§ 346. Kohustus tegutseda fondi ja fondi investorite parimates huvides ning nõuded eurofondi investeerimisotsuste täitmisele
(1) Fondivalitseja tagab fondi investorite ühetaolise ja õiglase kohtlemise ning väldib võrdsetel asjaoludel mis tahes investorite grupi huvide eelistamist. Fondivalitseja kehtestab korra ja meetmed, et ennetada kuritarvitusi, mis võivad ohustada või ohustavad väärtpaberituru stabiilsust ja terviklikkust.
(2) Kui erijuhtudel sooduskohtlemine on avaldatud fondi tingimustes või põhikirjas, võib fondi investorite grupi erikohtlemine aset leida. Selline erikohtlemine peab olema mõistlik, õiglane ja põhjendatud ning ei saa olla iseloomuga, mis tooks kaasa üksikule investorile eelisseisundi teiste fondi investorite ees, võimaldades seeläbi varalist kasu saada teiste investorite arvel.
(3) Fondivalitseja kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise kord peab tagama fondi investorite võrdse kohtlemise ja parimates huvides tegutsemise. Fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et fondi vara puhasväärtus on määratud nõuetekohaselt.
(4) Fondivalitseja tagab, et osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise kord välistab selliste meetodite kasutamise, mis võivad ohustada või ohustavad fondi vara puhasväärtuse määramise läbipaistvust või fondi investorite varalisi huve. Selleks tagab fondivalitseja teabe kohese kättesaadavuse fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise korralduste ja tehingute tegemise ning nende nõuetekohasuse kohta, samuti rakendab fondivalitseja asjakohaseid ja vajalikke vastumeetmeid, et ära hoida igasugune fondi osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase puhasväärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste investorite varalisi huve.
(5) Fondivalitseja väldib fondile ja fondi investoritele fondi valitsemisega mitteseotud kulude tekkimist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud fondi investorite varaliste huvide kaitseks sätestatud fondi vara puhasväärtuse läbipaistvuse ja õiglase väärtuse hindamise nõuded kehtivad ka juhul, kui kinnise fondi osakuid või aktsiaid lastakse välja käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel puhasväärsusest erineva hinnaga.
(7) Eurofondi investeerimisotsuste täitmiseks astub eurofondi valitseja eurofondi arvel tehtavate korralduste täitmisel kõik mõistlikud sammud, et korralduste täitmisega oleks saavutatud eurofondi jaoks parim võimalik tulemus. Eurofondi valitseja kehtestab selleks vajalikud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed (edaspidi korralduste täitmise reeglid). Kui eurofondi valitseja valitseb ühingufondi või teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi, on korralduste täitmise reeglite kehtestamiseks vajalik selle eurofondi või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja nõusolek. Eurofondi valitseja rakendab korralduste täitmise reeglid, regulaarselt ajakohastab neid ning teeb need ja nende muudatused investoritele kättesaadavaks. Vajaduse korral tõendab eurofondi valitseja, et eurofondi arvel tehtava korralduse täitmine vastab eurofondi valitseja kehtestatud korralduste täitmise reeglitele.
(8) Eurofondi valitseja peab tagama, et eurofondi vara arvel tehtud korraldus täidetakse kiiresti ja erapooletult. Eurofondi valitseja kehtestab selleks vajalikud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. Eurofondi valitseja tagab arveldamise käigus saadud mis tahes väärtpaberi või raha kandmise õigeaegselt ja korrektselt eurofondi kontole. Eurofondi valitseja ei tohi kuritarvitada täitmist ootavate korraldustega seonduvat teavet ja minimeerib riski, et seda teavet kuritarvitavad tema tegevisikud.
(9) Eurofondi arvel tehtava korralduse kolmandale isikule täitmiseks edastamisel tuleb eurofondi valitsejal tegutseda eurofondi parimates huvides. Eurofondi valitseja võtab kasutusele meetmed, et korralduse täitmiseks edastamisel oleks saavutatud parim võimalik tulemus eurofondi jaoks. Nende meetmete rakendamiseks kehtestab eurofondi valitseja reeglid, millega määratakse eurofondi vara iga liigi puhul isikud, kellele võib korraldused täitmiseks edastada (edaspidi edastamise reeglid). Eurofondi valitseja võib sõlmida korralduse täitmiseks edastamise lepingu, kui see on kooskõlas käesolevas lõikes sätestatuga. Edastamise reeglid tehakse kättesaadavaks eurofondi investoritele. Eurofondi valitseja hindab regulaarselt tema kehtestatud edastamise reeglite ning edastatud korralduse täitmise kvaliteeti ja tõhusust. Eurofondi valitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et eurofondi arvel korralduse täitmiseks edastamine vastab eurofondi valitseja kehtestatud edastamise reeglitele.
(10) Eurofondi valitseja võib täita eurofondi arvel tehtava korralduse koondatuna teise fondi, kliendi või oma arvel tehtava korraldusega üksnes juhul, kui see ei ole eurofondi või kliendi jaoks kahjulik ning kui eurofondi valitseja on kehtestanud korralduste jaotamise reeglid, millega nähakse ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind mõjutavad korralduste jaotamist ning korralduste osalist täitmist. Eurofondi valitseja, kes on koondanud oma arvel tehtavad korraldused ühe või enama eurofondi või kliendi korraldustega, ei tohi jaotada täitmisega seonduvalt saadut eurofondile ega teistele klientidele kahjulikul viisil.
(11) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017005 täpsustab käesoleva paragrahvi lõigetest 7−10 tulenevaid nõudeid määrusega.
(1) Fondivalitsejas peab olema loodud ja toimib piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada fondivalitseja tegevuse vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja vastu võetud otsustele fondivalitseja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel.
(2) Sisekontrolli süsteem peab olema proportsionaalne, loodud, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning tagama riskide kontrolli ja fondivalitseja juhtimise nõuete järgimise.
(3) Sisekontrolli süsteemil on vastavuskontrolli, riskikontrolli ja siseauditi funktsioon (edaspidi võtmefunktsioon).
(4) Fondivalitseja tagab sisekontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.
(1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu vastavuskontrolli funktsiooni ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed vastavuskontrolli teostamiseks.
(2) Fondivalitseja juhatus nimetab vastavuskontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis.
(3) Vastavuskontroll peab tagama, et:
1) regulaarselt kontrollitakse fondivalitseja, selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, fondivalitseja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse fondivalitsejas kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust;
2) fondi valitsemise eest vastutavaid tegevisikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
3) fondivalitseja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid.
(4) Sõltumatu vastavuskontrolli teostamiseks peab fondivalitseja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses fondi valitsemisega (edaspidi tegevuspõhimõtted). Tegevuspõhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet.
(5) Tegevuspõhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.
(6) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.
(7) Vastavuskontrolli teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust.
(8) Vastavuskontrolli teostaja on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.
(1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu siseauditi süsteemi, kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed siseauditi teostamiseks. Siseauditi puudumise korral peab fondivalitseja suutma tõendada, et fondivalitseja siseauditi reeglid ning nende rakendamise kord vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.
(2) Fondivalitseja nõukogu nimetab siseauditi teostamise eest vastutavaks isikuks siseaudiitori, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.
(3) Siseaudiitor peab tagama, et:
1) kehtestatakse siseauditi kava, et hinnata fondivalitseja protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ja tulemuslikkust;
2) fondivalitseja nõukogule esitatakse soovitusi, mis tuginevad siseauditi tulemustele, ja kontrollitakse nende soovituste täitmist;
3) fondivalitseja nõukogule esitatakse regulaarselt aruandeid.
(4) Siseaudiitor on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.
(1) Fondivalitseja peab looma sõltumatu riskikontrolli ning õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed riskikontrolli teostamiseks.
(2) Fondivalitseja juhatus nimetab riskikontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku (edaspidi riskikontrolli juht), kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis.
(3) Riskikontrolli juht tagab, et:
1) rakendatakse riskijuhtimise reegleid ning riskide mõõtmise ja juhtimise korda;
2) rakendatakse iga valitsetava fondi riskipiiranguid ja riskijuhtimissüsteeme;
3) fondivalitseja juhatust nõustatakse riskide juhtimisega seotud küsimustes;
4) fondivalitseja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid.
(4) Riskikontrolli juht ja riskikontrolli teostamine peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud fondivalitseja teistest tegevusvaldkondadest, sealhulgas fondi vara investeerimisest, ning riskikontrolli teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustusi ei pea järgima, kui fondivalitseja suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse ja valitsetavate fondide iseloomu, ulatust ja keerukust, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et fondivalitseja riskikontrolli ülesannete täitmiseks on kohaldatud kaitsemeetmeid huvide konflikti vältimiseks ja riskikontrolli teostamine on ka ilma vastavat kohustust täitmata tegelikkuses tulemuslik.
(6) Riskikontrolli juht on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab fondivalitseja õigusrikkumisele või fondi, fondi investorite ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama fondivalitseja juhtidele.
§ 351. Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord
(1) Fondivalitseja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Fondivalitseja rakendab huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida fondi valitsemisel fondivalitseja sisest huvide konflikti, huvide konflikti fondivalitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, fondide ja fondi investorite omavahelisi ning fondi investorite ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju fondi investorite huvidele.
(2) Fondivalitseja huvide konflikti maandamise ja vältimise korraga määratakse:
1) fondivalitseja või tema nimel osutatava iga teenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa fondi investorite huvide kahjustamise olulise riski;
2) meetmed, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks.
(3) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb või võib kaasneda huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on fondi investorite või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav.
(4) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab sisaldama fondivalitsejaga seotud tegevisikute isiklike tehingute tegemise korda ning tagama fondivalitseja valitsetavate fondide investorite huvide kaitse ja sellise tegevuse vältimise, mis ei ole kooskõlas turu õigus- ja korrapärase toimimisega. Kui see on vajalik ja asjakohane, peab huvide konflikti maandamise ja vältimise kord hõlmama:
1) protseduure, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada fondi investorite huve;
2) eraldi kontrolli tegevisikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub fondi nimel tehingute tegemine või fondiga seotud teenuste osutamine, kellel võib tekkida huvide konflikt või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad põhjustada huvide konflikti, sealhulgas fondivalitseja huvidega;
3) meetmeid, mis kõrvaldavad mis tahes seose erinevate tegevustega hõlmatud tegevisikute tasustamise ja nende poolt fondivalitsejale või fondile tekitatud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt, sealhulgas kui sellega seatakse ohtu fondi investeerimispoliitika realiseerumine;
4) protseduure, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, millisel viisil tegevisik fondi valitsemise teenust osutab;
5) protseduure, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate fondide valitsemisteenuste osutamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktidest tulenevate riskide nõuetekohast juhtimist.
(5) Kui huvide konflikti maandamise ja vältimise kord ei taga fondi või fondi investorite huvide kahjustamise riski vältimist, peavad tegevisikud sellest viivitamata teavitama fondivalitseja juhatust ja nõukogu, et tagada fondi ja fondi investorite parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine. Lisaks tuleb fondivalitsejal rakendada alternatiivseid või täiendavaid protseduure ja meetmeid huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks ning avalikustada huvide konflikti üldine laad ja võimaluse korral konflikti allikas. Fondivalitseja teavitab käesolevas lõikes nimetatud juhul fondi investoreid püsival andmekandjal ja põhjendab huvide kahjustamise vältimise kohta vastu võetud otsust.
(6) Fondivalitseja teavitab enne fondi vara investeerimisega seotud tehingu tegemist fondi investoreid huvide konflikti üldisest laadist või ka allikast, kui fondivalitseja poolt huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks kehtestatud meetmed konkreetsel juhul ei taga fondi investorite huvide kahjustamise ohu vältimist.
(7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide, millega kaasneb oluline risk kahjustada fondi investorite huve, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.
§ 352. Nõuded huvide konflikti maandamisele ja vältimisele
(1) Fondivalitsejal tuleb huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse fondivalitseja kohustusi seoses fondide valitsemisega, samuti investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huve ja fondivalitseja huve, ning kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.
(2) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamisel ja selle liigi kindlaksmääramisel arvesse võtma vähemalt seda, kas fondivalitseja, tegevisik või muu isik, kes omab otsest või kaudset kontrolli fondivalitsejas, on fondi valitsemise teenuse osutamisel või muul põhjusel järgmises olukorras:
1) on tõenäoline, et ta saab fondi investori arvel rahalist kasu või väldib varalist kahju;
2) tema huvid fondi investorile osutatud teenuse või fondi nimel tehtud tehingu tulemuses erinevad fondi investori huvidest;
3) tal on rahaline või muu motiiv eelistada fondi investori huvidele mõne teise tema valitsetava fondi investori või teise kliendi huve;
4) ta on tegev fondi investoriga samas ärivaldkonnas;
5) ta saab fondiga mitteseotud isikult fondi investorile osutatava teenusega seoses rahana, kaubana või teenusena hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.
(1) Käesoleva seaduse § 309 lõikes 8 nimetamata fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega korra, et vältida tegevusi, millega on seotud tegevisik, kellel võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.06.2014, lk 1–61), tähenduses või fondi investoriga seonduvale konfidentsiaalsele teabele. Käesolevas paragrahvis tegevisiku kohta sätestatut ei kohaldata fondivalitseja nõukogu liikme isiklikule tehingule.
(2) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud korrast ja selles sisalduvatest isiklike tehingute tegemise piirangutest;
2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal sellise tehingu kindlaks teha;
3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute tegemise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta, pidades andmete kohta eraldi registrit;
4) erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista see tegevisiku tegutsemist usaldusväärsel, ausal ja asjakohasel viisil.
(3) Fondivalitseja ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tagab fondivalitseja, et kolmas isik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmed ja esitab need viivitamata fondivalitsejale viimase nõudmisel.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberitehingu tegemine, kui:
1) tegevisik tegutses tehingu tegemisel väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi;
2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel;
3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.
(5) Tegevisiku lähedane käesolevas paragrahvi tähenduses on tema abikaasa, registreeritud elukaaslane, ülalpeetav laps või kasulaps ja isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud korda ja meetmeid ei kohaldata isiklike tehingute puhul, mis on tehtud:
1)
2) fondi aktsiate või osakutega juhul, kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab fondi üle järelevalvet ja sellele fondile kohaldatakse fondivalitseja valitsetava fondiga samaväärseid riskide hajutamise nõudeid varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud fondi juhtimisega seotud;
3) väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse.
§ 354. Fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine
(1) Fondivalitseja nõukogu kinnitab ning vaatab vähemalt üks kord aastas üle tasustamise põhimõtted, mis sisaldavad fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste, ja soodustuste määramise aluseid ja põhimõtteid. Tasustamise põhimõtete kinnitamise otsustavad ja nende rakendamist kontrollivad nõukogu liikmed, kes ei täida fondivalitsejas ühtegi muud juhtimise ülesannet ning kellel on piisavad teadmised ja kogemus riskijuhtimise ja tasustamise valdkonnas.
(2) Tasustamise põhimõtete kehtestamisel ja rakendamisel tuleb arvestada fondivalitseja äritegevuse ja valitsetavate fondide suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Tasustamise põhimõtted peavad:
1) olema selged, läbipaistvad, kooskõlas usaldusväärsete ja tõhusate riskide juhtimise põhimõtetega ja mitte soodustama riskide võtmist, mis ei ole kooskõlas fondivalitseja valitsetavate fondide alusdokumentide ja investeerimispoliitikaga;
2) olema kooskõlas fondivalitseja äristrateegia, väärtuste, fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemustega ning fondi investorite parimate huvide ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide õigustatud huvidega ning sisaldama meetmeid huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks;
3) lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.
(3) Tasustamise põhimõtete rakendamist ja selle hindamist kontrollib vähemalt üks kord aastas fondivalitseja sisekontroll, kui fondivalitsejas ei ole moodustatud töötasukomiteed.
(4) Tasustamise põhimõtteid tuleb järgida fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale iga väljamakse tegemisel fondivalitseja või fondi varast, sealhulgas tulemustasuna fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale.
(5) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning kehtestama ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.
(6) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingus ja töötajaga sõlmitud lepingus võib varem kindlaks määratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal.
(7) Tulemustasu ja selle väljamakstavate osade määramisel tuleb arvestada sobivaid tasustamise tingimuste kujundamise viise ning kõiki asjakohaseid olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.
(8) Fondivalitsejas kehtivaid tulemustasu määramise ja väljamaksmise eeltingimusi kohaldatakse ka juhatuse liikme lepingu ja töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele.
(9) Tulemustasu määramisel tuleb arvestada, et põhitöö- ja tulemustasu osakaal on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannete ja vastutusega ning põhitöötasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata. Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta:
1) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ning fondivalitseja äriüksuse ja fondivalitseja valitsetavate fondide tulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest tulenevaid kriteeriume;
2) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ning fondivalitseja äriüksuse ja valitsetavate fondide tulemusi koosmõjus kogu fondivalitseja pikaajaliste majandustulemustega;
3) fondivalitseja valitsetavate fondide investeeringutega seotud riske ja fondide osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi;
4) fondivalitseja valitsetavate fondide investoritele soovitatud fondi osakute või aktsiate hoidmise perioodi, tagamaks, et tulemuste hindamine põhineb fondi pikaajalistel tulemustel ja investeerimisriskidel ning tulemustasu väljamaksmine jaotub samale ajavahemikule.
(10) Fondivalitsejas sisekontrolli teostavate isikute tasustamise aluseks on sisekontrolliga seotud eesmärkide saavutamine sõltumata kontrollitavate tegevusvaldkondade tulemustest.
(11) Riskikontrolli teostaja tasustamise põhimõtted peavad tagama tema sõltumatuse ja objektiivsuse riskikontrolliga seotud ülesannete täitmisel.
(12) Fondivalitseja võib vähendada juhatuse liikmele või töötajale väljamaksmisele kuuluvat tulemustasu, peatada tulemustasu väljamaksmise või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, kui:
1) fondivalitseja või valitsetava fondi üldised majandustulemused kajastavad kahjumit või on eelneva aastaga võrreldes oluliselt halvenenud;
2) fondivalitseja juhatuse liige või töötaja ei täida tulemuskriteeriume või
3) tulemustasu määramisel on tuginetud tasu saaja poolt esitatud või kinnitatud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulemustasu vähendamise või tagastamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, kui otsustati fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.
(14) Fondivalitseja juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud kasutada isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamise põhimõtetest tulenevaid eesmärke. Tulemustasu ei või maksta vahendite või meetoditega, mis soodustavad tasustamise põhimõtetest kõrvalehoidmist.
(15) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingu või töötaja lepingu lõpetamisega seotud tasud peavad olema kooskõlas töötulemustega, sealhulgas arvestama mittenõuetekohaste tulemuste mõju tasule.
(16) Fondivalitseja avalikustab oma majandusaasta aruandes tasustamise põhimõtete rakendamist iseloomustava järgmise teabe:
1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.
(17) Tasustamise põhimõtete kohaldamisel käsitatakse fondivalitseja töötajana isikut, kelle:
1) tööülesanneteks on fondivalitseja juhtimis- või kontrolliülesande täitmine;
2) otsustuspädevuses on fondivalitseja või tema valitsetavate fondide riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, sealhulgas riskikontrolli teostamine või fondivalitseja valitsetava fondi investeeringute tegemine, või
3) töötasu on samas vahemikus fondivalitsejas juhatuse liikme või käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud ülesandeid täitva isiku tasuga.
(18) Käesolevas seaduses hõlmab töötasu ka fondivalitseja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
§ 355. Fondivalitseja juhatuse liikme ja töötaja tulemustasu
(1) Kui fondivalitseja valitsetavad eurofondid või alternatiivfondid moodustavad vähemalt 50 protsenti fondivalitseja valitsetavast varast, peab vähemalt 50 protsenti fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasust moodustama tasakaalustatud kogum nendest fondivalitseja valitsetavatest eurofondi või alternatiivfondi osakutest, aktsiatest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud fondi osakute või aktsiate omandamisega. Finantsinspektsioon võib seada piiranguid väärtpaberi liikidele või sisule, mida võib kasutada sellise tulemustasu osana.
(2) Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust, väljamaksmine jaotatakse tasakaalustatult kolmele kuni viiele aastale, arvestades valitsetavate fondide äritsüklit, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimusi, investoritele soovitatud osakute või aktsiate hoidmise perioodi ja riskiprofiili. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab 60 protsenti tulemustasust jaotama lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eelnimetatule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.
(3) Tulemustasu osa, mis makstakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberites, tuleb säilitada nii, et fondivalitseja, tema valitsetava fondi ja selle investorite huvid oleksid kaitstud. Säilitada tuleb nii väljamakstud tulemustasu osa kui ka see tulemustasu osa, mille väljamaksmine on jaotatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(4) Kui fondivalitsejas on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord, tehakse juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel pensioni väljamaksed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud proportsioonis ja väärtpaberitena ning kohaldatakse nendele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoidmispoliitikas kajastatud väärtpaberite võõrandamise keeldu pikkusega vähemalt viis aastat.
(5) Kui juhatuse liikme leping või töötaja leping fondivalitsejaga lõpeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb fondivalitsejal säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumentidena.
(1) Kui see on proportsionaalne fondivalitseja ja valitsetavate fondide suuruse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega, moodustatakse fondivalitsejas töötasukomitee, mille ülesanne on sõltumatult hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist fondivalitsejas ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Fondivalitsejas vastavuskontrolli- ja riskikontrolliülesandeid täitvate töötajate tasustamise alased otsused kooskõlastatakse töötasukomiteega, kui fondivalitsejas on töötasukomitee moodustatud.
(2) Töötasukomitee ülesanded on:
1) järelevalve juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
2) tasustamise põhimõtete rakendamise hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral ettepanekute tegemine tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
3) fondivalitseja nõukogule tasustamisalaste otsuste ja tasustamise põhimõtete kohta ettepanekute tegemine.
(3) Töötasukomitee koosneb fondivalitseja nõukogu liikmetest.
(4) Tasustamise põhimõtete rakendamist ja selle hindamist kontrollib vähemalt üks kord aastas fondivalitseja sisekontroll, kui fondivalitsejas ei ole moodustatud töötasukomiteed.
(1) Fondivalitseja kehtestab hoolsuskohustuse täitmise korra, et tagada investeerimisotsuste tegemine kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika ning riskipiirangutega.
(2) Fondivalitseja koostab enne ja pärast investeeringu tegemist prognoosid ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid investeeringu mõju kohta fondi vara struktuurile, likviidsusele, riskiprofiilile ja tootlusele, arvestades riskijuhtimise reeglites sätestatud tingimusi. Nimetatud analüüsid tuleb teha usaldusväärse ja ajakohase teabe põhjal.
(3) Kui fondivalitseja riskikontrolli ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule, kehtestab fondivalitseja korra kolmanda isiku tegevuse ja riskikontrolliga seotud kohustuste täitmise pidevaks hindamiseks.
(1) Eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab lisaks käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 nimetatule võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi jätkusuutlikkusriske.
(2) Fondivalitseja juhtidel ja töötajatel peavad lisaks käesoleva seaduse § 310 lõikes 2 sätestatule olema oskused ja teadmised jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks.
(3) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmisel võtma arvesse jätkusuutlikkusriske.
(4) Fondivalitseja peab käesoleva seaduse § 344 lõike 3 punktides 2 ja 4 ning § 345 lõikes 2 sätestatud nõuete rakendamisel arvesse võtma jätkusuutlikkusriske.
(5) Fondivalitseja peab huvide konflikti tuvastamise ja selle liigi kindlaksmääramise korral lisaks käesoleva seaduse §-s 352 sätestatule arvesse võtma ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui fondivalitseja protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega.
(6) Fondivalitseja arvestab käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.
(7) Fondivalitsejal peavad olema vajalikud vahendid, oskused ja teave, et kontrollida kolmandatele isikutele üle antud ülesandeid ja nende üleandmiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid riske, võttes arvesse jätkusuutlikkusriske.
(8) Fondivalitseja on kohustatud tagama, et erinevate funktsioonide täitmise korral ei takista see tegevisiku tegutsemist jätkusuutlikkusriskidega arvestaval viisil.
(9) Kui fondivalitseja analüüsib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 4 lõike 1 punktile a või artikli 4 lõigetele 3 ja 4 investeerimisotsuste kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele, võtab fondivalitseja nimetatud mõju arvesse ka käesoleva seaduse §-s 357 nimetatud ülesannete täitmisel.
(10) Jätkusuutlikkusriskidena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 22 nimetatud riske.
§ 358. Fondi varast tuleneva hääleõiguse teostamise kord
(1) Fondivalitseja kehtestab üksnes fondi huvidest lähtuva korra fondi varasse kuuluvate aktsiatega või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud hääleõiguse teostamise aja ja viisi kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis hääleõiguse teostamise kord).
(2) Hääleõiguse teostamise korraga määratakse kindlaks:
1) fondi varasse kuuluvate aktsiate või muude hääleõigust andvate väärtpaberitega seotud oluliste sündmuste jälgimine;
2) hääleõiguse teostamine kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
3) hääleõigusest tuleneva huvide konflikti ennetamine, maandamine ja vältimine.
(3) Hääleõiguse teostamise korra kokkuvõte tehakse fondi investoritele kättesaadavaks. Fondi investori nõudel tehakse hääleõiguse teostamise korra rakendamise üksikasjad kättesaadavaks tasuta.
(1) Riskikontrolli teostaja kirjalik aruanne sisaldab järgmist teavet fondivalitseja valitsetavate fondide kohta:
1) fondi riskitaseme vastavus fondi riskiprofiilile;
2) fondi vastavus riskipiirangute süsteemile;
3) riskide mõõtmise ja juhtimise korra asjakohasus ja tulemuslikkus;
4) fondi riskiprofiili ja riskipiirangute süsteemi tegelik või arvatav ületamine, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Riskikontrolli teostaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande regulaarselt, kuid vähemalt üks kord aastas, fondivalitseja juhatusele ja nõukogule.
(4) Riskikontrolli teostajal tuleb lisaks:
1) tagada eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile, sealhulgas avatud riskipositsiooni ja vastaspoole riski hindamise nõuete täitmine;
2) vaadata üle börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse arvutamise kord ja vajaduse korral seda tõhustada.
(1) Fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjades korra investoritelt saadud kaebuste kiireks ja tasuta lahendamiseks. Investori kaebuste lahendamise kord peab võimaldama investoril esitada kaebuse selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus eurofond on moodustatud või asutatud või kus fondivalitseja valitsetava eurofondi osakuid avalikult pakutakse. Teave kaebuste lahendamise korra kohta tuleb fondivalitsejal teha fondi investoritele kättesaadavaks tasuta.
(2) Fondivalitseja registreerib kõik kaebused ja säilitab andmed kaebuste lahendamiseks rakendatud meetmete kohta.
§ 361. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja hoolsuskohustusele
(1) Fondivalitseja valib peamaakleri fondivalitsejalt eeldatava ettevaatlikkuse ja hoolsusega. Peamaakleriga sõlmitakse kirjalik leping, milles nähakse ette:
1) alternatiivfondi varaga tehingute tegemise, sealhulgas vara üleandmise ja taaskasutamise võimalused, mis on kooskõlas alternatiivfondi alusdokumendiga;
2) alternatiivfondi depositooriumi teavitamine peamaakleriga lepingu sõlmimisest.
(2) Alternatiivfondi valitseja riskikontrolli teostajal tuleb lisaks käesolevas seaduses sätestatule:
1) regulaarselt kontrollida iga valitsetava fondi üldise investeerimispoliitikaga seotud riskipiirangute rakendamist;
2) kontrollida investeerimisotsuse vastavust valitsetava fondi üldisele investeerimispoliitikale ja riskiprofiilile;
3) tagada investeeringuga seotud riskide mõõtmise ja juhtimise hindamine ning fondi investeeringutele avalduva riskide mõju hindamine igal ajal, kohaldades vajaduse korral stressiteste.
(3) Kui fondivalitseja kasutab alternatiivfondi vara valitsemisel finantsvõimendust, tuleb fondivalitsejal kehtestada asjakohased piirangud finantsvõimenduse kasutamiseks ja vajaduse korral tõendada finantsvõimenduse kasutamisel piirangute järgimist.
(4) Fondivalitseja määrab kindlaks finantsvõimenduse maksimaalse piirmäära, mida fondivalitseja võib kasutada iga valitsetava alternatiivfondi nimel, ja finantsvõimendusega seotud tagatise või garantii kasutamise tingimused, arvestades järgmisi tingimusi:
1) alternatiivfondi tüüp;
2) alternatiivfondi investeerimispoliitika;
3) alternatiivfondi finantsvõimenduse allikad;
4) seos muude finantseerimisasutustega, millest võib tuleneda süsteemne risk;
5) vajadus piirata mis tahes vastaspoolega seotud riski;
6) ulatus, milles finantsvõimendus on kaetud tagatisega;
7) vara ja kohustuste suhe;
8) alternatiivfondi valitseja tegevuse laad, ulatus ja maht sellel turul.
(5) Fondivalitseja rakendab iga valitsetava finantsvõimendusega alternatiivfondi suhtes, mille osakuid, aktsiaid või osasid võetakse tagasi fondi investori nõudmisel, piisavaid likviidsusriski juhtimise protseduure, et tagada alternatiivfondi investeerimispoliitika ja likviidsusprofiili vastavus fondi kohustustele ning fondi osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise tingimustele.
(6) Fondivalitseja viib fondi likviidsusriski tuvastamiseks ja mõõtmiseks tavapärastes ja erakorralistes tingimustes läbi stressiteste.
(7) Nõuded fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja tegevusele, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamisele ja arvutamisele, tulenevad komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 231/2013.
§ 362. Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja juhtidele ja töötajatele ning nende tasustamisele
(1) Kohustusliku pensionifondi valitseja juhiks ega töötajaks ei või olla isik, kelle ameti- või töökoht kohustusliku pensionifondi depositooriumis on seotud sellele pensionifondile depooteenuse osutamisega või kelle muu tegevus põhjustab huvide konflikti tema kohustuste täitmisega fondivalitsejas.
(2) Kohustusliku pensionifondi valitseja juht ega töötaja ei või olla pensioniregistri pidaja juhatuse liige ega töötaja.
(3) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja juhatuse liikmele või töötajale, kellel on otsustuspädevus seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, makstakse tulemustasu või tema tasustamine sõltub osaliselt või täielikult tema tehtavatest investeerimisotsustest selle kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selline tasustamine tuginema vähemalt fondi viimase kolme aasta tootlusele.
(4) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavateks isikuteks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on võtmefunktsiooni korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutav isik peab olema erinev sellesse pensionifondi sissemakseid tegevas tööandjas sarnase võtmefunktsiooni korraldamise eest vastutavast isikust. Käesolevas lõikes sätestatud piirangust kõrvalekaldumine on lubatud, kui see on põhjendatud fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ning fondivalitseja rakendab sellise tegevusega kaasneva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmeid.
(6) Käesoleva seaduse § 310 lõigetes 4–6 fondivalitseja juhi kohta sätestatut kohaldatakse ka tööandja pensionifondi valitseja võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavate isikute suhtes.
(7) Tööandja pensionifondi võtmefunktsioonide korraldamise eest vastutavatest isikutest Finantsinspektsiooni teavitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 311 lõigetes 1, 3 ja 5–8 sätestatut.
(1) Fondivalitseja, kellele on antud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema konservatiivset pensionifondi.
(2) Fondivalitseja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, kui nende pensionifondide tingimuste ja prospektide kohaselt on nende investeerimispoliitikad tema hinnangul piisavalt erinevad või neid pensionifonde pakutakse erinevas vanuses osakuomanikele.
(3) Fondivalitsejal ei ole kohustust täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimust, kui tema ühinemisest teise fondivalitsejaga või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest on möödunud vähem kui kaks aastat.
(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja on kohustatud fondi vara investeerimise ja riskide juhtimisega seoses avaldama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 sätestatut.
§ 363¹. Täiendavad nõuded tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioonile
(1) Tööandja pensionifondi valitseja riskikontrolli funktsioon peab võimaldama jälgida ja mõõta tööandja pensionifondi valitsemisega kaasnevaid riske, eelkõige seoses järgmiste tegevustega:
1) tööandja pensionifondi ning tema valitseja vara ja kohustuste haldamine;
2) investeeringute tegemine;
3) likviidsus- ja kontsentratsiooniriski juhtimine;
4) operatsiooniriski juhtimine;
5) riskimaandamise meetmete kasutamine.
(2) Investeeringute tegemisega seotud riskide jälgimine ja mõõtmine peab hõlmama ka võimalikke tööandja pensionifondi vara investeerimisega kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske.
(3) Tööandja pensionifondi valitseja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 345 lõikes 1¹ ja §-s 345¹ sätestatut, kui fondi kuulub vähem kui 15 osakuomanikku.
§ 363². Tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamine
(1) Tööandja pensionifondi valitseja peab korraldama oma riskide hindamise, mis peab olema proportsionaalne ja viidud läbi, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ning kehtestama oma riskide hindamiseks ja andmete säilitamiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed.
(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, peab tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hindamisel kirjeldama, kuidas võetakse riskide hindamist arvesse tööandja pensionifondi valitseja juhtimises ja otsustusprotsessis, ning andma oma hinnangu vähemalt järgmisele:
1) riskijuhtimissüsteemi tõhusus;
2) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete asjakohasus ja piisavus, kui fondivalitseja on võtmefunktsiooni täitmise andnud edasi oma valitsetavasse tööandja pensionifondi sissemakseid tegevale tööandjale;
3) fondivalitseja operatsiooniriskid;
4) võimalikud uued riskid, sealhulgas kliimamuutuse, loodusvarade kasutamise ja keskkonnaga seotud riskid, sotsiaalsed riskid ning õigusaktide muudatustest tingitud vara amortiseerimise riskid, kui tööandja pensionifondi vara investeerimisel võetakse nimetatud riske arvesse.
(3) Tööandja pensionifondi valitseja peab kehtestama protseduurid, mis on vastavuses tema äritegevusega seotud riskide olemuse, ulatuse ja keerukusastmega ning võimaldavad tuvastada ja hinnata eesseisvaid lühi- ja pikaajalisi riske, mis võivad mõjutada fondivalitseja võimekust oma kohustusi täita. Kasutusele võetud meetodite kirjelduse peab esitama tööandja pensionifondi valitseja oma riskide hinnangus.
(4) Tööandja pensionifondi valitseja peab oma riske hindama vähemalt iga kolme aasta tagant ja viivitamata pärast olulisi muutusi tema valitsetava tööandja pensionifondi riskiprofiilis.
(5) Tööandja pensionifondi valitseja äristrateegia peab arvesse võtma oma riskide hindamise käigus tehtud järeldusi.
(1) Käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1, § 270¹ lõikes 1, §-s 305 ja § 408 lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule (edaspidi edasiandmine) vaid järgmistel tingimustel:
1) edasiandmine ei kahjusta fondi ja fondi investorite õigustatud huve;
2) edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
3) edasiandmine ei takista fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
4) edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele fondi valitsemisega või ei oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise või sisekontrolli süsteemi funktsiooni edasiandmise tõttu;
5) edasi antud tegevuste tegijal on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, laitmatu maine, piisavalt kogemusi ja ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
6) edasi antud tegevuste tegijal on kohustus järgida fondivalitseja antavaid lisajuhiseid ja lubada fondivalitsejal kontrollida edasi antud tegevusi;
7) fondivalitseja on valmis põhjendama ülesannete edasiandmise vajalikkust;
8) fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et edasi antud tegevuste tegija valiti välja piisava hoolikusega ja ta vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.
(2) Fondivalitseja võib tegevusi edasi anda ka välisriigi fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele, kes ei ole Eestis asutanud filiaali või kes ei osuta Eestis piiriüleselt teenuseid, või muule isikule, kui edasi antava ülesande täitmiseks ei ole vaja tegevusluba.
(3) Fondivalitseja teavitab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni, esitades ülesannete edasiandmise lepingu. Finantsinspektsioon teavitab eurofondi valitseja ülesannete edasiandmisest viivitamata selle lepinguriigi, kus fondivalitseja on asutanud filiaali või osutab teenust piiriüleselt, sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui eurofondi osakuid või aktsiaid pakutakse lepinguriigis.
(4) Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta fondivalitsejat vastutusest seoses fondi valitsemisega.
(5) Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamise võib lisaks käesoleva seaduse § 365 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele edasi anda ka väärtpaberite keskdepositooriumile.
(6) Osakute või aktsiate registri pidamise võib edasi anda üksnes käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades.
§ 365. Fondi vara investeerimisega seotud ülesannete edasiandmise nõuded
(1) Fondi vara investeerimise võib fondivalitseja oma kohustuste paremaks täitmiseks edasi anda kolmandatele isikutele järgmistel tingimustel:
1) edasiandmine on kooskõlas fondi investeerimispoliitikaga ja fondivalitseja otsusega sellise poliitika rakendamise kohta;
2) vara investeerimine antakse edasi Eestis või välisriigis asutatud ja tegevusluba omavale fondivalitsejale või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise õigust omavale krediidiasutusele või investeerimisühingule.
(2) Vara investeerimise ülesannet ei või edasi anda fondi depositooriumile ega sellisele kolmandale isikule, kellel võib ilmneda huvide konflikt fondivalitseja, fondi või fondi investoriga.
(3) Vara investeerimise ülesande võib edasi anda huvide konflikti ilmnemisel kolmandale isikule, kui kolmanda isiku organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida vara investeerimise funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalik huvide konflikt tuleb tuvastada ja avalikustada ning seda tuleb juhtida ja jälgida kolmanda isiku sise-eeskirjades sätestatud viisil.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded kohalduvad ka alternatiivfondi valitseja riskikontrolli funktsiooni edasiandmisele.
(5) Finantsinspektsiooni eelneval nõusolekul võib anda alternatiivfondi vara investeerimise või riskikontrolli funktsiooni edasi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetamata isikule.
(6) Fondi vara investeerimise ülesande võib edasi anda kolmandas riigis asutatud isikule vaid juhul, kui vastava isiku päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ja Finantsinspektsiooni vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe.
§ 366. Kolmandale isikule edasi antud fondi valitsemisega seotud ülesannete täiendava edasiandmise nõuded
(1) Kolmas isik võib talle edasi antud fondi valitsemise ülesandeid edasi anda järgmistel tingimustel:
1) fondivalitseja on enne andnud selleks ülesannete edasiandjale kirjaliku nõusoleku;
2) fondivalitseja on enne ülesannete täiendava edasiandmise lepingu jõustumist esitanud selle Finantsinspektsioonile.
(2) Fondi valitsemisega seotud ülesannete täiendaval edasiandmisel peab kolmas isik järgima käesoleva seaduse §-des 364, 365 ja 367 sätestatud nõudeid ja kohustusi. Vastavate nõuete ja kohustuste järgimist kontrollib fondi valitsemise ülesannete edasiandja.
(1) Fondivalitsejal peab olema õigus lõpetada kolmanda isikuga sõlmitud fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise leping igal ajal.
(2) Käesolevas jaotises sätestatu rikkumise korral on Finantsinspektsioonil õigus teha fondivalitsejale ettekirjutus, nõudmaks fondi valitsemisega seotud ülesande edasiandmise lõpetamist või kolmanda isikuga sõlmitud ülesannete edasiandmise lepingu lõpetamist.
§ 368¹. Tööandja pensionifondi valitseja ülesannete edasiandmise erisus
Võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisest kolmandale isikule peab tööandja pensionifondi valitseja enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist teavitama Finantsinspektsiooni.
Fondivalitseja raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja fondivalitseja sise-eeskirjast lähtudes.
(1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt järelevalvearuandeid.
(2) Järelevalvearuannete periood on kvartal.
(3) Järelevalvearuanded esitatakse 25 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(4) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul aktsionäride üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. mail. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud dokumente ei pea fondivalitseja esitama Finantsinspektsioonile, kui need dokumendid on avalikustatud fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid ning andmeid. Täiendavate aruannete ja andmete esitamise sageduse ning tähtaja määrab Finantsinspektsioon.
(6) Finantsinspektsioonile esitatud aruannete koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.
(7) Esitatud aruandes puuduste tuvastamisel esitab fondivalitseja viivitamata korrigeeritud aruande.
(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib fondivalitseja või Finantsinspektsioon vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(9) Järelevalvearuannete sisu, koostamise alused ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017004 määrusega.
(10) Eurofondi valitseja valitsetavatele mitteavalikele alternatiivfondidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 454 sätestatud fondide kohta teabe esitamise nõudeid.
§ 371. Auditikohustus ja vandeaudiitori teavitamiskohustus
(1) Fondivalitseja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud.
(2) Fondivalitseja auditi läbiviimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning esitama fondivalitsejale ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine;
2) fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimise poliitika ja protseduurireeglite vastavus nõuetele.
(3) Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama auditi läbiviimise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine;
2) fondivalitseja või fondi edasise tegevuse katkemine;
3) fondivalitseja või depositooriumi maksejõuetus või muu olukord või oht, et tekib olukord, kui fondivalitseja või depositoorium ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
4) märkusega arvamuse avaldamine fondivalitseja raamatupidamise kohta;
5) fondivalitseja juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale fondile, fondi investoritele, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientidele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
§ 372. Alternatiivfondi valitseja poolt fondide kohta Finantsinspektsioonile teabe esitamine
(1) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse §-s 92 nimetatud teabe iga fondivalitseja valitsetava lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi kohta ja fondivalitseja poolt lepinguriigis pakutava fondi kohta.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda täiendavalt iga kvartali lõpu seisuga loetelu fondivalitseja valitsetavatest fondidest.
(3) Alternatiivfondi valitseja valitsetavate alternatiivfondide kohta teabe avaldamisele ning alternatiivfondide aruandlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 89–92 ja 267–271 sätestatut. Nimetatud paragrahvides fondi pakkumise kohta sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja valitsetavate muude alternatiivfondide osade või teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumise kohta teabe avaldamisele ja aruandlusele.
(4) Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil süsteemse riski jälgimiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid ning andmeid.
(5) Kui alternatiivfondi valitseja valitseb välisriigis asutatud fondi, tuleb fondi raamatupidamine korraldada vastavalt fondi päritoluriigi õigusaktidele. Välisriigi fondi aruanne tuleb teha kättesaadavaks ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.
(6) Käesolevas paragrahvis alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.
§ 373. Nõuded fondivalitseja poolt alternatiivfondi vara hindamisel
(1) Fondivalitsejal tuleb alternatiivfondi vara hinnata ja osaku või aktsia puhasväärtus kindlaks määrata ning avaldada see fondi investoritele vähemalt üks kord aastas alternatiivfondi alusdokumendis ette nähtud tähtajal ja korras.
(2) Fondivalitseja hindab alternatiivfondi vara ja määrab kindlaks osaku, aktsia või osa puhasväärtuse sagedusega, mis on sobiv, arvestades fondi investeeringuid ja osakute, aktsiate või osade väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimusi. Kinnise alternatiivfondi vara ja osaku, aktsia või osa puhasväärtus määratakse kindlaks ja tehakse fondi investoritele teatavaks osakute, aktsiate või osade väljalaskmise, tagasivõtmise või muul viisil fondist väljamakse tegemise päeval.
(3) Kui alternatiivfond on avalik fond, kohaldatakse fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtuse kindlaksmääramisele käesoleva seaduse §-s 54 sätestatut.
(4) Alternatiivfondi vara hindamine viiakse läbi erapooletult ning piisava vilumuse ja hoolsusega.
(5) Alternatiivfondi vara võib hinnata:
1) fondivalitseja, kui vara hindamine on sõltumatu vara investeerimise ülesannete täitmisest ja tasustamise põhimõtete kindlaksmääramisest ning fondivalitsejas on rakendatud meetmed vara hindamisega seotud isikute huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, või
2) vara hindamise teenust pakkuv kolmas isik (edaspidi käesolevas paragrahvis välishindaja), kes on sõltumatu fondist, fondivalitsejast ja muust isikust, kellel on fondi või fondivalitsejaga märkimisväärne seos.
(6) Välishindajaks võib olla isik, kellel on kutseseaduse § 3 tähenduses vastav kvalifikatsioon ja kehtiv kutse ning kellel on piisavalt teadmisi, kogemusi ja vahendeid fondi vara hindamiseks. Välishindajaks võib olla depositoorium, kui vara hindamine on sõltumatu depositooriumi ülesannete täitmisest ning kui on rakendatud meetmed huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks, mis avalikustatakse fondi investoritele vastavalt huvide konflikti maandamise ja vältimise korrale.
(7) Välishindajale vara hindamise ülesande edasiandmisel tuleb täita fondivalitseja ülesannete edasiandmisele käesoleva seaduse §-des 364–367 sätestatud nõudeid. Välishindaja ei tohi anda vara hindamise ülesannet edasi kolmandale isikule.
(8) Fondivalitseja teavitab välishindaja määramisest Finantsinspektsiooni. Kui välishindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda uue välishindaja nimetamist.
(9) Kui fondi vara hindajaks ei ole määratud välishindajat, võib Finantsinspektsioon nõuda, et fondi vara sõltumatu ja järjepideva hindamise korda või fondi vara hindamist kontrolliks välishindaja või vandeaudiitor.
(10) Fondivalitseja vara hindamise ja osakute või aktsiate puhasväärtuse kindlaksmääramise ülesande edasiandmine välishindajale ei vabasta fondivalitsejat vastutusest selle ülesande täitmise eest.
(11) Välishindaja vastutab oma kohustuste rikkumisest tuleneva kahju tekitamise eest. Välishindaja vastutust ei saa piirata lepinguga.
(12) Nõuded alternatiivfondi vara hindamisele ja osaku või aktsia puhasväärtuse kindlaksmääramisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(13) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.
§ 374. Kohustusliku pensionifondi valitseja aruandluse erisused
(1) Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab majandusaasta aruande koostamisel oma raamatupidamise aastaaruande lisas kohustuslike pensionifondide valitsemise aruande.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande lisa vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=117012017011 määrusega.
(3) Kohustusliku pensionifondi valitseja selgitab oma raamatupidamise aastaaruande lisas kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtteid.
(4) Kulude kohustuslike pensionifondide valitsemise ja fondivalitseja muu tegevuse vahel jaotamise põhimõtted võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 375. Alternatiivfondi poolt äriühingus osaluse omandamise nõuete kohaldamine
(1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, tuleb käesolevas jaos sätestatud nõudeid kohaldada kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud juriidilises isikus või muus samaväärses ühingus, mille aktsiad või muud osalust andvad väärtpaberid (edaspidi käesolevas jaos aktsia) ei ole kauplemisele võetud reguleeritud turul (edaspidi mittekaubeldav äriühing), kui kontrolli omandab:
1) fondivalitseja valitsetav alternatiivfond või
2) ühiselt mitu alternatiivfondi, mida fondivalitseja valitseb või mida fondivalitseja valitseb ühiselt muu fondivalitsejaga.
(2) Käesoleva seaduse § 376 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka mittekaubeldavas äriühingus vähemusosaluse omandamisel.
(3) Käesoleva seaduse § 376 lõikes 4 ja §-s 378 sätestatut kohaldatakse kontrolli omandamisel lepinguriigis asutatud äriühingus või muus samaväärses ühingus, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 5.
(4) Käesolevas jaos sätestatud nõudeid ei kohaldata kontrolli omandamisel väike- ja keskmise suurusega ettevõtjas väärtpaberituru seaduse § 14¹ lõike 7 tähenduses või eriotstarbelises ettevõtjas, mis on loodud kinnisvara ostmiseks, valdamiseks ja haldamiseks.
(5) Käesolevas jaos mõistetakse kontrolli omandamisena mittekaubeldava äriühingu aktsia- või osakapitalist üle 50-protsendise hääleõiguse omandamist. Hääleõiguse kindlaksmääramisel loetakse alternatiivfondile kuuluvaks hääled, mis kuuluvad alternatiivfondi kontrollitavale äriühingule, ning alternatiivfondi või alternatiivfondi kontrollitava äriühingu jaoks kolmanda isiku poolt oma nimel valitsetavad hääled. Hääleõigus määratakse kindlaks kõigi ühte liiki aktsiate alusel, millega on hääleõigus esindatud, isegi kui nende aktsiate hääleõigus on piiratud.
(6) Käesoleva jao kohaldamisel tuleb arvestada töötajate usaldusisiku seaduses konfidentsiaalse teabe hoidmise kohta sätestatut. Töötajate usaldusisikuna käsitatakse töötajate usaldusisiku seaduse §-s 2 nimetatud isikut.
(7) Käesolevas jaos hõlmab:
1) aktsia ka osa või muud samaväärset õigust, mis on seotud osaluse omandamisega lepinguriigi ühingus;
2) aktsiakapital ka osakapitali või muud samaväärset kapitali lepinguriigi ühingus;
3) aktsionär ka osanikku või muud samaväärset hääleõigusega isikut lepinguriigi ühingus.
§ 376. Alternatiivfondi poolt äriühingus olulise osaluse või kontrolli omandamisest teavitamine
(1) Fondivalitseja, kelle valitsetav fond kas otseselt või kaudselt, isiklikult või koos muu fondiga või muu isikuga omandab mittekaubeldava äriühingu osaluses hääleõiguse, mis moodustab 10, 20, 30, 50 või 75 protsenti või ületab nimetatud näitajat või langeb alla selle, peab esitama võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme tööpäeva pärast hääleõiguse omandamist Finantsinspektsioonile teate hääleõiguse omandamise, selle suurendamise või vähendamise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade). Kontrolli omandamise korral mittekaubeldavas äriühingus tuleb teade esitada ka mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks.
(2) Kontrolli omandamisel peab teade sisaldama vähemalt:
1) hääleõiguste jagunemist äriühingus;
2) kontrolli omandamise tingimusi, sealhulgas teavet kõigis osaluse omandamise tehingutes osalenud isikute ja nende esindajate kohta ja võimaluse korral teavet nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle nimel selliseid hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse;
3) osaluse piirmäära saavutamise või ületamise kuupäeva;
4) äriühingu juhatuse kohustust teavitada äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid kontrolli omandamisest äriühingu üle ja käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud teabest.
(3) Lisaks teatele esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile, mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, järgmise teabe:
1) andmed fondivalitseja kohta, kes üksi või ühiselt muu fondivalitsejaga valitseb kontrolli omandanud fondi;
2) fondivalitseja, fondi ja äriühingu, mille üle kontroll omandati, vahelise huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, sealhulgas meetmed, millega tagati poolte sõltumatus lepingu sõlmimisel;
3) äriühingu poolt teabe avaldamise ja töötajate informeerimise kord.
(4) Emitendis kontrolli omandamise korral tehakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 ja lõikes 3 nimetatud teave kättesaadavaks ka emitendile ja emitendi aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks.
(5) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi valitseja avaldab mittekaubeldavale äriühingule ja selle aktsionäridele, kelle andmed on fondivalitsejale kättesaadavad või kelle andmed teeb mittekaubeldav äriühing või selle aktsiaraamatut pidav register kättesaadavaks, teabe mittekaubeldava äriühingu edasise äritegevuse plaanide ja nende mõjude kohta töötajate töötingimustele. Fondivalitseja tagab, et mittekaubeldava äriühingu juhatus teavitaks käesolevas lõikes nimetatud asjaoludest äriühingu usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid.
(6) Mittekaubeldavas äriühingus kontrolli omandanud fondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile ja fondi investoritele teabe äriühingu üle kontrolli omandamise rahastamise tingimuste kohta.
§ 377. Nõuded mittekaubeldava äriühingu üle kontrolli omava alternatiivfondi aastaaruandele
(1) Kontrolli omandanud fondi aastaaruandes avaldatakse mittekaubeldava äriühingu tegevuse sõltumatu ülevaade ja majandustulemused ning järgmine teave:
1) olulised sündmused, mis on toimunud pärast aruandeaasta lõppu;
2) äriühingu edasised äritegevuse plaanid;
3) andmed oma aktsiate omandamise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed mittekaubeldava äriühingu oma aktsiate omandamise kohta sisaldavad vähemalt järgmist informatsiooni:
1) oma aktsiate omandamiste põhjendus;
2) majandusaasta kestel omandatud ning võõrandatud aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis;
3) tasulise omandamise või võõrandamise korral aktsiate eest makstav tasu;
4) äriühingule kuuluvate aktsiate arv ja nimiväärtus või nimiväärtuse puudumisel nende arvestuslik nimiväärtus ning aktsiate osakaal aktsiakapitalis.
(3) Fondivalitseja teeb kõik endast oleneva, et mittekaubeldava äriühingu juhatus esitaks mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või selle puudumisel äriühingu töötajatele enne mittekaubeldava äriühingu aastaaruande koostamist fondi aastaaruande või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe. Käesolevas lõikes nimetatud teave esitatakse mittekaubeldava äriühingu usaldusisikule või töötajatele enne fondi aastaaruande avaldamise tähtaega.
(1) Kontrolli omandamisest arvates 24 kuu jooksul on kontrolli omandanud alternatiivfondile kuuluvate häälte osalusel keelatud otsustada mittekaubeldava äriühingu või emitendi kasumi jaotamist, aktsiakapitali vähendamist, oma aktsiate ostmist või muul viisil soodustada sellise otsuse tegemist ja fondivalitsejal tuleb parimal viisil vältida sellise otsuse tegemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on keelatud:
1) kasumi jaotamine aktsionäridele, kui viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal on äriühingu netovara väiksem või jääks kasumi jaotamisel väiksemaks märgitud aktsiakapitali ja reservide summast, mille jaotamine aktsionäridele ei ole lubatud lähtuvalt seadusest või põhikirjast;
2) kasumi jaotamine aktsionäridele summas, mis on suurem kui lõppenud majandusaasta kasum, millele on lisatud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks ette nähtud reservidest võetud summad ning millest on maha arvatud eelmiste perioodide jaotamata kahjum ja summad, mis on vastavalt õigusaktile või põhikirjale reservi paigutatud;
3) oma aktsiate omandamine, kaasa arvatud varem omandatud ja äriühingule kuuluvad aktsiad ning oma nimel, kuid äriühingu huvides tegutseva isiku kaudu omandatud aktsiad, mis võivad põhjustada netovara vähenemist alla käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summade.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse märgitud aktsiakapitalist maha märgitud, kuid sissemaksmata osa, juhul kui see ei ole kajastatud bilansis omakapitali rühmas ja bilansi aktiva poolel nõudena.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali vähendamise piiranguid ei kohaldata aktsiakapitali vähendamisel kahjumi katmiseks või jaotamisele mittekuuluvasse reservi kandmiseks, kui see reserv ei ületa kümmet protsenti vähendatud aktsiakapitalist.
(1) Fondivalitseja (edaspidi ühendatav fondivalitseja) võib ühineda teise fondivalitsejaga (edaspidi ühendav fondivalitseja), jätkates tegevust ühendava fondivalitseja tegevusloa alusel, välja arvatud ühendatava ühinguna krediidiasutusega krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul.
(2) Fondivalitsejad võivad ühineda uue fondivalitseja asutamise teel.
(3) Fondivalitsejate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba). Ühinemise tulemusena asutatav fondivalitseja taotleb fondivalitsejana tegutsemiseks tegevusloa.
Fondivalitseja ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud tingimusega, mille kohaselt ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast seda, kui Finantsinspektsioon on ühinemisloa andmise otsustanud.