(1) Iga ühinemisel osaleva fondi depositoorium kontrollib käesoleva seaduse § 151 lõike 3 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud andmete vastavust fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ja käesoleva seaduse nõuetele. Eelmises lauses nimetatud nõuete täitmise korral koostab depositoorium kirjaliku aruande teostatud kontrolli kohta, kus muu hulgas on väljendatud nõusolek fondi ühinemiseks.
(2) Ühendatava fondi depositoorium või vandeaudiitor kontrollib täiendavalt järgmisi ühinemislepingu tingimusi:
1) asendussuhte arvutamise kuupäeval kohaldatavad fondi vara hindamise kriteeriumid;
2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise kuupäeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
3) rahalised väljamaksed osaku või aktsia kohta.
(3) Ühinemislepingu tingimuste kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate fondide jaoks olla määratud üks või mitu ühist vandeaudiitorit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli kohta koostab depositoorium või vandeaudiitor kirjaliku aruande, mille fondivalitseja teeb ühendatava ja ühendava fondi osakuomanikele või aktsionäridele ja Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimusi kontrollib vandeaudiitor, kohaldatakse kontrolli tulemusena koostatavale aruandele äriseadustiku § 396 lõigetes 2²–4 sätestatut.
(1) Üldkoosoleku pidamisele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule äriseadustiku §-des 397 ja 398, § 419 lõigetes 2–5 ning §-des 420 ja 421 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Vähemalt kaks nädalat enne ühinemist otsustavat üldkoosolekut esitab juhatus aktsiaseltsifondi asukohas aktsionäridele tutvumiseks allkirjastatud ühinemislepingu, ühinevate fondide viimase kolme majandusaasta aruanded nende olemasolul ja käesoleva seaduse § 153 lõikes 1 nimetatud depositooriumi aruande. Aktsiaseltsifondi ühinemisel ei koostata ühinemisaruannet ega vahebilanssi. Vahebilansi asemel esitatakse aktsionäridele tutvumiseks fondi viimane avalikustatud poolaastaaruanne.
(3) Aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei või ette näha, et ühinemisotsuse vastuvõtmiseks on vajalik üle kolmveerandi üldkoosolekul esindatud häältest.
(4) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on aktsiaseltsifondi ühinemise otsustamine antud aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse, kohaldatakse ühinemise kinnitamise otsusele äriseadustiku §-des 321–323 nõukogu koosoleku ja otsuse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Aktsiaseltsifondi ühinemise otsustab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(1) Ühendatav ja ühendav fond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate fondi ühinemise kohta lepingulise fondi valitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb märkida vähemalt:
1) ühinemisloa andmise kuupäev;
2) fondi osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise tähtaeg;
3) ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäev.
§ 156. Osakuomanikele või aktsionäridele antav ühinemise teave
(1) Ühendatava ja ühendava lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond esitab fondi osakuomanikele või aktsionäridele fondi ühinemise asjaolude kohta vajaliku ja täpse ühinemise teabe, mis võimaldab osakuomanikel või aktsionäridel hinnata ühinemise mõju ja osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.
(2) Ühinemise teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva enne osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.
(1) Ühinemise teabes tuleb märkida:
1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
2) ühinemise mõju osakuomanikele või aktsionäridele, sealhulgas olulised muudatused seoses fondi investeerimispoliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ja finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ning kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku või aktsionäri tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
3) selgitus osakuomanike või aktsionäride ühinemisega seotud õiguste kohta;
4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise kohta ja ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev;
5) ühendatava fondi osakuomanikele või aktsionäridele väljamaksete tegemise tingimused.
(2) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
1) ühendatava fondi osakuomanike või aktsionäride õigused enne ja pärast ühinemist;
2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava fondi põhiteabest tulenevad riski ja tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
3) ühinevate fondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
4) kui ühendatava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
5) kui ühendava fondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike või aktsionäride õiglane kohtlemine, kes enne omasid osakuid või aktsiaid ühendatavas fondis;
6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava fondi vara koosseisu.
(3) Ühendava eurofondi ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava fondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava fondi vara koosseisu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riski ja tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse komisjoni määruse (EL) nr 583/2010 artikli 8 tähenduses.
(5) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud osakuomanikule või aktsionärile ühinemisega seotud õiguste hulgas nimetada õigust:
1) saada lisateavet;
2) saada käesoleva seaduse § 153 lõikes 4 nimetatud aruanne ning teave selle aruande saamise viisi kohta;
3) nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist või vahetamist ilma lisatasuta ning teavet selle õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta;
4) saada teavet fondi arvel viitlaekumiste käsitamise kohta.
(6) Ühinemise teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega koos märkida:
1) üksikasjad osakutega või aktsiatega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
2) aeg, millest alates ühendatava fondi tehingud loetakse tehtuks ühendava fondi arvel, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.
(7) Ühendatava fondi ühinemise teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule märkida:
1) periood, mille jooksul jätkatakse ühendatava fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist;
2) tähtaeg, millal osakuomanikud või aktsionärid, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks;
3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava fondi osakuomanikeks või aktsionärideks kõik osakuomanikud või aktsionärid, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas juhul, kui osakuomanik või aktsionär hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
4) soovitus tutvuda ühendava fondi põhiteabega.
Piiriülesel ühinemisel tuleb ühinemise teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemise tingimusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.
(1) Ühinemise teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendava ning ühendatava fondi osakuomaniku või aktsionäri huvisid ja asjatundlikkust.
(2) Kui ühinemise teabe alguses on märgitud ühinemise tingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata ühinemise teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.
(3) Ühinemise teave esitatakse osakuomanikule või aktsionärile paberil või muul püsival andmekandjal.
(4) Ühinemise teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku või aktsionäri ja ühendatava või ühendava fondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
2) valikuvõimaluse korral on osakuomanik või aktsionär valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.
(5) Ühinemise teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik või aktsionär on andnud teabe edastamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu internetile.
(6) Ühinemise teave peab olema eesti keeles. Kui ühinev fond on eurofond, mille osakuid pakutakse teises lepinguriigis, tuleb ühinemise teave esitada ka selle lepinguriigi ametlikus keeles. Teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib ühinemise teabe esitada muus keeles. Ühinemise teave eri keeltes peab olema sisult samane. Tõlkimise eest vastutab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond.
(1) Ühendatava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave.
(2) Ühendava fondi ühinemise teabele tuleb lisada ühendava fondi põhiteave, kui seda on ühinemise tõttu muudetud.
(3) Ühinemise teave ja ühendava fondi põhiteave esitatakse igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava fondi osaku või aktsia või kes soovib saada ühineva fondi tingimusi, prospekti või põhiteavet.
(1) Ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud kuupäeval, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühinemise jõustumisega läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile.
(3) Ühendava fondi valitsejal või aktsiaseltsifondil tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava fondi depositooriumi ühendatava fondi vara üleminekust ühendavale fondile.
(4) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.
Lepingulise fondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, kuid mitte enne ühinemislepingus kokku lepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.
(1) Kui ühendav eurofond on asutatud või moodustatud Eestis, kohaldatakse eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisele käesoleva seaduse §-des 161–163 sätestatut. Ühendava eurofondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab eurofondi piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(2) Aktsiaseltsifondi piiriülesele ühinemisele kohaldatakse äriseadustiku § 433⁹ lõikeid 2–8.
(3) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofondi piiriülesel ühinemisel lepingulisest fondist eurofondiga kantakse aktsiaseltsifondi ühinemine äriregistrisse ühineva aktsiaseltsifondi avalduse alusel. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendatav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kui aktsiaseltsifondina asutatud eurofond on ühendav fond, jõustub ühinemine vastavalt käesoleva seaduse § 163 lõikes 6 sätestatule.
(1) Fondi ühinemisega seotud kulud katab ühineva fondi valitseja. Erinevalt käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktis 3 sätestatust ei või fondi arvel maksta ühinemisega seotud õigusabi-, konsultatsiooni- ega valitsemistasusid.
(2) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ega osakute või aktsiate tühistamise eest tasu ei võeta.
(3) Ühinemisel ei või võtta osakute või aktsiate tagasivõtmise või vahetamise eest tasu, välja arvatud hüvitis ühinemisel osakute või aktsiate tagasivõtmisest või vahetamisest tulenevate kulude katmiseks.
(1) Kohustuslik pensionifond võib ühineda üksnes teise kohustusliku pensionifondiga.
(2) Tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise tööandja pensionifondiga.
(2¹) PEPP-ina registreeritud pensionifond võib ühineda üksnes teise PEPP-ina registreeritud pensionifondiga.
(3) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond ega PEPP-ina registreeritud pensionifond, võib ühineda üksnes vabatahtliku pensionifondiga, mis ei ole tööandja pensionifond ega PEPP-ina registreeritud pensionifond.
(4) Kui vabatahtliku pensionifondi tootlust garanteeritakse, ei ole selle fondi ühinemine teise fondiga lubatud.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 147 lõikes 5 sätestatule teeb Finantsinspektsioon muule pensionifondile kui PEPP-ina registreeritud pensionifondile ühinemisloa andmise või sellest keeldumise otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
(6) Kohustusliku pensionifondi ühinemise teave esitatakse investoritele pärast ühinemisloa saamist, kuid hiljemalt 100 kalendripäeva enne kohustusliku pensionifondi ühinemise jõustumise kuupäeva.
(7) Kohustusliku pensionifondi ühinemine jõustub kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise tööpäevale järgneval tööpäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist käesoleva seaduse § 155 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.
(8) Ühendatava ja ühendava kohustusliku pensionifondi osakuomanikel on fondide ühinemise jõustumiseni õigus nõuda oma osakute tagasivõtmistasuta vahetamist teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatut.
(9) Kohustusliku pensionifondi ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 144 sätestatut.
(10) Ühendatava ja ühendava vabatahtliku pensionifondi, välja arvatud PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatu kohast tagasivõtmist või vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestades kogumispensionide seaduses vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja vahetamise kohta sätestatut.
(1) Lepinguline fond lõpetatakse:
1) fondivalitseja otsusega;
2) üldkoosoleku otsusega, kui fondi tingimustes on üldkoosolek ette nähtud;
3) käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi otsusega;
4) lepingulise fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega või
5) lepingulise fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist.
(2) Lepingulise fondi lõpetamise otsustab fondivalitseja juhatus, kui fondi tingimuste kohaselt ei ole fondi lõpetamise otsustamine fondivalitseja nõukogu pädevuses.
(3) Lepinguline fond lõpetatakse likvideerimismenetlusega, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas peatükis likvideerimisluba).
(4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Kui fondivalitseja ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijaks depositooriumi, kes viib likvideerimise lõpule.
(6) Kui fondi lõpetamise on otsustanud depositoorium, likvideerib fondi depositoorium vastavalt käesoleva seaduse §-s 184 sätestatule. Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud tähtaja jooksul, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata käesoleva seaduse § 185 kohaselt fondi likvideerija, kes viib likvideerimise lõpule.
(7) Käesolevas peatükis lepingulise fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile.
(1) Aktsiaseltsifondi likvideerimiseks taotleb aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonilt likvideerimisluba. Käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab aktsiaseltsifondi likvideerimise depositoorium, kes kantakse äriregistrisse aktsiaseltsfondi likvideerijana.
(2) Avaldusele aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse kandmiseks äriregistrisse tuleb lisada Finantsinspektsiooni otsus likvideerimisloa andmise kohta.
1) Likvideerimisloa taotlemiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaotises taotlus):
1) fondi lõpetamise otsus, sealhulgas fondi likvideerimise kulude piirmäär ning olemasolul täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus;
2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse kohta ja hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomanike või aktsionäride huvidele;
3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
4) osakuomanike või aktsionäride nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad või olemasolul registrikoodid;
5) kui fondi osakuomanikuks või aktsionäriks on lepinguline fond, siis selle fondi valitseja või viimase puudumisel depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
6) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv, liik ja väärtus seisuga kolm tööpäeva enne avalduse esitamist;
7) andmed kõigi fondi vara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
8) olemasolul lepingulise fondi allfondide likvideerimise otsus.
§ 170. Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus
(1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 169 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas likvideerimine vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest ning küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja fondi likvideerimise loa otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse esitamist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja depositooriumile.
1) Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
1) likvideerimisloa taotlemisel esitatud andmed ja dokumendid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi likvideerimise asjaolusid;
2) fondi likvideerimine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
(1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist teate fondi likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
1) likvideeritava fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht;
4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu;
5) nõuete ja avalduste vastuvõtmise kohad ning vastuvõtuajad;
6) muud vajalikud andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaeg ei või lepingulise fondi allfondi puhul olla lühem kui kaks kuud fondi likvideerimise teate avaldamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõuete kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat fondi kohtus hageda.
(5) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab Finantsinspektsiooni likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.
§ 173. Fondi osakute ja aktsiate väljalaskmise ning tagasivõtmise peatamine
Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute või aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele või aktsionäridele väljamakseid teha vaid käesolevas peatükis või aktsiaseltsifondi korral äriseadustikus vara jaotamise kohta sätestatud korras.
(1) Fondi arvel võib katta üksnes fondi likvideerimise tegelikke kulusid.
(2) Fondi likvideerimise kulude piirmäär tuleb esitada fondi likvideerimise otsuses. Fondi arvel võib katta likvideerimise kulusid kõige rohkem kahe protsendi ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga, välja arvatud juhul, kui likvideerimise otsuses on esitatud täiendavate likvideerimiskulude suurus ja põhjendus.
(3) Kui fondi likvideerib käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium, esitab depositoorium likvideerimise otsuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi likvideerimise kulude piirmäära likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga. Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud tähtajast või käesoleva seaduse § 184 lõikes 2 nimetatud pikendatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, kui hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.
(4) Kui fondi või lepingulise fondi allfondi likvideerimise tegelikud kulud ületavad taotluses esitatud kulude piirmäära, vastutab seda piirmäära ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.
(5) Kui fondi likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud likvideerija, on depositooriumil või likvideerijal õigus likvideerimise otsuses nimetatud piirmäära ületavad kulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuludele võib fondivalitseja või depositoorium fondi seadusjärgse likvideerijana võtta likvideerimismenetluse läbiviimise eest fondi arvel makstavat käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud valitsemistasu ja depootasu. Likvideerimismenetluse läbiviimise eest muude tasude võtmine on keelatud.
(1) Lepingulise fondi likvideerimine algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ja lõpeb likvideerimisaruande esitamisega käesoleva seaduse kohaselt. Fond on likvideeritud likvideerimisaruande esitamisest arvates.
(2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates. Kinnise fondi likvideerimine tuleb lõpule viia 12 kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega lepingulise fondi valitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.
(1) Lepingulise fondi likvideerimisel võõrandab fondi likvideerija võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ja prospektis ette nähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.
(2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma fondivalitseja nimel krediidiasutuses.
(3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja lepingulise fondi arvel teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.
(4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada rahaturuinstrumentidesse või krediidiasutuse hoiustesse, millesse on lubatud investeerida eurofondidel. Tehinguid tuletisinstrumentidega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumisest tulenevate riskide maandamiseks.
(5) Likvideerimismenetluses tuleb fondi nimel tehingute tegemisel lepingulise fondi nimele lisada märkus „likvideerimisel”.
(1) Pärast käesoleva seaduse § 176 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist koostab fondi likvideerija fondi lõppbilansi ja vara jaotusplaani.
(2) Lepingulise fondi likvideerija avaldab teate jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta viivitamata pärast lõppbilansi ja jaotusplaani koostamist fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
1) likvideeritava fondi nimetus;
2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad ja kord;
4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.
(1) Fondi likvideerija jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.
(2) Väljamakse tegemise päevast alates osak kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või võtta tagasivõtmistasu.
(3) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ette nähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.
(4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas, välja arvatud juhul, kui fond on kinnine fond.
(5) Finantsinspektsioon võib lubada vara jaotamist enne käesoleva seaduse § 177 lõikes 1 nimetatud fondi lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamist, kui lepingulise fondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile fondi vahebilansi ja vara jaotamisega ei kahjustata võlausaldajate ega osakuomanike huve. Vahebilansi alusel võib vara jaotada, kui fondi võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on möödunud ja tähtajaks esitatud võlausaldajate nõuded on rahuldatud.
(1) Fondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotusplaani ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.
(2) Kui fondi likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.
(3) Nõuded fondi likvideerimisaruandele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017002 määrusega.
§ 181. Aktsiaseltsifondi lõpetamise kohta avalduse esitamine äriregistrile
(1) Aktsiaseltsifond esitab viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud teadete avaldamist avalduse enda lõpetamise otsuse ja likvideerija kandmiseks äriregistrisse.
(2) Aktsiaseltsifondi lõpetamise otsuse ja likvideerija äriregistrisse kandmise avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi likvideerimise loa andmise kohta;
2) andmed likvideerimisteate avaldamise kohta.
§ 182. Aktsiaseltsifondi likvideerimise algbilansi ja lõppbilansi erisused
(1) Aktsiaseltsifondi likvideerija koostab äriseadustiku § 374 lõikes 2 nimetatud likvideerimisaruande kahe kuu jooksul likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamisest arvates.
(2) Aktsiaseltsifondi likvideerimisaruande kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga on selline õigus antud üldkoosolekult aktsiaseltsifondi nõukogule.
(3) Aktsiaseltsifond avaldab likvideerimisaruande aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata pärast likvideerimisaruande kinnitamist.
(4) Nõuded aktsiaseltsifondi likvideerimisaruandele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(5) Aktsiaseltsifondi likvideerija esitab ühe kuu jooksul pärast vara jaotamise lõpetamist ja enne äriregistrile aktsiaseltsifondi registrist kustutamise avalduse esitamist Finantsinspektsioonile fondi likvideerimise lõpparuande ja aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel.
(6) Kui aktsiaseltsifondi likvideerimine on edasi antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 184 või 185, esitab likvideerimisaruande likvideerimise läbi viinud depositoorium või likvideerija.
(7) Nõuded aktsiaseltsifondi likvideerimise lõpparuandele võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Depositoorium otsustab fondi lõpetamise, kui ta ei ole kolme kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest arvates käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel:
1) andnud fondi valitsemist üle teisele fondivalitsejale või
2) otsustanud fondi ühendamist ühendatava fondina.
(2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või fondi lõpetamise otsuse tegemise tähtaeg ületada kuut kuud.
(3) Depositooriumil tuleb likvideerida fond, kui fondi likvideerija ei ole fondi likvideerinud käesoleva seaduse §-s 175 nimetatud tähtajal ja Finantsinspektsioon on teinud ettekirjutuse fondi likvideerimise lõpetamiseks.
(4) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda luba fondi likvideerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kolme kuu jooksul valitsemisõiguse depositooriumile üleminekust arvates.
(5) Depositoorium likvideerib fondi käesolevas seaduses ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud, kinnise fondi puhul 24 kuud.
(7) Kui depositoorium otsustab fondi ühendamise ühendatava fondina, kohaldatakse depositooriumile fondi ühinemise otsustamisel, ühinemisloa taotlemisel ja ühinemise läbiviimisel käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut.
§ 185. Fondi likvideerija määramine üldkoosoleku või Finantsinspektsiooni poolt
(1) Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 175 lõikes 2 või § 184 lõikes 6 nimetatud tähtajal, võib üldkoosolek või selle puudumisel Finantsinspektsioon määrata likvideerija. Likvideerija viib fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud likvideerijale lähevad üle kõik fondi likvideerimisega seotud õigused ja kohustused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel likvideerija määramisel tuleb otsustada likvideerijale likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu maksmine. Sellisel juhul käesoleva seaduse § 174 lõikes 2 sätestatud piirmäära ei kohaldata.
Depositoorium ja käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud fondi likvideerija vastutavad osakuomanike, aktsionäride, fondivalitseja ja fondi võlausaldajate ees nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile või likvideerijale.
§ 187. Pensionifondi lõpetamise otsustamine ja likvideerimise menetlus
(1) Pensionifondi lõpetamise võib otsustada üksnes juhul, kui selle valitsemise üleandmine teisele fondivalitsejale käesolevas seaduses sätestatud korras ei ole olnud võimalik.
(2) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §-des 37−39 sätestatut ja osakuomanikele väljamakseid ei tehta.
(1) Pensionifondi likvideerimise korral tuleb käesoleva seaduse §-s 169 nimetatud taotlusele lisada fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingute kohta koos neid tõendavate dokumentidega.
(2) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondi likvideerimise loa andmisest lisaks käesoleva seaduse §-s 171 sätestatule juhul, kui fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks.
(3) Finantsinspektsioon teeb käesoleva seaduse § 170 lõikes 6 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale.
(4) Fondivalitseja teavitab pensioniregistri pidajat pensionifondi likvideerimise teate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.
(5) Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimise loa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
2) aruannete, sealhulgas vandeaudiitori kinnitatud aruande esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.
(6) Kohustusliku pensionifondi likvideerimise teates peavad lisaks käesoleva seaduse § 172 lõikes 2 sätestatule sisalduma kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ja avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed.
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ning maksejõuetus kõrvaldatakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse lepingulise fondi allfondile, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevas jaos fondi likvideerija kohta sätestatu kohaldub ka fondi depositooriumile, kui fondi likvideerimise on otsustanud depositoorium, ja Finantsinspektsiooni määratud fondi likvideerijale.
§ 190. Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamine ja maksejõuetusmenetlus
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada selle fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lepingulise fondi võlausaldaja esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut.
(2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(3) Kui fondi likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(4) Fondivalitseja või fondi likvideerija esitab maksejõuetuks kuulutamise avalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.
(5) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle fondivalitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85–90 sätestatu.
(6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha fondi arvel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud hüvitama fondile pärast maksejõuetuse ilmnemist fondi arvel tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
(7) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.
(8) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too kaasa lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.
(9) Maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse lepingulise fondi asukoha järgi.
(1) Aktsiaseltsifond või likvideerija esitab pankrotiavalduse ärakirja viivitamata Finantsinspektsioonile.
(2) Pankrotiavalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine ning sellest teavitada vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõigetes 3 ja 6 sätestatule.
§ 192. Maksejõuetuse avalduse menetlemine ja maksejõuetuse väljakuulutamine
(1) Käesolevas jaotises peetakse fondi pankrotiavalduse, pankrotimenetluse ja pankrotimenetluse organite all silmas ka lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldust, maksejõuetusmenetlust ja maksejõuetusmenetluse organeid.
(2) Kui avalduse esitas fondi võlausaldaja, peab kohus eelistungi, kuhu kutsutakse Finantsinspektsioon, fondivalitseja ja likvideerija esitatud avalduse korral likvideerija. Finantsinspektsioonile edastatakse avalduse ärakiri koos pankrotiseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud kutsega.
(3) Lisaks pankrotiseaduse § 25 lõikes 2 nimetatud isikutele kutsub kohus kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, ka Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsiooni esindaja annab kohtuistungil arvamuse fondi suhtes esitatud pankrotiavalduse kohta.
(4) Fondi ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri nimetab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Fondi pankrotihalduri puhul ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.
(5) Fondi ajutine pankrotihaldur või pankrotihaldur esitab Finantsinspektsioonile viivitamata selle nõutud andmed ja võimaldab tutvuda fondi pankrotimenetlust puudutava dokumentatsiooniga.
(6) Lisaks pankrotiseaduse §-s 68 nimetatule võib kohus vabastada pankrotihalduri Finantsinspektsiooni ettepanekul. Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud korras.
(7) Finantsinspektsiooni ettepanekul ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel. Sellisel juhul tuleb fondivalitsejal maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ette nähtud arvelduskontole kohtu määratud summa.