§ 233. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete osaline edasiandmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega ja ei või osutada fondi valitsemise teenust ega teisi teenuseid kolmandatele isikutele.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ülesannete edasiandmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-des 364–367 sätestatust, kohaldades fondi osakuomanike ja aktsionäride kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib fondi vara investeerimise lisaks käesoleva seaduse § 365 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eestis või välisriigis asutatud kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba.
(4) Aktuaari funktsiooni või teiste käesoleva seaduse § 347 lõikes 3 sätestatud võtmefunktsioonide täitmisega seotud ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tuleb määratud väljamaksetega tööandja pensionifondil enne ülesannete edasiandmise lepingu jõustumist sellest teavitada Finantsinspektsiooni.
§ 233¹. Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond (edaspidi käesolevas jaos üleandja) võib käesolevas seaduses sätestatud tingimustel oma pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara või osa neist (edaspidi käesolevas jaos kohustused ja vara) üle anda Eestis või teises lepinguriigis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba (edaspidi mõlemad käesolevas jaos vastuvõtja).
(2) Kohustused ja vara antakse üle kohustuste ja vara üleandmise lepinguga, milles sätestatakse üleandja ja vastuvõtja õigused ja kohustused. Kohustuste ja vara üleandmise lepingus sätestatud tingimused ei või kahjustada pensioniskeemiga hõlmatud isikute huve, sealhulgas ei või lepingus ette näha üleandmisega seotud kulude katmist üleandja ega vastuvõtja teiste pensioniskeemiga hõlmatud isikute arvelt.
(3) Üleandja teavitab oma pensioniskeemiga hõlmatud isikuid kohustuste ja vara üleandmise tingimustest.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohustuste ja vara üleandmiseks on vajalik nõusolek sellesse pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, sealhulgas selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, kellele tehakse juba väljamakseid.
(5) Kohustuste ja vara üleandmise loa saamiseks tuleb vastuvõtjal esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi koos käesolevas jaos taotlus):
1) üleandja ja vastuvõtja ärinimi ja asukoha aadress ning teine lepinguriik, kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond;
2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja, kelle pensioniskeemiga seotud kohustused ja vara üle antakse, ärinimi ja asukoha aadress;
3) nõusolek kohustuste ja vara üleandmiseks määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sissemakseid tegevalt tööandjalt ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, sealhulgas selliste pensioniskeemiga hõlmatud isikute enamikult, kellele tehakse juba väljamakseid;
4) teised lepinguriigid, mille sotsiaal- ja tööõigust kohaldatakse pensioniskeemi suhtes, millega seotud kohustused ja vara üle antakse;
5) kohustuste ja vara üleandmise leping;
6) käesoleva seaduse § 221 lõikes 1 nimetatud avaldus ja dokumendid määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirja muutmise kooskõlastamiseks;
7) olulisemad tingimused pensioniskeemis, millega seotud kohustused ja vara üle antakse;
8) üle antavate tehniliste eraldiste ja muude kohustuste ning neile vastava vara loetelu ja suurus.
(6) Vastuvõtjal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetes ja dokumentides menetlemise ajal toimunud muudatustest viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
(7) Kui üleandja on teise lepinguriigi määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, teavitab Finantsinspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse saamisest ja edastab selle talle.
(8) Kohustuste ja vara üleandmise loa taotluse menetlemise ja loa andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 137³ lõikeid 1–9 ja 13, rakendades fondivalitseja kohta sätestatut määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes ja fondi osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(9) Kohustuste ja vara üleandmisega kaasneva määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 229 lõiget 3.
(10) Kui vastuvõtja on teises lepinguriigis asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifond või kindlustusandja, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi kohta tegevusluba, on pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara üleandmiseks vajalik selle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse luba.
§ 234. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ja ümberkujundamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine ei ole lubatud.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki äriühinguks.
§ 235. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib ühineda üksnes teise Eesti õiguse alusel asutatud määratud väljamaksetega tööandja pensionifondiga.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku § 393 lõikes 2 ning §-des 399 ja 433¹–433¹⁰ sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast ühinemisloa andmist, kui lepingus või ühinemisloas ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
(4) Ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühise ühinemiskava, mis sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning fondi ühinemisjärgset struktuuri.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide ühinemislepingu vandeaudiitori aruandes tuleb anda arvamus selle kohta, kas ühendaval või asutataval fondil on nõuetekohased tehnilised eraldised ja neile vastav vara.
§ 236. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisluba
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond taotleb ühinemiseks Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas paragrahvis ühinemisluba), esitades kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):
1) ühinemisleping;
2) ühinemisaruanne;
3) käesoleva seaduse § 235 lõikes 5 nimetatud vandeaudiitori aruanne.
(2) Finantsinspektsioon annab ühinemisloa, kui ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute huvid on piisavalt kaitstud ning fondide omavahendite normatiiv ja tehnilistele eraldistele vastav vara on nõuetekohased.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühinemisloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei esitanud tähtaegselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotlemisel esitamisele kuuluvaid või muid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet;
3) ühendava määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) ühendamine võib kahjustada ühinevate määratud väljamaksetega tööandja pensionifondide pensioniskeemidega hõlmatud isikute õigustatud huve.
(4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse esitamist.
§ 237. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ühinemisest teavitamine
(1) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate fondi ühinemise kohta oma veebilehel, märkides andmed ühinemisloa andmise ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.
(2) Ühendav ja ühendatav määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on kohustatud teavitama fondi sissemakseid tegevaid tööandjaid ja oma pensioniskeemidega hõlmatud isikuid, arvestades käesoleva seaduse § 159 lõigetes 3–5 osakuomanikule teabe esitamise kohta sätestatut ja esitades:
1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
2) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teabe ühinemisotsuse vastuvõtmise ja ühinemisotsuse jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
3) tööandjate ja pensioniskeemiga hõlmatud isikute õigused, sealhulgas väljamaksete tegemise tingimused.
§ 238. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtlik lõpetamine ja sundlõpetamine
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi üldkoosolek võib otsustada fondi lõpetamise üksnes tingimusel, et kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused ja vara on teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üle antud või kõik pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustused on täidetud ja fondi vara on piisav kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.
(2) Pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale üleandmisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 131–136 kindlustusportfelli üleandmise kohta sätestatut.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond esitab 20 päeva jooksul pärast fondi lõpetamise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile taotluse fondi vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos depositooriumi arvamuse ja andmetega, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.
(4) Finantsinspektsioon annab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vabatahtliku lõpetamise loa üksnes juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud.
(5) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise algatab Finantsinspektsioon.
(6) Finantsinspektsioon võib teha kohtule avalduse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamiseks, kui fondi tegevusluba on kehtetuks tunnistatud.
(7) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sundlõpetamise suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-des 162–164 kindlustusandja sundlõpetamise kohta sätestatut.
(8) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi likvideerimise teate suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 172 ja 180 sätestatut ning äriregistrile fondi likvideerimise kohta avalduse esitamise suhtes §-s 181 sätestatut.
(9) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi lõpetamise otsusest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi ning selgitab otsuse tagajärgi ja muid Finantsinspektsiooni hinnangul tähtsust omavaid asjaolusid.
§ 239. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrot
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotiavalduse esitamine ja menetlus, pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetlus toimuvad pankrotiseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 389–393 ja 395 fondivalitseja kohta sätestatud erisusi ning käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Finantsinspektsioon teavitab määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankroti väljakuulutamisest viivitamata nende lepinguriikide, mille tööandjate töötajatele ja avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele seda fondi pakutakse, finantsjärelevalve asutusi.
(3) Pensioniskeemist tulenevad pensioniskeemiga hõlmatud isikute nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras enne pankrotiseaduse § 153 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Pensioniskeemist tulenevad nõuded rahuldatakse iga pensioniskeemiga hõlmatud isiku ees võetud kohustustele vastavate tehniliste eraldiste ulatuses.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pankrotimenetluse käigus ei kuulu tagasivõitmisele tehingud, mis on tehtud seoses pensioniskeemiga hõlmatud isikute ees võetud kohustuste ja vara teisele määratud väljamaksetega tööandja pensionifondile või kindlustusandjale, kellel on kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud elukindlustuse liigi tegevusluba, üleandmisega enne fondi pankroti väljakuulutamist.
(5) Pankrotitoimkonna nõusolekul on pankrotihalduril õigus müüa tervikuna kogu määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara. Pankrotitoimkond annab oma nõusoleku üksnes juhul, kui ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.
(1) Käesolevat osa kohaldatakse käesoleva seaduse alusel Eestis moodustatud või asutatud mitteavalikele fondidele. Käesoleva seaduse §-des 267–271 sätestatut kohaldatakse mitteavalikule fondile, mida valitseb alternatiivfondi valitseja.
(2) Fondi kohta Finantsinspektsioonile teabe esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõudeid, kui käesolevast seadusest ei tulene fondivalitsejale teabe esitamisele täiendavaid nõudeid.
(1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.
(2) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks sellekohase otsuse tegemisest arvates, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.
§ 242. Aktsiaseltsifondi asutamine ja registrisse kandmine
(1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada märge selle kohta, et fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba.
(3) Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.
§ 243. Usaldusfondi asutamine ja registrisse kandmine
(1) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb märkida ja usaldusfondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märge, et usaldusfond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond;
2) usaldusfondi täisosaniku ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) kui fondi valitseb valitsemislepingu alusel fondivalitseja, siis fondivalitseja ärinimi, registrikood ja aadress;
4) usaldusfondi osade registri pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada Finantsinspektsiooni kinnitus selle kohta, et vähemalt ühele usaldusfondi täisosanikule või usaldusfondi määratud fondivalitsejale on väljastatud fondi valitsemiseks tegevusluba või ta on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.
(3) Usaldusfondi äriregistrisse kandmisele ei kohaldata äriseadustiku § 84 punktis 4 ja §-s 127 sätestatut.
(4) Tegutseva usaldusühingu muutmine usaldusfondiks ei ole lubatud.
(5) Usaldusfondi äriregistrisse kandmise avaldusele ja äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutavad alla usaldusfondi kõik täisosanikud ja usaldusfondi valitseja.
§ 243¹. Mitteavaliku fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine
1) Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesolevas jaos sätestatud lepingulise fondi moodustamisest või aktsia- või usaldusfondi asutamisest ning esitab järgmised andmed:
1) fondi nimetus ja õiguslik vorm;
2) fondi asutamise või moodustamise kuupäev;
3) fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.
§ 244. Nõuded fondi tingimustele, põhikirjale ja ühingulepingule
(1) Fondi tingimustes peab olema märgitud:
1) fondi nimetus ja teave, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
2) fondi asukoht;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
7) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
8) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
9) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
10) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
11) fondi osakute registri pidaja ja registreerimise kord;
12) osakuomanike õigus osa võtta lepingulise fondi üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
13) üldkoosoleku esindaja olemasolul tema valimise kord;
14) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
15) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
16) fondi tingimuste muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 3¹ nimetatud teavet. Aktsiaseltsifondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
5) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
6) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
7) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
8) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
9) fondi aktsiaraamatu pidaja ja aktsiate registreerimise kord;
10) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
11) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
12) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
13) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
14) alusdokumendi muutmise kord;
15) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(3) Usaldusfondi ühinguleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmist teavet:
1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt usaldusfondina;
2) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
3) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
4) märge, kui fond on investorfond või ühisfond;
5) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas investeeringute majandussektor, geograafiline piirkond ja millisesse varasse fondi vara on lubatud investeerida, samuti teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta;
6) osade väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
7) osade liigid, kui fondil on eri liiki osasid;
8) fondi arvel makstavad tasud ja nende määrad ning osanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
9) fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramise ja avalikustamise kord;
10) fondi osade registri pidaja ja registreerimise kord;
11) fondi valitsemisega seotud tegevuste kolmandale isikule edasiandmise tingimused;
12) teave selle kohta, et fond ei ole avalik, mistõttu sellisele fondile ei laiene avaliku fondi investorikaitse nõuded;
13) ühingulepingu muutmise kord;
14) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(4) Lepingulise fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle isiku asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks. Kui välisriigi fondivalitseja ei ole lepingulise fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingut sõlminud, on lepingulise fondi asukohaks fondivalitseja asukoht.
(5) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või depositooriumi Eesti filiaali asukoht.
(6) Kui sellise fondi, millel käesoleva seaduse kohaselt ei pea olema depositooriumi, vara hoiab kolmas isik, tuleb fondi tingimustes või põhikirjas märkida, et sellise kolmanda isiku depositooriumi õigused, kohustused ja vastutus tulenevad poolte vahel sõlmitud depoolepingust.
(7) Fondi tingimustes tuleb ette näha osakuomanike õigus võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).
(8) Fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
(9) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, esitatakse kohaldatavuse korral käesolevas paragrahvis nimetatud teave ka iga allfondi kohta, kui see erineb fondi kohta fondi tingimustes sätestatust.
(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab üldkoosolek, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi tingimuste muudatustest teavitab fondivalitseja osakuomanikke ja olemasolul fondi depositooriumi viivitamata pärast fondi tingimuste muutmise otsustamist.
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest teavitab aktsiaseltsifond viivitamata aktsionäre ja selle olemasolul depositooriumi. Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmisest ei tule teavitada aktsionäre, kui aktsiaseltsifondi põhikirja kohaselt otsustab põhikirja muutmise üldkoosolek.
(1) Osakuomanikud teostavad oma õigusi lepingulise fondi suhtes üldkoosolekul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.
(1) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) fondi tingimuste muutmine, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
2) fondi ühinemise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
3) fondi lõpetamise või maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise otsustamine;
4) olemasolul fondi depositooriumi vahetamise kinnitamine;
5) olemasolul üldkoosoleku esindaja valimine ja tagasikutsumine;
6) fondivalitseja asendamine;
7) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused võtab üldkoosolek vastu fondivalitseja või enda algatusel.
(3) Fondi tingimustega või üldkoosoleku otsusel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4, 6 või 7 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda lepingulise fondi valitseja nõukogule või juhatusele. Kui see on ette nähtud fondi tingimustes, võib üldkoosolek oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi võtta. Üldkoosoleku otsus otsuste tegemise üleandmise ja tagasivõtmise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(1) Kui see on ette nähtud fondi tingimustes või kui fondil puudub vastava fondi valitsemise õigust omav fondivalitseja, võib üldkoosolek enda esindamiseks ja teabevahetuseks fondivalitsejaga valida üldkoosoleku volitatud esindaja (edaspidi üldkoosoleku esindaja). Üldkoosoleku esindaja valimise kord sätestatakse fondi tingimustes.
(2) Üldkoosoleku esindaja volitused kehtivad tähtajatult, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
(3) Üldkoosoleku esindaja õigused nähakse ette fondi tingimustes. Kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti, on üldkoosoleku esindajal üldkoosoleku otsuse täitmiseks või üldkoosoleku kokkukutsumise ettevalmistamiseks õigus:
1) saada fondivalitsejalt teavet, mida fondivalitseja on seaduse või fondi tingimuste kohaselt kohustatud osakuomanikele esitama;
2) tutvuda osakute registriga ja osakuomanike andmetega;
3) kutsuda kokku üldkoosolek;
4) juhtida või protokollida üldkoosolekut, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti;
5) esitada kohtule fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus.
(4) Üldkoosoleku esindaja on kohustatud:
1) edastama fondivalitsejale ja osakuomanikele teavet üldkoosoleku toimumise ja sellel vastu võetud otsuste kohta;
2) tegema koostööd fondivalitseja ja üldkoosolekuga;
3) hoidma saladuses oma volituste ajal ja pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ning lepingulise fondi ja fondivalitsejaga seotud teavet, mis on konfidentsiaalsena kindlaks määratud fondi tingimustes;
4) täitma muid fondi tingimustes ette nähtud ülesandeid.
(1) Üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja.
(2) Üldkoosolek kutsutakse kokku ja küsimus võetakse üldkoosoleku päevakorda, kui seda nõuavad osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest.
(3) Kui osakuomanike nõude saamisel fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku või kui fondivalitseja õigus fondi valitseda on lõppenud, on osakuomanikel või üldkoosoleku esindajal õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
(4) Kui lepingulise fondi vara puhasväärtus on negatiivne või null, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümme päeva pärast asjaolu ilmnemist kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku. Kui fondivalitseja ei ole üldkoosolekut kokku kutsunud, tuleb üldkoosolek viivitamata kokku kutsuda üldkoosoleku esindajal.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab erakorraline üldkoosolek otsustama:
1) abinõude tarvitusele võtmise, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine;
2) lepingulise fondi ühinemise;
3) lepingulise fondi lõpetamise või
4) lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamise.
(1) Üldkoosoleku toimumisest teavitatakse osakuomanikke vastavalt fondi tingimustes sätestatule.
(2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondi osakute registris märgitud osakuomanike aadressidel.
(3) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
1) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
2) üldkoosoleku päevakord;
3) koht, kus on võimalik tutvuda üldkoosoleku päevakorra aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas fondi tingimuste eelnõuga, kui üldkoosoleku päevakorras on fondi tingimuste muutmine.
(4) Kui fondi tingimuste kohaselt on lubatud elektrooniline osalemine või hääletamine, esitatakse teates teave elektroonilise osalemise ja hääletamise korra ning elektroonilise hääletamise tähtaja kohta.
§ 253. Üldkoosoleku pidamine ja üldkoosoleku otsus
(1) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seadust või fondi tingimusi, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.
(2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
(3) Osakuomaniku häälte arv üldkoosolekul määratakse osakuomanikule kuuluvate häälte arvu ja kõigi välja lastud ning tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtena enne üldkoosoleku toimumist.
(4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(5) Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul viimase üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid mitte varem kui seitse päeva pärast koosolekut kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest.
(6) Küsimuse, mida ei olnud varem üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt üheksa kümnendiku üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt kaks kolmandikku koosolekul esindatud häältest.
(7) Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku osakuomanikud, nimetavad osakuomanikud üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja sellega seotud toimingute teostamiseks oma esindaja ning määravad üldkoosoleku juhataja ja protokollija üldkoosoleku otsusega, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
(8) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(9) Häälte arvestamisel võetakse aluseks osakuomanike nimekiri.
(10) Kui üldkoosolekul otsustatakse allfondiga seotud küsimust, siis sellises küsimuses üldkoosoleku pidamisel, sealhulgas üldkoosoleku kvoorumi ja osakuomanike häälte kindlaksmääramisel või muude osakuomanike õiguste teostamisel, võetakse arvesse üksnes selle allfondi suhtes õigusi andvad osakud. Allfondiga seotud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul seda allfondi esindavatest häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(11) Kohus võib osakuomaniku, üldkoosoleku esindaja või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 254. Elektrooniline osalemine üldkoosolekul ja elektrooniline hääletamine
(1) Fondi tingimustega võib ette näha, et:
1) osakuomanikud võivad üldkoosolekust osa võtta ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma üldkoosolekul füüsiliselt kohal olemata ja ilma esindajat määramata, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline osalemine);
2) osakuomanikud võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik (edaspidi elektrooniline hääletamine).
(2) Elektrooniline osalemine käesoleva seaduse tähenduses on üldkoosolekul osalemine kogu üldkoosoleku kestel reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab osakuomanikul eemal viibides üldkoosolekut jälgida, üldkoosoleku kestel iga otsuse eelnõu suhtes elektrooniliselt hääletada ja üldkoosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta.
(3) Fondi tingimustega nähakse ette elektroonilise osalemise korraldamise täpne kord, mis peab tagama osakuomanike tuvastamise ja elektroonilise osalemise, sealhulgas hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse, ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.
(4) Elektrooniliselt hääletanud osakuomanik loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema osakutega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta osakuomanik ei edasta üldkoosoleku kestel ühtegi häält, siis ei loeta osakuomanikku üldkoosolekul osalevaks.
(5) Fondi tingimustega võib määrata aja, milleni on võimalik enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel elektrooniliselt hääletada.
(6) Fondi tingimuste või fondivalitseja otsusega võib ette näha, et toimub üldkoosoleku osaline või täielik ülekanne reaalajas kahesuunalise side abil või muul tehniliselt turvalisel viisil. Ülekande jälgimist ei loeta üldkoosolekul osalemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
1) fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
5) koosoleku päevakord;
6) koosolekul vastu võetud otsused koos hääletamistulemustega ja hääletamisviisidega;
7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.
(2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Kui osakuomanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
(3) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakiri.
(4) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt üks kümnendik häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.
(1) Aktsiaseltsifondi üldkoosoleku pädevuses ei ole aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine ning vahetusvõlakirjade väljalaskmine.
(2) Fondi põhikirjaga või üldkoosoleku otsusel võib üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see ei tekita fondi, aktsionäride ja nõukogu vahelist huvide konflikti. Kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud, võib nõukogu oma otsusega vastavad õigused üldkoosoleku pädevusse tagasi anda, teavitades sellest üldkoosolekut.
(3) Otsuste tegemise õiguse edasiandmisel tuleb põhikirjale lisada huvide konflikti maandamise ja vältimise kord. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada ja avalikustada ning neid tuleb juhtida ja jälgida fondi huvide konflikti maandamise ja vältimise korras sätestatud viisil.
(1) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui 25 000 eurot, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama aktsiaseltsifondi aktsionäre ja kokku kutsuma aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Aktsiaseltsifondi vara vähenemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 301 sätestatut.
(2) Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist on õigus nõuda ka aktsiaseltsifondi valitsejal ning olemasolul depositooriumil.
(3) Aktsionäride erakorraline üldkoosolek peab otsustama:
1) abinõude tarvitusele võtmise, et viia aktsiaseltsifondi vara väärtus vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
2) aktsiaseltsifondi ühinemise või
3) aktsiaseltsifondi lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.
1) Kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti, kuulub aktsiaseltsifondi nõukogu pädevusse:
1) valitsemislepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning valitsemislepingu lõpetamine;
2) depositooriumi olemasolul depoolepingu tingimuste kinnitamine ja muutmine ning depoolepingu lõpetamine.
§ 259. Juhatuse pädevuse erisused ja fondivalitseja pädevus aktsiaseltsifondi valitsemisel
(1) Aktsiaseltsifondi juhatus teostab valitsemislepingus ette nähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle ning muude fondi valitsemisega seotud ja edasi antud ülesannete täitmise üle kolmandate isikute poolt.
(2) Aktsiaseltsifondi juhatuse pädevusse kuulub aktsiaseltsifondi aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine.
(3) Aktsiaseltsifondi valitseja pädevuses on vara investeerimine vastavalt käesoleva seaduse §-s 305 sätestatule. Fondi vara käsutab seaduses ja valitsemislepingus ette nähtud ulatuses fondivalitseja.
(4) Fondivalitseja vastutab aktsiaseltsifondile või selle aktsionäridele oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
(1) Usaldusfondi ühingulepingus võib ette näha toimingud, mille tegemiseks vajab juhtima õigustatud osanik või fondivalitseja osanike otsust. Kui ühingulepingus on nimetatud toimingud loetletud, ei kohaldata usaldusfondi kohta äriseadustiku §-s 89 sätestatut.
(2) Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest ja seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teistsugust häälteenamuse nõuet.
(1) Usaldusfondi juhtimise õigus loetakse usaldusfondi usaldusosanikule antuks üksnes juhul, kui ühingulepingu kohaselt on tal õigus ja kohustus osaleda usaldusfondi igapäevases juhtimises. Usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks ei loeta järgmisi usaldusosaniku tegevusi:
1) usaldusfondi esindamine usaldusosanikule antud volituse piires;
2) õigusaktidest või ühingulepingust tulenevate üldiste usaldusosanike õiguste teostamine;
3) täisosaniku või fondivalitseja nõustamine usaldusfondi juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud usaldusfondi juhtimiseks siduvate korralduste andmine;
4) usaldusfondi kohustuste tagamine;
5) ühingulepingu muutmise otsustamine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ei loeta usaldusfondi igapäevaseks juhtimiseks hääletamist või muul viisil seisukoha väljendamist järgmistes küsimustes:
1) fondi lõpetamine või tegevuse jätkamine;
2) fondi arvel tehingute tegemine vara omandamiseks;
3) osakute võõrandamine või koormamine;
4) usaldusfondi investeerimispoliitika muutmine;
5) usaldusfondi ühinemine;
6) osaniku ühinemine fondiga;
7) osaniku lahkumine või väljaarvamine;
8) usaldusfondi arvel osanikega tehingu tegemine.
(3) Usaldusfondi usaldusosaniku sissemaksete tagastamisele ja vähendamisele ei kohaldata äriseadustiku § 132 lõigetes 2–4 ning §-s 133 sätestatut.
(4) Usaldusfondist lahkuvale usaldusosanikule ei kohaldata äriseadustiku § 102 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(5) Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole oma sissemakset täielikult tasunud ja usaldusfondi kohustust ei ole võimalik täita usaldusfondi vara arvel, vastutab usaldusosanik usaldusfondi ees oma tasumata sissemakse ulatuses. Sissemakse tasumist usaldusfondile saab nõuda ka võlausaldaja, arvestades ühingulepingu tingimusi sissemaksete tasumise kohta. Usaldusosaniku vastutusele ei kohaldata äriseadustiku §-e 101 ja 124 ning § 132 lõiget 1.
§ 262. Usaldusfondi vara ise valitsevale usaldusfondile fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõuete kohaldamine
Kui usaldusfondi täisosanik on saanud väikefondi valitseja tegevusloa, siis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõudeid usaldusfondi vara ise valitseva usaldusfondi nendele usaldusosanikele, kes osalevad fondi igapäevases juhtimises.
§ 263. Osakute, aktsiate või osade registreerimine
(1) Fondi osakute, aktsiate või osade registrit peab fondivalitseja, kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi osakute või aktsiate registrisse kantakse järgmised andmed:
1) fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi ärinimi, asukoht ning registrikood;
2) fondi nimetus;
3) osakuomaniku või aktsionäri nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood;
4) kui osakuomanikuks või aktsionäriks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
5) osakuomanikule või aktsionärile kuuluvate osakute või aktsiate arv ja liik, valuuta ning olemasolul nimiväärtus;
6) osakute või aktsiate omandamise aeg ja väljalaskmishind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud või aktsiad on tagasi võetud;
7) muud osaku või aktsiaga seotud õigused ja õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
8) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(3) Fondi osade registrisse kantakse järgmised andmed:
1) usaldusfondi ärinimi, asukoht ja registrikood;
2) fondivalitseja selle olemasolul;
3) fondi nimetus;
4) osaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või olemasolul registrikood ning kontaktandmed;
5) kui osanikuks on fond, siis fondi nimetus või ärinimi ja olemasolul asukoht ja registrikood ning olemasolul selle fondi valitseja ärinimi, asukoht ja registrikood;
6) osanike sissemaksete suurus;
7) muud andmed, mida registripidaja peab vajalikuks.
(4) Osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi valitsejal, Finantsinspektsioonil, olemasolul depositooriumil ning järgmistel õigustatud huvi omavatel isikutel ja asutustel:
1) kohtul kohtumenetlust reguleerivates seadustes ette nähtud juhtudel ja korras;
2) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, asjaomastel organitel rahvusvahelise õigusabitaotluse menetlemisel, Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks, rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmisel;
5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollil Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikul Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul, notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärandvara ja sellega seotud andmete kohta pärimismenetluse käigus kirjalike dokumentide esitamiseks;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
11) Rahapesu Andmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) krediidiasutusel;
13) Finantsinspektsiooni tegevusluba omaval finantseerimisasutusel;
14) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine.
(5) Osakuomanikul, aktsionäril ja osanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta osakute, aktsiate või osade registrisse kantud andmetega, kui käesolevas seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.
(6) Üldkoosoleku esindajal on õigus tutvuda lepingulise fondi osakuomanike kohta registrisse kantud andmetega.
(7) Kui osakuomanikule, aktsionärile või osanikule kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid hoiab tema eest kolmas isik, kellel on seadusest tulenev õigus hoida osakuid, aktsiaid või osasid oma nimel ja teise isiku arvel, võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või lõike 3 punktis 4 nimetatud andmetena kanda registrisse kolmanda isiku andmed. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kolmandal isikul on õigus anda fondivalitsejale infot investorite kohta, kellele kuuluvaid osakuid, aktsiaid või osasid nimetatud kolmas isik hoiab.
§ 264. Fondi osakute, aktsiate või osade puhasväärtuse kindlaksmääramine
(1) Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond määrab fondi vara puhasväärtuse kindlaks ja avalikustab selle osakuomanikele, aktsionäridele või osanikele fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud tähtajal ja korras.
(2) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, määratakse kindlaks ja avalikustatakse fondi vara puhasväärtus iga allfondi kohta.
(3) Kui fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramisele käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud avaliku fondi osaku või aktsia puhasväärtuse määramise korda.
(1) Lepingulise fondi valitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investorile viimase nõudel kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
2) fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid tehakse investorile kättesaadavaks kas eesti või inglise keeles, kui raamatupidamise seaduses või fondi alusdokumendis ei ole sätestatud teisiti.
(1) Avalikustatav teave peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
(2) Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.
(1) Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning aktsiaseltsifondi või fondivalitseja raamatupidamise sise-eeskirjas fondi raamatupidamise kohta sätestatust. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.
(2) Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja, kui see tuleneb fondi tingimustest, põhikirjast, ühingulepingust, käesolevast seadusest või audiitortegevuse seadusest.
(3) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse lepingulise fondi ning iga allfondi kohta eraldi.
(4) Lepingulise fondi ja tema allfondi raamatupidamisele ning aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.
(5) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja ning seda tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.
(6) Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Fondivalitseja, aktsiaseltsifond või usaldusfond teeb investoritele kättesaadavaks fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.
(7) Nõuded fondi aastaaruande või majandusaasta aruande sisule ja koostamise metoodikale võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse või pakutakse lepinguriigis.
(2) Käesolevas peatükis alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi kohta.
(1) Alternatiivfondi valitseja võib fondi Eestis või teises lepinguriigis eelturustada kutselisele investoritele.
(2) Eelturustamisena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis aea nimetatud tegevust.
(3) Alternatiivfondi valitseja nimel võib eelturustamisega tegeleda lepinguriigis tegevusloa saanud investeerimisagent, investeerimisühing, krediidiasutus, eurofondi valitseja või teine alternatiivfondi valitseja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimusi.
(4) Alternatiivfondi valitseja tagab eelturustamise dokumenteerimise.
(5) Alternatiivfondi eelturustamise käigus on kutselisele investorile keelatud esitada:
1) teavet ja dokumente, mis on nii detailsed, et nende põhjal saab teha otsuseid alternatiivfondi osakute, aktsiate või osade omandamise kohta;
2) selliseid dokumente või kavandeid, mis võimaldavad osakute, aktsiate või osade märkimist;
3) veel asutamata või moodustamata alternatiivfondi põhikirja, ühingulepingut, fondi tingimusi või prospekti lõplikul kujul.
(6) Kui eelturustamise käigus esitatakse kutselisele investorile käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud dokumendi kavand, peab sellel olema selgelt märgitud, et:
1) tegemist ei ole pakkumisega ega kutsega märkida fondi osakuid, aktsiaid või osasid;
2) esitatud teave ei ole lõplik.
(7) Alternatiivfondi valitseja tagab, et eelturustamise käigus ei omanda kutseline investor alternatiivfondi osakuid, aktsiaid ega osasid.
(8) Kui kutseline investor märgib 18 kuu jooksul alates alternatiivfondi eelturustamise algusest eelturustamisel esitatud teabes osutatud alternatiivfondide osakuid, aktsiaid või osasid, käsitatakse seda märkimisena pakkumise tulemusena ja sellele kohaldub käesolevas seaduses sätestatud alternatiivfondi pakkumise alustamisest teatamise kord.
1) Alternatiivfondi valitseja esitab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise teate, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.