Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud pikemat tähtaega või käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 42. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise avalduse esitamine äriregistrile ja aktsiaseltsifondi pakkumine muudetud põhikirja alusel
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni otsus fondi põhikirja muudatuse kooskõlastamise kohta, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesolevale seadusele ei tule põhikirja muudatust Finantsinspektsiooniga kooskõlastada.
(2) Kui käesoleva seaduse kohaselt on aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, lisatakse põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmise avaldusele aktsiaseltsifondi nõukogu otsus või nõukogu koosoleku protokoll.
(3) Avalduse aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks võib esitada ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest või fondi muutmisel kinniseks fondiks käesoleva seaduse § 36 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi ei esitata Finantsinspektsioonile vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikele 3.
(4) Aktsiaseltsifondi aktsiaid võib pakkuda muudetud põhikirja alusel, kui aktsiaseltsifondi põhikirja muudatus on kantud äriregistrisse, kui teatest ei tulene hilisemat tähtaega.
(5) Aktsiaseltsifond teavitab äriregistri kande tegemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(1) Pensionifondi tingimused peavad lisaks käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1, 2, 5, 6 ja 8–12 sätestatule sisaldama järgmist:
1) märge, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond;
2) nimiväärtusega osaku puhul osaku nimiväärtus;
3) pensionifondist väljamaksete tegemise kord;
4) pensionifondi osakute pärimise ja väljamaksete tegemise kord;
5) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood.
(2) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud.
(3) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimustes ja finantseerimises kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.
(1) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi valitseja esitab pensionifondi tingimuste kooskõlastamiseks lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) kohustusliku pensionifondi depositooriumi senise tegevuse kirjeldus, milles antakse ülevaade sellest, kui kaua ning milliste ja millise suurusega fondide depositooriumina see on tegutsenud;
2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 2 nimetatud lepingud;
3) tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.
(2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
(3) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva seaduse §-s 33 nimetatule kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest keelduda järgmistel põhjustel:
1) kohustusliku pensionifondi tingimustes ette nähtud investeerimispoliitika ei erine oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste kooskõlastamist ta on samal ajal taotlenud;
2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 või § 52⁵ lõikes 2 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud pensioniregistri pidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ning kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldamisel.
(1) Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi, PEPP-ina registreeritud pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond, PEPP-ina registreeritud pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond.
(2) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei või fondi tingimusi muuta selliselt, et fond ei ole enam garanteeritud tootlusega vabatahtlik pensionifond.
(3) Käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud fondi tingimuste olulise muutmise regulatsiooni kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamisele ja tagasivõtmisele kehtestatud erisusi, kohustusliku pensionifondi tingimuste olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
(4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 2 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.
(5) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
(6) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatule esitada tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega.
(1) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist asjakohase teate avaldamisest arvates.
(2) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste kooskõlastamist fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.
(3) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused, mis tuleb Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
(1) Kui fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, sätestatakse fondi tingimustes üldkoosoleku pädevus, selle kokkukutsumise ja läbiviimise kord ning üldkoosolekul otsuse tegemise kord.
(2) Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku pädevuses:
1) fondi tingimuste muutmine;
2) fondi lõpetamise otsustamine.
(1) Üldkoosoleku otsusega võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Sellisel juhul jääb üldkoosolekule õigus otsustada põhikirja muutmine selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õigus võetakse üldkoosoleku pädevusse tagasi.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuab ka Finantsinspektsioon, aktsiaseltsifondi valitseja või depositoorium.
(3) Kui aktsiaseltsifondi juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul Finantsinspektsiooni, fondivalitseja või depositooriumi nõude saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on Finantsinspektsioonil, fondivalitsejal või depositooriumil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda ja määrata üldkoosoleku päevakord.
(4) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud, kohaldatakse üldkoosoleku päevakorrale ja otsuse eelnõule äriseadustiku §-des 293 ja 293¹ audiitori poolt erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise või üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatut.
(1) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
1) aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitamine;
2) aktsiaseltsifondi depoolepingu tingimuste kinnitamine;
3) aktsiaraamatu pidaja kinnitamine, kui aktsiaraamatu pidamise ülesanne antakse edasi kolmandale isikule.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda aktsiaseltsifondi juhatusele.
(1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning depoolepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle, samuti muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.
(3) Aktsiaseltsifondi juhatus võib fondi administreerimisega või aktsiate pakkumisega seotud ülesandeid edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 5 nimetatud tingimustega. Ülesannete edasiandmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 364 fondivalitseja kohta sätestatut aktsiaseltsifondi juhatusele. Aktsiaraamatu pidamise võib edasi anda käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatud nõudeid arvestades.
(1) Aktsiaseltsifondi juhtidele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 310 fondivalitseja juhtimisele ja juhtidele sätestatud nõudeid.
(2) Aktsiaseltsifondi valitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui poole fondi nõukogu liikmetest.
§ 52. Fondivalitseja pädevus ja vastutus aktsiaseltsifondi valitsemisel
(1) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.
(2) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
§ 54. Fondi vara ning osaku või aktsia nimiväärtus ning puhasväärtus. Eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse registreerimine ja salvestamine ning avalduse täitmisest aruandmine
(1) Osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.
(2) Kõikidele nimiväärtuseta osakutele vastab võrdne osa fondi varast. Ühele nimiväärtuseta osakule osaks langev osa fondi varast (osaku arvestuslik väärtus) määratakse fondi vara väärtuse jagamisel osakute arvuga.
(3) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi puhasväärtuse määramise hetkeks välja lastud ja tagasi võtmata osakute või aktsiate arvuga.
(4) Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võivad eri liiki osakute või aktsiate puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud alustele.
(5) Osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ning avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord kahe nädala järel. Koos aktsia puhasväärtusega avalikustab aktsiaseltsifond ka fondi vara puhasväärtuse.
(6) Kinnise fondi osaku ja aktsia puhasväärtus määratakse kindlaks ja avalikustatakse igal osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord aastas.
(7) Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning võetakse tagasi osaku või aktsia puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi alusdokumendile määratakse kindlaks kas:
1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.
(8) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võidakse välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel.
(9) Osaku ja aktsia puhasväärtus avalikustatakse vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(10) Osaku ja aktsia puhasväärtuse määramisel ning osaku või aktsia väljalaskmisel ja tagasivõtmisel võetakse aluseks fondi vara õiglane väärtus. Fondivalitseja on kohustatud rakendama asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et ära hoida fondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist, mis ei toimu õiglaselt hinnatud puhasväärtuse alusel või käesoleva seaduse § 55 lõikes 9 sätestatud alusel või mis muul viisil võimaldab fondi osakute või aktsiatega ebaõiglase väärtuse alusel tehingu tegemist, mis mõjutaks otseselt teiste osakuomanike või aktsionäride varalisi huvisid.
(11) Fondi vara puhasväärtuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017003 määrusega.
(12) Eurofondi valitseja registreerib iga temale esitatud eurofondi osaku või aktsia väljalaske- ja tagasivõtmisavalduse asjakohastes elektroonilistes andmetöötlussüsteemides (edaspidi andmetöötlussüsteem) viivitamata pärast avalduse saamist.
(13) Andmed kõigi eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste kohta tuleb andmetöötlussüsteemi salvestada ja seal säilitada (edaspidi koos salvestada).
(14) Eurofondi valitseja esitab osakuomanikule või aktsionärile eurofondi osaku või aktsia väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist kinnitava aruande püsival andmekandjal või teeb selle kättesaadavaks muul samaväärsel viisil.
(15) Täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemile, eurofondi osakute või aktsiate väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmete registreerimisele ja salvestamisele ning avalduste täitmisest aruandmisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017005 määrusega.
§ 55. Osakute ja aktsiate väljalaskmine ning väljalaskmishind
(1) Osakud ja aktsiad lastakse välja nende väljalaskmishinnaga.
(2) Osaku ja aktsia väljalaskmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalaskmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras.
(3) Osaku ja aktsia väljalaskmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 9 sätestatud nõuetele.
(4) Fondi osaku või aktsia eest tasutakse üksnes rahalise sissemaksega. Osakuid ja aktsiaid lastakse välja ning kantakse osakute või aktsiate registrisse üksnes välja lastavate osakute või aktsiate arvule vastavas osaku või aktsia puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku või -aktsia väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku või aktsia puhasväärtusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakute või aktsiatega ja fondide ühinemisel ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmisel.
(6) Osakute ja aktsiate väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute ja aktsiate arvu kindlaks ei määrata, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(7) Osaku ja aktsia väljalaskmisest võib keelduda, kui see tuleneb fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatust.
(8) Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid välja lasta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.
(9) Kinnise fondi osakuid või aktsiaid võib välja lasta puhasväärtusest erineva väljalaskehinnaga järgmistel tingimustel:
1) väljalaskehinna määramise tingimused otsustatakse osakuomanike või aktsionäride üldkoosolekul ja nende poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet, või
2) fondi osakud või aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul või fondi tingimuste või põhikirja kohaselt peavad fondi osakud või aktsiad olema võetud kauplemisele reguleeritud turul 12 kuu jooksul käesoleva lõike punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(10) Fondivalitseja võib määrata kinnise fondi lõpliku väljalaskehinna käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku otsuses määratud tingimustel väljalaskehinna vahemikus.
§ 56. Osakute ja aktsiate tagasivõtmine ning tagasivõtmishind
(1) Osakuid ja aktsiaid võetakse tagasi nende tagasivõtmishinnaga.
(2) Osaku või aktsia tagasivõtmishind on vastavat liiki osaku või aktsia puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi alusdokumendis ette nähtud korras. Osaku või aktsia tagasivõtmishind avalikustatakse samal ajal fondi osaku või aktsia puhasväärtuse avalikustamisega vastavalt sätestatud nõuetele.
(3) Osakute või aktsiate tagasivõtmisel tehakse tagasi võetavate osakute või aktsiate eest fondi varast rahas väljamakse vastavalt tagasi võetavate osakute või aktsiate arvule ja nende puhasväärtusele. Tagasi võetud osakust või aktsiast tulenevad õigused ja kohustused lõpevad ning tagasi võetud osak või aktsia kustutatakse osakute või aktsiate registrist.
(4) Väljamaksed tehakse nõuete esitamise järjekorras, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud väljamaksete järjekorras erisuste tegemise aluseid.
(5) Kui fondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse § 116 lõikele 1 kindlat indeksit, võib fondi tingimustes või põhikirjas ette nähtud tingimustel osakuid või aktsiaid tagasi võtta järgitava indeksi arvutamise aluseks olevate väärtpaberite vastu.
(6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea sellise fondi, mille osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel, osakuid või aktsiaid tagasi võtma, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ja on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.
(7) Niisuguse fondi, mille varast fondi tingimuste või põhikirja kohaselt investeeritakse vähemalt 60 protsenti kinnisasjadesse või vähemalt 80 protsenti kinnisasjadesse ja kinnisasjadega seotud väärtpaberitesse, reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse, osakuid või aktsiaid ei ole lubatud võtta tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel varem kui kuue kuu möödumisel osakuomaniku või aktsionäri vastava nõude esitamisest arvates.
§ 57. Osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine
(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab peatama fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise, kui väljalaskmine või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt osakuomanike või aktsionäride huve või fondi korrapärast valitsemist.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond võib peatada fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise, kui on tõendatud vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) fondi arvelduskontodel olevast rahast ei piisa osakute või aktsiate tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
2) fondi väärtpabereid või muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa;
3) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramine on takistatud.
(3) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja finantsjärelevalve asutust igas välisriigis, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui osakute või aktsiate väljalaskmine või tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel.
(4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi osakute või aktsiate väljalaskmist või tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et:
1) osakute või aktsiate väljalaskmise, tagasivõtmise või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud või on sellise rikkumise oht;
2) garantiilepinguga antud garantii ei ole piisav fondi tootluse garanteerimiseks, kui fondi tootlust garanteeritakse, või
3) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike või aktsionäride õigustatud huvide kaitseks.
(5) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi kõrvaldama osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.
(6) Teate osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja või aktsiaseltsifond viivitamata avaldama vastavalt fondi prospektis sätestatule fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(7) Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks. Osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tähtaega võib pikendada Finantsinspektsiooni nõusolekul.
§ 58. Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud
(1) Fondi arvel võib maksta üksnes järgmisi tasusid ja katta järgmisi kulusid:
1) fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest või aktsiaseltsifondi valitsemisega otseselt seotud tasud ja kulud (edaspidi valitsemistasu);
2) depositooriumile makstav tasu osutatud teenuste eest (edaspidi depootasu);
3) fondi arvel tehingu tegemisega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud ning muud fondi alusdokumendis nimetatud fondi valitsemisega seotud tasud ja kulud;
4) fondi likvideerimiskulud käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
(2) Valitsemistasu ja depootasu ei või maksta ettemaksena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud ja kulud kokku ei tohi ületada fondi alusdokumendis ja prospektis ette nähtud määrasid.
§ 59. Osakuomaniku ja aktsionäri arvel makstavad tasud
(1) Osaku või aktsia väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku või aktsia omandanud või tagastanud isiku arvel. Osakuomaniku või aktsionäri arvelt ei või nõuda muid osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmisega seotud tasusid, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt võib osakuomanikult või aktsionärilt nõuda lisatasu tulenevalt osaku või aktsia väljalaskmise või tagasivõtmise tehingu olulisest mõjust fondi korrapärasele valitsemisele. Eeltoodu ei välista kolmanda isiku vahendustasu või muu samaväärse tasu maksmist osakuomaniku või aktsionäri arvelt, kui see on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis.
(2) Osakuomaniku või aktsionäri arvel makstavad tasud määratakse fikseeritud summana või protsendina fondi osaku või aktsia puhasväärtusest, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
(3) Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ei tohi ületada fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või muus avaldatavas teabes ette nähtud määrasid. Osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning olemasolul muu tasu määrad võivad erineda osaku- või aktsialiigi alusel või muu osakuomaniku või aktsionäriga seotud tunnuse alusel.
(4) Osakuid või aktsiaid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema arvel makstud väljalaskmis- või tagasivõtmistasu suurus.
(5) Fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki osakute või aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt osakuomaniku või aktsionäri osaluse suurusest fondis.
(1) Osakud registreeritakse elektroonilises vormis osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register). Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatule ja selle pidamisele kohaldatakse käesolevas seaduses registri ja selle pidamise kohta sätestatut.
(2) Registrit peab fondivalitseja või muu isik, kellele on registripidamise ülesanded edasi antud (edaspidi registripidaja).
(3) Kõik fondi sama liiki osakud või aktsiad peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid või aktsiaid, võib eri liiki osakutel või aktsiatel olla erinev registripidaja.
(4) Kui fondi osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris, ei kohaldata osakute või aktsiate registreerimisele käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatut.
(1) Registripidajaks võib käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud registripidamise ülesannete edasiandmise korral olla Eestis või välisriigis asutatud isik, kelle tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendatavad sisekontrolli meetmed, finantsseisund, asjaomaste töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused on küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.
(2) Kui registripidamise ülesanne on edasi antud, tuleb registripidaja vastutus kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja.
(3) Registripidaja, kellele registripidamise ülesanne on edasi antud, peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.
(4) Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=103022017021 määrusega.
§ 62. Registrisse kantavad andmed ja nende töötlemine
(1) Registrisse kantakse järgmised andmed:
1) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) fondi nimetus;
3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või selle olemasolul registrikood;
4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood, olemasolul fondivalitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja valuuta, olemasolul liik ning olemasolul nimiväärtus;
6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
7) muud osakuga või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg, sealhulgas osaku või aktsia omandamise ja pantimise aeg;
8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(2) Kui osakuomanikule või aktsionärile kuuluvaid osakuid või aktsiaid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid või aktsiaid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Kui teise isiku nimel ja arvel hoiab osakuid või aktsiaid kolmas isik, ei kanta registrisse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud andmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid või aktsiaid nimetatud kolmas isik hoiab.
(3) Registri andmete töötlemisel lähtub registripidaja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest ja fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kehtestatud või fondivalitseja või aktsiaseltsifondi ja registripidaja vahel kokku lepitud andmete käitlemise korrast. Andmete käitlemise korraga tagatakse isikuandmete kestvalt muutumatu säilitamine ning nende piisav kaitse loata töötlemise ja hävimise eest.
(4) Registripidaja võib registri andmeid töödelda enda algatusel, kui ta avastab andmetes vea ja kui andmete töötlemine ei kahjustata kellegi õigusi. Registripidaja säilitab kõigi avastatud andmete töötlemise vigade ja enda tehtud paranduste andmeid.
(5) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümme aastat vastava kande tegemisest arvates.
(6) Registripidaja teeb registrikande ühe tööpäeva jooksul fondi osaku või aktsiaga tehtud tehingu arveldamisest arvates. Kui registripidamise ülesanne on antud edasi kolmandale isikule, kes ei korralda fondi osakute või aktsiate tehingute arveldamist, tuleb registrikanne teha ühe tööpäeva jooksul fondivalitsejalt sellekohase korralduse saamisest arvates.
(7) Fondi suhtes loetakse osak või aktsia üleläinuks omandaja registrisse kandmisest arvates.
(8) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
2) korraldust ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud või muu korralduse tegemiseks õigustatud isik.
(9) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ning säilitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada fondi osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul, fondivalitsejal, depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning õigustatud huvi korral järgmistel isikutel ja asutustel:
1) kohtul asja menetlemisel;
2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) Rahapesu Andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) krediidiasutusel;
13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.
(2) Osakuomanikul või aktsionäril või tema volitatud isikul on õigus tutvuda üksnes vastava osakuomaniku või aktsionäri kohta registrisse kantud andmetega.
(3) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise kümne aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates.
(1) Pensionifondi osakute väljalaskmine ei ole ajaliselt piiratud ja nende emissioonimahtu ega välja lastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.
(2) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud ning pensionifondi valitseja ja pensionifondi valitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse §-des 68–72 sätestatud tingimustel ja korras.
(2¹) Kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatud investeerimisriskiga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu alusvarana võib kohustusliku pensionifondi osakuid omandada ja omada ka kindlustusandja.
(3) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.
(4) Kohustuslikul pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.
(5) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma.
(6) Pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse kindlaks igal osaku väljalaskmise ja tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt iga seitsme päeva järel. Vabatahtliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt neli kohta pärast koma ja kohustusliku pensionifondi osakul vähemalt viis kohta pärast koma.
(7) Kehtetu
(8) Pensionifondi, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakud registreeritakse vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule.
(9) Pensioniregistrisse kantud andmetega on õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada ka Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse § 92 lõike 1 alusel.
(10) Pensionifondi osakute vahetamisel ja väljamaksete tegemisel lähtutakse kogumispensionide seaduse §-des 23–27, 31, 40–52⁵ ja 55–60 sätestatust.
(11) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.
(12) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.
§ 65. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu ning pensionifondi arvel makstavate tasude ja kaetavate kulude erisused
(1) Kohustusliku pensionifondi osaku omandajalt ei ole lubatud võtta väljalaskmistasu. Kohustusliku pensionifondi osaku tagasivõtmistasu makstakse sellesse pensionifondi, mille osakud tagasi võetakse.
(2) Konservatiivse pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 0,05 protsenti ja teiste kohustuslike pensionifondide puhul 0,1 protsenti osaku puhasväärtusest.
(3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kellele on määratud puuduv töövõime või kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
(3¹) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määr ei või moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi vara väärtusest kokku rohkem kui 1,2 protsenti.
(3²) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud baasvalitsemistasu määrasid, arvestades käesoleva seaduse §-s 65¹ sätestatut.
(3³) Kohustusliku pensionifondi valitseja võib valitsemistasu osana võtta lisaks baasvalitsemistasule üksnes käesoleva seaduse §-s 65² sätestatud edukustasu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt.
(4) Depootasu, Tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed, Finantsinspektsiooni seaduse alusel makstav järelevalvetasu ja pensioniregistri pidajale makstav registritasu ning muud kohustusliku pensionifondi valitsemisega seotud käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetamata tasud makstakse ning kulud kaetakse fondivalitseja arvel.
(5) Kohustusliku pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes selliseid käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 nimetatud tasusid ja kulusid, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on kohustusliku pensionifondi valitsemiseks vältimatult vajalikud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata tasude ega kulude suhtes, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondi valitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(1) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt fondivalitseja valitsetavate kõigi kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summast, mille baasvalitsemistasu määr ületab pensionifondi prospekti kohaselt 0,4 protsenti selle fondi vara väärtusest.
(2) Kui pensionifondi valitseja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuslike pensionifondide vara väärtuse summa ületab 100 miljonit eurot, on pensionifondi valitseja kohustatud rakendama baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat, vähendades nende pensionifondide baasvalitsemistasu määra iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta vähemalt 15 protsenti võrreldes eelmise 100 miljoni eurose vara väärtuse kohta kehtiva baasvalitsemistasu määraga.
(3) Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud kohustusliku pensionifondi iga järgmise 100 miljoni eurose vara väärtuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt leitavat baasvalitsemistasu määra langetama rohkem kui 0,4 protsendini.
(4) Baasvalitsemistasu määra vähendav kordaja leitakse kord kalendriaastas kohustuslike pensionifondide 1. jaanuarile järgneva teise tööpäeva vara väärtuse seisuga ja määratakse täpsusega vähemalt kaks kohta pärast koma.
(5) Kõigi kohustuslike pensionifondide prospektides märgitud baasvalitsemistasude määrasid vähendatakse iga kalendriaasta 1. veebruaril, arvestades käesoleva paragrahvi kohaselt leitud baasvalitsemistasu määra vähendavat kordajat.
(6) Pensionifondi valitseja ei ole kohustatud rakendama käesolevas paragrahvis sätestatut oma kohustusliku pensionifondi suhtes, mille prospektis märgitud baasvalitsemistasu määr on 0,4 protsenti pensionifondi vara väärtusest või sellest väiksem.
(7) Kohustusliku pensionifondi baasvalitsemistasu määra vähenduse arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kohustusliku pensionifondi valitsejal on õigus edukustasu võtta, kui tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse kumulatiivne kasv ületab sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kumulatiivset kasvu pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembrist arvates.
(2) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise avaldab pensioniregistri pidaja kord kuus oma veebilehel.
(3) Edukustasu arvutamiseks koostab pensionifondi valitseja kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtuse muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis puhasväärtuse indeks) ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutuse indeksi (edaspidi käesolevas paragrahvis võrdlusindeks), võrdsustades nende indeksite väärtuste alguspunktid pensionifondi registreerimise aasta 31. detsembri seisuga.
(4) Edukustasu arvestatakse kord aastas. Arvestusperiood on aasta, alguskuupäeva ja lõpukuupäevaga 31. detsember. Edukustasu võetakse arvesse kohustusliku pensionifondi osaku 1. jaanuarile järgneva esimese tööpäeva puhasväärtuse kindlaksmääramisel.
(5) Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtus on väiksem kui selle pensionifondi viimase kümne aasta 31. detsembri suurim puhasväärtuse indeksi väärtus, millelt on edukustasu makstud, võetakse edukustasu arvestamisel alguskuupäeva puhasväärtuse indeksi väärtuseks viimane.
(6) Edukustasu määr ei või ületada 20 protsenti puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut, ega kahte protsenti selle pensionifondi vara väärtusest.
(7) Kui puhasväärtuse indeksi väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest arvutatud edukustasu on suurem käesoleva paragrahvi lõikega 6 kehtestatud kahe protsendi piirmäärast või pensionifondi prospektis sätestatud edukustasu piirmäärast, on järgmiste perioodide edukustasu arvutamisel lubatud puhasväärtuse indeksi vastavast väärtusest maha arvata see osa, millelt edukustasu piirmäära rakendumise tõttu ei makstud.
(8) Kui edukustasu arvestusperioodi alguskuupäeval on puhasväärtuse indeksi väärtus väiksem võrdlusindeksi väärtusest, arvutatakse edukustasu suurus puhasväärtuse indeksi lõpukuupäeva väärtuse ja võrdlusindeksi alguskuupäeva väärtuse suhtelise muutuse ja võrdlusindeksi väärtuse suhtelise muutuse positiivsest vahest.
(9) Kohustusliku pensionifondi edukustasu arvutamise korda võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 66. Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise peatamise erisused
(1) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaskmise peatamise korral säilitab pensioniregistri pidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.
(2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).
(3) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) väärtpaberite registri pidamise seaduse § 5¹ lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul välja lastud ja tagasi võetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
2) andmed pensionifondi vara, osaku puhasväärtuse ja osaku tagasivõtmistasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.
(4) Luba ei ole vaja taotleda, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine peatatakse seoses kauplemise peatamisega väärtpaberiturgudel või lühiajaliselt muu kiireloomulise vajaduse korral, kui fondivalitseja hinnangul kahjustaks osakute tagasivõtmine osakuomanike üldisi huve.
(5) Ajal, kui kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on peatatud, võib selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitsejale ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 2¹ sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele.
§ 67. Loa taotluse menetlemine, otsus ja loa andmisest keeldumise alused
(1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 66 lõikes 3 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui taotluse põhjal ei ole võimalik veenduda, kas kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Fondivalitseja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi osakute tagasivõtmise peatamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui fondivalitseja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.
(7) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud asjaolu ilmnemine;
2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.
(1) Pensionifondi valitseja võib omada tema valitsetava pensionifondi osakuid.
(2) Pensionifondi valitseja peab omama vähemalt 0,5 protsenti tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide osakutest. Osas, milles pensionifondi valitseja valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtus ületab ühte miljardit eurot, peab pensionifondi valitseja omama vähemalt 0,02 protsenti osakutest.
(3) Pensionifondi valitseja peab omama osakuid igas tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis proportsionaalselt, arvestades iga pensionifondi vara turuväärtuse osakaalu kõigi tema valitsetavate kohustuslike pensionifondide vara turuväärtusest.
(4) Kohustusliku pensionifondi moodustamisele järgneval kolmel aastal peab pensionifondi valitseja omama vähemalt kahte protsenti selle pensionifondi osakutest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata:
1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul selle pensionifondi valitsemise fondivalitseja poolt ülevõtmisest arvates;
2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 2¹ sätestatud juhul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada enda määratud tingimustel kuni 15 kuu võrra.
(7) Seaduses sätestatud juhtudel peab pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 või lõike 4 kohaselt leitud osakute arvust.
(8) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb pensionifondi valitsejale Finantsinspektsioon.
(9) Pensionifondi valitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jaotise tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv pensioniregistri pidaja registreeritud selle fondi osakute arvuga, mida võib korrigeerida vastavalt laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevatele osakutele.
(10) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse. Fondivalitseja võib omada kohustusliku pensionifondi osakuid, mille valitsemise ta on üle andnud, kui valitsemise üleandmisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.
§ 69. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine ja tagasivõtmine
(1) Pensionifondi valitseja omandab pensionifondi oma osakuid ja võtab talle kuuluvaid pensionifondi osakuid tagasi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Pensionifondi valitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist, esitades Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
1) pensionifondi nimetus;
2) pensionifondi vara turuväärtus ja puhasväärtus;
3) välja lastud ja tagasi võtmata osakute arv;
4) pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
5) nende osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta;
6) osakute omandamise või tagasivõtmise kavandatav päev.
(3) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik vabatahtliku pensionifondi puhul, mille osakuid võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakuid omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 68 lõike 8 või kogumispensionide seaduse §-de 32–35 kohaselt.
(4) Käesolevas jaos fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmisel ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.
§ 70. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused
(1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata valitsejal pensionifondi oma osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
2) osakute omandamise tulemusena kuuluks pensionifondi valitsejale rohkem kui viis protsenti pensionifondi osakutest;
3) pensionifondi osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.
(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata pensionifondi valitsejal oma osakute tagasivõtmise või määrata tagasi võetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged või eksitavad;
2) Finantsinspektsioon on teinud pensionifondi valitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
3) pensionifondi valitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse § 68 lõikes 2, 3, 4 või 7 sätestatud määrale vastavast osakute arvust;
4) kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamisest ei ole veel möödunud 12 kuud;
5) pensionifondi valitseja on Tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
6) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale, ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
7) tagasi võetakse selle isiku osakuid, kelle valitsetud kohustusliku pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile, kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni;
8) pensionifondi osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele.
§ 71. Pensionifondi valitseja oma osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel
(1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda pensionifondi oma osakute tagasivõtmist, kui pensionifondi valitsejale kuulub rohkem kui viis protsenti selle fondi osakutest.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega nõuda:
1) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või lõikes 4 sätestatule;
2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
3) kohustuslikku pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.
§ 72. Kohustusliku pensionifondi valitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel
(1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on pensionifondi valitsejal või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute pensioniregistrist kustutamiseks.
(2) Finantsinspektsiooni nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud aluseid. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või sellest keeldumise viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
(3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.
(5) Pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvu ja puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ning osakute kustutamiseks osakute pensioniregistrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Pensioniregistri pidaja kannab avalduse alusel kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.
(1) Fondi avalikuks pakkumiseks koostatakse prospekt, milles tuleb esitada käesoleva peatüki kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.
(2) Prospektis peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.
(3) Fondi avaliku pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave, mis peab vastama käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
(4) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.
(5) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.
(6) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb prospektis esitada andmed fondi iga allfondi kohta, kui need andmed erinevad fondi üldistest andmetest. Kui fondi vara jaguneb allfondideks või fondil on eri liiki osakuid või aktsiaid, tuleb põhiteave koostada fondi iga allfondi ja iga osaku- või aktsialiigi kohta. Andmeid, mis on asjakohased sama fondi eri liiki osakute või aktsiate puhul, võib esitada ühe dokumendina tingimusel, et see dokument vastab põhiteabe kohta sätestatud nõuetele.
(7) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid või aktsiaid pakutakse, arvestades põhiteabe muudatusi, mis on lubatud vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15) artiklile 27.
(7¹) Kui käesoleva seaduse kohaselt eurofondi kohta koostatud ja avalikustatud põhiteabedokument vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), nõuetele, siis ei ole Finantsinspektsiooni nõusolekul vaja sama määruse kohast põhiteabedokumenti koostada. Kui eurofondi kohta koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 vastav põhiteabedokument, siis ei või Finantsinspektsioon käesoleva seaduse kohase põhiteabedokumendi koostamist ja avalikustamist enam nõuda.
(8) Fondi prospekti ja põhiteabe kinnitab fondivalitseja juhatus.
(9) Fondi prospektile tuleb alati lisada fondi tingimused või põhikiri, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondi tingimusi või põhikirja ei pea prospektile lisama, kui prospektis sisaldub tingimus, et fondi tingimused või põhikiri saadetakse investorile tema nõudmisel, või kui talle teatatakse fondi tingimuste või põhikirja avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega või aktsiatega kaubeldakse.
(10) Käesolevas jaos fondi avaliku pakkumise ning prospekti ja põhiteabe kohta sätestatut ei kohaldata kinnisele fondile. Sellise fondi avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut. Lisaks peab avaliku kinnise fondi prospekt ja põhiteave sisaldama märget, et tegemist on kinnise fondiga, millest tulenevalt ei võeta fondi aktsiaid või osakuid aktsionäri või osakuomaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.
(1) Prospektis peab olema märgitud fondi ja olemasolul allfondi kohta järgmine ajakohastatud teave:
1) fondi üldandmed;
2) fondi investeerimispoliitika;
3) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused, osakute või aktsiate vahetamise lubatavuse korral nende vahetamise tingimused ja kord;
4) fondi eelmiste perioodide tootlus ja tootluse arvutamise metoodika;
5) fondi riskide ja tüüpinvestori kirjeldus;
6) depositooriumi ja fondivalitseja ning nende kolmandate isikute, kellele fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded on edasi antud, ärinimi, registrikood ja asukoht;
7) fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude ja kulude, välja arvatud likvideerimiskulude summaarne piirmäär ning valitsemistasu, sealhulgas edukustasu, kui seda võetakse, ja depootasu määrad;
8) fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtuse ning osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna kindlaksmääramise ja avalikustamise kord ning sagedus;
9) osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tingimused;
10) osakuomanikele või aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
11) fondi puudutava teabe avalikustamine;
12) tingimused, millele peab vastama fondi osakute või aktsiate registri pidaja, ja fondi osakute või aktsiate registreerimise kord ning teave fondi osakute või aktsiate registri pidaja kohta;
13) fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, või tasustamise põhimõtete kokkuvõte ning märge, et tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud fondivalitseja veebilehel koos viitega veebilehe aadressile ja et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
(2) Prospektis tuleb fondi või olemasolul lepingulise fondi allfondi investeerimispoliitika kohta märkida järgmine teave:
1) millisesse varasse fondi vara investeeritakse ja millises ulatuses, sealhulgas kui fondi vara investeerimisel järgitakse kindlat indeksit, siis kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika kindla indeksi järgimises, ning kauplemismeetodid, kui need on investeerimispoliitika kujundamisel olulise tähendusega;
2) millises ulatuses ühte isikusse või tema emiteeritud väärtpaberitesse või muusse finantsvarasse fondi vara investeeritakse;
3) millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse;
4) millises ulatuses investeeritakse fondi vara reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse;
5) tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute eesmärgid;
6) fondi arvel kohustuste võtmise, nagu väärtpaberite väljalaskmise tagamise, laenu võtmise, repo- ja pöördrepotehingute või muude väärtpaberite laenamise tehingute tegemise ulatus ja tähtajad.
(3) Prospektis tuleb fondi depositooriumi kohta esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatule depositooriumi ülesannete kirjeldus ja tekkida võivad huvide konfliktid, sealhulgas vara hoidmise ülesannete edasi andmisel tekkida võivad huvide konfliktid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavet ei märgita fondi prospektis, kui see on esitatud fondi tingimustes või põhikirjas.
(5) Välisriigis asutatud või moodustatud fondi Eestis pakkumisel tuleb järgida fondi ja fondivalitseja kohta prospektis avalikustatavale teabele esitatavaid nõudeid.
(6) Nõuded prospektile ja selles sisalduvate andmete loetelule ning välisriigi fondi kohta esitatavale lisateabele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=122022017024 määrusega.
(1) Põhiteabes peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalik järgmine teave:
1) fondi nimetus või ärinimi ja teave fondi päritoluriigi järelevalveasutuse kohta;
2) fondi investeerimispoliitika lühikirjeldus;
3) fondi eelmiste perioodide tootlus, või kui fondi tootlust garanteeritakse, järgmiste perioodide tootlus;
4) fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavad tasud ja kulud ning nende määrad;
5) fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ning hoiatustega;
6) viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande ning muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja teabe esitamise keelele;
7) märge, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
(2) Fondi põhiteabele esitatavad sisu- ja vorminõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 583/2010.
§ 76. Osakuomanikule või aktsionärile kahju hüvitamine
(1) Kui fondi prospekt või põhiteave (prospekt ja põhiteave ühiselt edaspidi käesolevas jaos prospektid) sisaldavad fondi või selle osakute või aktsiate väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja või aktsiaseltsifond teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja või aktsiaseltsifondi poolt.
(3) Fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil on osakuomaniku või aktsionäri nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult või aktsionärilt osaku või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik või aktsionär osaku fondivalitsejalt või aktsiaseltsifondilt omandas. Sellisel viisil fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kulul osaku või aktsia tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile muu kahju hüvitamise kohustusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja või aktsiaseltsifond vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektides viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast või aktsiaseltsifondist sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.
(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku või aktsia omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku või aktsia omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.
(6) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju hüvitama üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel vaid juhul, kui selles sisalduv teave on eksitav või vastuoluline või ei ole kooskõlas fondi prospektiga.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.
§ 77. Prospektide muutmine ning muudatuste avalikustamine ja jõustumine
(1) Muudetud prospektid avalikustatakse viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist.
(2) Prospektide muudatused jõustuvad ja prospektide alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide avalikustamist, kui prospektidest või käesoleva seaduse § 78 lõikest 4 ei tulene teisiti.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
1) prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta fondi tingimustes, põhikirjas või õigusaktides sätestatud tingimustele;
2) prospektide muudatuste olulise mõju tõttu fondile või osakuomanike või aktsionäride huvidele käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.
§ 78. Prospekti muudatuste mõju hindamine ja nõuded oluliste muudatuste tegemisel
(1) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, tuleb prospektide muutmisel hinnata muudatuste mõju investorite mõistlikele huvidele. Koos muudetud prospektidega esitatakse Finantsinspektsioonile muudatuste põhjendus ning hinnang muudatuste mõju kohta fondile ja investorite huvidele.
(2) Prospektide muudatuse olulisust eeldatakse, kui prospektides:
1) muudetakse fondi investeerimispoliitikat;
2) tõstetakse valitsemistasu ja depootasu määra oluliselt.
(3) Prospektide muudatust ei peeta oluliseks, kui muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke. Prospektide muutmist ei peeta oluliseks ja prospektide muudatuste olulisust ei tule hinnata, kui:
1) prospektide muutmisel alandatakse fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavaid tasusid või kulusid või tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga;
2) prospektides tehakse osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi mittemõjutavaid parandusi või
3) prospekte muudetakse üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, mille rakendamine on kohustuslik.
(4) Prospektide olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist;
2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimalusest teavitamiseks avaldab fondivalitseja viivitamata pärast prospektide muutmise otsustamist teate fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul jõustuvad prospektide muudatused ning nende alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide Finantsinspektsioonile esitamist ja avalikustamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui prospektide oluline muutmine tuleneb fondi tingimuste või põhikirja muutmisest, jõustuvad prospektide muudatused ja nende alusel võib alustada fondi pakkumist samal ajal fondi tingimuste või põhikirja muudatuse jõustumisega.