(1) Lisaks pankrotiseaduses sätestatule pankrotihaldur:
1) avaldab aktsiaseltsifondi pankrotiteate või lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel;
2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
3) vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, teatab fondi pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus fondil on vara.
(2) Fondi teadaolevate võlausaldajate ja osakuomanike või aktsionäride teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
(1) Fondi pankrotitoimkonnas on viis liiget, kellest kolm nimetab Finantsinspektsioon.
(2) Fondi pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõikes 7 sätestatut.
(3) Pankrotihalduril on pankrotitoimkonna nõusolekul õigus müüa tervikuna kogu fondi vara.
(4) Lepingulise fondi osakust tulenevad nõuded rahuldatakse vastavalt pankrotiseaduse §-s 156 võlgnikule tagastatava vara kohta sätestatule.
(5) Pärast fondi pankrotimenetluse lõppu esitab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile aruande, mis vastab pankrotiseaduse §-s 162 nimetatud lõpparuandele esitatud nõuetele.
(1) Pensionifondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust esitada ja maksejõuetusmenetlust läbi viia ei saa.
(2) Kui pensionifondi likvideerimise käigus ilmneb, et pensionifondi kohustused ületavad pensionifondi vara, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.
(3) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi valitsemise või pensionifondi likvideerimise üleminekut depositooriumile, vastutab depositoorium.
(4) Pensionifondi vastu esitatud nõuete eest, mis on tekkinud pärast pensionifondi likvideerimise üleminekut likvideerijale, vastutab likvideerija.
§ 196. Peatüki kohaldamine ja ühiseurofondi pakkumise erisused
(1) Käesolevas peatükis sätestatakse tingimused eurofondi, mis on investorfond (edaspidi investoreurofond), vara investeerimisele eurofondi, mis on ühisfond (edaspidi ühiseurofond).
(2) Teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondile, mille osakuid või aktsiaid ei pakuta Eestis avalikult, kuid millesse on investeeritud Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi vara, ei kohaldata käesolevas seaduses teise lepinguriigi eurofondi pakkumise kohta sätestatut.
(3) Kui ühiseurofondi investeerivad vähemalt kaks investoreurofondi, ei tule ühiseurofondi osakuid või aktsiaid pakkuda avalikult käesoleva seaduse tähenduses.
(4) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.
(1) Investoreurofondi vara võib kokku kuni 15 protsendi ulatuses fondi varast investeerida:
1) krediidiasutuste hoiustesse;
2) riskide maandamiseks tuletisinstrumentidesse, arvestades käesolevas seaduse §-des 105, 111 ja 113 sätestatut.
(2) Investoreurofondi vara investeerimise korral tuletisinstrumentidesse võib käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski ühendada:
1) ühiseurofondi tegeliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtud investeeringute osakaalule või
2) ühiseurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud ühiseurofondi suurima võimaliku tuletisinstrumentide riskipositsiooniga vastavalt investoreurofondi poolt ühiseurofondi tehtavate investeeringute osakaalule.
§ 198. Investoreurofondi poolt ühiseurofondi investeeringu tegemise kooskõlastamine
(1) Ühiseurofondi investeerimiseks peab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos investeerimisluba).
(2) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, esitab investeerimisloa saamiseks Finantsinspektsioonile avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) investor- ja ühiseurofondi tingimused või põhikiri;
2) investor- ja ühiseurofondi prospekt ja põhiteave;
3) käesoleva seaduse § 200 lõikes 1 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele;
4) käesoleva seaduse §-s 201 nimetatud investeeringu tegemise kokkulepe või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjad;
5) käesoleva seaduse §-s 203 nimetatud depositooriumide teabevahetuse kokkulepe;
6) käesoleva seaduse §-s 204 nimetatud audiitorite teabevahetuse kokkulepe.
(3) Kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb investeerimisloa taotlusele lisada ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et ühiseurofond on eurofond, mida valitseb fondivalitseja, kes vastab käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud tingimustele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud teave osakuomanikele või aktsionäridele, esitatakse Finantsinspektsioonile eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teave osakuomanikele või aktsionäridele esitatakse eesti keeles.
§ 199. Investeerimisloa taotluse menetlemine ja otsus
(1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tingimused vastavad käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse investeerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat, aktsiaseltsifondi ja depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda investoreurofondile investeerimisloa andmisest, kui investoreurofondi, selle valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või ühiseurofondi tegevus või tegevust kirjeldavad andmed ja dokumendid ei vasta ühiseurofondile või investoreurofondile õigusaktides sätestatud tingimustele.
§ 200. Investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamine
(1) Kui tegutsev eurofond muudetakse investoreurofondiks või investoreurofondi investeerimine ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse lõpetatakse ja investeeritakse teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, esitab tegutseva eurofondi või teise ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi valitseja või investoreurofond kõigile eurofondi osakuomanikele või aktsionäridele järgmise teabe:
1) kinnitus, et eurofondile on antud investeerimisluba;
2) investor- ja ühiseurofondi põhiteave;
3) kuupäev, millal alustatakse eurofondi vara investeerimist ühiseurofondi või millal investeering ületab käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui investoreurofondi vara on juba ühiseurofondi investeeritud;
4) märkus, et osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda 30 kalendripäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud teabe esitamisest arvates oma osakute või aktsiate tagasivõtmist, mille eest ei või võtta tasu, välja arvatud hüvitis osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kuupäeva.
(3) Kui eurofondi osakuid või aktsiaid pakutakse teises lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ka lepinguriikide ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada muus keeles. Teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga. Tõlkimise eest vastutab investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal. Teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri ja fondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine, ja
2) valikuvõimaluse korral on valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal osakuomanik või aktsionär.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamiseks muul püsival andmekandjal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele osakuomanik või aktsionär olema andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või olema muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.
(6) Investoreurofondi vara võib investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära pärast 30 kalendripäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe esitamisest.
§ 201. Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemise kokkulepe
(1) Investeeringu tegemiseks sõlmivad investor- ja ühiseurofond investeeringu tegemise kokkuleppe (edaspidi investeeringu tegemise kokkulepe), mille alusel ühiseurofond esitab investoreurofondile kõik dokumendid ja muu teabe, mis on vajalik käesolevas seaduses investoreurofondi kohta sätestatud nõuete täitmiseks seoses:
1) juurdepääsuga teabele;
2) investeerimise lõpetamise alustega;
3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ja vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ning muu tehingute tegemise korraga;
4) tehingute tegemise korda mõjutavate sündmustega;
5) vandeaudiitori aruandega;
6) ühiseurofondi tegevust puudutava korra muudatustega;
7) kohaldatava õiguse valikuga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
1) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi tingimused või põhikirja, prospekti ja põhiteabe või nende muudatused;
2) kuidas ja millal teavitab ühiseurofond investoreurofondi eurofondi investeeringute valitsemise ja riskikontrolli ülesannete edasiandmisest kolmandatele isikutele;
3) kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile ühiseurofondi valitsemisega seotud dokumendid, sealhulgas riskijuhtimise reeglid ja vastavuskontrolli aruanded;
4) millisest ühiseurofondipoolsest õigusaktides, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis või investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatud tingimuste rikkumisest teavitab ühiseurofond investoreurofondi ning kuidas ja millal ta seda teeb;
5) juhul kui investoreurofondi vara investeeritakse riskide maandamise eesmärgil tuletisinstrumentidesse, siis kuidas ja millal esitab ühiseurofond investoreurofondile teabe ühiseurofondi tuletisinstrumentidega seotud riskipositsiooni kohta, mis võimaldab arvutada kogu avatud riskipositsiooni investoreurofondi kohta vastavalt käesoleva seaduse § 197 lõike 2 punktile 1;
6) kinnitus, et ühiseurofond teavitab investoreurofondi muust kolmandate isikutega kokku lepitud teabevahetuse korrast ja kohaldatavuse korral sellest, millal ja kuidas võimaldab ühiseurofond investoreurofondil eelnimetatud teabevahetuse korraga tutvuda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
1) millistesse ühiseurofondi osaku või aktsia liikidesse võib investoreurofondi vara investeerida;
2) investoreurofondi kantavad kulud ja ühiseurofondi poolt tasude või kulude vähendamise või tagastamise tingimused;
3) kui see on asjakohane, investoreurofondilt ühiseurofondile vara üleandmise või -kandmise tingimused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes järgmised andmed:
1) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse ja aja koordineerimise protsess ning osakute või aktsiate hinna avaldamine;
2) investoreurofondi tehingukorralduste edastamise koordineerimine ja kolmandate isikute osa selles;
3) vajalik kauplemist käsitlev teave või kord, kui ühe või mõlema eurofondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul;
4) eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise sageduse ja aja ning osakute või aktsiate hinna avaldamise ajastamise kohustuse täitmiseks kasutatavad muud käesoleva seaduse §-s 202 nimetatud meetmed;
5) tehingukorralduste konverteerimise alused, kui eurofondide osakud või aktsiad on erinevas valuutas;
6) ühiseurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus ning osakute või aktsiate eest tasumise tingimused, sealhulgas ühiseurofondi lõpetamise või ühinemise korral investoreurofondi poolt osakute või aktsiate tagasivõtmisel arveldamise tingimused vara investoreurofondile ülekandmiseks;
7) osakuomanike või aktsionäride päringutele vastamise ja kaebuste lahendamise kord;
8) märkus selle kohta, kui ühiseurofondi tingimuste või põhikirja või prospektiga piiratakse või ei kohaldata investoreurofondi osakuomanikele või aktsionäridele antud teatud õigusi või volitusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes:
1) kuidas ja millal teatatakse eurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja jätkamisest;
2) kuidas teatatakse ühiseurofondi vara väärtuse määramise vigadest ja kuidas neid vigu parandatakse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatu kohta tuleb investeeringu tegemise kokkuleppes märkida, kuidas:
1) toimub koostöö investor- ja ühiseurofondi perioodiliste aruannete koostamisel, kui eurofondide majandusaasta periood on sama;
2) esitatakse investoreurofondile ühiseurofondi käsitlev vajalik teave investoreurofondi perioodiliste aruannete õigeaegseks koostamiseks ja investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga ühiseurofondi vandeaudiitori aruanne vastavalt käesoleva seaduse § 204 lõikele 3, kui eurofondide majandusaasta perioodid on erinevad.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu kohta märgitakse investeeringu tegemise kokkuleppes, kuidas ja millal teavitab:
1) ühiseurofond selle tingimuste või põhikirja, prospekti ja põhiteabe kavandatud ning jõustuvatest muudatustest, kui see kord erineb ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride teavitamise korrast;
2) ühiseurofondi kavandatavast ühinemisest, jagunemisest või lõpetamisest, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis;
3) ühiseurofondi või investoreurofondi või selle fondivalitseja õiguse lõppemisest fondi vara valitseda;
4) ühiseurofondi või investoreurofondi valitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja või muu sellise kolmanda isiku asendamisest, kes täidab vara valitsemise või riskikontrolli funktsiooni;
5) ühiseurofondi valitsemist puudutavate tingimuste muudest muudatustest.
(8) Investeeringu tegemise kokkuleppes märgitakse, et kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust, kui nii investor- kui ka ühiseurofond on moodustatud või asutatud Eestis. Kui investor- ja ühiseurofond on moodustatud või asutatud erinevates lepinguriikides, kohaldatakse investeeringu tegemise kokkuleppele ja sellest tulenevatele vaidlustele investor- või ühiseurofondi päritoluriigi õigust vastavalt investeeringu tegemise kokkuleppes sätestatule.
(9) Investeeringu tegemise kokkulepe peab olema investor- ja ühiseurofondi osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudel kättesaadav tasuta.
(10) Kui investor- ja ühiseurofondil on sama fondivalitseja, võib investeerimise tingimusi reguleerida fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadega, sätestades sise-eeskirjades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning lisaks meetmed, mida kasutatakse investor- ja ühiseurofondi või investor- ja ühiseurofondi osakuomanike või aktsionäride vahel tekkivate huvide konfliktide maandamiseks.
(11) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi üle käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud piirmäära enne investeeringu tegemise kokkuleppe või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjade jõustumist.
§ 202. Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimuste kooskõlastamine
(1) Investor- ja ühiseurofond võtavad vajalikke meetmeid, et kooskõlastada omavahel vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ning selle avaldamise aeg, et vältida turu ajastamisega seotud arbitraaži eurofondi osakute või aktsiate omandamisel ja võõrandamisel investorite poolt.
(2) Kui ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, peatab ühiseurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule või see peatatakse Finantsinspektsiooni või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel, võib investoreurofond peatada oma osakute või aktsiate tagasivõtmise või väljalaskmise samaks ajavahemikuks kui ühiseurofond.
(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on erinevad depositooriumid, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi depositooriumid oma kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe (edaspidi depositooriumide teabevahetuse kokkulepe), milles tuleb märkida järgmine teave:
1) depositooriumide jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
2) ühiseurofondi depositooriumilt investoreurofondi depositooriumile teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) depositooriumide osalemine eurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja käesoleva seaduse § 202 lõikes 1 nimetatud meetmete koordineerimises;
4) depositooriumide osalemine ühiseurofondi poolt investoreurofondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise tehingute arveldamise koordineerimises, selliste tehingute arveldamine ja vara üleandmise kord;
5) majandusaasta lõpu toimingute kooskõlastamine;
6) milliste õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ühiseurofondipoolse rikkumise üksikasjadest teavitab ühiseurofondi depositoorium investoreurofondi depositooriumi ning kuidas ja millal ta seda teeb;
7) ühe depositooriumi poolt teisele esitatava abistamistaotluse täitmise kord;
8) juhuslikud või ettenägematud sündmused, millest tuleb ühel depositooriumil teavitada teist depositooriumi, ning teavitamise viis ja aeg;
9) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.
(2) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne depositooriumide teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.
(3) Investoreurofondi valitseja vastutab investoreurofondi depositooriumile ühiseurofondi käsitleva sellise teabe edastamise eest, mis on vajalik investoreurofondi depositooriumi kohustuste täitmiseks.
(4) Ühiseurofondi depositoorium teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, investoreurofondi ja selle depositooriumi, kui ühiseurofondi tegevus on depositooriumile teada olevatel andmetel õigusaktide, fondi tingimuste, põhikirja või prospekti ja sõlmitud kokkulepetega oluliselt vastuolus ning võib avaldada investoreurofondile ebasoodsat mõju, milleks on muu hulgas:
1) vead või eksimused ühiseurofondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisel;
2) investoreurofondi vead või eksimused ühiseurofondi osakute või aktsiate omandamise või võõrandamise tehingutes või arveldustes;
3) vead või eksimused ühiseurofondist saadava tulu maksmisel või kapitaliseerimisel;
4) vead või eksimused maksu kinnipidamisel;
5) ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes kirjeldatud investeerimispoliitika järgimata jätmine;
6) õigusaktides, ühiseurofondi tingimustes või põhikirjas, prospektis ja põhiteabes sätestatud investeerimispiirangute rikkumine.
(5) Depositooriumide teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku depositoorium õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
(1) Kui investor- ja ühiseurofondil on eri audiitorettevõtjad, sõlmivad investor- ja ühiseurofondi audiitorettevõtjad eurofondide audiitorkontrolli kohustuste täitmiseks teabevahetuse kokkuleppe, milles tuleb märkida järgmised andmed:
1) audiitorettevõtjate jagatavad dokumendid ja teabekategooriad ning see, kas nimetatud teave ja dokumendid esitatakse regulaarselt või teise poole taotluse alusel;
2) ühiseurofondi audiitorettevõtjalt investoreurofondi audiitorettevõtjale teabe edastamise viis ja tähtajad;
3) majandusaasta lõpu toimingutes audiitorettevõtjate tegevuse kooskõlastamine;
4) ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatavad asjaolud, mis tuleb aruandesse märkida vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4;
5) ühe audiitorettevõtja poolt teisele esitatava abistamistaotluse, sealhulgas ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes avaldatud rikkumiste kohta täiendava teabe saamise taotluse täitmise kord;
6) aastaaruande audiitorkontrolli kohustuse täitmise tingimused ja teave käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise ning investoreurofondile ühiseurofondi vandeaudiitori aruande või selle projektide esitamise viisi ja tähtaja kohta;
7) kohaldatava õiguse valik vastavalt käesoleva seaduse § 201 lõikele 8.
(2) Investoreurofondi vara ei või investeerida ühiseurofondi enne audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppe jõustumist.
(3) Investoreurofondi audiitorettevõtja lähtub vandeaudiitori aruande koostamisel ühiseurofondi vandeaudiitori aruandest. Kui investor- ja ühiseurofondil on erinev majandusaasta periood, tuleb ühiseurofondi vandeaudiitori vahearuanne koostada investoreurofondi majandusaasta lõppkuupäeva seisuga.
(4) Investoreurofondi vandeaudiitori aruandes tuleb märkida kõik ühiseurofondi vandeaudiitori aruandes märgitud erakorralised asjaolud ja nende mõju investoreurofondile.
(5) Audiitorettevõtjate teabevahetuse kokkuleppest tulenevate andmete edastamisega ei riku audiitorettevõtja õigusaktist või lepingust tulenevat andmete saladuses hoidmise kohustust.
§ 205. Investoreurofondi kohta avalikustatav teave
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule tuleb investoreurofondi prospektis märkida järgmised andmed:
1) märkus, et eurofond on investoreurofond ja selle vara investeeritakse püsivalt ning vähemalt 85 protsendi ulatuses ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse;
2) ühiseurofondi, selle organisatsioonilise ülesehituse, investeerimiseesmärgi ja -poliitika ning riskitaseme lühikirjeldus ja teave, kuidas saab tutvuda ühiseurofondi prospektiga;
3) teave, kas investor- ja ühiseurofondi riskitase ja tootlus on samad või kuidas need erinevad, ning käesoleva seaduse § 197 lõike 1 kohaselt tehtud investeeringute kirjeldus;
4) kokkuvõte käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud investeeringu tegemise kokkuleppest või käesoleva seaduse § 201 lõikes 10 nimetatud fondivalitseja või aktsiaseltsifondi sise-eeskirjadest;
5) teave selle kohta, kust ja kuidas saavad osakuomanikud või aktsionärid lisateavet ühiseurofondi kohta ja investeeringu tegemise kokkuleppe;
6) investoreurofondi arvel makstavate ühiseurofondi investeerimisega seotud tasude ja kulude täielik loetelu ning investor- ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma;
7) teave ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise maksustamise mõju kohta investoreurofondile.
(2) Investoreurofondi aastaaruandes esitatakse investoreurofondi ja ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimise tasude koondsumma arvestus.
(3) Investoreurofondi aasta- ja poolaastaaruandes märgitakse teave selle kohta, kus saab ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruandega tutvuda. Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, annab osakuomanikule või aktsionärile viimase nõudmisel ühiseurofondi prospekti ning aasta- ja poolaastaaruanded paberkandjal tasuta.
(4) Investoreurofondi valitsejal või aktsiaseltsifondil, mis on investoreurofond, tuleb Finantsinspektsioonile esitada ühiseurofondi prospekt, põhiteave ja selle muudatused ning aasta- ja poolaastaaruanded, kui ühiseurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis.
(5) Investoreurofondi reklaam peab sisaldama märget selle kohta, et eurofondi vara võib investeerida vähemalt 85 protsendi ulatuses teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt eurofondi tootluse avalikustamisel tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.
(1) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, jälgib ühiseurofondi tegevust vajaliku hoolsusega, toetudes ühiseurofondi valitsejalt, depositooriumilt ja audiitorettevõtjalt saadud teabele ja dokumentidele, välja arvatud juhul, kui on alust kahelda nende õigsuses.
(2) Ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeeringu tegemiseks investoreurofondi valitsejale või aktsiaseltsifondile, mis on investoreurofond, või muule isikule, kes tegutseb investoreurofondi või tema fondivalitseja nimel, makstav tasu või muu rahaline hüve tuleb arvestada investoreurofondi varasse.
(1) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teatab Finantsinspektsioonile viivitamata iga ühiseurofondi investeeriva investoreurofondi andmed.
(2) Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ühiseurofondi investeerimisest viivitamata investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(3) Ühiseurofond ei võta osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise eest investoreurofondilt väljalaskmis- ega tagasivõtmistasu.
(4) Ühiseurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on ühiseurofond, teeb investoreurofondile või selle fondivalitsejale, depositooriumile ja audiitorettevõtjale õigel ajal kättesaadavaks kogu teabe, mis tuleb esitada käesoleva seaduse §-de 201–204 või ühiseurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti alusel.
(1) Ühiseurofondi ühinemine jõustub tingimusel, et ühiseurofond on esitanud kõigile ühiseurofondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele vähemalt 60 kalendripäeva enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva käesoleva seaduse § 156 lõikes 1 nimetatud ühinemise teabe.
(2) Ühiseurofondi ühinemisel on investoreurofondil õigus nõuda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on andnud talle käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa jätkamiseks ühiseurofondi investoreurofondina.
§ 209. Investoreurofondi tegevuse jätkamine ühiseurofondi ühinemisel
(1) Kui ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, ühineb teise eurofondiga, tuleb investoreurofond likvideerida, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud loa investoreurofondi jätkamiseks sama ühiseurofondi investoreurofondina, kui ühiseurofond on ühendav eurofond;
2) andnud loa investoreurofondi osakute või aktsiate investeerimiseks ühinemise tulemusel moodustatavasse ühiseurofondi, kui ühiseurofond on ühendatav eurofond ja ühinemise tõttu muutub investoreurofond ühendava eurofondi osakuomanikuks või aktsionäriks;
3) andnud loa investoreurofondil investeerida teise ühiseurofondi, mis ei ole ühinemisega seotud, või
4) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis moodustatud või asutatud sellise ühiseurofondi jagunemisel, mille suhtes Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondil on investeerimisluba.
(3) Ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus ühiseurofondi investoreurofondina jätkamiseks;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(4) Ühinemise tulemusel moodustatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 või 3 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) investeerimisloa taotlus ühinemise tulemusel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ja käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 sätestatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(5) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 4 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatule.
(6) Investoreurofondil tuleb esitada Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus ühe kuu jooksul ühiseurofondilt ühinemist käsitleva teabe saamisest arvates.
(7) Kui ühiseurofond on esitanud investoreurofondile ühinemist käsitleva teabe rohkem kui neli kuud enne ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid hiljemalt kolm kuud enne ühiseurofondi ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva.
§ 210. Investoreurofondi ühinemisloa menetlemine ja fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud taotlus või dokumendid ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 209 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või fondi osakutesse või aktsiatesse investeerimine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse käesoleva seaduse § 209 lõikes 1 nimetatud loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi valitsejat ja aktsiaseltsifondi, mis on investoreurofond, ning depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi vara piisavat likviidsust enne ühinemisel moodustatava või asutatava ühiseurofondi või teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.
(8) Investoreurofondi valitseja või aktsiaseltsifond, mis on investoreurofond, teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.
(9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud loa saamist ja sellest ühiseurofondi teavitamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.
§ 211. Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmine ühiseurofondist
(1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud käesoleva seaduse § 209 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud loa või kooskõlastuse andmist eelviimaseks tööpäevaks, millal investoreurofondil on õigus taotleda investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmist ühiseurofondist vastavalt käesoleva seaduse §-le 144 või § 208 lõikele 2, tuleb juhul, kui see on vajalik investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmise kohustuse täitmiseks ja kooskõlas investoreurofondi osakuomanike või aktsionäride huvidega, investoreurofondil kõik oma osakud või aktsiad ühiseurofondist tagasi võtta.
(2) Investoreurofondi osakute või aktsiate tagasivõtmisel ühiseurofondist tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Väljamaksed võib teha osaliselt või tervikuna muu varana, kui investoreurofond on selleks nõusoleku andnud ning see tuleneb investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
(1) Ühiseurofondi likvideerimise menetlus võib alata kolm kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist. Kui investoreurofond on moodustatud või asutatud teises lepinguriigis, tuleb lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule esitada likvideerimisteade ka selle investoreurofondi, mille vara on investeeritud ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse, päritoluriigi finantsjärelevalve asutustele.
(2) Ühiseurofondi vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas või muu varana. Ühiseurofondist võib teha investoreurofondile väljamakseid osaliselt või kogu ulatuses muu varana, kui see on kooskõlas investor- ja ühiseurofondi investeeringu tegemise kokkuleppe ja ühiseurofondi lõpetamise otsusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud vara võib investoreurofond igal ajal võõrandada rahaliste vahendite saamiseks.
(1) Kui lõpetatakse ühiseurofond, mille suhtes investoreurofondil on investeerimisluba, tuleb investoreurofond lõpetada, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on:
1) andnud investeerimisloa investoreurofondi vara investeerimiseks teise ühiseurofondi või
2) kooskõlastanud investoreurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatused, mille kohaselt eurofond ei ole enam investoreurofond.
(2) Teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) investeerimisloa taotlus teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimiseks ning käesoleva seaduse § 198 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud taotlus fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks.
(3) Investoreurofondi tingimuste või põhikirja muutmiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 esitab investoreurofond Finantsinspektsioonile taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 37.
(4) Investoreurofond esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotluse hiljemalt kaks kuud pärast ühiseurofondi likvideerimise teate avaldamist.
(5) Kui ühiseurofondi likvideerimise teade on avaldatud rohkem kui viis kuud enne ühiseurofondi likvideerimise menetluse algust, tuleb investoreurofondil esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus või käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud likvideerimisloa taotlus vähemalt kolm kuud enne likvideerimismenetluse alguse kuupäeva.
(1) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotlus ei vasta nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fond või investeeringu tegemine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlusega seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, teavitades sellest viivitamata investoreurofondi, selle fondivalitsejat ja depositooriumi.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse taotluse alusel loa või kooskõlastuse andmisest, kui ühiseurofondist osakute või aktsiate tagasivõtmisel saadud rahaliste või muude vahendite investeerimine ei taga investoreurofondi piisavat likviidsust enne teise ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimist või investoreurofondi tegevuse jätkamist eurofondina, mis ei ole investoreurofond.
(8) Investoreurofond teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsusest viivitamata ühiseurofondi.
(9) Investoreurofondil tuleb viivitamata pärast käesoleva seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 nimetatud loa või punktis 2 nimetatud kooskõlastuse saamist teavitada oma osakuomanikke või aktsionäre vastavalt käesoleva seaduse §-s 200 sätestatule.
§ 215. Finantsinspektsiooni teavitamiskohustused seoses investoreurofondi ja ühiseurofondiga
(1) Finantsinspektsioon teavitab Eestis moodustatud või asutatud investoreurofondi viivitamata igast ühiseurofondi, selle fondivalitseja, depositooriumi või audiitorettevõtjaga seotud otsusest, rakendatavast meetmest, käesolevas peatükis sätestatud tingimuste täitmata jätmisest või käesoleva seaduse § 87 lõike 1 alusel antavast teabest.
(2) Kui ühiseurofondi on investeerinud teises lepinguriigis moodustatud või asutatud investoreurofond, teavitab Finantsinspektsioon investoreurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata ühiseurofondi osakutesse või aktsiatesse investeerimisest, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludest.
(3) Kui teises lepinguriigis moodustatud või asutatud ühiseurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus edastab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teabe, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata investoreurofondi.
§ 216. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asutamine ja põhikiri
(1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiaseltsina asutamisel kinnitavad asutajad depoolepingu.
(2) Enne määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi registreerimist äriregistris tuleb aktsiaseltsil taotleda tegevusluba käesolevas jaos sätestatu kohaselt.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas peavad olema märgitud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 2, 8, 13 ja 15, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning § 43 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmed ning:
1) fondi ärinimi;
2) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas kehtestatud tähtpäeva saabumist;
3) kõigi pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende määrad ja arvestamise kord;
4) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele kuuluva fondi vara tagastusväärtuse arvestamise kord.
(4¹) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas tuleb fondi investeerimispoliitika kirjeldamisel märkida, kas ja kuidas järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas ja kuidas võetakse investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
(6) Pensioniskeemiga hõlmatud isikud on töötajad, avalikud teenistujad ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kelle eest lepinguriigi tööandja teeb sissemakseid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, samuti isikud, kelle eest enam sissemakseid ei tehta, kuid kelle ees fondil on kohustused, sealhulgas isikud, kellele tehakse fondist väljamakseid.
§ 217. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevusloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avaldus ning:
1) käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktides 1–9 ja 11 sätestatud andmed ning dokumendid;
2) fondi aktuaari andmed, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
3) depooleping.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri ning fondiga seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi vähemalt kolme aasta kohta, sealhulgas järgmiste asjaolude kohta:
1) taotleja omavahendite suurus ja loetelu;
2) käesoleva seaduse §-s 228 sätestatud tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika;
3) taotleja tulud ja kulud;
4) taotleja bilanss ja kasumiaruanne;
5) fondi tehtavate sissemaksete, fondi suhtes esitatavate nõuete ja tegevuskulude prognoositav maht ning edasikindlustuse osa nendes ja tehniliste eraldiste suurus kavandatavate kohustuste kaupa.
(3) Käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
(1) Kui esitatud tegevusloa taotlus on oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid muudetud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kohta teabe kättesaamise päeva. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teavitama taotlejat uuest menetlustähtajast.
(3) Kui käesoleva seaduse §-s 217 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotleja vastab käesolevas seaduses määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ning tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(5) Tegevusloa taotluse menetlemise ja Finantsinspektsiooni otsuse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 315 lõikes 1 ja lõike 3 esimeses lauses sätestatut.
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 33 punktides 1, 2, 5 ja 8–11 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta õigusaktides määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kehtestatud nõuetele;
2) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina;
3) taotleja juhatuse või nõukogu liige, audiitorettevõtja või aktsionär ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
4) taotleja aktuaar ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistaksid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
6) käesoleva seaduse §-s 224 nimetatud sise-eeskirjad ei ole määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet;
3) käesoleva seaduse § 217 lõikes 2 sätestatud äriplaani ja selle piisavust;
4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet.
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muudatused tuleb kooskõlastada Finantsinspektsiooniga.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja ei või muuta nii, et fond ei ole enam määratud väljamaksetega tööandja pensionifond käesoleva seaduse mõistes.
(3) Põhikirja muutmise otsuse kooskõlastab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
(1) Põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondi sissemakseid tegeva tööandja nõusoleku fondi põhikirja muutmiseks ning käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus).
(2) Taotluse läbivaatamisele, muudatuste kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel ei tule muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse põhikirja redaktsioonis parandusi, mis ei mõjuta pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigusi ja kohustusi;
2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
(1) Põhikirja muutmise korral avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele ja teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.
(2) Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avalikustab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond oma põhikirja muudetud teksti pensioniskeemiga hõlmatud isikutele viivitamata pärast põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda muudetud põhikirja alusel pärast nende muudatuste jõustumist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist pensioniskeemiga hõlmatud isikutele põhikirja muudetud teksti avalikustamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalikustamise tähtaega ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja õigusaktidega kooskõlla viimisel.
§ 223. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tegevus ja juhtimine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab oma tegevuses arvestama käesoleva seaduse §-des 309, 340, 341 ja 343 sätestatut, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi juhtimisel lähtutakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 49 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2, §-des 310–312 ja 342, § 345 lõigetes 1–4, §-des 345¹ ja 354 ning § 362 lõigetes 4–7 tööandja pensionifondi valitseja või aktsiaseltsifondi kohta sätestatust, kohaldades pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud võtmefunktsioonide hulka kuulub ka aktuaari funktsioon, mille täitmise eest vastutab aktuaar, kes peab omama ja vajaduse korral olema võimeline tõendama kindlustus- ja finantsmatemaatilisi teadmisi ning kogemusi, mis vastavad fondi tegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktuaar:
1) koordineerib ja jälgib tehniliste eraldiste arvutamist;
2) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasust;
3) hindab tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatud andmete piisavust ja kvaliteeti;
4) võrdleb tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavaid eeldusi ja oma senist kogemust;
5) teavitab fondi juhatust ja nõukogu liikmeid tehniliste eraldiste arvutamise usaldusväärsusest ja nõuetekohasusest;
6) annab arvamuse suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskide hindamise põhimõtete kohta, kui fond katab nimetatud riske;
7) annab arvamuse edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta, kui neid kasutatakse;
8) osaleb fondi riskijuhtimissüsteemi rakendamises.
(5) Käesoleva seaduse § 345 lõikes 1¹ ja §-s 345¹ sätestatut ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui pensioniskeemiga on hõlmatud vähem kui 15 isikut.
§ 224. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjad, sisekontrolli süsteem ja huvide konflikti maandamine ning vältimine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad olema käesoleva seaduse §-s 344 sätestatud nõuetele vastavad sise-eeskirjad.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sise-eeskirjadega määratakse kindlaks ka fondi tehniliste eraldiste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sisekontrolli süsteem peab vastama käesoleva seaduse §-des 347–350 ja 363¹ sätestatule, kusjuures fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut kohaldatakse pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab kehtestama fondivalitseja suhtes käesoleva seaduse §-des 351–353 sätestatud nõuetele vastava huvide konflikti maandamise ja vältimise korra ning järgima nimetatud paragrahvides sätestatud nõudeid, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi riskikontrolli funktsioon peab lisaks käesoleva seaduse § 363¹ lõikes 1 sätestatule võimaldama fondi tehniliste eraldiste moodustamisega kaasnevate riskide ning juhul, kui fond katab suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske, nende riskide juhtimisega omakorda kaasnevate riskide jälgimist ja mõõtmist.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab korraldama oma riskide hindamise vastavalt käesoleva seaduse §-le 363², hõlmates järgmist:
1) huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks võetud meetmete hinnang, kui fondivalitseja on aktuaari funktsiooni täitmise andnud edasi fondi sissemakseid tegevale tööandjale;
2) oma üldise maksevõime ja vajaduse korral tehnilistele eraldistele vastava vara suuruse taastamiseks võetavad meetmed;
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikutele väljamaksete tegemisega seotud riskide hinnang koos käesoleva seaduse § 228 lõikes 11 sätestatud meetmete võtmise tingimustega ja nende meetmete tõhususe hinnanguga, võimalik väljamaksete indekseerimine ja selle mõju ning fondi sissemakseid tegevate tööandjate käesoleva seaduse § 226 lõike 5 kohaselt antud garantiide või edasikindlustuse kasutamise mõjuhinnang.
§ 225. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiad, aktsiakapital ja algkapital
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei või välja lasta eelisaktsiaid.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi algkapital on vähemalt kolm miljonit eurot.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi aktsiakapitali vähendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 337 lõigetes 3–6 ja aktsiakapitali suurendamisele sama paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatut.
§ 226. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendid
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 334 lõikes 1 sätestatut.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil peavad oma kohustuste tagamiseks olema omavahendid vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi ulatuses.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 227.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes, kui tema tootluse või väljamaksed pensioniskeemiga hõlmatud isikutele on garanteerinud sellesse fondi sissemakseid tegev lepinguriigi tööandja.
§ 227. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite normatiiv leitakse vastavalt tema kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.
(2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
1) tehniliste eraldiste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud tehniliste eraldiste ning tehniliste eraldiste kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,85;
2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital surmariski katvate kohustuste korral järgmiselt:
1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5;
2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste suurus.
(5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 10 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastava vara väärtus koefitsiendiga 0,01.
(6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 8 ja 12 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate korrutiste summana:
1) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
2) tehniliste eraldiste suurus kohustuste korral, mille puhul määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
3) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile tema tehtud investeeringutelt tagasimakstud valitsemis- või muu tasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fond ei kanna investeerimisriski ja mille valitsemistasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ja seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ning riskikapitali kogusumma suhtena ja mille minimaalväärtus on 0,5.
(7) Kindlustustegevuse seaduse § 12 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele vastavate kohustuste puhul on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10–11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ja seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.
(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa, millest on lahutatud tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa, jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.
(10¹) Majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena.
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ja korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ning samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem aasta varem arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiivist ja käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel arvutatud omavahendite normatiivist.
(13) Omavahendite normatiivi arvutamisest aasta varem arvutatud omavahendite normatiiv korrutatakse koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.
§ 228. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja neile vastav vara
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised peavad igal hetkel vastama pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste suurusele, mida fond saab põhjendatult ette näha.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond lähtub tehniliste eraldiste suuruse arvutamisel usaldusväärsetest majanduslikest ja aktuaarsetest hinnangutest, võttes sealjuures arvesse ka nende hinnangute andmise aluseks olnud tingimuste muutumisega kaasnevaid riske ning arvestades pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustusi, sealhulgas:
1) kõiki garanteeritud hüvitisi;
2) eelmistel perioodidel määratud või garanteeritud boonuseid;
3) fondi põhikirjas kehtestatud pensioniskeemiga hõlmatud isikute valikutest tulenevaid fondi võimalikke kohustusi;
4) kulusid.
(3) Tehniliste eraldiste arvutamisel kasutab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustustest tulenevate tulevaste rahavoogude diskonteerimisel arvutamisele eelneval viimasel arvelduspäeval Euroopa Keskpanga veebilehel avaldatud kõrgeima krediidireitinguga europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäärasid.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral ei ole esitatud tehniliste eraldiste arvutamiseks vajaliku kestusega võlaväärtpaberite intressimäärasid, tuleb tulukõvera ekstrapoleerimise meetodist Finantsinspektsiooni varem teavitada.
(5) Kui Euroopa Keskpanga veebilehega seotud tehniliste probleemide tõttu ei ole sellel avaldatav käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud võlaväärtpaberite tulukõver kättesaadav, kasutab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond tehniliste eraldiste arvutamisel parimaid teada olevaid andmeid nimetatud võlaväärtpaberite tulukõveral esitatud intressimäärade kohta, teavitades sellest varem Finantsinspektsiooni.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avalikustab tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtted ning metoodika oma veebilehel ja põhjendab Finantsinspektsioonile tehniliste eraldiste arvutamise põhimõtete ja metoodika muutmist.
(7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus peab pidevalt olema võrdne vähemalt fondi tehniliste eraldiste suurusega.
(8) Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 232 sätestatust, arvestades määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võetud kohustuste iseloomu ja kestust. Tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel peavad investeeringud olema kvaliteetsed ning tuleb tagada investeeringute turvalisus, likviidsus ja kasumlikkus, säilitades samal ajal investeeringute mitmekesisuse ning hajutatuse.
(9) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab hiljemalt majandusaasta aruande avalikustamise ajal esitama Finantsinspektsioonile aktuaari aruande järgmiste valdkondade kohta:
1) tehniliste eraldiste piisavus ning nende arvutamise põhimõtted ja metoodika;
2) tehnilistele eraldistele vastav vara;
3) sissemaksete piisavus;
4) fondi omavahendite piisavus ja nende vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele.
(10) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega keelata fondi varaga seotud tehingu või toimingu tegemise või piirata varaga seotud tehingute või toimingute mahtu.
(11) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tehnilistele eraldistele vastava vara suurus on väiksem tehniliste eraldiste suurusest, võib määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kokkuleppel sinna sissemakseid tegeva tööandjaga suurendada tema sissemakseid fondi või kokkuleppel nimetatud tööandja ja pensioniskeemiga hõlmatud isikutega vähendada fondi põhikirjas kokku lepitud väljamaksete suurust, sealhulgas võimaldada pensioniskeemist väljumist põhikirjas sätestatud tagastusväärtuse arvestamise põhimõtetest erinevatel alustel leitud tagastusväärtusega.
§ 229. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi võib pakkuda üksnes sellise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kus vastavat pensioniskeemi on lubatud pakkuda.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei või pakkuda Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ega juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülesele tegevusele ja pakkumisele teises lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 437 ja 438 sätestatut.
§ 230. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta teabe avalikustamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi asukohas, tema filiaalides ja veebilehel peab sinna fondi sissemakseid tegeval ja tegema hakkaval tööandjal ning igal tema pensioniskeemiga hõlmatud isikul olema võimalus tutvuda vähemalt käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentidega.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule peab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond kord aastas esitama igale oma pensioniskeemiga hõlmatud isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva seaduse § 94¹ lõigetes 1–4 ja 6–9 sätestatud nõuetele vastava pensioniteatise, kohaldades fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama lisaks käesoleva seaduse § 94¹ lõikes 1 sätestatule järgmist teavet:
1) pensioniskeemis sisalduvate garantiide olemus, sealhulgas pensioniskeemiga hõlmatud isikule tulevikus väljamaksmisele kuuluvad summad, mille suurus on määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandja poolt garanteeritud, koos viitega sellele, kust on võimalik saada garantiide kohta lisateavet;
2) pensioniskeemile vastavate tehniliste eraldiste ja neile vastava vara suurus;
3) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suuruse arvutamisel kasutatud annuiteedimäär, annuiteedi kestus ja muud eeldused, kui väljamakseid tehakse annuiteedina;
4) pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehtavate väljamaksete suurus, juhul kui sissemaksete tegemine fondi lõpetatakse enne põhikirjas sätestatud tähtpäeva saabumist.
(5) Pensioniskeemiga hõlmatud isiku nõudmisel ja hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikut talle pakutavatest väljamakseviisidest.
(6) Kui pensioniskeemiga hõlmatud isikule tehakse väljamakseid, teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond teda vähemalt kord aastas väljamaksetest, millele tal veel õigus on, ja valitud väljamakseviisist.
(7) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid peavad olema avalikustatud selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondilt käesolevas lõikes nimetatud dokumentide tõlkimist eesti keelde.
(8) Käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide ärakirjad annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifond pensioniskeemiga hõlmatud isikule viimase nõudmisel tasuta.
§ 231. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi raamatupidamine ja aruandlus
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud eraldi arvestust pidama iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku eest tasutud sissemaksete, välja teenitud õiguste ja fondi vara tagastusväärtuse, samuti isikule tehtud väljamaksete kohta.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaastaks on kalendriaasta ning tema raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning fondi sise-eeskirjast.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi majandusaasta aruande ja poolaastaaruande avalikustamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 4 sätestatut.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi auditi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 86, 87 ja 371 sätestatut.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi audiitorettevõtja peab hindama ka fondi tehniliste eraldiste piisavust.
(6) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 370 lõigetes 1–8 sätestatut.
§ 232. Nõuded määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara investeerimisele
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara, sealhulgas tehnilistele eraldistele vastava vara investeerimisel lähtutakse käesolevas seaduses tööandja pensionifondi vara investeerimise kohta sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond investeerib tehnilistele eraldistele vastava vara samas valuutas, milles on võetud kohustused. Muus valuutas võib tehnilistele eraldistele vastavat vara investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses tehniliste eraldiste suurusest.