§ 117. Riskide hajutamine teiste fondide aktsiatesse või osakutesse investeerimisel
(1) Ühe fondi aktsiate või osakute väärtus ei või moodustada rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(2) Teiste selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mis ei ole eurofondid, võib investeerida kokku kuni 30 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(3) Eurofondi arvel ei või omandada ega omada selle eurofondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid ega osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalaskmistasu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.
(1) Ühegi eurofondi ega fondivalitseja valitsetavate kõigi lepinguliste eurofondide arvel kokku ei või omandada ega omada hääleõigusega aktsiate või muude samaväärsete õiguste kaudu olulist osalust üheski isikus.
(2) Ühe eurofondi arvel ei või omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
1) kümme protsenti hääleõiguseta aktsiatest või muudest samaväärsetest õigustest;
2) kümme protsenti tema emiteeritud võlakirjadest;
3) kümme protsenti tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
4) 25 protsenti teise fondi osakutest või aktsiatest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud piiranguid ei pea võlakirjade, rahaturuinstrumentide või teiste fondi osakute või aktsiate omandamise hetkel järgima, kui eelnimetatud instrumentide emiteerimise hetkel ei ole võimalik nende bruto- või netoväärtust leida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
1) lepinguriigi või tema kohaliku omavalitsuse üksuse emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
2) kolmanda riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
3) rahvusvahelise organisatsiooni, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik, emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
4) kolmandas riigis registreeritud äriühingu aktsiatesse investeerimisel, kui eelnimetatud isik investeerib omakorda oma vara peamiselt selles riigis registreeritud emitentide väärtpaberitesse ja kui vastavalt selle riigi õigusaktidele on see ainuke viis selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;
5) aktsiaseltsifondist eurofondi poolt tütarettevõtjate omandamisel ega omamisel, kui nende tütarettevõtjate ainukeseks tegevusalaks on seoses aktsiate tagasivõtmisega fondi aktsionäride nõudmisel valitsemis-, nõustamis- või fondi pakkumise teenuste osutamine selles riigis, kus tütarettevõtja on asutatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui vastavas kolmandas riigis registreeritud äriühing järgib oma vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ning käesoleva seaduse §-des 115 ja 117 sätestatut, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud tingimusi.
(1) Eurofondi arvel võib võtta lühiajalise tähtajaga laenu kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(2) Aktsiaseltsifondist eurofondi arvel võib lisaks võtta laenu kinnisvara omandamiseks kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui nimetatud kinnisvara on mõeldud üksnes fondi igapäevaseks äritegevuseks.
(3) Eurofondi arvel ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi võtta kokku rohkem kui 15 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(4) Eurofondi arvel ei või anda laenu ega võtta käendamise või muu tagamisega seotud kolmandate isikute kohustusi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista selliste väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ega muu finantsvara omandamist, mille eest ei ole täielikult tasutud.
(5) Eurofondi arvel ei või teha väärtpaberite ega muu finantsvaraga seotud võõrandamis- ega laenutehinguid, kui vastava kohustuse täitmine ei ole samas ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberite või muu finantsvaraga või kui väärtpaberid ega muu finantsvara ei kuulunud võõrandamislepingu sõlmimise ajal fondi varasse.
§ 120. Muu avaliku fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded
(1) Muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega pensionifond (edaspidi muu avalik fond), vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi suhtes sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Muu avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
1) kinnisasjadesse;
2) väärismetallidesse ja neid esindavatesse sertifikaatidesse.
(3) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20 protsenti fondi vara väärtusest.
(4) Ühe kinnisasja väärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 30 protsenti fondi vara väärtusest.
(5) Muu avaliku fondi vara võib käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(6) Muu avaliku fondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui selle fondi vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse. Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti muu avaliku fondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.
(7) Muu avaliku fondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(8) Muu avaliku fondi tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada fondi vara puhasväärtust rohkem kui kaks korda.
(9) Muule avalikule fondile, mille osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused ja investeerimispoliitika vastab käesoleva seaduse § 286 lõikes 4 sätestatule, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 115–117 ja käesolevas paragrahvis sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid 24 kuu jooksul pärast fondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist.
§ 120¹. Muu avaliku kinnise fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded
(1) Kui muu avalik fond on kinnine fond (edaspidi muu avalik kinnine fond), ei kohaldata selle vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele käesolevas peatükis eurofondide suhtes ega käesoleva seaduse §-s 120 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Muu avaliku kinnise fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 nimetatud varasse, arvestades § 120 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid lõikes 9 sätestatud erisusega.
(3) Muu avalik kinnine fond võib investeerida kogu oma vara teistesse fondidesse, kui nende fondide vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringuid piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse.
§ 121. Üldnõuded pensionifondi vara valitsemisele ja investeerimisele
(1) Pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Pensionifondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) väärismetallidesse ja neid või toormeid esindavatesse sertifikaatidesse;
3) väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore;
4) kinnisasjadesse.
(2¹) Lisaks lõikes 2 nimetatule võib pensionifondi arvel kokku kuni kümne protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest anda laenu isikutele, kelle emiteeritud võlakirjadesse on pensionifondil lubatud investeerida. Pensionifondi poolt laenu andmisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud väärtpaberitesse investeerimise piiranguid.
(2²) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud piiranguid ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel.
(3¹) Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel.
(4) Käesolevas seaduses pensionifondide vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele varaga tehtavatele tehingutele ette nähtud nõuete rakendamisel ei loeta pensionifondi valitsejale kuuluvaks tema valitsetavate pensioni- või teiste investeerimisfondide omatavaid osalusi teistes isikutes või neist tulenevaid hääleõigusi ning sellist isikut ei loeta pensionifondi valitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaks.
(5) Pensionifond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik, samuti mittetulundusühingu või tulundusühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fondile kuulub korteriomand. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka välisriigi õiguse kohaselt asutatud samaväärsete isikute või varakogumite osanikuks, liikmeks või asutajaks olemisele.
(6) Nõudeid pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 123. Investeerimine väärismetallidesse ja toormesse
Pensionifondi vara võib väärismetallidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore, ning väärismetalle ja toormeid esindavatesse sertifikaatidesse paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest.
§ 124. Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine ja võtmine
(1) Pensionifondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning vara arvel anda § 121 lõikes 2¹ nimetatud laenu kokku kuni 50 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringute suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimust.
(2) Tööandja pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses tööandja pensionifondi vara väärtusest ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui kümme protsenti tööandja pensionifondi vara väärtusest.
(3) Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest. Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust.
(4) Käesoleva seaduse § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui kohustuste võtmine toimub pensionifondi või tema kontrollitava äriühingu arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või laenu tagamise eesmärgil.
(1) Kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 116 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 53 sätestatule kindlat indeksit, võib ühe sellise fondi osakute või aktsiate väärtus moodustada kuni 30 protsenti pensionifondi vara väärtusest.
(2) Pensionifondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 109 ja § 117 lõikes 2 sätestatut.
(3) Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel. Eelnimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei käsitata väärtpaberina käesoleva peatüki tähenduses. Fond, mille osakud või aktsiad on võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, loetakse §-s 114 sätestatud nõuetele vastavaks.
(4) Kui kohustusliku pensionifondi vara investeeritakse sellise fondi, mis ei ole eurofond, osakutesse või aktsiatesse, mille investeerimiseesmärkide saavutamiseks kasutatakse peamiselt tuletistehinguid, eelkõige vahetuslepinguid, kohaldatakse käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatut. Käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 tuletisinstrumentide kohta sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud investeeringute suhtes.
§ 127. Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud
(1) Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, välja arvatud valuuta-, intressi-, turu- või muude pensionifondi varaga seotud riskide maandamiseks tehtud tehingud.
(2) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25 protsenti konservatiivse pensionifondi varast. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone.
(1) Kehtetu
(2) Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada kümmet protsenti pensionifondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui pensionifondi vara investeeritakse kinnisasjadesse teise fondi või äriühingu kaudu.
(3) Kinnisasjade, kinnisasjadesse investeeriva teise fondi või muu äriühingu osakute ja aktsiate ja muude väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70 protsenti vabatahtliku ning rohkem kui 40 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt kinnisvara hinnast või selle muutusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
§ 129. Nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel
(1) Konservatiivse pensionifondina käsitatakse pensionifondi, mille varast investeeritakse tingimuste või prospekti kohaselt kokku vähemalt 80 protsenti:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) võlakirjadesse ja muudesse samaväärsetesse võlakohustustesse (edaspidi käesolevas paragrahvis võlakirjad);
3) rahaturuinstrumentidesse, kui need on võetud reguleeritud turul kauplemisele;
4) selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt krediidiasutuste hoiustesse või võlakirjadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tuletisinstrumentidesse vastavalt käesoleva lõike punktis 5 sätestatule või rahaturuinstrumentidesse;
5) tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud vara või võlakirja- või muud finantsindeksid, intressimäärad, valuuta või valuutakursid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt eelnimetatust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võlakirjadena käsitatakse üksnes võlakirju:
1) millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31) alusel registreeritud reitinguagentuur (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu;
2) mille emitendile on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel krediidireiting puudub;
3) mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel ja nende emitendil krediidireiting puudub;
4) mille on taganud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omav lepinguriik või OECD liikmesriik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud fondi puhul tuleb arvesse võtta fondi tingimusi ja põhikirja või muud vastavat dokumenti ning hinnata piisava regulaarsusega, kui palju nimetatud fondi vara reaalselt nõuetele vastavatesse krediidiasutuste hoiustesse, võlakirjadesse, tuletisinstrumentidesse või rahaturuinstrumentidesse investeeritakse.
(3¹) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast.
(3²) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 89¹ lõikes 2 nimetatud investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud.
(3³) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast.
(3⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 3¹ esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse.
(4) Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle antud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab, ning põhimõtted, kuidas arvestatakse reitinguagentuuride antud erinevaid krediidireitinguid.
(5) Kehtetu
(6) Nõudeid konservatiivse pensionifondi vara investeerimisele, sealhulgas millise krediidireitinguga võlakirjadesse või krediidiasutuste hoiustesse võib fondi vara investeerida, võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 130. Huvide konflikti maandamine ja vältimine teistesse fondidesse investeerimisel
(1) Pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada kümmet protsenti kohustusliku pensionifondi ja 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara väärtusest.
(2) Kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada 50 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 117 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused.
(3) Kui kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi arvel omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi valitsejale muu tasu maksmine, tuleb vastav summa kanda kohustuslikku pensionifondi.
(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakuid või aktsiaid rohkem kui 20 protsendi ulatuses selle fondi varast.
(5) Kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi arvel omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatule ei võta fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.
(6) Kohustusliku pensionifondi arvel võib omandada kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide ja fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avalikud või mis on kinnised, aktsiaid või osakuid kokku kuni kümne protsendi ulatuses kohustusliku pensionifondi varast.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui fondivalitsejale on antud õigus valitseda või investeerida teise fondivalitseja fondi vara fondi valitsemise ülesannete edasiandmise korras.
§ 131. Täiendavad nõuded huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks
(1) Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu välja lastud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus kokku ei või ületada viit protsenti selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi vara väärtusest.
(2) Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada või omada osalust äriühingus, kus kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, ega omandada või omada osalust äriühingus, kes omab kohustuslikku pensionifondi valitsevas fondivalitsejas olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingute välja lastud väärtpabereid või rahaturuinstrumente. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud instrumentidesse, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele, on lubatud kohustusliku pensionifondi arvel investeerida käesoleva seaduse § 118 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.
(3) Pensionifondi arvel võib niisuguste väärtpaberite või rahaturuinstrumentide, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muu äriühing, emissiooni mahust märkida nimetatud väärtpabereid ja rahaturuinstrumente kokku kuni 25 protsendi ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
1) väärtpaberil või rahaturuinstrumendil või nende emitendil on investeerimisjärgu krediidireiting;
2) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on riik või riigi enamusosalusega äriühing;
3) väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on investeerimisfond, mida valitseb fondivalitseja tegevusluba omav äriühing;
4) väärtpaberit või rahaturuinstrumenti pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusakti tähenduses või see on võetud kauplemisele eelnimetatud riigis korraldatavas kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses;
5) väärtpaberi emitendiks on avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse või jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegelev äriühing.
(5) Pensionifondi arvel tehtava tuletistehingu vastaspooleks ei või olla:
1) osakuomanik;
2) isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.
§ 132. Investeerimis- ja käsutuspiirangute ning riskide hajutamise erisuse kohaldamine pensionifondile
(1) Käesoleva seaduse § 115 lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 1 200 000 eurot.
(2) Kehtetu
(1) Fondi valitsemise üleandmisel annab üks fondivalitseja teisele fondivalitsejale üle fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused.
(2) Fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmivad fondi valitsemist üle andev ja fondi valitsemist üle võttev fondivalitseja. Aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui käesolevast seadusest või aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(3) Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest.
(4) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse §-des 164−185 sätestatut.
(5) Fondi valitsemise üleandmiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.
(6) Finantsinspektsiooni loa saades avalikustab fondivalitseja teate fondi valitsemise üleandmise kohta viivitamata fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(7) Uuele fondivalitsejale lähevad üle kõik üle antava fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused. Enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest, mis on üleandmise ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleandmist, vastutab fondi valitsemise üle andnud fondivalitseja võlausaldajate ees solidaarselt uue fondivalitsejaga.
(8) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatus jõustub fondi valitsemise üleandmise lepingus ette nähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest, kui vastavalt käesoleva seaduse §-s 38, 41 või 42 sätestatule ei ole fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuse jõustumiseks ette nähtud pikemat tähtaega.
(1) Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja, kes fondi valitsemise üle võtab (edaspidi käesolevas jaos taotleja), hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) taotleja otsus fondi valitsemise ülevõtmise kohta;
2) fondi valitsemise üleandmise leping;
3) käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmise kooskõlastamiseks;
4) fondi depositooriumi arvamus fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
5) hinnang fondi valitsemise ülevõtmise mõju kohta fondivalitsejale ning aastabilansside ja finantsnäitajate prognoosid, sealhulgas tulud ja kulud tegevusalade kaupa, fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise plaan, fondivalitseja valitsetavate fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.
(2) Taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele, fondi valitsemise üleandmisele ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut. Taotluse menetlemisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vastavate nõuete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, kuid hiljemalt üks kuu pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja fondi depositooriumile.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
1) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks kõnealuse fondi fondivalitsejana;
2) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
3) fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
4) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud asjaolud;
5) ilmnevad muud osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve kahjustavad asjaolud.
§ 136. Fondi valitsemise õiguse üleminek depositooriumile
(1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel ja fondi valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, läheb fondi valitsemine üle tema depositooriumile.
(2) Depositoorium ja fondivalitseja avaldavad fondi valitsemise ülemineku kohta viivitamata teate oma veebilehtedel. Kui fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist ei ole fondivalitseja peatanud enne fondi valitsemise üleminekut, peatab depositoorium fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ning avaldab selle kohta teate koos fondi valitsemise ülemineku teatega.
(3) Fondivalitseja on kohustatud pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist ning valitsemisõiguse üleminekut depositooriumile fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle andma depositooriumile.
(4) Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest, fondi tingimustest, põhikirjast, prospektist või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid või aktsiaid välja lasta ega tagasi võtta ja depositoorium ei ole kohustatud fondi vara investeerima.
(5) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast talle fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale või otsustama vastavalt käesoleva seaduse § 184 lõikele 1 fondi ühendamise ühendatava fondina. Finantsinspektsiooni loal võib depositoorium tähtaega fondi valitsemise üleandmise otsustamiseks pikendada kuni kuue kuuni.
(6) Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 134 ja 135 sätestatut. Fondi valitsemise üleandmise ja vastava lepingu sõlmimise kiidavad heaks depositooriumi juhatus ja fondi valitsemist üle võtva fondivalitseja juhatus.
(7) Depositoorium avalikustab teate uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta oma veebilehel.
(8) Kui depositooriumil ei õnnestu fondi valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale, peab ta fondi lõpetama vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule.
§ 137. Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õiguste ja kohustuste üleandmise erisus
Kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste ja prospekti muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 134 lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest.
§ 137¹. Erisused pensionifondi valitsemise õiguse üleandmisel depositooriumile
(1) Kui pensionifondi valitsemine on fondivalitsejalt läinud üle depositooriumile, on depositooriumil erinevalt käesoleva seaduse § 136 lõike 4 teises lauses sätestatust õigus pensionifondi osakuid välja lasta ja tagasi võtta.
(2) Depositooriumil on Finantsinspektsiooni loal õigus pikendada pensionifondi valitsemise fondivalitsejale üleandmise tähtaega kuni 18 kuuni talle pensionifondi valitsemise õiguse üleandmisest arvates.
§ 137². Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise erisused
(1) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 lõikeid 6 ja 8 ning § 135 lõikeid 2–5.
(2) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada osakuomanike huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha valitsemise üleandmisega seotud kulude katmist fondi valitsemist üle andva ega üle võtva fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide osakuomanike arvelt.
(3) Tööandja pensionifondi valitsemist üle andev fondivalitseja teavitab selle pensionifondi osakuomanikke fondi üleandmise tingimustest.
(4) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks on vajalik nõusolek sellesse pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensionifondi osakuomanike enamikult, sealhulgas nende osakuomanike enamikult, kellele tehakse pensionifondist juba väljamakseid.
(5) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa saamiseks tuleb fondivalitsejal, kes fondi valitsemise üle võtab, lisaks käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 sätestatule esitada Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) valitsemist üle andva fondivalitseja ja vastu võtva fondivalitseja ärinimi ja asukoha aadress ning teine lepinguriik, kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja;
2) üle antavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja ärinimi ja asukoha aadress;
3) fondi valitsemise üleandmisega nõusolek üle antavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja osakuomanike enamikult, sealhulgas nende osakuomanike enamikult, kellele tehakse tööandja pensionifondist juba väljamakseid;
4) selle lepinguriigi nimi, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse üle antava tööandja pensionifondi suhtes.
(6) Vastu võtval fondivalitsejal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides menetlemise ajal toimunud muudatustest viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(7) Kui vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, on fondi valitsemise üleandmiseks erinevalt käesoleva seaduse § 134 lõikes 5 sätestatust vajalik selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei kohaldata loa taotlemisele käesoleva seaduse § 135 lõiget 1.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tööandja pensionifondi üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab talle viivitamata käesoleva seaduse § 135 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ja dokumendid.
§ 137³. Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise erisused
(1) Finantsinspektsioon teeb otsuse tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates ning toimetab selle fondi valitsemist vastu võtvale fondivalitsejale viivitamata kätte.
(2) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui see on esitatud oluliste puudustega.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
1) loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) üle antava tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või üleandmine võib kahjustada vastu võtva fondivalitseja teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve;
3) tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada valitsemist vastu võtva fondivalitseja finantsseisundit;
4) valitsemist vastu võtva fondivalitseja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või juhtide või töötajate maine, kvalifikatsioon või kogemused ei ole piisavad sellise tööandja pensionifondi valitsemiseks;
5) pärast tööandja pensionifondi valitsemise ülevõtmist ei vasta valitsemist vastu võtva fondivalitseja omavahendid või neile vastav vara käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon fondi valitsemise üleandmise loa üksnes siis, kui selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus nõustub fondi valitsemise üleandmisega. Kahe nädala jooksul tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisest arvates teavitab Finantsinspektsioon sellest valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(5) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle fondi pakkumise teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimustest ühe nädala jooksul valitsemist üle andva fondivalitseja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt nende tingimuste saamisest arvates.
(6) Kui Finantsinspektsioon saab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt teabe tööandja pensionifondi pakkumise tingimuste muudatuste kohta, teavitab ta neist viivitamata valitsemist vastu võtvat fondivalitsejat.
(7) Kui valitsemist vastu võttev fondivalitseja ei ole viie nädala jooksul Finantsinspektsiooni poolt tööandja pensionifondi vara üleandmise loa andmise otsusest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamisest arvates saanud selles lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumise tingimusi, võib ta alustada tööandja pensionifondi pakkumist selles lepinguriigis, arvestades lepinguriigis tööandjapensioni käsitlevates õigusaktides sätestatud nõudeid.
(8) Kui valitsemist üle andev fondivalitseja on Eesti fondivalitseja ja valitsemist vastu võttev fondivalitseja on teise lepinguriigi fondivalitseja, annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks kaheksa nädala jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates.
(9) Finantsinspektsioon võib keelduda tööandja pensionifondi valitsemise üleandmiseks nõusoleku andmisest, kui selle tööandja pensionifondi osakuomanike huvid ei ole piisavalt kaitstud või tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate teiste tööandja pensionifondide osakuomanike huve.
(10) Kui tööandja pensionifondi valitsemise üleandmine toob kaasa selle, et valitsemist vastu võttev teise lepinguriigi fondivalitseja pakub tööandja pensionifondi Eestis, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust tingimustest, millele peab vastama tööandja pensionifondi pakkumine Eestis, nelja nädala jooksul fondivalitsemise üleandmise loa andmise kohta teabe saamisest arvates.
(11) Finantsinspektsioon teavitab teise lepinguriigi, mille tööandja pensionifondi pakutakse Eestis, finantsjärelevalve asutust ka kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tingimuste olulistest muudatustest.
(12) Tööandja pensionifondi valitsemise üleandmisega kaasneva piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 438 ega § 440 lõikeid 4–8.
(13) Finantsinspektsiooni ja teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse erimeelsuse korral tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisel on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuse lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt.
(1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada teise moodustatud või asutatud fondiga (edaspidi ühendav fond).
(2) Fondid võivad ühineda ka selliselt, et moodustavad või asutavad uue fondi.
(3) Lepinguline fond võib ühineda lepingulise fondiga. Samuti võivad lepingulised fondid ühineda selliselt, et moodustatakse uus lepinguline fond. Aktsiaseltsifond võib ühineda aktsiaseltsifondiga. Lisaks võivad aktsiaseltsid ühineda selliselt, et asutatakse uus aktsiaseltsifond.
(4) Eurofondi piiriülesele ühinemisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Fond, mis ei ole eurofond, võib ühineda eurofondiga üksnes ühendatava fondina.
(6) Avalik fond võib ühineda mitteavaliku fondiga üksnes ühendava fondina. Avaliku fondi ühinemisele mitteavaliku fondiga kohaldatakse käesolevas peatükis fondide ühinemise kohta sätestatut.
(6¹) PEPP-ina registreeritud eurofond võib ühineda üksnes teise PEPP-ina registreeritud eurofondiga ja PEPP-ina registreeritud alternatiivfond võib ühineda üksnes teise PEPP-ina registreeritud alternatiivfondiga.
(7) Lepingulise fondi allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või selle allfondiga, arvestades käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.
(8) Käesolevas peatükis nimetatud juhul võib fond ühineda teise lepinguriigi fondiga.
(1) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.
(2) Lepingulise fondi ühinemisel uue fondi moodustamise teel läheb ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.
(3) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast ühendatava fondi osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.
(1) Aktsiaseltsifondi ühinemisele ei kohaldata äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(2) Aktsiaseltsifond võib vastavalt äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 sätestatule ühineda vaid teise aktsiaseltsifondiga.
(3) Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsifond, mis on eurofond, võib piiriülesel ühinemisel ühendada endaga äriühingu, mis on lepinguriigi õiguse alusel asutatud fond, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi sellisele ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriseadustiku § 391 lõigetes 1–5 aktsiaseltsifondi ühinemise viiside kohta sätestatut.
(1) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule või aktsionärile välja selline kogus ühendava fondi osakuid või aktsiaid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule või aktsionärile kuulunud ühendatava fondi osakute või aktsiate puhasväärtusele.
(2) Uue fondi moodustamisel või asutamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatava fondi osakuomanikud. Välja lastud osakute või aktsiate eest tasuvad osakuomanikud või aktsionärid varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.
(3) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud või aktsiad ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud või aktsiad võetakse enne ühinemist tagasi.
(4) Ühendatava fondi osakud või aktsiad tühistatakse ühinemisega.
(5) Kinnise fondi osakute või aktsiate asendussuhte aluseks võetav osakute või aktsiate väärtus võib olla erinev osakute või aktsiate puhasväärtusest järgmistel tingimustel:
1) asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava osakute või aktsiate väärtuse määramise tingimused otsustatakse ühendatava ja ühendava fondi osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet;
2) ühendava fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või ühendava fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad ühendava fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(6) Ühendava fondi valitseja võib ühendatava fondi valitseja nõusolekul määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses märgitud tingimustel üldkoosoleku otsuses määratud väljalaskehinna vahemikus.
§ 144. Osakute või aktsiate tagasivõtmine ning osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel
(1) Ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist tagasivõtmistasuta. Võimaluse korral on ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel ka õigus vahetada osakud või aktsiad lisatasuta teise sarnase investeerimispoliitikaga fondi osakute või aktsiate vastu, mida valitseb sama fondivalitseja, aktsiaseltsifond või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu. Ühendatava või ühendava fondi osakuomanikel või aktsionäridel ei ole õigust nõuda fondi osakute või aktsiate tagasivõtmist, kui fond on kinnine või kui aktsiaseltsifondi ühinemislepingus on aktsiate tagasivõtmine välistatud ja see on ühinemisotsusega heaks kiidetud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise nõudmise õigus või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele vähemalt 30 kalendripäeva käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.
(3) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise tingimustele võib fondivalitseja või aktsiaseltsifond peatada fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva fondi osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks. Eelmises lauses nimetatud põhjusel võib osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamist nõuda ka Finantsinspektsioon.
(1) Eurofond võib ühineda teise lepinguriigi eurofondiga või teises lepinguriigis asutatava või moodustatava uue eurofondiga (edaspidi eurofondi piiriülene ühinemine).
(2) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava fondina, võivad fondid ühineda käesolevas seaduses sätestatud viisil.
(3) Kui eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.
(1) Fondi ühinemiseks peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond taotlema Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).
(2) Ühinemisloa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) ühinemisleping;
2) käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud iga ühineva fondi depositooriumi nõusolek;
3) käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud teave, mis antakse iga ühineva fondi osakuomanikele või aktsionäridele (edaspidi käesolevas jaos ühinemise teave);
4) ühinemise mõju hinnang ühendava fondi fondivalitseja finantsseisundile, sealhulgas prognoosid fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise kohta, välja arvatud juhul, kui eurofond ühineb piiriüleselt.
(3) Taotlus tuleb esitada eesti- või ingliskeelsena. Ühinemise teave peab olema eestikeelne või Finantsinspektsiooni nõusolekul ingliskeelne. Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ja dokumente eesti keeles ei esitata, võib Finantsinspektsioon nõuda dokumentide eesti keelde tõlkimist.
(4) Kui ühinemisel osaleb eurofond, tuleb ühinemise teave esitada ka iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendava või ühendatava eurofondi pakkumisest. Eelmises lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles.
(5) Kui fondid ühinevad selliselt, et ühinemisel asutatakse või moodustatakse uus fond või muudetakse fondi tingimusi, põhikirja või prospekti, tuleb ühinemisloa taotlusele lisada taotlus uue fondi moodustamise või asutamise kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 31 sätestatule või taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks Finantsinspektsiooniga vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule või esitada Finantsinspektsioonile prospekti muudatused vastavalt käesoleva seaduse §-s 77 ja vajaduse korral §-s 79 sätestatule. Ühinemisloa taotlusele muu taotluse lisamisel või ühinemisega seoses muu taotluse esitamisel tuleb tagada, et fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused jõustuvad kooskõlas ühinemise jõustumise tähtajaga ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmisest tulenev õigus osakud või aktsiad vajaduse korral tagasi võtta on rakendatav kooskõlas käesoleva seaduse §-st 144 tuleneva õigusega.
(1) Ühinemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud taotlust ning hindab, kas ühinemine vastab ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õiguste kaitse põhimõttele ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning kas ühinemise teave on piisav.
(2) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 146 lõikes 2 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(3) Kui ühinemise teave ei vasta käesoleva seaduse §-des 156–160 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 146 lõikele 2 vastava ühinemisloa taotluse saamisest arvates nõuda ühinemise teabe muutmist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) fondide ühinemise tingimused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) ühinemise teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi pakkumisest lepinguriigis, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid või aktsiaid.
§ 149. Eurofondi piiriülese ühinemise loa erisused
(1) Finantsinspektsioon otsustab eurofondi piiriülesele ühinemisele loa andmise, kui eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Eurofondi piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.
(2) Eurofondi piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava fondi valitseja või ühendatav aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile taotluse. Taotlusele tuleb lisada ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on teise lepinguriigi fond.
(3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule tuleb taotlus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid esitada Finantsinspektsioonile ka ühendava eurofondi lepinguriigi ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada muus keeles.
(4) Finantsinspektsioon edastab taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumentide ärakirjad ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate andmete ja dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse § 147 lõikes 2 sätestatule.
(5) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava fondi valitsejat või ühendatavat aktsiaseltsifondi ja depositooriumi eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, tingimusel et ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud Finantsinspektsiooni 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase ühinemise teabe saamisest, et ühendava fondi ühinemise teave vastab tingimustele. Lisaks teavitab Finantsinspektsioon eurofondi piiriülese ühinemise loa andmise või sellest keeldumise otsusest ühendava, ja kui see on asjakohane, teise lepinguriigi ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Lisaks käesoleva seaduse §-s 148 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda eurofondi piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et ühinemise teave ei vasta eurofondi päritoluriigis kehtestatud nõuetele.
(1) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatus.
(2) Fondi ühinemiseks sõlmib lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond lepingu (edaspidi ühinemisleping). Lepingulise fondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise lepingulise fondiga määratakse kindlaks ühinemise tingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.
(3) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
1) ühinemise viis ja ühinevate fondide liigid;
2) ühinemise põhjendus;
3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ka ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele;
4) ühendatava fondi osakute või aktsiate asendussuhe ja selle arvutamise kuupäeval fondi vara ning kohustuste hindamise kriteeriumid;
5) asendussuhte arvutamise meetod;
6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava fondi arvel;
7) vara üleandmise ja osakute või aktsiate vahetamise kord.
(4) Ühinemislepingus võib ette näha ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele tehtavad ühendava fondi rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada ühte kümnendikku neile asendatud osakute või aktsiate puhasväärtuse summast. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb teha koos ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisega ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele.
(5) Ühinemislepingusse võib märkida muid tingimusi.
(1) Aktsiaseltsifondi ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2) Ühinemisel uue aktsiaseltsifondi asutamisega tuleb ühinemislepingusse märkida uue aktsiaseltsifondi ärinimi ja asukoht ning juhatuse ja nõukogu liikmed. Aktsiaseltsifondi ühinemislepingusse märgitakse aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus ühinemisotsuse tegemise ajal ja märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsina asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.