(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel kolmandas riigis.
(2) Fondivalitseja võib kolmandas riigis asutatud või moodustatud fondi (edaspidi käesolevas jaos kolmanda riigi fond) valitseda või pakkuda (edaspidi käesolevas jaotises teenust osutama) Finantsinspektsiooni väljastatud loa alusel.
(3) Fondivalitseja võib osutada teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.
§ 416. Kolmandas riigis fondi valitsemise tingimused
1) Fondivalitseja võib fondi, mille osakuid või aktsiaid lepinguriigis ei pakuta, valitseda kolmandas riigis järgmistel tingimustel:
1) fondivalitseja vastab fondi valitsemisel kõigile fondivalitsejale seatud nõuetele, välja arvatud nõuded fondi ja fondivalitseja aastaaruande või majandusaasta aruande esitamisele ja fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile;
2) Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele.
§ 417. Teenuse osutamiseks Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Teenust osutada sooviv fondivalitseja teavitab sellest Finantsinspektsiooni ja esitab Finantsinspektsioonile koos avaldusega kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaotises teave):
1) selle riigi nimi, kus fondivalitseja soovib teenuseid osutada;
2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi osutatavate teenuste kohta;
3) filiaali asutamisel filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, filiaali tegevusplaan ja filiaali juhtide andmed samas ulatuses, kui esitatakse andmed juhtide kohta fondivalitseja tegevusloa taotlemisel.
(2) Teabes kajastatud asjaolude muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
§ 418. Teenuse osutamise alustamise ja lõpetamise tingimused
(1) Finantsinspektsioon võib jätta teabe läbi vaatamata või keelduda loa andmisest, kui:
1) teave ei vasta käesoleva seaduse §-s 417 sätestatud nõuetele, on ebaõige, eksitav või puudulik;
2) teave on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud teavet ei ole ette nähtud tähtajal esitatud;
3) fondivalitseja ei valitse ühtegi fondi;
4) filiaali juhid ei vasta juhtidele kehtestatud nõuetele;
5) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud ressursid ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib tunnistada teenuse osutamise loa kehtetuks, kui:
1) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus;
2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid ja see võib kahjustada fondivalitseja valitsetava fondi osakuomanike, aktsionäride või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huve;
3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta loa saamise tingimustele;
4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut ja sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi osakuomanike või aktsionäride huvid või fondivalitsejat või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
6) fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
9) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.
(3) Finantsinspektsioon edastab ettekirjutuse teenuse osutamise keelamiseks viivitamata fondivalitsejale. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise.
§ 419. Üldsätted ja kolmanda riigi fondi pakkumise üldnõuded
(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse neile Eesti või teise lepinguriigi fondivalitsejatele, kes Eestis pakuvad või soovivad pakkuma hakata kolmanda riigi alternatiivfondi.
(2) Eesti või teise lepinguriigi fondivalitseja võib kolmanda riigi fondi Eestis pakkuda (edaspidi käesolevas jaotises fondi pakkumine) järgmistel tingimustel:
1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
3) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise.
(3) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei võimalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kokkulepe piisavalt kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele või lõike 2 punktis 2 nimetatud koostöö ei ole piisav, võib Finantsinspektsioon erimeelsuse lahendamiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(4) Teise lepinguriigi fondivalitseja ei pea alternatiivfondi pakkumiseks omama Eestis püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.
§ 420. Eesti fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis
(1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab Eesti fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas Finantsinspektsioon otsustas fondi pakkumist Eestis lubada või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi Eestis pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate võib esitada vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, siis on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine Eestis.
(7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.
§ 421. Eestis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel teises lepinguriigis
(1) Fondi pakkumiseks teises lepinguriigis esitab Eesti fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi tingimused või põhikiri;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast fondivalitsejalt nõuetekohase teabe saamist.
(3) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.
(4) Enne teabe olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
(7) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise sihtriigis.
§ 422. Lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis
(1) Fondi Eestis pakkuda sooviv teise lepinguriigi fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse kirjalikult pakkumise ingliskeelne teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) selle sihtriigi nimi, kus fondi osakuid või aktsiaid soovitakse pakkuda;
8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud teabe, millele on lisatud fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist Eestis.
(2¹) Kehtetu
(3) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teabe muutmisest juhul, kui muudatuste tagajärjel fondi pakkumine Eestis lõpeks.
§ 422¹. Lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus mittekinnise fondi avalikul pakkumisel Eestis
(1) Välisriigi fondi, mis ei ole kinnine (edaspidi käesolevas paragrahvis fond), osakute pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.
(2) Fondi osakute pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid kas eesti või inglise keeles:
1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud fondi registreerimisdokumendi ärakiri;
2) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud fondivalitseja tegevusloa ärakiri, kui fondi valitseb fondivalitseja;
3) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et fondi tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele ja fondi on lubatud avalikult pakkuda;
4) fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi valitseb fondivalitseja;
5) osakute avaliku pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument;
6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse välja antud prospekti registreerimistunnistuse või prospekti avalikustamist lubava muu dokumendi ärakiri, kui selline dokument on päritoluriigi õigusaktide kohaselt ette nähtud;
7) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
8) fondi osakute turustamiseks sõlmitud leping fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis;
9) fondi osakute turustamise ja sellega seotud arvelduste korralduse kirjeldus.
(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist on nendes tehtud muudatusi, peab fond või fondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile muudetud andmed ja dokumendid.
(4) Otsuse fondi avaliku pakkumise nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat otsusest viivitamata.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi avalikuks pakkumiseks nõusoleku andmisest, kui:
1) fondi osakute pakkumine ja avaliku pakkumise prospekt ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) avaliku pakkumise prospektist või muudest dokumentidest selgub, et fondi vara investeerimisel ei lähtuta piisavalt riskide hajutamise põhimõtetest;
3) päritoluriigis ei ole piisavat järelevalvet fondi tegevuse üle või kui järelevalve on takistatud;
4) päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
5) registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik Eesti investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.
§ 423. Eestis või lepinguriigis asutatud fondivalitseja tegevus fondi pakkumisel Eestis lihtsustatud korras
(1) Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondivalitseja võib pakkuda fondi osakuid Eestis Finantsinspektsiooni loal käesoleva seaduse §-des 419–422 sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi osakuid või aktsiaid pakutakse ainult kutselisele investorile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumine Eestis on lubatav järgmistel tingimustel:
1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe;
2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis iga fond on asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta selle olemasolul;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist:
1) fond ei ole investorfond;
2) fondivalitseja vastab kõigile fondivalitsejale kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 285–300 sätestatud depositooriumiga seotud nõuded;
3) fondivalitseja tagab, et käesoleva seaduse §-s 289 sätestatud depositooriumi ülesandeid täidab fondivalitseja asemel kolmas isik, kelle nime ja asukoha aadressi esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile;
4) fondivalitseja järgib kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 375–378 nimetatud nõudeid.
(5) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 30 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 vastava teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav või mitte. Lubava teatise saamise päevast arvates võib fondivalitseja alustada Eestis fondi pakkumist.
(6) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui käesolevas paragrahvis nimetatud tingimused ei ole täidetud.
§ 424. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevuse alused Eestis
(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale, kes soovib pakkuda või valitseda fondi Eestis.
(2) Fondivalitseja võib fondi pakkuda või valitseda fondi (edaspidi käesolevas jaotises fondi pakkumine) Finantsinspektsiooni või mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud loa alusel. Nimetatud loa väljastajaks määrab fondivalitseja kindlaks ühe lepinguriigi (edaspidi käesolevas jaotises esmane vastuvõturiik).
(3) Lisaks fondi pakkumisele võib fondivalitseja osutada Eestis investeerimisteenust või kõrvalteenust väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustel.
(4) Fondivalitseja võib osutada teenust, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.
(1) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on Eesti ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.
(2) Kui fondivalitseja soovib valitseda Eestis fonde, mis on asutatud või moodustatud eri lepinguriikides (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fond) ja mida ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks kas suurima fondide arvuga või suurima fondide mahuga päritoluriik.
(3) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on lepinguriik ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti. Kui fondi päritoluriigiks ei ole Eesti, aga fondi on kavas Eestis pakkuda, siis on fondi esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.
(4) Kui fondivalitseja soovib pakkuda Eestis fondi, mille päritoluriigiks on kolmas riik ja mille aktsiaid või osakuid ei pakuta üheski teises lepinguriigis, siis on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti.
(5) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti juhul, kui fondi päritoluriigiks on Eesti.
(6) Kui fondivalitseja soovib fondi pakkuda lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondi päritoluriigiks on kolmas riik, siis võib esmaseks vastuvõturiigiks olla Eesti.
(7) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriigiks on Eesti, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks Eesti või riik, kus fondi pakkuda kavatsetakse. Kui fondide päritoluriikideks on eri lepinguriigid, siis on esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus enamikku fonde pakkuda kavatsetakse.
(8) Kui fondivalitseja soovib pakkuda mitut fondi lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides ja fondide päritoluriikideks on nii lepinguriigid kui ka kolmandad riigid, siis on fondide esmaseks vastuvõturiigiks riik, kus enamikku fonde kavatsetakse pakkuda.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5–8 nimetatud juhtudel, kui lisaks Eestile võib olla esmaseks vastuvõturiigiks ka mõni teine lepinguriik, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile taotluse esmase vastuvõturiigi määramiseks. Finantsinspektsioon otsustab koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega esmase vastuvõturiigi määramise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud viisil määratakse esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata taotluse esitanud fondivalitsejat.
(11) Kui fondivalitsejat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud otsuse tegemisest seitsme päeva jooksul teavitatud või nõutavat otsust ei ole kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates tehtud, võib fondivalitseja määrata esmase vastuvõturiigi ise.
(12) Kui fondivalitseja hinnangul on esmaseks vastuvõturiigiks Eesti, esitab fondivalitseja koos taotlusega Finantsinspektsioonile fondi pakkumisstrateegiat kajastava pakkumise kava.
(1) Loa taotluse saamisel kontrollib Finantsinspektsioon, kas fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 425 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järgitud, põhjendab ta fondivalitsejale taotluse rahuldamata jätmist.
(2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul kuulub loa taotlus rahuldamisele, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, taotledes sellelt hinnangut, kas fondivalitseja on esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriume järginud. Finantsinspektsioon esitab selleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele fondivalitseja esitatud hinnangu esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide järgimise kohta ja fondi pakkumise kava.
(3) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, teavitab ta sellest nimetatud asutust, esitades seejuures ka mittenõustumise põhjendused.
(4) Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mittenõustumise põhjendused nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus fondi aktsiaid või osakuid lisaks Eestile pakutakse. Vajaduse korral teavitab Finantsinspektsioon sellest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu fondivalitseja valitud esmase vastuvõturiigiga, on tal erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
§ 427. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegutsemise tingimused Eestis
(1) Fondivalitseja peab Eestis fondi valitsemiseks või pakkumiseks vastama käesolevas seaduses alternatiivfondi valitseja kohta sätestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 409–414 sätestatud nõuetele.
(2) Fondivalitseja ei pea järgima käesolevas seaduses sätestatut, kui see on vastuolus fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega ja kui ta suudab tõendada, et:
1) käesoleva seaduse nõudeid ei ole võimalik ühildada fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega;
2) fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivad käesolevas seaduses sätestatuga sarnaste eesmärkide ja investorikaitse põhimõtetega nõuded ning fondivalitseja täidab neid.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus anda fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks luba, kui fondivalitseja ja fondi päritoluriik vastavad järgmistele nõuetele:
1) fondivalitseja on määranud oma esindajaks füüsilise või juriidilise isiku, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi käesolevas jaotises fondivalitseja esindaja);
2) fondivalitseja esindaja koos fondivalitsejaga on loaga hõlmatud tegevustes kontaktisikuteks fondi investoritele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja Finantsinspektsioonile;
3) Finantsinspektsiooni, fondi päritoluriigi ja fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuste vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
5) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
6) fondivalitseja päritoluriigi õigusnormid ei takista Finantsinspektsiooni järelevalve ülesannete täitmist fondivalitseja tegevuse üle.
(4) Kui fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud teabevahetuse kokkulepet, võib Finantsinspektsioon teabevahetuse kokkuleppe sõlmimiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(5) Fondivalitseja peab esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 271 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed finantsvõimenduse kasutamise kohta fondivalitseja valitsetavate lepinguriigi fondide ja kolmanda riigi fondide kohta, mille osakuid või aktsiaid lepinguriigis pakutakse.
§ 428. Kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale tegutsemiseks loa andmine
(1) Fondivalitsejale Eestis tegutsemiseks loa andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–321 fondivalitsejale tegevusloa andmise kohta sätestatut käesolevas jaos sätestatud erisustega.
(2) Fondivalitseja esitab Eestis tegutsemisloa saamiseks Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmised ingliskeelsed andmed ja dokumendid:
1) fondi pakkumise kava koos selgitusega käesoleva seaduse §-s 425 sätestatud esmase vastuvõturiigi määramise kriteeriumide täitmise kohta;
2) olemasolul nimekiri käesolevas seaduses fondivalitsejale kehtestatud nõuetest, mida fondivalitseja ei saa täita nende vastuolu tõttu fondivalitseja või pakutava fondi päritoluriigi nõuetega;
3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud standardil põhinev kirjalik tõend selle kohta, et fondivalitseja täidab fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivaid nõudeid, mis on käesolevas seaduses sätestatud nõuetega sarnaste eesmärkide ja investorikaitse põhimõtetega;
4) fondivalitseja esindaja nimi ja aadress.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõendile õiguslik hinnang, milles kirjeldatakse fondivalitseja ja pakutava fondi päritoluriigis kehtivate nõuete eesmärki.
(4) Kui fondivalitseja muudab kahe aasta möödudes loa saamisest arvates fondi pakkumise kava, mille tulemusena muutuks esmane vastuvõturiik, teavitab fondivalitseja enne pakkumise kava muudatuse jõustumist sellest Finantsinspektsiooni ja esitab Finantsinspektsioonile koos uue pakkumise kavaga ka uue esmase vastuvõturiigi määramise põhjendused ning uues esmases vastuvõturiigis asuva fondivalitseja esindaja nime ja asukoha aadressi. Taotluse menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 429 lõigetes 7–9 sätestatut.
(5) Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja vahelised vaidlused lahendatakse Eesti õiguse alusel. Fondivalitseja ja selle fondi, mille päritoluriigiks on Eesti, investorite vahelised vaidlused lahendatakse Eesti õiguse alusel.
§ 429. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kolmandas riigis asutatud fondivalitsejale loa andmisel
(1) Kui fondivalitsejale on väljastatud esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse luba ja Finantsinspektsioon ei nõustu sellega, võib Finantsinspektsioon erimeelsuse lahendamiseks esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(2) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul on fondivalitsejale käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine põhjendatud, teavitab ta sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, lisades teavitusele käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(3) Fondivalitsejale loa andmise menetlemine peatub, kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus esitab Finantsinspektsioonile hinnangu, kas fondivalitsejale käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõuete täitmisest erandi tegemine on põhjendatud.
(4) Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mitte nõustudes anda fondivalitsejale loa, teavitab Finantsinspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka teisi lepinguriike, kus fondi kavatsetakse pakkuda, esitades seejuures ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga mittenõustumise põhjendused.
(5) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse antud hinnanguga, on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
(6) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust fondivalitsejale loa andmisest, loa andmisest keeldumisest ja keeldumise alustest, loas tehtud muudatustest ja loa kehtetuks tunnistamisest.
(7) Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele hinnangu, kas fondivalitseja tegutses käesoleva seaduse § 428 lõikes 4 nimetatud uue esmase vastuvõturiigi määramisel seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele lisaks hinnangule ka fondi uue pakkumise kava ja fondivalitseja koostatud uue esmase vastuvõturiigi määramise põhjenduse.
(8) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat, fondivalitseja esindajat ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kas ta nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga.
(9) Kui Finantsinspektsioon nõustub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse hinnanguga, siis teavitab ta sellest uue esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutust, edastades talle viivitamata ka fondivalitseja loa ärakirja ja fondivalitsejaga seotud järelevalvematerjalid. Nimetatud materjalide edastamise kuupäevast alates kuulub fondivalitseja uue esmase vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutuse järelevalve alla.
(10) Finantsinspektsioon nõuab fondivalitsejalt fondi pakkumise kavast lähtuvalt Eesti asemel uue esmase vastuvõturiigi määramist juhul, kui alused Eesti esmaseks vastuvõturiigiks määramiseks on ära langenud. Kui fondivalitseja uut esmast vastuvõturiiki ei määra, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitsejale antud luba kehtetuks tunnistada.
(11) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu käesoleva seaduse § 428 lõikes 4 nimetatud esmase vastuvõturiigi määramisega, siis on Finantsinspektsioonil erimeelsuse lahendamiseks õigus esitada lahenduspalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
§ 430. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi Eestis pakkumisel
(1) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on fond asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas ka juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatud. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatud vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.
(3) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumist lubava teate edastamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(4) Enne teabes kajastatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(5) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe olulisi muudatusi jõustada, kui selle tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
(7) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.
§ 431. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi pakkumisel lepinguriigis Eesti kaudu
(1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondi soovitakse pakkuda lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon iga fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) selle sihtriigi nimi, kus fondi soovitakse pakkuda;
8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest sihtriigis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Finantsinspektsioon esitab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele nõuetekohase teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või Finantsinspektsioonile esitatud teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Teabe saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi sihtriigis pakkuda.
(5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe olulisi muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(7) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
(8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva seadusega kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.
§ 432. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi pakkumisel Eestis
(1) Kolmanda riigi fondi võib Eestis pakkuda järgmistel tingimustel:
1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse vahel on sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, mis võimaldab Finantsinspektsioonil kontrollida fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas jaotises sätestatud nõuetele;
2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
3) fondi päritoluriigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastav leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise.
(2) Fondi pakkumiseks Eestis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ajakohastatud ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab andmeid fondi kohta, mida soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis fond on asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(3) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatud või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja Eestis fondi pakkuda. Fondi pakkumist keelava teate esitamine on lubatav vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondi pakkumise loa andmisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(7) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
(8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust teabe lubatud muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.
§ 433. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi pakkumisel lepinguriigis Eesti kaudu
(1) Fondi pakkumiseks lisaks Eestile ka mõnes teises lepinguriigis esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult ingliskeelse pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised ajakohastatud ingliskeelsed andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) tegevuskava, mis sisaldab andmeid fondi kohta, mida soovitakse teises lepinguriigis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis fond on asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) investorfondi puhul informatsioon selle kohta, kus ühisfond on asutatud;
6) investoritele esitatav informatsioon fondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 269 sätestatule;
7) selle sihtriigi nimi, kus fondi soovitakse pakkuda;
8) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames;
9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalvetasust teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor, siis ülevaade, kuidas täidetakse käesoleva seaduse § 91¹ lõikes 1 või § 270¹ lõikes 1 nimetatud kohustusi.
(2) Finantsinspektsioon esitab nõuetekohase teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Nimetatud kinnitus ja teave esitatakse 20 tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teavituse saamise päevast alates võib fondivalitseja alustada fondi pakkumist sihtriigis.
(5) Enne teabes esitatud asjaolude olulist muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(6) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesolevas jaotises sätestatuga kooskõlas.
(7) Kui seadusega vastuolus olevad teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seaduse kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesoleva seaduse §-des 467 ja 469 nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
(8) Fondivalitseja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja vajaduse korral ka sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahviga kooskõlas olevast teabe muutmisest juhul, kui see toob kaasa fondi pakkumise lõpetamise.
§ 434. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi valitsemisel Eestis
(1) Kui esmaseks sihtriigiks ei ole Eesti ja fondivalitseja soovib fondi Eestis valitseda, siis esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
1) tegevuskava, mis sisaldab loetelu plaanitavatest teenustest ja nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda;
2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu.
(2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.
(3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja filiaali olemasolul lõikes 2 nimetatud teabe, millele on lisatud fondi esmase sihtriigi finantsjärelevalve asutuse kirjalik ingliskeelne kinnitus, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule, võib fondivalitseja alustada fondi valitsemist Eestis.
(4) Fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutus teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teabe muutmisest viivitamata kirjalikult.
§ 435. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus lepinguriigi fondi valitsemisel lepinguriigis Eesti kaudu
(1) Kui esmaseks sihtriigiks on Eesti ja fondivalitseja soovib valitseda fondi lisaks Eestile mõnes teises lepinguriigis, esitab fondivalitseja enne valitsemise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mida soovitakse Eestis valitseda, ja informatsioon selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) kas fondivalitseja kavatseb fondi valitseda ise või filiaali kaudu.
(2) Fondi valitsemiseks filiaali kaudu esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule kirjalikult järgmise ingliskeelse teabe:
1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
2) fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.
(3) Finantsinspektsioon edastab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja filiaali olemasolul lõikes 2 nimetatud teabe koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega, et fondivalitsejale on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse kahe kuu jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele edastamisest vaid juhul, kui fondivalitseja tegevus või esitatud teave ei vasta käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.
(5) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muutmist teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(7) Finantsinspektsioon keelab fondivalitsejal käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(8) Kui käesoleva jaotisega vastuolus olevad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine.
§ 436. Kolmandas riigis asutatud fondivalitseja tegevus kolmanda riigi fondi Eestis lihtsustatud korras pakkumisel
(1) Fondivalitseja võib pakkuda kolmanda riigi fondi Eestis Finantsinspektsiooni loal käesoleva seaduse §-des 424–435 sätestatud nõudeid järgimata juhul, kui fondi ei kavatseta pakkuda teistes lepinguriikides ja fondi pakutakse ainult kutselisele investorile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumine Eestis on lubatav järgmistel tingimustel:
1) Finantsinspektsiooni ja fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on sõlminud süsteemse riski järelevalve eesmärgil teabevahetuse kokkuleppe;
2) fondi päritoluriik teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil fondi pakkumiseks esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise ingliskeelse teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevuskava, mis sisaldab nimekirja fondidest, mille osakuid või aktsiaid soovitakse Eestis pakkuda, ja informatsiooni selle kohta, millises riigis on iga fond asutatud;
2) fondi alusdokument;
3) informatsioon fondi depositooriumi kohta selle olemasolul;
4) investoritele fondi kohta antava informatsiooni kirjeldus;
5) ülevaade fondi pakkumise korraldusest Eestis ja informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuste või kõrvalteenuste osutamise raames.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitab fondivalitseja andmed ja dokumendid, mis kinnitavad järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja esitab teabe vastavalt käesoleva seaduse §-des 270 ja 271 sätestatule;
2) fondivalitseja järgib kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 375–378 sätestatud nõudeid.
(5) Finantsinspektsioon teatab fondivalitsejale 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase teabe saamisest arvates, kas fondi pakkumine on lubatav või mitte. Lubava teate saamise päevast alates võib fondivalitseja fondi Eestis pakkuda.
(6) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi pakkumise loa andmisest või keelata fondi pakkumise Eestis juhul, kui käesolevas paragrahvis nimetatud tingimused ei ole täidetud.
§ 437. Eestis asutatud pensionifondi valitseja tegevus välisriigis
(1) Pensionifondi valitseja võib valitseda välisriigis asutatud või moodustatud pensionifondi, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt.
(2) Teenuste osutamiseks välisriigis teavitab pensionifondi valitseja Finantsinspektsiooni, esitades käesoleva seaduse § 399 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal teenuse osutamise välisriigis, kui ta ei valitse ühtegi pensionifondi või ilmnevad käesoleva seaduse § 399 lõike 5 punktides 1, 3–5 või lõike 11 punktis 2 sätestatud asjaolud, kohaldades sama paragrahvi lõikes 12 sätestatut.
(4) Teenuste osutamisel välisriigis peab pensionifondi valitseja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.
(5) Pensionifondi valitseja võib Eestis moodustatud vabatahtliku pensionifondi osakuid pakkuda välisriigis, teavitades sellest Finantsinspektsiooni.
(6) Eestis moodustatud vabatahtliku pensionifondi välisriigis pakkumiseks tuleb pensionifondi pakkumine selles välisriigis registreerida, arvestades seal kehtivates õigusaktides sätestatut.
(7) Eestis moodustatud tööandja pensionifondi teises lepinguriigis pakkumise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 438 sätestatut.
§ 438. Eesti tööandja pensionifondi pakkumine teises lepinguriigis
(1) Lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumisel kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Tööandja pensionifondi pakkumiseks lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni, esitades järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle lepinguriigi nimi, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele soovib fondivalitseja tööandja pensionifondi pakkuda;
2) tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
3) lepinguriigi tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse tööandja pensionifondi.
(3) Kui esitatud andmed on nõuetekohased ning fondivalitsejal on teises lepinguriigis tööandja pensionifondi pakkumiseks piisavad vahendid, organisatsiooniline suutlikkus ja kogemused, edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed koos kinnitusega, et pakutav tööandja pensionifond vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85) sätestatud nõuetele, kolme kuu jooksul fondivalitsejalt andmete saamisest arvates selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kelle tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi soovitakse pakkuda.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Kui Finantsinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele mitte edastada, teavitab ta sellest fondivalitsejat kolme kuu jooksul viimaselt andmete saamisest arvates.
(5) Fondivalitseja võib alustada teise lepinguriigi tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele tööandja pensionifondi pakkumist, kui ta on saanud Finantsinspektsiooni kaudu nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused tööandja pensionifondi pakkumiseks selles lepinguriigis.
(6) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul pärast Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide saamist oma tingimusi esitanud, võib fondivalitseja alustada tööandja pensionifondi pakkumist nimetatud lepinguriigis, arvestades selles lepinguriigis tööandjapensione käsitlevaid õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
(6¹) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud tööandja pensionifondi pakkumiseks kehtestatud tingimuste muutmisest selles lepinguriigis.
(7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumisest.
§ 439. Välisriigis asutatud fondivalitseja tegevus Eestis
(1) Välisriigi fondivalitseja võib valitseda Eestis moodustatud vabatahtlikku pensionifondi, asutades selleks filiaali või osutades teenust piiriüleselt. Lepinguriigi fondivalitseja, kellele on antud tegevusluba eurofondi valitsemiseks, võib valitseda Eestis moodustatud kohustuslikku pensionifondi, asutades selleks filiaali.
(2) Eestis teenuse osutamiseks peab välisriigi fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt pensionifondi valitseja tegevusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 313 sätestatut ning esitades filiaali asutamise korral selle ärinime ja aadressi ning filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed. Kohustusliku pensionifondi valitsemiseks tegevusloa taotlemisel tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka pensionikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.
(3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka välisriigi fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek vastavalt filiaali asutamiseks või piiriüleseks teenuse osutamiseks Eestis ning andmed fondivalitsejale antud tegevusloa ja tema omavahendite suuruse kohta.
(4) Tegevusloa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–318 ning § 332 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Lisaks käesoleva seaduse §-des 316 ja 318 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda tegevusloa andmisest või tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga ning see takistab fondivalitseja piiriülese teenuse osutamise või filiaali tegevuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.
(5) Välisriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis moodustatud vabatahtlikku pensionifondi piiriüleselt teenust osutades, peab sõlmima selle fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingu fondivalitseja, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalvele alluva finantseerimisasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.
(6) Eestis teenuseid osutades peab välisriigi fondivalitseja, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku või kohustusliku pensionifondi valitsemiseks, või tema filiaal järgima kõiki käesoleva seaduse alusel pensionifondi valitseja tegevuse kohta kehtestatud nõudeid, sealhulgas pensionifondi moodustamise ja pensionifondi valitsemise suhtes, pensionifondi valitseja juhtimise ja usaldatavusnõuete ning aruannete esitamise ja teabe avalikustamise suhtes sätestatud nõudeid, kogumispensionide seaduses sätestatud tingimusi ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
(7) Välisriigi pensionifondi valitseja võib oma päritoluriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi osakuid või aktsiaid pakkuda Eestis, registreerides pakkumise Finantsinspektsioonis.
(8) Vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada käesoleva seaduse § 432 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid ning andmed investoritele pensionifondi kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 93 sätestatule esitatava informatsiooni kohta, sealhulgas käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatule vastav põhiteave, koos fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitusega, et tegemist on vabatahtliku pensionifondiga. Kolmandas riigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka käesoleva seaduse § 432 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid.
(9) Välisriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 432 lõike 3 esimeses lauses ja lõigetes 5–7 sätestatut. Finantsinspektsioon võib keelata välisriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumise, kui see ei ole kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetega, päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks või registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.
(10) Kui välisriigi pensionifondi valitseja ei ole asutanud Eestis filiaali, kes muu hulgas korraldaks tema päritoluriigis asutatud või moodustatud vabatahtliku pensionifondi pakkumist, tuleb tal sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud leping.
(11) Lepinguriigis asutatud või moodustatud tööandja pensionifondi Eestis pakkumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 440 sätestatut.
§ 440. Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis
(1) Kui tööandja elu- või asukoht on Eestis (edaspidi Eesti tööandja), siis kohaldatakse tema töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel käesolevas jaos sätestatut.
(2) Lepinguriigi tööandja pensionifondi vara, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, tuleb hoida depositooriumis vastavalt käesoleva seaduse § 286 lõikes 3 ning §-des 289–292, 296–299 ja 302 tööandja pensionifondi depositooriumi ülesannete kohta kehtestatud nõuetele.
(3) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ei või pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid lepinguriigi tööandja pensionifonde.
(4) Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkuja teavitab oma lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisest Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et pakutav lepinguriigi tööandja pensionifond vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud nõuetele;
2) lepinguriigi tööandja pensionifondi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas lepinguriigi tööandja pensionifondi vara investeerimise reeglid;
3) Eesti tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks lepinguriigi tööandja pensionifondi.
(5) Kahe kuu jooksul Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest arvates teavitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutust nõuetest tööandja pensionifondi kohta avalikustatavale teabele ja muudest tingimustest, millele käesoleva seaduse, tulumaksuseaduse, töölepingu seaduse ning muude asjakohaste seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt peab vastama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumine Eestis.
(6) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimustest lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkujat ja vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(7) Lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumist Eestis võib alustada Finantsinspektsioonilt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste saamisest arvates või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel.
(8) Finantsinspektsioon on kohustatud teavitama lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkuja finantsjärelevalve asutust kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuste olulistest muudatustest, mis tulenevad vastavate seaduste ja nende alusel antud õigusaktide muutmisest.
(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad väikefondi valitseja juhatuse liikmed (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) asutamisleping või -otsus ja aktsia- või osakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
2) fondivalitseja sise-eeskirjad või nende projekt, milles on sätestatud väikefondi valitseja huvide konflikti maandamise ja vältimise ning fondi investeeringute riskijuhtimise reeglid;
3) väikefondi valitseja juhtide andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust, elukohta, hariduskäiku ning töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, ning käesolevas seaduses väikefondi valitseja juhtidele esitatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
4) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on esitatud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osakute ja häälte arvu kohta;
5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolul viimase kolme majandusaasta aruanded.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab väikefondi valitseja esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 453 lõikes 2 nimetatud andmed nõutaval vormil. Fondide puudumisel tuleb esitada vastav äriplaan.
(3) Väikefondi valitseja juhtide kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjadega.
(4) Kui taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed muutuvad, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile asjakohased andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks sellest olulisest muudatusest teadasaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue menetlustähtaja.
(5) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(6) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(7) Kui taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(8) Esitatud taotluse kontrollimiseks on Finantsinspektsioonil õigus nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teha päringuid andmekogudest ning küsida suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja kolmandatelt isikutelt.
(9) Tegevusloa saamiseks vajaliku taotluse võib väikefondi valitseja esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.
(10) Finantsinspektsioon teeb taotlejale tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast nõuetekohase taotluse saamist. Tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale.
(11) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
1) väikefondi valitseja juhid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu algkapitali olemasolu;
3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks väikefondi valitsejana;
4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid kinnitavad põhjendatud kahtlust sellise märkimisväärse seose olemasolust, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
5) taotleja sise-eeskirjad ei ole väikefondi valitseja tegevuse reguleerimiseks, sealhulgas huvide konflikti maandamiseks või vältimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad, arvestades väikefondi valitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust;
6) taotlejat või selle juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
7) taotleja poolt taotluse menetluse ajal esitatud täiendavad andmed, dokumendid või teave muudavad oluliselt taotluses esitatut ja neid muudatusi ei ole piisavalt selgitatud.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet;
4) taotleja valitsetavate fondide mahtu ja investorite arvu või sellekohaseid prognoose.
(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguste äravõtmine.
(2) Tegevusluba tunnistatakse fondi valitsemise õiguse äravõtmisel kehtetuks.
(3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) väikefondi valitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 24 kuu jooksul talle tegevusloa andmisest arvates või kui ta ei ole 24 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus;
3) väikefondi valitseja, selle juhid, aktsionärid või osanikud ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või väikefondi valitseja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama väikefondi valitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
4) väikefondi valitseja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, väikefondi valitsejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või väikefondi valitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
5) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
6) väikefondi valitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid kinnitavad põhjendatud kahtlust sellise märkimisväärse seose olemasolust, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad väikefondi valitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
7) väikefondi valitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
8) väikefondi valitseja on rikkunud enda valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut, kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda tema valitsetava fondi, selle osakuomanike või aktsionäride huvid;
9) väikefondi valitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
10) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
11) välisriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on väikefondi valitseja rikkunud päritoluriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
12) väikefondi valitseja on esitanud Finantsinspektsioonile avalduse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 449.
(4) Enne tegevusloaga antud õiguste täieliku äravõtmise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha väikefondi valitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata taotlejale teatavaks, samuti tehakse see teatavaks tema valitsetavale aktsiaseltsifondile, usaldusfondile ja väikefondi valitseja valitsetava fondi depositooriumile selle olemasolul.
(6) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavaks tegemist.
(7) Väikefondi valitseja avalduse alusel otsustab Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistamise kahe kuu jooksul avalduse laekumisest arvates. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale. Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui käesoleva seaduse §-s 449 sätestatud nõuded ei ole täidetud.
§ 443. Tegevusloa aluseks olevate andmete muudatustest teavitamine
(1) Väikefondi valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) väikefondi valitseja ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutmise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;
2) väikefondi valitseja aktsia- või osakapitali muutmise korral aktsia- või osakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
3) väikefondi valitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
4) juhi vahetumise korral taotleja juhi andmed, mis sisaldavad ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku ning töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud;
5) väikefondi valitsejas olulist osalust omavate isikute vahetumise korral käesoleva seaduse § 441 lõike 1 punktis 4 nimetatud aktsionäride või osanike nimekirja muudatused;
6) fondivalitseja tegevust puudutavate sise-eeskirjade olulise muutmise korral sise-eeskirjade muudatusi kajastav dokument või uued sise-eeskirjad, millele on lisatud sise-eeskirjade oluliste muudatuste kokkuvõte.
(2) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata informeerima oma sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest.
(1) Väikefondi valitseja asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25 000 eurot, mis tuleb tõsta asutamisest arvates kolme aasta jooksul 50 000 euroni. Aktsia- või osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sisse makstud summasid.
(2) Tegutseva äriühingu puhul peab fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 50 000 euroga.
§ 446. Nõuded huvide konflikti maandamisele ja vältimisele
(1) Väikefondi valitseja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, mis on vajalikud ja proportsionaalsed, arvestades väikefondi valitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ning rakendab neid, et tuvastada, maandada ja vältida fondi valitsemisel huvide konflikti järgmiste poolte vahel:
1) väikefondi valitseja, tema juhtide, töötajate ja väikefondi valitseja valitsetava fondi või selle fondi investorite vahel;
2) väikefondi valitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel;
3) väikefondi valitseja valitsetavate fondide ja nende fondide investorite vahel.
(2) Fondivalitsejal tuleb huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse väikefondi valitseja kohustusi seoses fondide valitsemisega, ja kui väikefondi valitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest väikefondi valitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.
(3) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb või võib kaasneda huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on investorite huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav.
(4) Huvide konflikti maandamise ja vältimise kord peab sisaldama väikefondi valitsejaga seotud tegevisikute ja muude töötajate isiklike tehingute tegemise korda, tagama väikefondi valitseja valitsetavate fondide investorite huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.
(5) Kui huvide konflikti maandamise ja vältimise kord ei taga fondi või selle investorite huvide kahjustamise riski vältimist, peavad juhid, töötajad või muud tegevisikud sellest viivitamata teavitama väikefondi valitseja juhatust ning olemasolul nõukogu, et tagada fondi ja selle investorite parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine.
(6) Väikefondi valitseja teavitab enne investoriga tehingu tegemist investorit huvide konflikti üldisest laadist või allikast, kui tema poolt huvide konflikti maandamiseks ja vältimiseks kehtestatud meetmed ei taga konkreetsel juhul investorite huvide kahjustamise ohu vältimist.
§ 447. Väikefondi valitseja ülesannete edasiandmine
(1) Väikefondi valitsejal on õigus fondi valitsemisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule fondi alusdokumendis sätestatud tingimustel.
(2) Väikefondi valitseja ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta väikefondi valitsejat vastutusest nende ülesannete täitmise eest, kui fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.
(3) Väikefondi valitseja ülesandeid ei või edasi anda kolmandale isikule sellisel viisil, et väikefondi valitseja ei tegele enam fondi valitsemisega või ei oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise ülesande edasiandmise tõttu.
§ 448. Väikefondi valitsejas olulise osaluse omandamine
(1) Väikefondi valitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning väikefondi valitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab väikefondi valitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada väikefondi valitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul iga isik, kelle raamatupidamise aruanded võimaldavad adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
3) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll väikefondi valitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
(2) Väikefondi valitsejale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 323–329 olulise osaluse omandamise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva seaduse §-des 323–329 fondivalitseja aktsiate kohta sätestatut kohaldatakse ka fondivalitseja osade suhtes.
(3) Olulise osaluse omandaja võib osaluse omandamisest Finantsinspektsiooni teavitamisel esitada käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmete asemel osaluse omandaja nime, olemasolul registrikoodi või isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, selle äriühingu nime, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse, ning omandaja omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osakute ja häälte arvu. Finantsinspektsioon võib omandaja vastavuse hindamiseks kirjalikult nõuda käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
Väikefondi valitseja üldkoosolek võib otsustada väikefondi valitseja lõpetamise pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist. Fondivalitseja esitab üldkoosoleku otsuse viivitamata Finantsinspektsioonile, lisades sellele tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja kinnituse, et kõik tema valitsetavad fondid on lõpetatud või nende valitsemine on üle antud.
§ 450. Pankrotiseaduse kohaldamine väikefondi valitseja pankroti korral
Väikefondi valitseja pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
1) Lisaks pankrotiseaduses sätestatule pankrotihaldur:
1) avaldab pankrotiteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja väikefondi valitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse väikefondi valitseja kuulub, veebilehel;
2) esitab Finantsinspektsioonile viivitamata tema nõutavad andmed ja võimaldab Finantsinspektsioonil tutvuda väikefondi valitseja pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga;
3) teatab vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, väikefondi valitseja pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus on asutatud Eesti fondivalitseja filiaal.
§ 452. Väikefondi valitseja vara, selle tagasivõitmine ja pankrotivara müük
(1) Väikefondi valitseja pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses väikefondi valitseja valitsetava fondi üleandmisega enne fondivalitseja pankroti väljakuulutamist.
(2) Pankrotihalduril on õigus müüa korraga kogu väikefondi valitseja vara.
§ 453. Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimine
(1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata fondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna.
(2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed (edaspidi käesolevas paragrahvis taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
1) taotleja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument;
2) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, kodakondsust, elukohta ja isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, tema omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv ning olemasolu korral aktsionäri või osaniku registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;
5) teave, millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada;
6) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta;
7) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele;
8) käesoleva seaduse § 453¹ lõikes 1 kehtestatud summas aktsia- või osakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
9) tõend menetlustasu maksmise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 IV lisas esitatud vormil.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda taotluse täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmed ja -dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.
(6) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või taotlusele lisatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(7) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal kõrvaldanud, ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente tähtpäevaks esitanud või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(8) Otsuse kanda väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed registrisse või jätta taotlus rahuldamata teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast arvates.
(9) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse rahuldamata, kui:
1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht, on Eestis;
2) fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
4) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu puhul kapitali olemasolu käesoleva seaduse § 453¹ lõikes 1 kehtestatud summas.