§ 79. Prospektide muutmine uue allfondi moodustamiseks
(1) Kui prospektide muudatusega moodustatakse lepingulise fondi allfond, ei kohaldata käesolevas seaduses prospekti olulise muutmise kohta sätestatut ja prospektid tuleb esitada Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks. Prospektide kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) fondi prospektid;
2) põhiteave uue allfondi kohta ja olemasolul iga osakuliigi kohta;
3) muudetud depooleping või allfondi depooleping.
(2) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(3) Kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi prospekt vastab õigusaktidega fondi suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(4) Taotluse puudused tuleb kõrvaldada või lisaandmed ja -dokumendid esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma otsust tegemata.
(6) Finantsinspektsioon võib keelduda prospektide muutmise kooskõlastamisest, kui:
1) allfond, sealhulgas selle investeerimispoliitika, ei vasta fondi prospektides, tingimustes või õigusaktides sätestatule;
2) fondi prospektid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki allfondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus või takistavad allfondi avalikku pakkumist, samuti kui prospektides allfondi kohta esitatud teave on ebapiisav.
(7) Otsuse prospektide muutmise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse saamist.
(8) Prospektide muutmise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.
(9) Prospektide muudatused jõustuvad prospektide kooskõlastamisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam (edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
(2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.
(3) Avalikustatav teave ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesolevas seaduses fondi tootluse garanteerimise kohta sätestatut. Teavet, mis viitab fondi tulususe või väljamaksete arvestamisel indeksi, võrdlusportfelli või -finantsvarade järgimisele, ei käsitata prognoosina fondi finantstulemuste kohta.
(4) Igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega.
(5) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad fondi tegevust või finantsseisundit.
(6) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi kohta teabe avalikustamisele.
(6¹) Nõuded eurofondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.07.2019, lk 55–66).
(7) Igasugune ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või esitamata jätmiseks.
(8) Fondi kohta avalikustatava teabe täpsemad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 81. Fondi dokumentide avalikustamine ja keelenõuded
(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avaldab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nõutud dokumendid vähemalt fondivalitseja või aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtades peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda järgmiste dokumentidega:
1) fondi tingimused või põhikiri;
2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne;
3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
4) prospekt ja põhiteave.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Investori nõudmisel annab fondivalitseja või aktsiaseltsifond dokumentide ärakirja investorile nõudmisel tasuta.
(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondi aastaaruande või majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Fondi poolaastaaruande avalikustab fondivalitseja või aktsiaseltsifond kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.
(5) Põhiteave avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda fondivalitsejalt fondi dokumentide eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist.
(7) Kui avalikustatud dokumentide tõlked ei ole tõlgituga vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsetest dokumentidest või muukeelsete dokumentide tõlkest eesti keelde.
(8) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud fondi aasta- ja poolaastaaruandes avalikustada teave iga allfondi kohta ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhiteave iga allfondi kohta ja osakuliigi kohta.
(1) Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama märget selle kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt fondi tootlust garanteeritakse. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.
(2) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral avalikustatakse tootlus vähemalt kalendriaasta kohta või vähemalt viimase 12 kuu kohta. Perioodide põhjal, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.
(3) Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes fondi puhul, mis investeerib peamiselt rahaturuinstrumentidesse. Tootluse juures tuleb sel juhul märkida, et tootlus on teisendatud aasta baasile.
(4) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta. Lisaks käesolevas lõikes sätestatule võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel avalikustatavale teabele tingimusel, et sellele lisatakse viimase kalendriaasta või viimase 12 kuu tootluse andmed. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik ja milles otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.
(6) Käesolevas paragrahvis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi tootluse avalikustamisele.
(7) Eurofondi tootluste põhiteabes avalikustamise erisused on esitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 583/2010.
(1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning fondivalitseja või fondi raamatupidamise sise-eeskirjast. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.
(2) Lepingulise fondi aastaaruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi majandusaasta aruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aastaaruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse fondi ja iga allfondi kohta eraldi.
(4) Fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne koostatakse, esitatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib koostada, esitada ja avalikustada fondi aastaaruande või majandusaasta aruande inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt ingliskeelse fondi aastaaruande või majandusaasta aruande tõlkimist eesti keelde.
(4¹) Fondi aasta- ja poolaastaaruanne või majandusaasta aruanne koosneb järgmistest aruannetest:
1) raamatupidamise aruanne;
2) investeeringute aruanne;
3) tehingu- ja vahendustasude aruanne.
(5) Fondi, välja arvatud pensionifondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne sisaldab lisaks bilansile, kulude ja tulude aruandele ja tegevusaruandele järgmisi andmeid:
1) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning fondi varast makstud tasud;
2) fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb kohaldada tasustamise põhimõtteid.
(6) Eurofondi valitseja esitab eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes täiendavalt järgmise teabe:
1) juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus;
2) fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli poolt tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta;
3) tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.
(7) Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aruannete sisule ja koostamise metoodikale kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=120012017011 määrusega.
(1) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja juhatus.
(2) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.
(3) Lepingulise fondi raamatupidamisele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.
(4) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta.
(1) Aktsiaseltsifondi raamatupidamisele ja aruandlusele, sealhulgas majandusaasta- ja poolaastaaruannetele, kohaldatakse raamatupidamise seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
(2) Aktsiaseltsifondi majandusaastaks on kalendriaasta.
(1) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja.
(2) Lepingulise fondi audiitorettevõtja nimetab fondivalitseja juhatus. Aktsiaseltsifondi audiitorettevõtja nimetab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei ole see õigus antud aktsiaseltsifondi nõukogule.
(3) Lepingulise fondi ja aktsiaseltsifondi raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditeeritud. Auditile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses ja muudes õigusaktides auditi kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama teenuse osutamise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) olukord või oht, et tekib olukord, kui fondi arvel ei ole võimalik täita fondi kohustusi;
3) fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kohta koostatav märkustega vandeaudiitori aruanne;
4) fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega fondi osakuomanikele või aktsionäridele tekitatud oluline varaline kahju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
(1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile enda valitsetava fondi järelevalve aruanded (edaspidi käesolevas jaos aruanded) käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Aktsiaseltsifond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui valitsemislepingu kohaselt aktsiaseltsifondi nimel ei esita aruandeid fondivalitseja.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond koostab ja esitab aruanded fondi vara, kohustuste, tasude ja väljamaksete ning fondi osakute või aktsiate kohta.
(3) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete periood on kalendrikuu, kui õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond esitab Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(5) Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded peavad olema eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib esitada Finantsinspektsioonile fondi aruanded inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt inglise keeles esitatud fondi aruannete tõlkimist eesti keelde.
(6) Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus järelevalve teostamiseks nõuda aktsiaseltsifondilt või fondivalitsejalt tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, samuti andmeid ja aruandeid fondivalitseja osutatavate teenuste ja valitsetavate fondide ülesehituse, nende suundumuste ja uuenduste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119) alusel.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(8) Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=117012017010;102062026004 määrusega.
(1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi kohta, mida pakutakse avalikult Eestis või teises lepinguriigis.
(2) Käesolevas jaos alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.
§ 90. Alternatiivfondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
(1) Fondivalitsejal tuleb valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks lisaks fondi tingimustes, põhikirjas ja prospektis sätestatud teabele vähemalt järgmine teave:
1) kohaldatavad õigusaktid, kohtualluvus ja vaidluste lahendamise kord ning viide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korrale;
2) audiitorettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, mis sisaldab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasi andmisel huvide konflikti maandamise ja vältimise korda;
4) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
5) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused;
6) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise ja eri liiki osakutest või aktsiatest tulenevate erinevate õigustega investorite kohtlemise kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
7) peamaakleri olemasolul peamaakleri ärinimi, registrikood ja asukoht ning teave peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kokkulepete kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja uuesti kasutamise tingimused depoolepingus.
(2) Fondi investeerimispoliitika kohta tuleb investoritele kättesaadavaks teha vähemalt järgmine teave:
1) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
2) investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.
(3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata kõikidest kokkulepetest, mille kohaselt depositooriumi vastutus on piiratud vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
(4) Fondivalitsejal tuleb investoritele regulaarselt kättesaadavaks teha järgmine teave:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
3) fondi riskiprofiil ja vastavate riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.
(5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta tuleb avaldada regulaarselt järgmine teave:
1) finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtted, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste korduva kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
4) fondi finantsvõimenduse kogu suurus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest tuleb fondivalitsejal investoreid viivitamata teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul, sealhulgas fondi likviidsuse juhtimiseks osakute või aktsiate tagasivõtmise korra muutmisest.
(1) Alternatiivfondi aastaaruandele või majandusaasta aruandele (edaspidi käesolevas paragrahvis aruanne) tuleb lisada käesoleva seaduse § 90 kohaselt investoritele esitatavas teabes tehtud olulised muudatused.
(2) Kui aruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aruandele lisada käesoleva seaduse § 83 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aruandes.
(3) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 91¹. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine;
3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi turustamise kohaks olevas lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 90 ja 91 nimetatud teabe;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles ja elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võivad täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.
§ 92. Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave
(1) Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe alternatiivfondi varasse kuuluvate kaubeldavate finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade kohta, kus alternatiivfondi valitseja fondi nimel kaupleb, samuti fondi peamiste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta.
(2) Finantsinspektsioonile tuleb alternatiivfondi kohta esitada järgmine teave:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
3) fondi riskiprofiil ja fondi tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ehk krediidiriski, operatsiooniriski ning muude riskide juhtimiseks vajaliku riskijuhtimissüsteemi kirjeldus;
4) fondi vara liigid;
5) stressitestide tulemused.
(3) Kui fondi vara valitsemisel kasutatakse olulisel määral finantsvõimendust, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile sellise fondi kohta järgmise teabe:
1) fondi finantsvõimenduse üldine tase;
2) fondi finantsvõimenduse jagunemine raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva finantsvõimenduse ja tuletisinstrumentidest tuleneva finantsvõimenduse vahel;
3) mis määral on fondi vara korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse laenatud raha või väärtpaberite viie suurima allika ja nendelt allikatelt saadud finantsvõimenduse suuruse kohta iga fondi lõikes.
(5) Alternatiivfondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile teabe vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artikli 110 lõikes 3 nimetatud sagedusele ja tähtaegadele ning IV lisas sätestatud aruande vormidele elektrooniliselt.
§ 93. Pensionifondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
(1) Pensionifondi valitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega ning kohustusliku pensionifondi puhul selle viimase investeeringute aruandega.
(1¹) Tööandja pensionifondi prospektis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud teabele märkida, kas ja kuidas järgitakse pensionifondi investeerimispoliitikas vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.
(2) Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu, aruanne koostatakse käesoleva seaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse kohaselt ja avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.
(2¹) Pensionifondi kohta poolaastaaruannet ei koostata.
(3) Pensionifondi kohta koostatud andmed ja dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti keeles.
(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale viimase veebilehel avalikustamiseks kohustusliku pensionifondi tingimused, prospekti ja põhiteabe ning nende muutmise korral muudetud tingimused, prospekti ja põhiteabe.
(5) Kohustusliku pensionifondi kohta avalikustatav teave ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid tegema kohustusliku pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.
(6) Tööandja pensionifondi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avalikustatud dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.
(7) Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja kord aastas esitama igale enda valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule käesoleva seaduse § 94¹ kohaselt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Osakuomaniku nõudmisel annab fondivalitseja talle tööandja pensionifondi pensioniteatise tasuta ärakirja.
(9) Osakuomaniku nõudmisel või hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab tööandja pensionifondi valitseja osakuomanikku täiendava kogumispensioni väljamakse viisidest.
(1) Pensionifondi põhiteabes esitatakse praktilise teabe all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule teave selle kohta, millal on osakuomanikul võimalik pensionifondist väljamakseid saada, ning viited pensionifondi prospekti punktidele, kust on võimalik leida teavet osakute vahetamise, tagasivõtmise ja väljamaksete tegemise tingimuste kohta.
(2) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes esitatakse tasude all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule vara käibe suhtarv, mis võrdub kalendriaastas müüdud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse või ostetud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem, ja kohustusliku pensionifondi kalendriaasta osakute puhasväärtuse arvutamise päevade vara väärtuse aritmeetilise keskmise jagatisega.
(3) Kohustusliku pensionifondi põhiteabes tasude all kajastatavad jooksvad tasud peavad sisaldama ka kalendriaasta tasusid ja kulusid, mis käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutakse kohustusliku pensionifondi arvel.
(1) Tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama järgmist teavet:
1) osakuomaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) osakuomaniku vanus, millal hakatakse talle tööandja pensionifondi tingimuste kohaselt väljamakseid tegema;
3) fondivalitseja nimi ja kontaktandmed ning tööandja pensionifondi nimi, mille kohta pensioniteatis esitatakse;
4) osakuomanikule pärast käesoleva lõike punktis 2 sätestatud vanusesse jõudmist tehtavate väljamaksete prognoos;
5) osakuomanikule kuuluvate tööandja pensionifondi osakute väärtus kokku;
6) vähemalt viimase 12 kuu jooksul tööandja poolt osakuomaniku eest pensionifondi tehtud sissemaksete summa;
7) osakuomaniku ja tööandja pensionifondi arvel vähemalt viimase 12 kuu jooksul makstud tasude ja kaetud kulude summa.
(2) Osakuomanikule tööandja pensionifondist tehtavate väljamaksete prognoosimiseks vajalike eelduste aluseks võtmisel lähtub fondivalitseja oma parimatest hinnangutest ja viimases Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajatest.
(3) Väljamaksete prognoosimisel kasutatavaid eeldusi võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Kui osakuomanikule tehtavate väljamaksete prognoos põhineb stsenaariumidel, peab see sisaldama vähemalt fondivalitseja parimale hinnangule vastavat stsenaariumi ja negatiivset stsenaariumi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoos esitatakse tööandja pensionifondi pensioniteatises koos hoiatusega, et väljamaksete tegemine osakuomanikule prognoositud summas ei ole garanteeritud ja tegelikud väljamaksed võivad sellest erineda.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab tööandja pensionifondi pensioniteatis sisaldama viidet sellele, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda:
1) käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohta, millesse sissemaksete tegemist on osakuomanikul võimalik valida;
2) teabega selle kohta, milliseks võivad kujuneda osakuomanikule tehtavad väljamaksed, kui tööandja lõpetab tema eest sissemaksete tegemise tööandja pensionifondi.
(7) Andmed, mis on võrreldes eelmise perioodi kohta esitatud andmetega oluliselt muutunud, tuleb pensioniteatises selgelt esile tuua.
(8) Tööandja pensionifondi pensioniteatis koostatakse selliselt, et osakuomanikul on selle sisust kerge aru saada ning selles esitatud andmed on ajakohased ja esitatud pensioniteatises märgitud kuupäeva seisuga.
(9) Nimetust „pensioniteatis” ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse.
(10) Osakuomaniku nõudmisel teavitab tööandja pensionifondi valitseja teda eeldustest, mida on kasutatud pensioniteatises esitatud väljamaksete prognoosimisel.
(1) Kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamisel vahetatakse käesoleva seaduse § 76 lõike 3 kohaselt tagasi võetud osakud osakuomaniku valitud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatud tingimustel.
(2) Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel rakendatakse kogumispensionide seaduses sätestatud väljamaksete tegemise või osakute vahetamise korda.
§ 96. Pensionifondi prospektis ja põhiteabes sisalduva teabe muutmise erisused
(1) Käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatud fondi prospekti ja põhiteabe (edaspidi ühiselt käesolevas paragrahvis prospektid) muutmise regulatsiooni kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele ja tööandja pensionifondidele, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 78 lõigetes 4–6 sätestatut.
(3) Kohustusliku pensionifondi prospektide olulised muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise kuupäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.
(4) Tööandja pensionifondi prospektide muutmise kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
(5) Tööandja pensionifondi muudetud prospektid avalikustab fondivalitseja osakuomanikele viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist. Fondivalitseja teatab muudatuste osakuomanikele avalikustamise kuupäeva Finantsinspektsioonile.
(6) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi prospektides pensionifondi tingimuste muutmisest tuleneval investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel kohaldatakse prospektide muudatustest teavitamisele, nende avalikustamisele ja jõustumisele käesoleva seaduse §-des 40, 41 ja 46 sätestatut.
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud või moodustatud avalikele fondidele.
(2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, käsitatakse käesolevas peatükis igat allfondi eraldi fondina.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata fondi lõpetamisel, kui fondi likvideerimise loa andmise otsuses ei ole ette näinud teisiti.
(1) Fondi vara investeerimisel tuleb tagada fondi investeeringute piisav hajutamine eri väärtpaberitesse ja muusse varasse selliselt, et oleks tagatud fondi osakuomanike või aktsionäride osakute või aktsiate tagasivõtmine vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule.
(2) Fondi vara võib investeerida üksnes fondi alusdokumendis või prospektis nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi alusdokumendis ja prospektis sätestatud nõudeid ning piiranguid.
(3) Kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt ei garanteerita fondi tootlust, ei või fond, fondivalitseja ega muu isik:
1) anda garantiid ega muul kujul tagatist fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta;
2) teha ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta;
3) pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid.
§ 99. Üldnõuded riskide juhtimiseks fondi vara investeerimisel
(1) Fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimiseks tuleb kehtestada sisemised protseduurireeglid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta riskipositsioone ning nende osakaalu fondi varas (edaspidi riskijuhtimise reeglid). Riskijuhtimise reeglid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed fondi vara investeeringute laadi, ulatuse ning keerukusastmega.
(2) Riskijuhtimise reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur ning aruannete esitamise tingimused, sisu ja sagedus;
2) fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud riske arvestav riskide juhtimise protsess;
3) piisavad ja proportsionaalsed riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise kord), tuletisinstrumentide riskipositsioonide arvutamise protseduurireeglid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
4) meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist ja fondi investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise otsustusprotsessides;
5) meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi vara arvel tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatust ja osakute või aktsiate tagasivõtmispoliitikat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi tururiski, likviidsusriski, operatsiooniriski ja vastaspoole riski ning muid riske.
(4) Riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab tagama vastavuse tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise ja tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riski mõõtmise nõuetele.
(5) Riskide mõõtmise ja juhtimise korraga määratakse muu hulgas kindlaks:
1) iga fondi investeeringutest tulenevate riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid ning riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavad andmed ja dokumendid, fondi riskide osakaalu arvestamine üldises riskiprofiilis ning mõõtmise ja juhtimise andmete säilitamine;
2) perioodiliste järeltestide tegemine, et hinnata riskide mõõtmise ja juhtimise korra ning mudelipõhiste prognooside ja hinnangute sobivust;
3) perioodiliste stressitestide tegemine ja stsenaariumide analüüsimine, et mõõta ja juhtida riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest;
4) fondi riskipiirangute süsteem fondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning selle andmete säilitamine;
5) meetmed, millega tagatakse, et fondi riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemile;
6) reeglid käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks ja selle kohta andmete säilitamine.
(6) Vähemalt kord aastas tuleb hinnata riskijuhtimise reeglite tõhusust, aja- ja asjakohasust, tegevuse vastavust riskijuhtimise reeglitele ning riskijuhtimise reeglite rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning muuta vajaduse korral riskijuhtimise reegleid ja fondi investeerimispoliitikat.
(7) Eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale ning eurofondile tuleb kohaldada piisavaid likviidsusriski juhtimise meetmeid, et tagada eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine. Fondi likviidsusnõude kontrollimiseks tuleb vajaduse korral teha stressiteste, et hinnata fondi likviidsusriski eriolukorras.
(8) Riskijuhtimise reeglite kehtestamisest ja muutmisest tuleb viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(9) Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega riskijuhtimise reeglite muutmist või täiendamist, kui need:
1) ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
3) on puudulikud või eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
5) ei vasta muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
§ 100. Nõuded kinnisasjadesse investeerimisel ja kinnisasjade hindamine
(1) Kinnisasjadesse investeeriva fondi arvel võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.
(2) Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.
(3) Fondi vara võib investeerida üksnes selliste riikide kinnisasjadesse, kus toimib usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem.
(4) Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja (edaspidi käesolevas paragrahvis hindaja), kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.
(5) Fondi kinnisasjade hindamise viib hindaja läbi vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.
(6) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
1) ei vastanud fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
2) ei olnud objektiivne;
3) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
4) ei vastanud muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
§ 101. Üldnõuded huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele ning tehingud seotud osapooltega
(1) Fond ei või omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.
(2) Fond võib omada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus või nimetatud isiku välja lastud väärtpabereid üksnes reguleeritud turu vahendusel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.
(3) Fondi vara ei või võõrandada:
1) fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule;
2) fondivalitseja või fondi juhile, vandeaudiitorile või töötajale;
3) fondivalitseja valitsetavale teisele fondile, välja arvatud väärtpaberite võõrandamise korral reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud või muu sõltumatu hindaja määratud õiglase hinnaga, kui sellise tehingu tegemine aitab fondivalitseja valitsetaval teisel fondil oma investeerimiseesmärke täita;
4) isikutele, kellel on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute omaga ühtiv majanduslik huvi.
(4) Fondi likvideerimise menetluse käigus fondi varade võõrandamisel või muul fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks välja kujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi valitsejale, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või tema valitsetavale teisele fondile.
(5) Kehtetu
(6) Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutelt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(7) Käesolevas paragrahvis peetakse fondivalitseja all silmas ka isikut, kellele on fondi valitsemise ülesanne edasi antud.
(1) Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi osakuomanikele või aktsionäridele rikkumise tõttu tekkinud kahju.
(2) Fondivalitseja või aktsiaseltsifond on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Kui käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine toimub fondist või fondivalitsejast mitteolenevatel põhjustel, siis teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni juhul, kui rikkumist pole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või kui rikkumise tagajärjel on osakuomanikele tekkinud kahju.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumise tähtaeg on viis aastat, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud rikkumisest.
(1) Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
1) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, nagu aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja märkimisõigused või muud vabalt võõrandatavad õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid (edaspidi käesolevas peatükis väärtpaberid);
2) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse;
3) tuletisinstrumentidesse;
4) krediidiasutuste hoiustesse;
5) rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul ja mis on likviidsed ning mille väärtus on igal ajal täpselt määratav.
(2) Väärtpaberitena käsitatakse käesolevas peatükis ka:
1) finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastava vara või sellise vara tootlusega, ning
2) kinnise fondi osakuid ja aktsiaid.
(3) Kinnise fondi osakute ja aktsiate suhtes ei kohaldata käesolevas jaos teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise kohta sätestatut.
(4) Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ega neid esindavatesse sertifikaatidesse.
(5) Aktsiaseltsifondina asutatud eurofond võib omada ja omandada kinnisvara, mis on vajalik otseselt tema igapäevaseks äritegevuseks.
§ 104. Erisused eurofondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel
(1) Eurofondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid väärtpaberite või rahaturuinstrumentide märkimisõiguse kasutamisel juhul, kui nimetatud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid kuuluvad fondi vara hulka.
(2) Käesoleva seaduse §-des 115–117 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist, kui on tagatud riskide hajutamise põhimõtte piisav järgmine.
(3) Käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisõiguste kasutamisest. Sel juhul tuleb fondi vara koosseis viia kooskõlla käesolevas peatükis sätestatuga esimesel võimalusel, kahjustamata seejuures osakuomanike või aktsionäride huve.
(4) Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist ja muid seesuguseid põhjusi, kui fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine.
§ 105. Nõuded riskide juhtimisele eurofondi vara investeerimisel ja tuletistehingute tegemisel
(1) Fondivalitseja peab rakendama riskide juhtimiseks meetmeid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta investeerimispositsioonide riske ja nende üldist mõju fondi portfelli riskiprofiilile ning adekvaatselt ja sõltumatult hinnata reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide väärtust.
(2) Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi varaportfelli efektiivseks haldamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja neid tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
2) olles kooskõlas fondi riskiprofiili ja kehtestatud riskijuhtimise reeglitega, on nende eesmärk vähendada fondi vara investeerimisega seotud riske ja kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit;
3) nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatavad rakendatava riskijuhtimissüsteemiga;
4) nende kasutamine ei tohi ühelgi juhul põhjustada kõrvalekaldumist fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis sätestatud investeerimiseesmärkidest.
(3) Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada eurofondi vara puhasväärtust. Riskipositsioon arvutatakse, võttes arvesse vara või tuletisinstrumendi alusvara väärtust, vastaspoole krediidiriski, hinnaliikumisi ja positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.
(4) Eurofondi tuletisinstrumentide alusvara ei tohi tuletisinstrumendi võimaliku kasutamise hetkel ületada käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid fondi vara investeerimisel. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisinstrumentide puhul.
(5) Kui väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumentide tunnuseid (edaspidi tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid), tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas jaos tuletisinstrumentide kohta sätestatut.
(6) Täpsemad nõuded eurofondi riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele ja selle kohta aruannete koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017005 määrusega.
1) Eurofondi vara võib investeerida krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui on täidetud järgmine tingimus:
1) krediidiasutus on registreeritud lepinguriigis või
2) kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
§ 107. Eurofondi vara investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse
(1) Eurofondi vara võib investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse lepinguriigi reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul lepinguriigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
2) väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis;
3) väärtpaberitega ei kaubelda reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist, ja selline reguleeritud turu valik on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes või põhikirjas või prospektis.
(2) Eurofondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule investeerida rahaturuinstrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turul (edaspidi reguleeritud turul mittekaubeldav rahaturuinstrument), kuid nende emissiooni või emitendi suhtes kehtivad piisavad investorikaitse nõuded, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või selle riigi osariik või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;
2) rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul;
3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või lepinguriigis asutatud muu isik, kelle suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusele;
4) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud käesoleva lõike punktis 3 nimetamata isik, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kelle suhtes teostatav finantsjärelevalve vastab sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õiguses;
5) rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktis 4 nimetatud tingimustele;
6) rahaturuinstrumendi emitent, eelkõige tema finantsseisund, tegevuse eesmärk ja emitendi usaldusväärsus, vastab Finantsinspektsiooni hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuded on täidetud, kui:
1) rahaturuinstrumendi emitent on asutatud G10 riikide (kümne grupi) hulka kuuluvas OECD liikmesriigis;
2) rahaturuinstrumendi emitendile on antud vähemalt investeerimisjärgu reiting;
3) rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja nende täitmise üle teostatav finantsjärelevalve on vähemalt sama range kui Euroopa Liidu õiguses sätestatu. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas käesolevas punktis nimetatud isik vastab eelnimetatud nõuetele.
(4) Eurofondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
(5) Täpsemad nõuded rahaturuinstrumendi emitendile kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017001 määrusega.
§ 108. Täpsustavad tingimused väärtpaberitesse investeerimisel
(1) Eurofondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
1) nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
2) need on piisavalt likviidsed, et tagada osakute või aktsiate tagasivõtmine osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel vastavalt käesolevas seaduses, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatule;
3) nende väärtust on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata;
4) nende kohta on kättesaadav asjakohane informatsioon;
5) neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
6) nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
7) nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika ja selle teostamise korraga.
(2) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata perioodiliselt nende emitentide avaldatud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel.
(3) Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta peab õige ja igakülgne teave olema turu jaoks alaliselt kättesaadav. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite kohta peab teave olema vähemalt fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
§ 109. Täpsustavad tingimused kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel
1) Eurofondi vara investeerimisel kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse peavad need osakud või aktsiad vastama järgmistele tingimustele:
1) täidetud on käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud tingimused;
2) nende fondide suhtes rakendatakse investorkaitsele ja fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid.
§ 110. Täpsustavad tingimused rahaturuinstrumentidesse investeerimisel
(1) Rahaturuinstrumenti käsitatakse rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
2) rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
3) rahaturuinstrumendi riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.
(2) Rahaturuinstrumenti käsitatakse likviidsena, kui seda on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis kehtestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise tähtaega.
(3) Rahaturuinstrumendi väärtus on igal ajal täpselt määratav, kui selle määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad kindlaks määrata fondi puhasväärtuse vastavalt väärtusele, millega fondi vara koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turul või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
(5) Fondi vara investeerimisel reguleeritud turul mittekaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse peab kättesaadav olema rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, kaasa arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, lähtudes eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatust.
(6) Reguleeritud turul mittekaubeldavate rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.
(7) Kui reguleeritud turul mittekaubeldava rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud isik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
1) informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
2) kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriske nõuetekohaselt hinnata.
(8) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktis 2, 5 või 6 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.
§ 111. Nõuded eurofondi vara tuletisinstrumentidesse investeerimisel
(1) Eurofondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
1) käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastavad hoiused, väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja fondi osakud või aktsiad, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida, sealhulgas finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni;
2) intressimäärad, valuuta või valuutakursid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida;
3) väärtpaberi- või muud finantsindeksid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida.
(2) Reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse investeerimisel peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:
1) tehtava tuletistehingu vastaspooleks peab olema e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või muu isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnõuete täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
2) tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ja fondi initsiatiivil saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.
(3) Õiglase hinnana käsitatakse sellist hinda, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.
(4) Usaldusväärse hindamisena käsitatakse hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
2) hindamist kontrollib reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi vara investeerimisega.
(5) Reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentidena käsitatakse ka krediidituletisinstrumente, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatule ja täidetud on järgmised tingimused:
1) need võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski üle kanda, sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
2) need ei kohusta raha, väärtpabereid või muud finantsvara üle andma või üle kandma;
3) riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ette nähtud riskijuhtimise reeglite ja sisekontrolli meetmete abil.
§ 112. Täiendavad tingimused finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele
(1) Finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peab finantsindeksi koostamisel aluseks võetav vara olema piisavalt hajutatud ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
2) kui indeksi koostamine põhineb finantsvaral, millesse eurofondi vara võib käesoleva jao kohaselt investeerida, välja arvatud käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, peab see vara olema hajutatud vähemalt sama rangete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit;
3) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavatel väärtpaberitel ja rahaturuinstrumentidel, peab see finantsvara olema hajutatud samaväärsete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit.
(2) Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
2) indeks vaadatakse üle ja selle koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
3) indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle koosseisu muuta.
(3) Finantsindeks peab olema avalikustatud asjakohasel viisil ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas kasutatakse turuhinna puudumise korral meetodit, mis tagab indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse;
2) teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegsest või õigest teabe edastamisest peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.
(4) Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi alusvara koosseis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti kombinatsioonina käesoleva seaduse § 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusvarast, juhul kui täidetud on käesoleva seaduse § 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused.
§ 113. Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid
(1) Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena käsitatakse väärtpabereid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud tingimustele ja sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või -indeksile või muudele asjaoludele ja seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
2) selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
3) sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile ja hinna kujundamisele.
(2) Tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käsitatakse rahaturuinstrumente, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud tingimustest ja kõikidele § 110 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.
(3) Väärtpaberit või rahaturuinstrumenti ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üle antav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või muu finantsvarana.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberis või rahaturuinstrumendis sisalduvat tuletiskomponenti tuleb võtta arvesse käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel.
§ 114. Eurofondi vara investeerimine teiste fondide osakutesse või aktsiatesse
(1) Eurofondi vara võib investeerida teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse või sellise fondi osakutesse või aktsiatesse, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikkusele ja selle vara investeeritakse väärtpaberitesse või muusse likviidsesse finantsvarasse riskide hajutamise põhimõttest lähtuvalt;
2) fondi osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel mõistliku aja jooksul;
3) fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni ja fondi järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud;
4) investoritele on tagatud eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, sealhulgas peavad olema täidetud nõuded varade lahususe, laenude võtmise ja andmise ning väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide lühikeseks müügi kohta;
5) fondi kohta koostatakse aasta- ja poolaastaaruandeid, mis annavad ülevaate vähemalt fondi varast, sealhulgas fondi kohustustest, tulust, kulust ning investeeringutest.
(2) Eurofondi vara võib investeerida sellise teise eurofondi või muu fondi osakutesse või aktsiatesse, mille fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt võib omakorda teistesse fondidesse investeerida kokku kuni kümme protsenti oma varast.
§ 115. Riskide hajutamine hoiustesse, väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse investeerimisel
(1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni kümme protsenti eurofondi vara väärtusest, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühe krediidiasutuse hoiustesse võib paigutada kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata depositooriumis avatud fondi arvelduskonto suhtes, kuhu laekuvad osakute väljalaskmisest ja fondi vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid, ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.
(3) Reguleeritud turu välise tuletistehinguga võetav riskipositsioon võib moodustada kuni kümme protsenti fondi vara väärtusest, kui vastaspooleks on krediidiasutus, mille hoiustesse eurofondi vara võib käesoleva peatüki kohaselt paigutada. Riskipositsioon käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikus võib moodustada kuni viis protsenti fondi vara väärtusest.
(4) Kui ühe isiku emiteeritud väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ja tuletisinstrumentide väärtus moodustab eurofondi vara väärtusest üle viie protsendi, ei või selliste investeeringute väärtus kokku moodustada rohkem kui 40 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata:
1) reguleeritud turu välistele tuletistehingutele, kui tehingu osapooleks oleva krediidi- või finantsasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet;
2) eurofondi vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse.
(6) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ja tuletistehingute riskipositsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(7) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus võib moodustada kuni 35 protsenti eurofondi vara väärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
1) lepinguriik või lepinguriigi kohaliku omavalitsuse üksus;
2) kolmas riik või
3) rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.
(8) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse üle 35 protsendi fondi vara väärtusest, kui:
1) Finantsinspektsiooni hinnangul on tagatud eurofondi osakuomanike või aktsionäride huvide piisav kaitse;
2) eurofondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus selle isiku välja lastud või tagatud väärtpabereid või rahaturuinstrumente ja ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide väärtus ei moodusta üle 30 protsendi fondi vara väärtusest;
3) eurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis on sõnaselgelt märgitud emitendid, kelle emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35 protsendi fondi vara väärtusest.
(9) Eurofondi vara võib ühe krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mitteomakapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) investeerida kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) krediidiasutus on asutatud lepinguriigis;
2) krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
3) pandikirjade emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu pandikirjade kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
4) krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele pandikirjade põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.
(10) Kui ühe krediidiasutuse emiteeritud pandikirjadesse investeeritakse rohkem kui viis protsenti eurofondi vara väärtusest, võib kõigi selliste investeeringute väärtus kokku moodustada kuni 80 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(11) Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide, sealhulgas pandikirjade, tuletisinstrumentide ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35 protsenti fondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul.
(12) Käesolevas paragrahvis käsitatakse ühe isikuna kõiki isikuid, kes vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi. Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
(1) Kui vastavalt eurofondi tingimustele, põhikirjale või prospektile investeeritakse selle vara eesmärgiga järgida kindlat aktsiaindeksit või muud võlaväärtpaberi indeksit (edaspidi käesolevas paragrahvis indeks), võivad ühe isiku emiteeritud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid moodustada kuni 20 protsenti fondi vara väärtusest, kui selle indeksi on Finantsinspektsioon fondi alusdokumendi kooskõlastamise kaudu heaks kiitnud järgmistel alustel:
1) indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
2) indeks väljendab adekvaatselt selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
3) indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu eurofondist ja selle fondivalitsejast.
(2) Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni 35 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, kui teatud aktsiad või võlaväärtpaberid selgelt domineerivad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei keela indeksi koostajal või selle pakkujal ja indeksit järgival eurofondil või fondivalitsejal olla ühe majandusüksuse osa või konsolideerimisgrupi liige tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.
(4) Indeksi järgimist käsitatakse selle indeksi alusvaraks oleva vara koosseisu järgimisena, sealhulgas tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-s 105 sätestatule.
(5) Indeksit järgiva eurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti või nende muudatuste kooskõlastamisel võib Finantsinspektsioon nõuda lepingut, mille alusel fondivalitseja või muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt eurofondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.