(1) Eurofondi või alternatiivfondi valitseja võib taotleda tegevusluba fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmist investeerimisteenust või kõrvalteenust:
1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses;
2) investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses;
3) kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses.
(2) Alternatiivfondi valitseja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisele taotleda õigust osutada investeerimisteenusena väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 1 tähenduses.
(3) Eurofondi või alternatiivfondi valitseja võib taotleda õigust osutada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud teenust ja alternatiivfondi valitseja võib täiendavalt taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuse osutamise õigust juhul, kui ta taotleb järgmisi õigusi või need on talle antud:
1) tegutsemine eurofondi või alternatiivfondi valitsejana ja
2) õigus osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses.
(4) Fondivalitseja võib osutada fondi valitsemise teenust ka fondile, mida ta ei valitse, tingimusel, et ta valitseb vähemalt ühte fondi.
§ 308. Tegevusloa menetlemine ja tegevusloa andmise või kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustamine
(1) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel fondivalitsejale fondi valitsemiseks või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise, selle ulatuse muutmise või tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
(2) Fondivalitsejale fondi valitsemiseks või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise, selle ulatuse muutmise või tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustab fondivalitseja viivitamata pärast selle kättesaamist oma veebilehel.
(3) Fondivalitseja tegevusloa, selle kehtetuks tunnistamise või tegevusloa muutmise taotluse menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 314–321 või §-des 441–443 sätestatut.
(1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja ja tema valitsetava fondi alusdokumendile ja valitsemislepingule ning lähtuma fondi investorite parimatest huvidest.
(2) Fondivalitseja peab kohtlema fondi investoreid võrdsetel asjaoludel võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja dokumente, arvestades mitteavaliku fondi alusdokumendis sätestatud erisusi.
(3) Fondivalitsejal on vastavalt fondi alusdokumendile, prospektile ja valitsemislepingule õigus fondi vara vallata, kasutada ja käsutada.
(4) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsifondi või usaldusfondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.
(5) Fondivalitseja näitab oma tegevuses üles piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust ning väldib tehinguid, mille puhul tema huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidega (edaspidi käesolevas osas huvide konflikt). Vältimatu huvide konflikti puhul tegutseb fondivalitseja fondi ja fondi investori ning fondivalitseja osutatavate teenuste muude klientide huvidest lähtuvalt.
(6) Fondivalitseja kehtestab korra ./../vaheleht.html , mis võimaldab kindlaks teha kõigi tema valitsetavate fondide varaga seotud tehingute vastaspooled, tehingute laadi ning tegemise aja ja koha. Fondivalitseja tagab, et valitsetavate fondide vara investeeritakse fondi alusdokumendi ja prospekti ning kehtivate õigusaktide kohaselt.
(7) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on talle kirjalikult vastava õiguse andnud.
(8) Käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale fondivalitsejale kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 9, § 79¹ lõigetes 2 ja 4, §-des 81¹, 82³, 82⁴, 82⁶ ja 82⁹–82¹⁶, § 85 lõikes 1, §-des 85², 85⁴–87², 88–88⁴, 89¹, 90, 90¹ ja 93 ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatut.
§ 310. Nõuded fondivalitseja juhtidele ja töötajatele
(1) Fondivalitseja juhid peavad tagama nõuete täitmise selliselt, et:
1) fondivalitseja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning proportsionaalne selle tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega;
2) fondivalitsejas on kehtestatud tema tegevuseks vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas piisavas ulatuses huvide konflikti maandamise ja vältimise reeglid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul riskikontrolli ja vastavuskontrolli reeglid ning tagatud on nimetatud eeskirjade tõhus rakendamine;
3) fondivalitseja tegevus on kooskõlas õigusaktide ja sise-eeskirjadega ning fondivalitseja töötajate arv ja pädevus on piisav jätkusuutlikuks teenuste osutamiseks.
(2) Fondivalitseja juhid ja töötajad peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse, asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, investorite ja teiste klientide ja võlausaldajate huvid kõrgemale juhtide ja töötajate isiklikest majanduslikest huvidest. Fondivalitseja juhid ja töötajad ei tohi ohustada oma tegevusega finantsturgude usaldusväärsust ja korrapärast toimimist.
(3) Fondivalitseja juhtideks tohib valida või määrata vaid isikud, kellel on fondivalitseja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane maine. Fondivalitseja töötajad peavad olema piisavate oskuste, teadmiste ja kogemustega.
(4) Fondivalitseja juhiks ei või muu hulgas olla isik:
1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) kes on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 ja 49¹ kohaldanud tegutsemis- või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kelle suhtes on kohus vastavalt pankrotiseaduse §-le 91 kohaldanud ärikeeldu või kelle tegutsemisõigust ärialal on muul moel seaduse, kohtuotsuse või -määruse alusel piiratud.
(5) Välisriigi kodaniku puhul on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude välistamise tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.
(6) Kui isiku päritoluriigis ei väljastata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumenti, on aktsepteeritav ka vastava välisriigi pädeva notari, kohtu- või haldusorgani dokument, mis tõendab isiku poolt notari, kohtu- või haldusorgani või muu pädeva organi ees antud vande tõesust, tingimusel et selle dokumendi väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.
§ 311. Finantsinspektsiooni teavitamine juhist, siseaudiitorist ja audiitorettevõtjast
(1) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, audiitorettevõtja ja siseaudiitori funktsiooni täitva isiku valimise, määramise või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3 või 4 nimetatud teabe ja lõikes 5 nimetatud kinnituse. Nimetatud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. Kui fondivalitseja juht või muu käesolevas lõikes nimetatud isik asendatakse teisega, kuna ta ei vasta enam nõuetele, tuleb Finantsinspektsioonile teatada ka selle põhjus.
(2) Enne fondivalitseja juhi valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, elukoht, hariduskäik, varasemate töö- ja ametikohtade täielik loetelu, muud juhi kutsealast sobivust, usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid ning juhatuse liikme puhul ka vastutusvaldkonna kirjeldus;
2) kinnitus, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmist välistavad asjaolud.
(3) Enne fondivalitseja siseauditi funktsiooni täitva isiku valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood ning vahetult teenust osutava füüsilisest isikust atesteeritud siseaudiitori ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, elukoht, hariduskäik, varasemate töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning muud kutsealast sobivust, usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;
2) kinnitus, et isikuliselt siseauditi funktsiooni täitva isiku puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmist välistavad asjaolud.
(4) Enne fondivalitseja audiitorettevõtja valimist või määramist peab valitav või määratav isik fondivalitsejale esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) ärinimi, registrikood ja asukoht;
2) kinnitus, et audiitorettevõtja kohta puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla fondivalitseja audiitorettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad nimetatud isikud oma allkirjaga.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik valitakse või määratakse mitmendat korda ja isiku kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, 3 või 4 esitatud teave ei ole muutunud, võib fondivalitseja esitada Finantsinspektsioonile vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku kirjalikus vormis kinnituse, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja tema kohta varem esitatud andmed ei ole muutunud.
(7) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni fondivalitseja juhi, siseaudiitori ja audiitorettevõtja tagasiastumise avalduse saamisest viivitamata.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ei kohaldata tegevusloa taotlemisel.
1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt juhi tagasikutsumist, kui:
1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) juht on rikkunud käesoleva seaduse või muude tema ametialase tegevusega seotud õigusaktide nõudeid;
3) isiku valimise või määramisega seoses on esitatud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid, jäetud oluline informatsioon esitamata või on võltsitud dokumente või
4) juhi tegevus fondivalitseja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide või võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.
(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst;
2) äriühingu asutamise korral asutamisleping või -otsus ja aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
3) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
4) äriplaan;
5) taotleja algbilanss, ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolul viimase kolme majandusaasta aruanded;
6) fondivalitseja sise-eeskirjad või nende projektid ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projektid;
7) taotleja juhtide ja olemasolul siseaudiitori andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, kodakondsust, elukohta, hariduskäiku, varasemate töö- ja ametikohtade täielikku loetelu, juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, muud juhtide usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavaid dokumente;
8) taotleja audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi;
9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
10) käesoleva seaduse §-s 324 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta;
11) andmed äriühingu kohta, milles taotleja või selle juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või mis on tema kontrollitav, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ja nimetatud isiku osaluse suurust või kontrolli teostamise asjaolusid;
12) kui taotleja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, siis investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument;
13) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress.
(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. Äriplaan peab sisaldama järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoose ja analüüsi:
1) taotleja organisatsiooniline struktuur ning fondi valitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldus;
2) taotleja vara ning aktsia- ja omakapitali suurus;
3) taotleja olulisemate majandusnäitajate prognoos ja analüüs;
4) taotleja tulud ja kulud tegevusalade kaupa;
5) valitsetavate fondide liigid ja arv ning olulisemate majandusnäitajate prognoos ja analüüs;
6) fondide aktsiate või osakute väljalaskmise korraldus, vara turuväärtus, vara puhasväärtus ja prognoositav tootlus;
7) fondide investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur;
8) fondide valitsemiskulude suurus ja struktuur;
9) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;
10) taotleja püsivate üldkulude suurus;
11) muude fondivalitseja osutatavate teenuste loetelu;
12) aastabilansside ja finantsnäitajate, sealhulgas fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused;
13) käesoleva seaduse §-s 330 või 332 nimetatud teave, kui taotleja taotleb alternatiivfondi valitseja või pensionifondi valitseja tegevusluba.
(3) Kui fondivalitseja taotleb õigust tegutseda mitme käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondi valitsejana või osutada täiendavalt ühte või mitut investeerimisteenust või kõrvalteenust, märgitakse see selgelt taotluses. Sellisel juhul peab taotlus vastama iga sellise tegevuse kohta õigusaktides esitatud nõuetele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 10 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
(5) Kui taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.
(1) Kui taotlusele lisatud andmed ja dokumendid ei vasta käesoleva seaduse §-s 313 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 313 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab õigusaktidega fondivalitseja kohta kehtestatud nõuetele, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud puudused kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(6) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(7) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul teatab Finantsinspektsioon taotlejale menetluse uue algustähtaja.
(8) Finantsinspektsioon teeb taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
1) taotleja on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;
2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
3) taotleja ja lepinguriigis asutatud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist. Taotleja võib anda Finantsinspektsioonile tagasi võetamatu kirjaliku nõusoleku tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tähtaja pikendamiseks.
(2) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse, mis fonde fondivalitsejal on õigus valitseda. Kui koos tegevusloaga taotleti lisaks fondi valitsemisele ka õigust osutada ühte või mitut investeerimisteenust või kõrvalteenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses ka need teenused, mida fondivalitsejal on tegevusloa kohaselt õigus osutada.
(3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks. Teabe eurofondi valitsejale ja alternatiivfondi valitsejale tegevusloa andmise ja selle kehtetuks tunnistamise otsuste kohta, kui need tehakse, edastab Finantsinspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele üks kord kvartalis.
(1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondivalitseja tegevusloa, ühe või mitme investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
1) taotleja, selle juht, audiitorettevõtja või aktsionärid ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või taotleja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsiakapitali täielik sissemaksmine või tegutseva äriühingu algkapitali või piisavate omavahendite olemasolu;
3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks fondivalitsejana;
4) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid õigustavad põhjendatud kahtlust sellises märkimisväärses seoses, mis takistab taotleja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
5) äriplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
6) taotleja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
7) taotlejat või selle juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
8) taotlejale antud fondivalitseja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse §-s 318 sätestatud alusel;
9) taotluse menetluse ajal taotleja esitatud täiendavad andmed, dokumendid või teave muudavad oluliselt varasemas taotluses esitatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit ja mainet.
(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on fondivalitsejale tegevusloaga antud õiguste täielik või osaline äravõtmine.
(2) Tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks fondi valitsemise õiguse või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamise õiguse äravõtmiseks. Tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamise korral määrab Finantsinspektsioon kindlaks õigused, mis tegevusloa omaja tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamisega kaotab.
(3) Enne tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha fondivalitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile, samuti tema valitsetavale aktsiaseltsifondile, usaldusfondile ja olemasolu korral fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumile.
(5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavaks tegemist.
1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) fondivalitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 12 kuu jooksul talle tegevusloa andmisest arvates või kui ta ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
3) fondivalitseja, selle juhid, audiitorettevõtja või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või fondivalitseja juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide või võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud;
4) fondivalitseja on rikkunud olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, fondivalitsejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või fondivalitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
5) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhi kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
6) fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või faktid õigustavad põhjendatud kahtlust sellises märkimisväärses seoses, mis takistab fondivalitseja üle tõhusa järelevalve teostamist, või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
7) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, fondi investorite, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
8) fondivalitseja ei täida õigusaktides sätestatud usaldatavusnõudeid;
9) fondivalitseja, kes osutab investeerimisteenust või kõrvalteenust, ei ole ette nähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
10) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi alusdokumenti, prospekti või valitsemislepingut ja sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi või fondi investorite huvid;
11) fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
12) fondivalitseja omavahendite suurus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
13) fondivalitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
14) välisriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on fondivalitseja rikkunud õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
15) fondivalitseja on esitanud Finantsinspektsioonile avalduse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 387 lõikele 1.
(1) Tegevusloa ulatuse muutmine hõlmab täiendava tegevusloa taotlemist või tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise taotlemist fondivalitseja algatusel. Fondivalitseja, kellel on juba tegevusluba ja kes soovib muuta tegevusloa ulatust viisil, et fondivalitsejal on õigus tegutseda täiendavalt ühe või mitme käesoleva seaduse § 306 lõikes 5 nimetatud fondi valitsejana või osutada nimetatud sättes märgitud teenuseid, taotleb selleks Finantsinspektsioonilt täiendavat tegevusluba.
(2) Täiendava tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid, milles on tehtud muudatused seoses täiendava tegevusloa taotlemisega, ning vajaduse korral § 330 lõikes 1 ja § 332 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Sellise investeerimisteenuse või kõrvalteenuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, mida fondivalitseja ei kavatse enam osutada, või fondide kohta, mida fondivalitseja ei kavatse valitseda, esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondivalitseja äriplaani ja sise-eeskirjad.
(4) Tegevusloa ulatuse muutmiseks viisil, et fondivalitsejal on õigus tegutseda vaid väikefondi valitsejana, esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse, fondivalitseja äriplaani, sise-eeskirjad ja käesoleva seaduse § 453 lõikes 2 nimetatud teabe valitsetavate fondide kohta.
(5) Fondivalitseja võib taotleda tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kui:
1) fondivalitseja ei osuta investeerimisteenust või kõrvalteenust, milleks tal on tegevusluba;
2) fondivalitseja ei valitse enam ühtegi fondi, milleks tal on tegevusluba, ega ühegi fondi vara või
3) fondivalitsejate ühinemisel on fondivalitseja ühendatavaks fondivalitsejaks ning tema poolt varem valitsetud fondi investorite õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.
(1) Tegevusloa ulatuse muutmise taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 308 ja 314–316 sätestatut, arvestades käesoleva seaduse §-s 319 nimetatud erisustega. Finantsinspektsioon vaatab tegevusloa ulatuse muutmise avalduse läbi ning teeb otsuse täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast nõuetekohase taotluse esitamist.
(2) Finantsinspektsioon võib keelduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui:
1) fondivalitseja kohustused seoses valitsetava fondiga ei ole lõppenud;
2) tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada fondivalitseja valitsetava fondi investorite või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide õigustatud huve.
(3) Otsus täiendava tegevusloa andmise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse fondivalitsejale teatavaks tegemist. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 317 lõikes 4 sätestatut.
§ 321. Tegevusloa aluseks olevate andmete muutmine
(1) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni nende andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks fondivalitseja tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:
1) fondivalitseja ärinimi ja asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmed;
2) fondivalitseja aktsiakapitali muutmise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;
3) fondivalitseja põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
4) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud, või käesoleva seaduse § 311 lõike 5 kohane kinnitus;
5) audiitorettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 313 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed, kui fondivalitseja ei ole neid andmeid Finantsinspektsioonile varem esitanud, või käesoleva seaduse § 311 lõike 5 kohane kinnitus;
6) fondivalitsejas olulist osalust omavate aktsionäride vahetumise korral käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmed;
7) fondivalitseja tegevust puudutavate sise-eeskirjade olulise muutmise korral sise-eeskirjade muudatusi kajastav dokument või uued sise-eeskirjad, millele on lisatud sise-eeskirjade oluliste muudatuste kokkuvõte.
(2) Fondivalitseja peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid viivitamata avalikustama oma veebilehel.
(3) Sise-eeskirjade muutmise kohta, millest ei ole teavitatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab fondivalitseja esitama Finantsinspektsioonile teate.
§ 322. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
1) Fondivalitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning fondivalitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik:
1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab fondivalitseja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesolevas seaduses fondivalitseja juhtide kohta kehtestatud nõuetele;
3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada fondivalitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus;
4) kes on võimeline tagama, et fondivalitseja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks fondivalitseja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutustega;
5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine, suurendamine või kontroll fondivalitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
(1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse fondivalitsejas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest enne Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.
(2) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel fondivalitsejas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast fondivalitseja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
(3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 324 lõike 6 alusel lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 325 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast või jätab käesoleva seaduse § 325 lõike 2 alusel teate läbi vaatamata.
§ 324. Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed
(1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse, seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja omandatavate ning talle kuuluvate aktsiate liigi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, ja andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolul selle ärakiri, andmed osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
5) juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning muud nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel fondivalitseja juhiks saav isik vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja tal puudub karistatus kuriteo või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla fondivalitseja juht;
9) olemasolul omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded;
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ja temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ja konsolideerimisgrupi kohta väljastatud krediidireitingud;
11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14) fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
15) ülevaade fondivalitsejas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollivaks äriühinguks;
16) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;
17) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud juhul, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse Finantsinspektsioonile auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud.
(3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
(4) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele kolmanda riigi asjaomase finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele ning nendega seonduvalt hiljem esitatud andmetele ja dokumentidele lisatakse omandaja allkirjastatud kinnitus esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud füüsiliste isikute andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
(6) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ning kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
(7) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 322 esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) käesoleva seaduse § 323 lõikes 3 nimetatud teate esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nõutud andmeid, ja Finantsinspektsioon ei ole loobunud nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest vastavalt käesoleva seaduse § 324 lõikele 7.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 324 lõike 6 alusel nõuda lisaandmeid ja -dokumente 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(4) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ning omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(5) Kui menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 324 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile need andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja.
(6) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(7) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, fond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, fondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, fond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalve asutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ette nähtud tähtaega pikendada. Oluline osalus tuleb omandada 12 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. Tähtaja jooksul olulise osaluse omandamata jätmisel muutub luba kehtetuks.
(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 325 ja § 327 lõikes 1 sätestatust.
§ 327. Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta ning otsusest teavitamine
(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 322 sätestatud nõuetele;
2) omandaja ei ole ette nähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni kahtlust omandamise ebasobivuses või selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) fondivalitseja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ja selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd;
5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.
(2) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutmise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest arvates, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitsejat kontrollivaks äriühinguks muutumise kohta.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist, suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata omandajal või isikul, kes fondivalitsejas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või neid õigusi piirata, kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse tegemisest.
(5) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
(6) Kui omandaja või isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, on teises lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, fond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka fondivalitsejale, fondivalitseja aktsiaraamatu pidajale ja muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
(1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu tulemusel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ja aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 327 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
3) omandaja ei ole tehingust Finantsinspektsiooni vastavalt käesoleva seaduse §-dele 323 ja 324 teavitanud;
4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 326 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
(2) Kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul tehingu tulemusel õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks.
(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
(4) Kui teostati tehingust, millega fondivalitseja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks. Õiguste teostamise tühisusele ei saa tugineda, kui õiguste teostamise kohta on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse fondivalitsejas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 323 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist fondivalitseja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, märkides teates tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusena kontrolli fondivalitseja üle, fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 323 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
(3) Fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 323 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(4) Fondivalitseja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli fondivalitsejas oluline osalus, märkides isikule kuuluva osaluse suuruse ning selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.
§ 330. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja tegevusloa taotlusele ja tegevusloa andmete muutmisele
(1) Isik, kes taotleb alternatiivfondi valitseja tegevusluba, peab lisama tegevusloa taotlusele käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud tasustamise põhimõtted ning iga tema valitsetava alternatiivfondi või alternatiivfondi kohta, mida ta kavatseb valitseda, järgmised andmed ja dokumendid:
1) fondi alusdokument või muu fondi asutamise dokument;
2) välisriigi fondi korral selle asukoht;
3) teave fondi investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, finantsvõimenduse kasutamise, fondi peamiste riskide, valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta ning asjaolu kohta, kas fondi vara investeeritakse suures ulatuses teise fondi;
4) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
5) teave fondi depositooriumi või selle määramiseks tehtud toimingute kohta;
6) investoritele esitatav teave iga fondi kohta, lähtudes avaliku fondi korral käesoleva seaduse §-des 74 ja 90 sätestatust ning mitteavaliku fondi korral käesoleva seaduse §-s 269 sätestatust ning kui asjakohane, siis informatsioon selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ei tule taotlusele lisada, kui need on esitatud Finantsinspektsioonile avaliku fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotlemise menetluses või mitteavaliku fondi kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabena vastavalt käesoleva seaduse §-le 268.
(3) Fondivalitseja võib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mitteavaliku fondi valitsemist pärast tegevusloa saamist, kuid mitte enne ühe kuu möödumist lõikes 1 nimetatud kõigi vajalike andmete ja dokumentide esitamist Finantsinspektsioonile. Avaliku fondi pakkumise alustamisele kohaldatakse käesolevas seaduses avaliku fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta sätestatut.
(4) Lisaks käesoleva seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud andmetele või asjaoludele tuleb fondivalitsejal teavitada Finantsinspektsiooni tasustamise põhimõtete ja fondivalitseja ülesannete edasi andmise kokkulepete muutmisest. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul teabe saamisest arvates keelata käesoleva seaduse § 321 lõike 1 punktides 4–7 nimetatud asjaoludes, tasustamise põhimõtetes ja fondivalitseja ülesannete edasiandmise kokkulepetes muudatuste tegemise, kui muudatuste tegemine ei vasta õigusaktides sätestatule, teavitades sellest viivitamata fondivalitsejat. Finantsinspektsioon võib muudatuste asjaolusid arvestades esitatud andmete ja dokumentide hindamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, teavitades sellest fondivalitsejat.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka allfondi kohta Finantsinspektsioonile teabe andmisel.
§ 331. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi pakkumise alustamisele
Kui fondivalitseja valitseb ja pakub käesoleva seaduse väliselt asutatud mitteavalikku alternatiivfondi, peab fondi valitsemine ja pakkumine vastama käesoleva seaduse §-des 267–271 sätestatule. Kui fondivalitseja pakub alternatiivfondi avalikult ja avalikuks pakkumiseks on koostatud prospekt vastavalt väärtpaberituru seadusele, tuleb alternatiivfondi kohta avalikustada käesoleva seaduse §-des 74, 75 ja 80–82 nimetatud nõuetele vastav teave, mida ei ole alternatiivfondi kohta väärtpaberituru seaduse kohaselt avalikustatud, ning koostada ja esitada aruanded vastavalt käesoleva seaduse §-dele 86–92. Alternatiivfondi valitseja valitsetaval igal alternatiivfondil peab kooskõlas käesoleva seaduse §-s 285 sätestatuga olema depositoorium.
§ 332. Täiendavad nõuded kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisele, tegevusloa andmisest teavitamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisele ning pensionifondi valitseja tegevusloa ulatusele
(1) Kohustusliku pensionifondi valitsemiseks tegevusloa taotlemisel tuleb lisaks käesoleva seaduse § 313 lõikes 1 sätestatule esitada pensionikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument.
(2) Otsuse, mille kohaselt taotleja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks pensioniregistri pidajale.
(3) Lisaks käesoleva seaduse §-s 318 sätestatud alustele võib Finantsinspektsioon kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui fondivalitseja ei ole ette nähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid pensionikaitse osafondi makseid.
(4) Pensionifondi valitseja ei saa muuta tegevusloa ulatust käesoleva seaduse § 319 lõikes 4 kirjeldatud viisil.
§ 333. Fondivalitseja aktsiakapital ja algkapital ning juriidiline vorm
(1) Eurofondi, alternatiivfondi või pensionifondi valitseja võib tegutseda ainult aktsiaseltsina või Euroopa äriühinguna.
(2) Fondivalitseja asutamisel uue äriühinguna peab tema aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot.
(3) Tegutseva äriühingu puhul peab fondivalitseja algkapitali minimaalne suurus olema ekvivalentne vähemalt 125 000 euroga.
(1) Fondivalitseja omavahendeid käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 26–88 tähenduses ja neile kohaldatakse samades artiklites sätestatut.
(2) Fondivalitseja teise taseme omavahendid ei tohi ületada ühte kolmandikku esimese taseme omavahenditest.
(3) Fondivalitseja omavahendite summa peab olema vähemalt võrdne iga järgmise näitajaga:
1) käesoleva seaduse §-s 333 nimetatud fondivalitseja algkapitali minimaalse suurusega;
2) fondivalitseja algkapitali minimaalse suuruse ja täiendava omavahendite nõudega, mis on fondivalitseja algkapitali minimaalsele suurusele liidetav 0,02 protsenti summast, mille võrra fondivalitseja valitsetavate fondide ja nende fondide, mille valitsemise õiguse ta on edasi andnud, vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot;
3) 25 protsendiga fondivalitseja püsivatest üldkuludest.
(4) Fondivalitseja omavahendid ei pea olema suuremad kui 10 000 000 eurot.
(5) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja täiendavate omavahendite nõude kuni 50 protsendi ulatuses katta krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud vastavas suuruses garantiiga. Garantii väljastanud krediidiasutus või kindlustusandja peab olema lepinguriigi krediidiasutus, kindlustusandja, muu välisriigi krediidiasutus või kindlustusandja tingimusel, et garantii väljastaja on kohustatud Finantsinspektsiooni hinnangul järgima lepinguriigi krediidiasutuse või kindlustusandjaga vähemalt samaväärseid usaldatavusnõudeid.
(6) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ja esitama oma selgituse, kui tema omavahendid on vähenenud rohkem kui viie protsendi võrra või alla fondivalitsejale kohalduvast omavahendite nõude suurusest. Kui fondivalitseja omavahendid on väiksemad fondivalitsejale kohalduvast omavahendite nõude suurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.
(7) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 110¹ tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse §-des 110¹–110¹³ sätestatut.
(8) Kui fondivalitseja valitseb nii pensionifonde kui ka teisi avalikke fonde ja käesoleva seaduse § 338 kohaselt leitud omavahendite nõue on suurem käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite nõudest, kohaldatakse tema suhtes pensionifondi valitseja omavahendite suuruse kohta sätestatut.
(9) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul avaldab fondivalitseja varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude kajastamise viis mõju fondivalitseja omavahendite suurusele, võib Finantsinspektsioon määrata fondivalitsejale varade, kohustuste, omakapitali, tulude ja kulude kajastamise viisi. Määratav kajastamise viis peab olema kooskõlas fondivalitseja rakendatava raamatupidamise tavaga.
(10) Fondivalitseja omavahendite aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017004 määrusega.
(1) Käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punktis 3 nimetatud püsivatel üldkuludel põhinev omavahendite nõue arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artiklile 13.
(2) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse § 334 lõike 3 punkti 3 kohast nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise kalendriaastaga võrreldes on fondivalitseja majandustegevuses toimunud muutusi, mida Finantsinspektsioon peab oluliseks. Täpsemad tingimused nõude korrigeerimiseks on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artiklis 34c.
§ 336. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja omavahenditele
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 334 sätestatule peavad alternatiivfondi valitsejal olema kutsealasest hooletusest tuleneva riski katmiseks vastutuskindlustus või täiendavad omavahendid, mis on piisavad fondivalitseja valitsetavate alternatiivfondidega seotud kohustuste täitmiseks. Nõuded alternatiivfondi valitseja kutsealase vastutuse riski hindamisele, vastutuskindlustusele ja täiendavatele omavahenditele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(2) Alternatiivfondi valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid ning käesoleva seaduse §-s 334 nimetatud omavahendeid omavahendite minimaalsuuruse ulatuses investeerida vaid likviidsesse varasse või lühiajaliselt kergesti rahaks vahetatavasse varasse ja neid ei või kasutada suurema riskiga varasse investeerimiseks.
§ 337. Täiendavad nõuded pensionifondi valitseja aktsiakapitalile ja algkapitalile
(1) Pensionifondi valitseja algkapitali minimaalne suurus on:
1) 1 000 000 eurot, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi;
2) 500 000 eurot, kui ta valitseb vabatahtlikku pensionifondi.
(2) Pensionifondi valitseja aktsiakapitali võib vähendada üksnes tingimusel, et tema algkapital ei ole pärast vähendamise otsuse vastuvõtmist väiksem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.
(3) Kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest on kohustusliku pensionifondi valitseja kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne selle otsustamist.
(4) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja soovib aktsiakapitali vähendada muul eesmärgil kui kahjumi katmiseks, võib ta otsustada aktsiakapitali vähendamise, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Finantsinspektsioon otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise 20 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab fondivalitseja maksevõimet või tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakuomanike või teiste võlausaldajate huve.
(6) Kohustusliku pensionifondi valitsejale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimest lauset ega lõiget 2. Fondivalitseja avaldab teate aktsiakapitali vähendamise ja uue suuruse kohta fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel 15 päeva jooksul vähendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.
(7) Kui kohustusliku pensionifondi valitseja aktsiakapitali suurendatakse fondiemissiooni teel, võib seda teha fondivalitseja aktsiate ülekursi, puhaskasumist moodustatud muude reservide, eelmiste aastate jaotamata kasumi või puhaskasumi arvel.
(8) Kavandatavast aktsiakapitali suurendamisest ja emissiooni üksikasjadest on kohustusliku pensionifondi valitseja kohustatud Finantsinspektsioonile teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt seitse päeva enne asjakohaste otsuste vastuvõtmist.
(9) Kohustusliku pensionifondi valitsejale ei kohaldata äriseadustiku §-s 346 sätestatut.
§ 338. Pensionifondi valitseja omavahendite erisused
(1) Pensionifondi valitseja omavahendite suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 334 lõigetes 3–5 sätestatut.
(2) Pensionifondi valitseja omavahendite summa peab olema vähemalt võrdne iga järgmise näitajaga:
1) pensionifondi valitseja algkapitali minimaalse suurusega;
2) 25 protsendiga pensionifondi valitseja püsivatest üldkuludest;
3) pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõudega.
(3) Pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõue on:
1) 0,5 protsenti tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest osas, mis ei ületa 1 000 000 000 eurot;
2) 0,02 protsenti tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest osas, mis ületab 1 000 000 000 eurot.
(4) Pensionifondi valitsemise üleandmisel peab fondivalitseja, kellele pensionifondi valitsemine üle antakse, omavahendite summa vastama pensionifondi valitseja täiendavate omavahendite nõuetele hiljemalt kuus kuud pärast valitsemisõiguse üleminekut.
(5) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra.
(1) Pensionifondi valitseja esitab käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa taotlemiseks avalduse ning andmed ja dokumendid, milles näidatakse põhjused, mis takistavad fondivalitsejat täitmast sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimusi.
(2) Avalduse menetlemisele ning esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut.
(3) Otsuse käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kaks kuud pärast avalduse saamist.
(4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 338 lõikes 5 nimetatud loa andmisest, kui tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud pensionifondi valitseja finantsseisundit ja tema valitsetavate pensionifondide investeeringute struktuuri arvestades või kui see on vastuolus pensionifondi või pensionifondi osakuomanike õigustatud huvidega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.
(1) Fondivalitseja tagab:
1) oma tegevuseks vajalike sise-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise;
2) siseauditi, vastavuskontrolli ja riskikontrolli funktsiooni toimimise ja tõhusa rakendamise, sealhulgas juhul, kui selle funktsiooni täitmine on edasi antud kolmandale isikule.
(2) Fondi vara investeerimisel fondivalitseja:
1) hangib piisavat teavet vara kohta, mida ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
2) jälgib emitendi, kelle väärtpabereid fondivalitseja kavatseb omandada või on omandanud, või tehingu vastaspoole, kellega tehakse tehing fondi arvel, finantsmajanduslikku olukorda.
(2¹) Kui fondivalitseja valitsetaval fondil ei vasta väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), sätestatud nõuetele, tegutseb fondivalitseja selle fondi investorite huvides ning rakendab vajaduse korral parandusmeetmeid. Väärtpaberistamist mõistetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 1 tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust ei kohaldata sellise fondi vara investeerimisel, mille puhul järgitakse vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale või olemasolul prospektile suures osas aktsia- või võlakirjaindeksit.
(4) Fondivalitseja tegutseb fondi ja fondi investorite parimates huvides.
(5) Fondivalitsejal on kohustus esitada fondi või fondi investorite nõuded depositooriumi või kolmanda isiku vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob või võib tuua kaasa kahju tekkimise fondile või selle kaudu fondi investoritele. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või fondi investorid on nõuded juba esitanud või kui kahju on väikese ulatusega või selle nõude esitamisega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud ja sellise kahju piirmäär on määratud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis.
(6) Fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik vastutab fondile ja fondi investoritele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik vastutab tema valitsetava fondi vastu esitatud ja fondi arvel rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest, kui kahju fondile tekkis fondivalitseja tegevuse tulemusena fondi valitsemisel ja fondivalitseja on rikkunud fondivalitsejale õigusaktidest, fondivalitseja põhikirjast, fondi tingimustest, prospektist või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid nõudeid.
(7) Fondivalitseja esitab oma tegevusega seotud õigusrikkumisele või fondi investorite huvide kahjustamisele või fondile või fondi tegevusele esitatud nõuete rikkumisele osutava teabe Finantsinspektsioonile ja olemasolul ka fondi depositooriumile. Fondivalitsejal tuleb nimetatud puudused või rikkumised viivitamata kõrvaldada.
(1) Fondivalitseja juhatusel tuleb:
1) kinnitada ja regulaarselt üle vaadata investeerimisotsuste tegemise kord, et tagada investeerimisotsuste vastavus valitsetava fondi üldisele investeerimispoliitikale;
2) regulaarselt kontrollida iga valitsetava fondi üldise investeerimispoliitika ja riskipiirangute rakendamist;
3) kinnitada ja regulaarselt üle vaadata iga valitsetava fondi riskijuhtimise reeglid, riskide mõõtmise ja juhtimise kord, riskipiirangud ja muud riskijuhtimise meetmed;
4) tagada vastavuskontrolli funktsiooni määramine ja selle tõhus täitmine, sealhulgas juhul, kui vastavuskontrolli funktsiooni täitmine on edasi antud kolmandale isikule.
(2) Vastavuskontrolli ja riskikontrolli teostamise eest vastutavad isikud esitavad fondivalitseja juhatusele regulaarselt, kuid vähemalt üks kord aastas kirjaliku aruande vastavuskontrolli ja riskikontrolli valdkonna kohta ning fondi investeerimispoliitika ja investeerimisotsuste tegemise korra rakendamise kohta. Aruandes esitatakse ülevaade aruandeperioodil esinenud puudustest ning nende kõrvaldamiseks tehtud ettepanekutest ja võetud meetmetest.
§ 342. Nõuded fondivalitseja juhtidele ja juhtide kohustused
(1) Fondivalitseja juhatuses on vähemalt kaks liiget.
(2) Fondivalitseja juhatuse liige ei või olla fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse, krediidiandja, krediidivahendaja või investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja, välja arvatud fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja.
(3) Fondivalitseja valitsetava fondi depositooriumi juhatuse liikmed ei või moodustada rohkem kui poole fondivalitseja juhatuse liikmetest.
(4) Fondivalitseja juhatus kontrollib regulaarselt fondivalitsejas kehtestatud sise-eeskirjade ja nende alusel kehtestatud meetmete tõhusust ning fondivalitseja juhtimise ja tegevuse vastavust nendele ning rakendab puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid, et oleks tagatud fondi investorite ja investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientide huvide parim kaitse.
(5) Fondivalitseja nõukogu teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmise üle.
(1) Fondivalitseja töötaja on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) fondivalitseja, tema valitsetava fondi või fondi depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline või korduv rikkumine;
2) fondivalitseja juhi või töötaja tekitatud oluline varaline kahju fondivalitsejale või tema valitsetavale fondile, fondi investoritele või investeerimisteenuse või kõrvalteenuse klientidele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete esitamisega ei riku fondivalitseja töötaja või muu fondivalitseja tegevusega seotud kolmas isik talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
(3) Fondivalitseja kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.
(1) Fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet.
(2) Sise-eeskirjad peavad tagama fondivalitseja tegevust reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning investeerimisteenuse või kõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise.
(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) fondivalitseja sisene teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
2) töötajate valiku kriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted ja otsustuskord, aruandlusahelad, aruannete esitamise ja teabe andmise protseduur fondivalitsejas ja suhetes kolmandate isikutega ning õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
3) nõuded info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta, mis peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide juhtimise nõuetega;
4) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, sealhulgas siseauditi, vastavuskontrolli ja riskikontrolli teostamise kord ning riskijuhtimise reeglid ja nende rakendamise kord;
5) fondivalitsejas huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, sealhulgas huvide konflikti maandamise ja vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ja fondivalitsejas tegevisikuga isikliku tehingu tegemise kord;
6) fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise alused ja nende kujunemise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ja meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduur;
7) fondivalitseja ülesannete, sealhulgas vara valitsemise ülesande edasiandmise kord;
8) investori kaebuste lahendamise kord;
9) käesoleva seaduse § 343 lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitamise kord;
10) fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise kord;
11) valitsetava vara sõltumatu ja järjepideva hindamise kord;
12) registripidamise ja andmete käitlemise kord;
13) kava teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks ning ajaliselt määratud ja määramata piirangud tehingute tegemisel;
14) raamatupidamise sise-eeskirjad;
15) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.
(4) Fondivalitseja ei või fondi vara investeerimisel või riskide hindamisel tugineda üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele, mille on andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud reitinguagentuurid.
(5) Investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid osutava fondivalitseja sise-eeskirjad peavad vastama lisaks käesolevas seaduses sätestatule väärtpaberituru seaduses sätestatud nõuetele.
§ 345. Teabe töötlemine ja säilitamine, digitaalse tegevuskerksuse tagamine ning eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimine ja salvestamine andmetöötlussüsteemis
(1) Fondivalitsejas peavad olema kehtestatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada:
1) fondivalitseja poolt töödeldava teabe turvalisus, terviklikkus ja konfidentsiaalsus;
2) fondi valitsemise järjepidevus ja oluliste andmete säilimine fondivalitseja tegevuses tekkivate toimimishäirete korral, või kui see ei ole võimalik, siis andmete võimalikult kiire taastamine ja fondi valitsemise teenuse osutamise jätkamine.
(1¹) Fondivalitseja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu tagamiseks ning äriprotsesside toetamiseks võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt. Pensionifondi valitseja suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artiklites 3–18, artikli 19 lõigetes 1–5, artikli 22 lõikes 1 ning artiklites 24–30 ja 45 sätestatut.
(2) Fondivalitsejal tuleb säilitada andmed oma tegevuse, organisatsioonilise ülesehituse, sise-eeskirjade ning nende täitmiseks kehtestatud kordade ja meetmete kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad olema piisavad ning proportsionaalsed fondivalitseja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning kooskõlas fondivalitseja töödeldava teabe olemuse ja sisuga.
(4) Fondivalitseja jälgib ja hindab regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud ja rakendatud meetmete asjakohasust ning tulemuslikkust. Puuduste ilmnemisel tuleb fondivalitsejal need kõrvaldada.
(5) Eurofondi valitseja registreerib iga eurofondi arvel tehtud tehingu käesoleva seaduse § 54 lõikes 12 nimetatud andmetöötlussüsteemis viivitamata pärast tehingu tegemist. Tehingu registreerimisel andmetöötlussüsteemi sisestatav teave peab olema piisav tehingu tegemise korralduse ja tehingu asjaolude taastamiseks.
(6) Eurofondi arvel tehtud tehingute andmed tuleb andmetöötlussüsteemis salvestada.
(7) Täpsemad nõuded eurofondi arvel tehtud tehingute registreerimisele ja salvestamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026070&id=102022017005 määrusega.
(1) Fondivalitseja teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Fondivalitseja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(3) Kui fondivalitseja otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab fondivalitseja teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.