettekirjutuse, teavitab ta selles lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning avalikustab vastava teabe oma veebilehel.
(1) Korraldajal on õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda väärtpaberiturul valitsevate äärmuslike olude või väärtpaberi lühiajalise olulise hinnamuutuse korral kas korraldaja korraldataval turul või muul turul ja erakorralisel juhul tühistada, muuta või korrigeerida selle väärtpaberiga tehtud tehinguid.
(2) Korraldaja määrab kauplemise ajutise peatamise või piiramise parameetrid erinevate varaklasside ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste olemust arvesse võttes ja tagab, et sellised tingimused on piisavad, et vältida ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.
(3) Kui turg on ühes või mitmes lepinguriigis komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/570, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad likviidsuse poolest olulise turu kindlaksmääramist seoses kauplemise ajutisest peatamisest teavitamisega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 124–125), artikli 1 tähenduses oluline selle väärtpaberi likviidsusele, mille kauplemise korraldaja peatab, rakendab korraldaja vajalikke süsteeme ja korda inspektsiooni ja iga teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks, et teistes kauplemiskohtades oleks võimalik selle väärtpaberiga kauplemine peatada, kuni korraldaja taastab selle väärtpaberiga kauplemise.
(4) Korraldaja esitab kauplemise peatamise parameetrid ja nende olulised muudatused terviklikul ja võrreldaval viisil inspektsioonile. Inspektsioon edastab korraldajalt saadud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(5) Korraldaja avalikustab oma veebilehel teabe asjaolude kohta, mille korral tuleb kauplemine peatada või seda piirata, ja põhimõtete kohta, mille alusel määratakse kindlaks selleks kasutatavad peamised tehnilised parameetrid.
(6) Kui korraldaja ei peata ega piira kauplemist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hoolimata sellest, et väärtpaberi või selle väärtpaberiga seotud väärtpaberite oluline hinnamuutus on põhjustanud korratud kauplemistingimused ühel või mitmel turul, on inspektsioonil õigus võtta turgude korra- või õiguspärase toimimise taastamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas rakendada käesoleva seaduse § 235 punktides 7¹, 7⁹ ja 7¹⁰ sätestatud õigusi.
(1) Korraldaja kehtestab aktsiatele, hoidmistunnistustele, kaubeldavatele investeerimisfondidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27 nimetatud ja muudele sellesarnastele väärtpaberitele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/588, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasammude korda käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 411–416), hinnasammu, mis väljendab väärtpaberi likviidsust eri turgudel ja väärtpaberi keskmist ostu- ja müügipakkumuste vahemikku.
(1¹) Hinnasammude kohaldamine ei tohi takistada sobitada turul suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.
(2) Korraldaja kohandab iga väärtpaberi hinnasammu, arvestades vajadusega võimaldada mõistlikult stabiilseid hindu, seejuures liigselt piiramata ostu- ja müügipakkumuste vahemiku edasist vähenemist.
(2¹) Aktsiate suhtes, millel on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda väljastatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (edaspidi ISIN-kood), või aktsiate suhtes, millel on Euroopa Majanduspiirkonna ISIN-kood ja millega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohas kohalikus vääringus või Euroopa Majanduspiirkonna välises vääringus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 punktis a, ning mille likviidsuse seisukohast kõige kohasemaks turuks olev kauplemiskoht asub kolmandas riigis, võib korraldaja kohaldada sama hinnasammu, mida kohaldatakse selles kolmanda riigi kauplemiskohas.
(3) Kaubeldava investeerimisfondina käsitatakse investeerimisfondi, mille vähemalt ühte liiki osaku või aktsiaga kaubeldakse kogu päeva jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes rakendab meetmeid, et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende puhasväärtusest, ja kui see on asjakohane, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest.
(1) Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud tehingud.
(2) Korraldaja registreerib vähemalt tehingu tegemise aja, tehingu teinud turul osaleja andmed, tehingu esemeks olnud väärtpaberid, nende arvu, nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse ja hinna.
(3) Korraldaja säilitab registrisse kantud andmeid vähemalt viis aastat nende registreerimisest arvates.
(4) Kehtetu
(1) Korraldajal on õigus turu õigus- ja korrapäraseks toimimiseks vabalt valida Eesti või teise lepinguriigi väärtpaberiarveldussüsteem juhul, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusele.
(2) Turul osalejal on õigus valida arveldussüsteem turul väärtpaberitega tehtud tehingute arveldamiseks, kui:
1) turu ja soovitava arveldussüsteemi vahel on piisav õiguslik, tehniline ja organisatsiooniline side, mis võimaldab turul tehingute võimalikult kiiret, ohutut ja tõrgeteta tegemist;
2) inspektsioon on andnud nõusoleku turu arveldussüsteemist erineva süsteemi kasutamiseks.
(3) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud nõusoleku, kui talle esitatud tõendite alusel on kõrvaldatud kõik inspektsiooni kahtlused, et arveldussüsteemi kasutamine kahjustab või võib kahjustada turu õigus- ja korrapärast toimimist.
(1) Kui korraldaja on võtnud kohustuse tagada turul tehtud tehingute täitmine, peab ta moodustama garantiifondi või sõlmima vastava garantii- või kindlustuslepingu.
(2) Garantiifond on krediidiasutustes või Eesti Pangas pangakontol olev või väärtpaberitesse investeeritud rahasumma, mida peamiselt kasutatakse või mis võimaldab seda kasutada väärtpaberitega turul tehtavate tehingute täitmise tagamiseks.
(3) Garantiifondi valitseb korraldaja.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026030&id=618129 kehtestab oma määrusega nõuded garantiifondi moodustamisele, selle suurusele ning kasutamisele.