§ 491. Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise korra rikkumine
(1) Fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel või tagasivõtmisel käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 või 4 või § 56 lõikes 1 kehtestatud nõuete rikkumise eest või fondi osakute või aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmishinda mõjutava teabe avaldamise eest, kui sellega rikutakse investorite või avalikkuse võrdsetel alustel teavitamise kohustust, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 492. Osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise korra rikkumine
(1) Fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise eest fondi likvideerimisel või ajal, kui osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine oli peatatud, või fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise nõuete rikkumise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 493. Fondivalitseja ülesannete edasiandmise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-des 364–367 sätestatud kolmandatele isikutele fondivalitseja ülesannete edasiandmise nõuete rikkumise või Finantsinspektsiooni ülesannete edasiandmisest teavitamata jätmise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 494. Vara lahususe, hoidmise ja kaitse nõude rikkumine
(1) Fondivalitseja vara lahususe või fondi vara hoidmise või muu fondi vara kaitsega seotud kohustuse teadvalt rikkumise, samuti teadva mitteõigeaegse või ebapiisava fondi vara kaitsega seotud kohustuse täitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 495. Huvide konflikti avalikustamise nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud huvide konflikti avalikustamise nõuete teadvalt rikkumise eest või tekkinud või tekkida võivate huvide konfliktide kohta registri pidamata jätmise, registrisse andmete kandmata jätmise või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 496. Huvide konflikti maandamise nõuete rikkumine
(1) Fondi valitsemisega ja investoritega seoses tekkida võiva huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 497. Fondi valitsemisega ja fondivalitseja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 343 lõikes 3 nimetatud õigusrikkumisest teavitamise korra kehtestamata või rakendamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 498. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste rikkumine
(1) Fondi pakkumisel või investeerimisteenuste osutamisel kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 500. Välisriigi fondivalitseja tegevuse nõuete rikkumine
(1) Välisriigi isiku teenuse pakkumise eest Eestis ilma Finantsinspektsiooni teavitamata või käesolevas seaduses välisriigi depositooriumi tegevuse suhtes kehtestatud nõuete teadvalt rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 501. Fondivalitseja ning fondi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise, lõpetamise, maksejõuetuse ja pankrotiga seotud nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud fondi või fondivalitseja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise, lõpetamise, maksejõuetuse või pankrotiga seotud piirangute või nõuete teadvalt rikkumise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Likvideerija poolt fondi likvideerimise menetluses käesolevast seadusest või äriseadustikust tuleneva kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 503¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 artiklites 4–21 ja 23–37 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 503². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklites 5–7 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 503³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14, 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Fondivalitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakute omandamise või tagasivõtmise piirangute või nendega seonduvate kohustuste rikkumise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Kohustusliku pensionifondi või tööandja pensionifondi tootluse garanteerimise keelu või muu vabatahtliku pensionifondi tootluse garanteerimise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise eest ilma käesoleva seaduse §-s 440 sätestatud korras Finantsinspektsiooni teavitamata −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 507. Fondivalitseja poolt vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmine
(1) Fondivalitseja või fondivalitseja huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse §-s 54¹ sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 508. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi või Eestis keelatud tingimustega lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele
(1) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele, juhtimis- või kontrollorgani liikmetele garanteeritud tootlusega või suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katva või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuva lepinguriigi tööandja pensionifondi või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesoleva seaduse §-des 286–293 sätestatud kohustuste või muu käesolevas seaduses või kogumispensionide seaduses või nende alusel antud õigusaktis depositooriumile pandud kohustuse rikkumise eest või mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Depositooriumi organisatsiooniliste nõuete kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise või mitteõigeaegse või mittetäieliku kehtestamise, ajakohastamise või rakendamise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Lepingulise fondi likvideerimise menetluses toimunud rikkumisest või fondivalitseja tegevuse õigusaktidele, fondi tingimustele, põhikirjale või valitsemislepingule mittevastavusest Finantsinspektsiooni või fondivalitseja nõukogu teavitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 512. Depositooriumi ülesannete edasiandmise korra rikkumine
(1) Enne depositooriumi ülesannete edasiandmist kontrollimata jätmise eest, kas selle isiku, kellele vara hoidmiseks, arvelduste tegemiseks või muude depositooriumi ülesannete täitmiseks depositooriumi ülesanded edasi antakse, organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase ning finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks, või nimetatud nõuete täitmise vajaliku hoolsusega kontrollimata jätmise eest sel ajal, kui isik depositooriumi kohustusi täidab, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 513. Välisriigi depositooriumi tegevuse nõuete rikkumine
(1) Finantsinspektsiooni teavitamata Eestis teenuse pakkumise või käesolevas seaduses välisriigi depositooriumi tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 513¹. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesoleva seaduse 31. peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
(1) Käesoleva seaduse 31. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
(2) Käesoleva seaduse 31. peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omav fondivalitseja esitab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Finantsinspektsioonile teate selle kohta, millise käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondivalitsejana ta tegutseb.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud fondivalitseja soovib hakata tegutsema sellise fondi valitsejana, mida talle kehtiv tegevusluba ei võimalda, tuleb fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile koos teatega taotlus käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondi valitsemise õiguse saamiseks.
(3) Kui fondivalitsejal on luba väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamiseks vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktile 4, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega esitada teave selle kohta, milliseid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid fondivalitseja osutab.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud fondivalitseja soovib hakata osutama investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, mida talle väljastatud tegevusluba ei võimalda, tuleb fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile koos teatega taotlus käesoleva seaduse § 307 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamiseks, mida kehtiv tegevusluba ei võimalda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud taotluse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 313–321 sätestatut.
§ 516. Fondide, fondivalitsejate ja muude isikute tegevuse käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivat tegevusluba omavad fondivalitsejad ja nende valitsetavate fondide depositooriumid peavad oma tegevuse ja dokumendid viima käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seadusele.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud fondide alusdokumendid, fondide tegevus, osakute registreerimine, fondide pakkumine ning fondide vara valitsemine tuleb viia käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kuni käesoleva seadusega vastavusse viimiseni peavad nimetatud tegevused ja dokumendid vastama kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul ei kohaldata käesolevas seaduses fondi alusdokumendi või prospekti olulise muutmise kohta sätestatut, kui muudatuste tegemine on nõutav fondi alusdokumendi või prospekti käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks.
(4) Aktsiaseltsina asutatud fond, mis on asutatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud investeerimisfondide seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse alusel asutatud fondiks, millele ei kohaldata käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1, 2, 7, 8, 9 ja 12, §-s 19, § 24 lõikes 5, § 29 lõike 2 punktides 1, 2 ja 12, §-s 34, § 42 lõikes 3 ja 4, § 50 lõikes 2, § 54 lõikes 6, §-s 56, §-s 144, § 152 lõikes 2, § 242 lõikes 1, § 244 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4, § 256 lõikes 1 ning § 259 lõikes 2 sätestatut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sätteid kohaldatakse juhul, kui aktsiaseltsina asutatud fondi üldkoosolek otsustab ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates aktsiaseltsina asutatud fondile nimetatud sätteid kohaldada ja üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest. Aktsiaseltsina asutatud fond teavitab sellisest üldkoosoleku otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(6) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 sätestatud kohustusliku pensionifondi tagasivõtmistasu määrasid rakendatakse alates käesoleva seaduse jõustumisest.
(7) Käesoleva seaduse § 65 lõike 1 teises lauses sätestatud kohustusliku pensionifondi osaku tagasivõtmistasu pensionifondi maksmist rakendatakse alates 2017. aasta 1. septembrist.
(8) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 3¹ sätestatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra rakendatakse alates 2019. aasta 2. septembrist.
(9) Käesoleva seaduse §-s 65¹ sätestatud valitsemistasu määra vähendav kordaja arvutatakse esimest korda vara väärtuse 2020. aasta 3. jaanuari seisuga ja valitsemistasu määra vähendamist rakendatakse alates sama aasta 1. veebruarist.
(10) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud valitsemistasu määra vähendamiseni rakendatakse käesoleva seaduse kuni 2019. aasta 1. jaanuarini kehtinud § 65 lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud valitsemistasu määra vähendamise korda.
(11) Fondivalitseja on kohustatud fondi dokumendid viima käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsiooni § 73 lõikes 10 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(12) Käesoleva seaduse § 453¹ lõike 1 jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavad väikefondi valitsejad peavad oma aktsia- või osakapitali nimetatud lõikes sätestatuga vastavusse viima 12 kuu jooksul sätte jõustumisest arvates. Väikefondi valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui aktsia- või osakapital on käesoleva seaduse § 453¹ lõikes 1 sätestatuga vastavusse viidud.
§ 517. Alternatiivfondi valitseja tegevuse kooskõlla viimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL nõuetega
(1) Alternatiivfondi pakkumise nõudeid ei kohaldata fondivalitsejale, kes pakub alternatiivfondi osakuid või aktsiaid Eestis enne 2013. aasta 22. juulit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) kohaselt koostatud prospekti alusel kuni selle prospekti kehtivuse lõpuni.
(2) Enne 2013. aasta 22. juulit Eestis kinnise fondi osakuid või aktsiaid pakkunud alternatiivfondi valitseja ei ole kohustatud käesoleva seadusega alternatiivfondi valitsejale kehtestatud nõudeid järgima, kui vastava fondi vara ei ole pärast 2013. aasta 22. juulit investeeritud.
(3) Kui Eestis pakutava kinnise fondi osakute või aktsiate märkimise periood jääb ajavahemikku 2013. aasta 22. juulist kuni 2016. aasta 22. juulini (kaasa arvatud), siis peab sellise kinnise fondi alternatiivfondi valitseja järgima käesoleva seadusega alternatiivfondi valitsejale kehtestatud nõuetest vaid käesoleva seaduse §-des 269 ja 375–378 sätestatud nõudeid.
§ 518. Alternatiivfondi valitseja välisriigis toimuva tegevuse nõuetega kooskõlla viimine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal välisriigis teenuseid osutav Eestis asutatud alternatiivfondi valitseja peab käesolevas seaduses sätestatud korras Finantsinspektsiooni teavitama välisriigis teenuste osutamisest ja viima oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega vastavusse 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Alternatiivfondi valitseja, kes käesoleva seaduse jõustumise ajal osutab teenuseid välisriigis, võib jätkata teenuste osutamist välisriigis kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui 12 kuud käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 519. Välisriigi alternatiivfondi valitseja tegevuse nõuetega kooskõlla viimine
Käesoleva seaduse jõustumisel Eestis teenuseid pakkuv välisriigi alternatiivfondi valitseja peab viima oma tegevuse kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud nõuetega 12 kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 520. Väikefondi valitseja valitsetavate fondide investorite õigus nõuda oma osakute tagasivõtmist
(1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist tegevusloa alusel vaid mitteavalikke fonde valitsenud fondivalitseja jätkab tegevust väikefondi valitsejana, on tal kohustus võtta tema valitsetavate fondide investorite osakud või aktsiad tagasivõtmistasuta tagasi ühe aasta jooksul talle väikefondi valitseja tegevusloa väljastamisest arvates. Investoritel on õigus nõuda nende osakute või aktsiate tagasivõtmistasuta tagasivõtmist juhul, kui nad teavitavad sellest soovist fondivalitsejat ühe kuu jooksul tagasivõtmistasuta tagasivõtmise võimalusest teadasaamisest arvates.
(2) Fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalusest viivitamata kõiki fondi investoreid pärast talle väikefondi valitseja tegevusloa väljastamist. Fondivalitseja avaldab vastava teate viivitamata ka oma veebilehel.
(3) Investoritele saadetud ja fondivalitseja veebilehel avaldatud teates peavad olema märgitud vähemalt:
1) andmed fondivalitsejale väikefondi valitseja tegevusloa väljastamise kohta;
2) teave osakute või aktsiate tagasivõtmistasuta tagasivõtmise perioodi kohta;
3) teate avaldamise kuupäev.
§ 521. Sama fondivalitseja fondide ühendamine ühe fondi allfondideks
(1) Fondivalitseja valitsetavad lepingulised fondid võib ühendada sellisel viisil, et moodustatakse uus lepinguline fond, millel on allfondid. Sellisele fondide ühendamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 144 osakute tagasivõtmise ja vahetamise kohta sätestatut.
(2) Lepinguliste fondide ühendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tuleb hinnata ühineva ja ühendava fondi tingimuste ja prospektide muutumise mõju olulisust osakuomanikele ning fondide ühinemisel kohaldub käesolevas seaduses sätestatud fondi tingimuste ja prospektide olulise muutmise kord. Kui ühendatava fondi tingimused või prospektid muutuvad oluliselt võrreldes ühendava fondi tingimustega, peab olema osakuomanikele tagatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 4 ja § 78 lõikes 4 nimetatud tingimus vähemalt ühe kuu jooksul enne ühendatava fondi tingimuste ja prospekti jõustumist. Ühendatava fondi tingimuste ja prospekti olulisest muutmisest teavitatakse käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud ühinemise teabes. Ühinemise teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid fondi tingimuste ja prospekti olulise muutmise regulatsiooni kohaldumise korral hiljemalt üks kuu enne ühendava fondi tingimuste jõustumist.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud viisil võib fondide ühendamise otsustada hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril.
§ 522. Aruannete ja muude fondivalitsejale kohalduvate nõuetega seotud üleminekusätted
(1) Kuni käesoleva seaduse § 54 lõikes 15, § 65 lõikes 8, § 83 lõikes 7, § 88 lõikes 8, § 105 lõikes 6, § 179 lõikes 3, § 266 lõikes 7, § 334 lõikes 9, § 345 lõikes 7, § 346 lõikes 11, § 370 lõikes 9 ning § 374 lõigetes 2 ja 4 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni peavad fondivalitsejad oma tegevuses lähtuma kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse § 70 lõike 5, § 151 lõike 5, § 187 lõike 1, § 237 lõike 1², § 238 lõigete 6, 7 ja 11 ning § 244 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt koostatakse aruanded aruandeperioodide kohta, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(3) Aruanded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevast varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud investeerimisfondide seaduse alusel kehtestatud õigusaktide alusel.
(1) Enne 2019. aasta 2. septembrit ei või kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara turuväärtusest kokku rohkem kui kaks protsenti.
(2) Enne 2019. aasta 2. septembrit ei või konservatiivse pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara turuväärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti.
(3) Rahandusministeerium analüüsib enne 2018. aasta 1. maid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärade piirangute rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(4) Rahandusministeerium analüüsib enne 2024. aasta 1. oktoobrit käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärade piirangute ja valitsemistasu osana käesoleva seaduse §-s 65² sätestatud edukustasu rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.
(1) Kui edukustasu kohaldatakse enne 2019. aasta 31. augustit registreeritud kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selle pensionifondi osaku puhasväärtuse kumulatiivne kasv ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivset kasvu 2019. aasta 31. augustist arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võrdsustab pensionifondi valitseja edukustasu arvutamiseks käesoleva seaduse § 65² lõikes 3 sätestatud puhasväärtuse indeksi ja võrdlusindeksi väärtuste alguspunktid 2019. aasta 31. augusti seisuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi edukustasu arvestusperioodi alguskuupäev on 2019. aasta 31. august ja arvestusperiood on neli kuud.
(4) Käesoleva seaduse § 65² lõikes 5 sätestatud kohustusliku pensionifondi viimase kümne aasta suurima puhasväärtuse indeksi 31. detsembri väärtuse asemel võrreldakse perioodil 2019–2029 edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtust kõigi selle puhasväärtuse indeksi 31. detsembri väärtustega alates edukustasu esmakordse tasumise hetkest ja võetakse edukustasu arvestamisel alguskuupäeva väärtusena aluseks neist suurim.