(1) Käesolev seadus reguleerib investeerimisfondide moodustamist, asutamist ja valitsemist ning nende osakute, osade, aktsiate ja teiste sarnaste osalust väljendavate õiguste pakkumist.
(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
(1) Investeerimisfond (edaspidi fond) on juriidiline isik või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida.
(2) Käesoleva seaduse alusel saab fondi moodustada lepingulisena (edaspidi lepinguline fond) või asutada aktsiaseltsina (edaspidi aktsiaseltsifond), usaldusühinguna (edaspidi usaldusfond) või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondina.
(3) Fondil peab olema fondivalitseja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondil võib korraga olla ainult üks fondivalitseja.
(1) Fondivalitseja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Fondivalitseja võib valitseda käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud fondi või muud fondi, sealhulgas välisriigi õiguse alusel moodustatud või asutatud fondi.
(2) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isik omama tegevusluba või oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerima vastavalt käesoleva seaduse 5. osas sätestatule.
(3) Eurofondi fondivalitseja (edaspidi eurofondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) sätestatud nõuetele.
(4) Pensionifondi fondivalitseja (edaspidi pensionifondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele tegevusluba kohustusliku või vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks.
(5) Alternatiivfondi fondivalitseja (edaspidi alternatiivfondi valitseja) on fondivalitseja, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.03.2013, lk 1–95), sätestatud nõuetele.
(6) Väikesemahuliste alternatiivfondide valitseja (edaspidi väikefondi valitseja) on fondivalitseja, kes otse või kaudselt äriühingu kaudu, mida temaga seob ühine juhtimine või kontroll või oluline otsene või kaudne osalus, valitseb alternatiivfonde, mille:
1) vara kogumaht, sealhulgas kõigi fondide finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud vara, ei ületa 100 miljonit eurot või
2) vara kogumaht ei ületa 500 miljonit eurot, tingimusel et alternatiivfondide portfell koosneb finantsvõimenduseta alternatiivfondidest ja viie aasta jooksul pärast igasse alternatiivfondi investeeringute tegemise kuupäeva ei ole võimalik kasutada osakute või aktsiate tagasivõtmise õigust.
(7) Käesolevas seaduses fondivalitseja kohta sätestatut ei kohaldata järgmiste isikute ja varakogumite suhtes:
1) valdusettevõtja;
2) Eesti Pank ja välisriigi keskpank;
3) riik ja kohaliku omavalitsuse üksus;
4) töötajate osalus- või emissiooniskeem;
5) eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus Euroopa Keskpanga 2008. aasta 19. detsembri määruse (EÜ) nr 24/2009 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete vara ja kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30) (ELT L 15, 20.01.2009, lk 1–13) artikli 1 lõike 2 tähenduses;
6) isikud, kes valitsevad ühte või mitut fondi, mille ainsateks investoriteks on need isikud ise või nende isikute ema- või tütarettevõtjad või nende isikute emaettevõtja teised tütarettevõtjad, tingimusel et ükski nimetatud investor ise ei ole fond.
(8) Käesolevas seaduses ei käsitata fondivalitsejana isikut või varakogumit, mis on asutatud või moodustatud perekondliku vara või teiste sarnaste varakogumite valitsemiseks.
(9) Valdusettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on osalus ühes või mitmes teises isikus ja kelle äritegevuse eesmärk on äristrateegia elluviimine oma tütar- või sidusettevõtjate või osaluste kaudu nende väärtuse kasvatamiseks pikas perspektiivis ning:
1) kes tegutseb enda arvel ja kelle aktsiad või muud samaväärsed väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturul või
2) kelle peamine eesmärk tema aastaaruande või muude dokumentide kohaselt ei ole investoritele tulu teenimine osaluste võõrandamise kaudu.
(1) Lepinguline fond on varakogum, mis moodustatakse käesoleva seaduse alusel osakute väljalaskmise teel kogutud rahast või muust varast ja raha investeerimisest saadud varast ning mis kuulub ühiselt osakuomanikele. Lepingulist fondi võib valitseda fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba. Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel.
(2) Lepingulise fondi vara võib jaguneda eraldiseisvateks investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika ja mida käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses allfondidena (edaspidi allfond). Käesolevas seaduses sätestatud juhul kohaldub fondi kohta sätestatu ka allfondile.
(1) Kohustuslik pensionifond või vabatahtlik pensionifond on lepinguline fond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule kogumispensionide seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi pensionifond).
(2) Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina registreeritud pensionifond (edaspidi PEPP-ina registreeritud pensionifond).
(3) Pensionifondi suhtes kohaldatakse avaliku fondi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi tootlust ei või garanteerida ning see pensionifond ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.
(5) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, ei või olla määratud väljamaksetega ega katta suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske.
(6) Vabatahtlik pensionifond, mis ei ole tööandja pensionifond, võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega vabatahtliku pensionifondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium.
(7) Pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks.
(1) Aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse alusel aktsiaseltsina asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Tegutsemiseks sõlmib aktsiaseltsifond valitsemislepingu fondivalitsejaga, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba.
(3) Aktsiaseltsifondi vara ei või jaguneda allfondideks.
§ 7. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond on oma vara ise valitsev fond, mis on asutatud aktsiaseltsi vormis ja mille põhieesmärk on tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), ning tema töötajate, avalike teenistujate või juhtimis- ja kontrollorgani liikmete vahel kokku lepitud tööandjapensioni võimaldamine.
(2) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond võib olla garanteeritud tootlusega, suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske kattev või muudel alustel kokkulepitud suuruses väljamakseid pakkuv tööandja pensionifond.
(3) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi vara ei või jaguneda allfondideks.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei ole aktsiaseltsifond ega pensionifond käesoleva seaduse ega kogumispensionide seaduse tähenduses.
(1) Usaldusfond on käesoleva seaduse alusel usaldusühinguna asutatud fond, mille asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Usaldusfond võib valitseda oma vara ise või sõlmida valitsemislepingu fondivalitsejaga. Usaldusfondi valitsejaks või oma vara ise valitseva usaldusfondi täisosanikuks võib olla vaid fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa käesoleva seaduse alusel või kellele on antud teises lepinguriigis eurofondi või alternatiivfondi valitseja tegevusluba või kes on registreerinud oma tegevuse Finantsinspektsioonis. Oma vara ise valitsevat usaldusfondi ei peeta isevalitsevaks fondiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL tähenduses.
(3) Usaldusfondi vara ei või jaguneda allfondideks.
(1) Eurofond on lepinguriigis moodustatud või asutatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud nõuetele ning mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides ning need võetakse osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi.
(2) Alternatiivfond on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifond.
(3) Euroopa riskikapitalifondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 1–17) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(4) Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfondi valitseja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.04.2013, lk 18–38) sätestatud nõuetele ja kelle valitsetava fondi osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(5) Kinnine fond on alternatiivfond, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta osakuomaniku, aktsionäri või osaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist.
(6) Investorfond on fond, mille vara investeeritakse vähemalt 85 protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisfondi osakutesse või aktsiatesse või paigutatakse muul viisil ühisfondi.
(7) Ühisfond on fond, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) tema osakuomanike või aktsionäride hulgas on vähemalt üks investorfond;
2) ta ei ole ise investorfond;
3) ta ei oma investorfondi osakuid või aktsiaid.
(8) Euroopa pikaajaline investeerimisfond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 29.04.2015, lk 98–121) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse pakkuda kõikides lepinguriikides.
(8¹) Rahaturufond on lepinguriigis tunnustatud alternatiivfond või eurofond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 8–45) rahaturufondile sätestatud nõuetele.
(9) Välisriigi fond on fond, mis on moodustatud või asutatud välisriigi õiguse alusel. Välisriigi fondi mis tahes osalust väljendavat õigust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses välisriigi fondi osaku või aktsiana.
(10) Fond võib olla garanteeritud tootlusega fond. Garanteeritud tootlusega fondi garantiiandjaks võib olla vaid kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole selle fondi depositoorium.
(1) Fondi osakute, aktsiate või osade pakkumiseks (edaspidi fondi pakkumine) loetakse isikutele igas vormis, igal viisil ja iga vahendiga fondi osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise võimaluse kohta antud teavet, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutavate fondi osakute, aktsiate või osade osas, et võimaldada isikul otsustada nende osakute, aktsiate või osade omandamise või märkimise üle.
(2) Avalik fond on fond, mille osakuid või aktsiaid pakutakse avalikult.
(3) Usaldusfondi osasid ei või avalikult pakkuda.
(4) Pakkumist ei loeta avalikuks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tunnustest:
1) pakkumine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82), artikli 1 lõike 4 punktides a–d sätestatule;
2) pakkumine esitatakse väärtpaberiportfelli valitsemisel või väärtpaberi pakkumise või emiteerimise garanteerimisel väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 või § 44 punkti 6 tähenduses fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele;
3) pakkumine on väiksema kui 2 500 000-eurose koguväärtusega kõikide lepinguriikide kohta kokku väärtpaberite pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
(5) Kinnise avaliku fondi, mis ei ole pensionifond, väärtpaberite avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse 2. ja 4. osas väärtpaberite avaliku pakkumise ning lepinguriigi või kolmanda riigi reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg) kauplemisele võtmise kohta sätestatut.
(1) Alusdokument käesoleva seaduse tähenduses on fondi asutamiseks või moodustamiseks vajalik aktsiaseltsifondi põhikiri, usaldusfondi ühinguleping või lepingulise fondi tingimused.
(2) Lepingulise fondi tingimused (edaspidi fondi tingimused) on seadusega sätestatud korras kinnitatud ja investoritele avaldatud dokument, millega nähakse ette lepingulise fondi tegevuse alused ja osakuomanike suhted fondivalitsejaga.
(3) Prospekt käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav dokument, milles kajastatakse fondiga seotud teave vähemalt õigusaktidega sätestatud ulatuses ja muu teave, mis fondivalitseja hinnangul on vajalik või kasulik investeerimisotsuse tegemiseks.
(4) Põhiteave käesoleva seaduse tähenduses on fondi avalikuks pakkumiseks koostatav lühidokument, milles kajastatakse üksnes õigusaktidega sätestatud ulatuses fondiga seotud peamine teave.
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) algkapital on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 26 lõike 1 alapunktides a–e nimetatud kapital ja reservid, arvestades artikli 26 lõikes 2 sätestatut;
2) depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing või muu juriidiline isik, millele on käesoleva seadusega antud õigus depositooriumi ülesandeid täita ja mis hoiab fondi vara ning täidab muid talle õigusaktides ja depoolepingus sätestatud ülesandeid;
3) emaettevõtja ja tütarettevõtja on raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud isikud;
4) finantsvõimendus on meetod, mille abil suurendatakse fondi riskipositsiooni kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumentide positsiooni või muude vahendite abil;
5) fondi vara puhasväärtus on fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ning muude asjade ja õiguste väärtus, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu;
6) investor on fondi osakuomanik, aktsionär, osanik või isik, kes on võtnud kohustuse omandada fondi osak, aktsia või osa, ning kutseline investor on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud isik;
7) juht on fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liige, usaldusfondi juhtima õigustatud osanik ja juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse või nõukogu liige;
8) kolmas riik on lepinguriikide hulka mittekuuluv riik;
9) märkimisväärne seos on olukord, kus vähemalt kaks isikut on seotud väärtpaberituru seaduse § 8² lõigete 2 ja 3 tähenduses;
10) peamaakler on krediidiasutus, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus, mis osutab peamiselt kutselistele investoritele väärtpaberitehingu tegemiseks krediidi või laenu andmise teenust ning võib osutada ka vara hoidmise teenuseid, ülekande- ja arveldusteenuseid, investeerimisteenuseid või investeerimisteenuse kõrvalteenuseid väärtpaberituru seaduse tähenduses (edaspidi kõrvalteenus), nagu väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine ning korralduse täitmine kliendi nimel või arvel, ning väärtpaberite laenamine, või pakub fondi valitsemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid;
11) päritoluriik on riik, mille õiguse kohaselt fond või fondivalitseja on moodustatud või asutatud;
12) püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 11¹ tähenduses;
13) sihtriik on riik, kus soovitakse pakkuda või valitseda fondi või osutada investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid;
14) valitsemisleping on fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fondivalitseja kohustub osutama fondile fondi vara investeerimise teenust vastavalt fondi põhikirjale fondile tulu teenimise eesmärgil ning fond kohustub andma fondivalitseja käsutusse selleks vajalikku vara;
15) väärtpaber on väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaber, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on tegevisik:
1) fondivalitseja juht, töötaja või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab fondivalitsejale juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust, sealhulgas juhtimisteenust või fondi valitsemise teenust fondivalitseja valitsetavale teises lepinguriigis äriühinguna asutatud fondile.
(3) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 72¹ sätestatust.
(1) Lepingulise fondi osakute omandamiseks tahteavalduse tegemisega nõustub osakuomanik fondi tingimuste ja prospektiga.
(2) Osakust tulenevad õigused kuuluvad osakuomanikule pärast tema kandmist osakuomanike registrisse.
(3) Lepingulise fondi osakute väljalaskmise teel kogutud ja lepingulise fondi vara investeerimisel saadud vara kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).
(4) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.
(5) Lepingulist fondi ei või muuta aktsiaseltsifondiks ega usaldusfondiks.
(6) Kui vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulise fondi vara jaguneda allfondideks, mis on eraldatud fondi ülejäänud varast, kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut ka fondi allfondidele.
(1) Osak väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.
(2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.
(3) Osakuomanikul on muu hulgas õigus:
1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist lepingulise fondi tingimustes sätestatud juhtudel ja korras;
2) vahetada temale kuuluvad osakud sama lepingulise fondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi osakute või aktsiate vastu fondi tingimustes või prospektis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes või prospektis on sätestatud osakute vahetamise keeld;
3) võõrandada või koormata temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele, arvestades mitteavaliku fondi tingimustes sätestatud piiranguid;
4) saada lepingulise fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi tulust või fondi varast;
5) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust, osakute liigist ja muudest õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud asjaoludest tulenev osa lepingulise fondi lõpetamisel järele jäänud varast;
6) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ette nähtud juhtudel ja korras;
7) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt lepingulise fondi tingimustes sätestatule;
8) saada teavet lepingulise fondi tegevuse kohta vastavalt fondi tingimustes ja käesolevas seaduses sätestatule.
(4) Osakuomaniku osa lepingulise fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus. Osaku võõrandamisel või muul viisil osaku omandi üleandmisel läheb omandajale üle osakuomanikule kuulunud osa lepingulise fondi varas ning sellega seotud õigused ja kohustused.
(5) Kui lepingulisel fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega lepingulise fondi vara puhasväärtusesse. Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa fondi varas eri liiki osakutele vastavate osade summana.
(6) Lepingulise fondi osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele.
(1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.
(2) Fondivalitseja ei või osakuomaniku nimel kohustusi võtta.
(3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga lepingulise fondi vara vastu.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.
(1) Osak võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel ja samal fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.
(2) Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.
(3) Murdosaku omanik osaleb väljamaksete tegemisel lepingulisest fondist ja vara jaotamisel lepingulise fondi lõpetamise korral. Murdosakust tulenevad õigused täpsustatakse fondi tingimustes.
(4) Vastavalt fondi tingimustes sätestatule võib lepingulisel fondil olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad erinevad õigused. Lepingulise fondi osakud võivad erineda üksteisest muu hulgas järgmiste tingimuste poolest:
1) osakute miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
2) osakuliigi vääring;
3) väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused;
4) osakuga seotud tasude suurus;
5) osaku vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
7) osakuga seotud hääleõigus;
8) osakuomaniku õigus saada lepingulisest fondist väljamakseid või osaleda lepingulise fondi lõpetamisel järelejääva vara jaotamisel;
9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
10) registripidaja.
(5) Fondi tingimustes ja muudes fondi dokumentides peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.
(6) Fondi tingimustes sätestatud juhul võivad sama liiki osakute väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate osakute arvust, mahust või osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise korraldusega seonduvatest asjaoludest.
(1) Aktsiaseltsifond võib tegeleda üksnes aktsiaseltsifondi enda vara valitsemisega.
(2) Aktsiaseltsifondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta aktsiaseltsiks, mis ei ole fond.
(1) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 223 sätestatut. Aktsiaseltsifondi aktsiate registreerimisele ei kohaldata väärtpaberite registri pidamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatut.
(2) Aktsiaseltsifondi aktsiaraamatut peab aktsiaseltsifondi juhatus, kui aktsiaseltsifond ei ole sõlminud lepingut aktsiaraamatu pidamise ülesande edasi andmiseks kolmandale isikule, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse.
(3) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta eelisaktsiaid.
(4) Aktsiaseltsifondil ei ole lubatud välja lasta vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.
(5) Aktsiaseltsifondi aktsionäril on õigus:
1) nõuda aktsiaseltsifondilt aktsiate tagasivõtmist aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhtudel ja korras;
2) vahetada temale kuuluvad aktsiad sama aktsiaseltsifondi teist liiki aktsiate vastu või sama fondivalitseja valitsetava teise fondi aktsiate või osakute vastu, välja arvatud juhul, kui aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis on sätestatud aktsiate vahetamise keeld;
3) saada teavet aktsiaseltsifondi tegevuse kohta vastavalt käesolevas seaduses ja aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule.
(6) Avaliku aktsiaseltsifondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.
(7) Aktsiaseltsifondi aktsia on jagatav. Aktsia jagamise tulemusena tekkinud aktsia osade (edaspidi murdaktsia) ümardamise reeglid sätestatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.
(8) Murdaktsia omanik osaleb väljamaksete tegemisel aktsiaseltsifondist ja vara jaotamisel aktsiaseltsifondi lõpetamise korral. Murdaktsiast tulenevaid õigusi täpsustatakse aktsiaseltsifondi põhikirjas.
(9) Vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatule võib aktsiaseltsifondil olla mitut liiki aktsiaid, millest tulenevad erinevad õigused. Aktsiaseltsifondi aktsiad võivad erineda üksteisest näiteks järgmiste tingimuste poolest:
1) aktsiate miinimumarv või minimaalne investeeritav summa;
2) aktsialiigi vääring;
3) väljalaskmise ja tagasivõtmise põhimõtted;
4) aktsiaga seotud tasude suurus;
5) aktsiate vahetamise lubatavus või vahetamise kord;
6) investorile esitatavad tingimused lähtuvalt investori teadmistest, juriidilisest vormist või muust tunnusest;
7) aktsiaga seotud hääleõigus;
8) aktsionäri õigus saada aktsiaseltsifondist väljamakseid või osaleda aktsiaseltsifondi lõpetamisel järele jääva vara jaotamisel;
9) nimiväärtuse olemasolul nimiväärtuse suurus;
10) aktsiaraamatu pidaja.
(10) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ja muudes aktsiaseltsifondi dokumentides peab aktsiaseltsifondi eri liiki aktsiaid nimetama erinevalt.
(11) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud juhul võivad sama liiki aktsiate väljalaskmis- või tagasivõtmistasud erineda lähtuvalt välja lastavate või tagasi võetavate aktsiate arvust.
(12) Aktsiaseltsifondi aktsiate tagasiostmist käsitatakse aktsiate tagasivõtmisena käesoleva seaduse tähenduses.
(13) Aktsiaseltsifondi aktsiate vahetamise korral aktsionärile väljamakseid ei tehta. Aktsiate vahetamise korral võetakse aktsiad tagasi ja lastakse välja vastavalt aktsiate puhasväärtusele.
(1) Aktsiaseltsifondi põhikirjas sätestatud miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta. Aktsiaseltsifondi miinimum- ja maksimumkapitali suurusele ei kohaldata äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 2 sätestatut.
(2) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest vastavalt aktsiaseltsifondi põhikirjas või prospektis määratud arveldustsüklile täies ulatuses.
(3) Aktsiaseltsifondi aktsiakapitali suurus vastab aktsiaseltsifondi vara puhasväärtuse suurusele.
(4) Aktsiakapitali suurust ja aktsiate arvu ei kanta äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse aktsiaseltsifondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus ja tehakse märge, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele.
(5) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-s 336 sätestatud reservkapitali moodustamise kohustust.
(6) Aktsiaseltsifondile ei kohaldata äriseadustiku §-des 338–363¹⁰ aktsiakapitali suurendamise, vähendamise ja aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.
(7) Aktsiaseltsifondi aktsiakapital loetakse suurendatuks või vähendatuks fondi vara puhasväärtuse muutumisega.
(8) Kui aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui käesolevas seaduses sätestatud aktsiakapitali miinimumsuurus või kui aktsiaseltsifondi arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, peab aktsiaseltsifondi juhatus viivitamata kirjalikult teavitama sellest Finantsinspektsiooni.
(1) Usaldusfond võib tegeleda üksnes oma vara valitsemisega. Nimetatud nõue ei piira usaldusfondi täisosaniku muud tegevust.
(2) Kui usaldusfond ei valitse oma vara ise, sõlmib ta valitsemislepingu fondivalitsejaga. Fondivalitseja võib esindada usaldusfondi kõikide tehingute tegemisel temale valitsemislepinguga antud pädevuse piires, kui ühingulepingus või valitsemislepingus ei ole sätestatud teisiti. Valitsemislepingu sõlmimise ja lõpetamise otsustavad usaldusfondi juhtima õigustatud täisosanikud vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Usaldusfondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks ega muuta usaldusühinguks, mis ei ole fond.
(1) Usaldusfondi osa käesoleva seaduse tähenduses on usaldusfondi ja tema osanike vahelistest õigussuhetest tulenevate osanikule kuuluvate õiguste ja kohustuste kogum. Õigusaktides sätestatud investeerimispiirangute ja -tingimuste kohaldamisel võrdsustatakse usaldusfondi osa omandamine fondi osaku või aktsia omandamisega.
(2) Usaldusfondi osa on vabalt võõrandatav, kui ühingulepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühingulepingus võib sätestada usaldusfondi osade võõrandamise ja koormamise piirangud ning muud tingimused ja korra. Usaldusfondi suhtes loetakse osa võõrandamine ja koormamine toimunuks pärast usaldusfondile võõrandamisest või koormamisest teatamist.
(3) Usaldusfondi osanikud peavad tasuma oma sissemaksed ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Usaldusfondi osa kohta võib välja anda väärtpaberi. Kui ühingulepingus on ette nähtud võimalus anda usaldusfondi osade kohta välja erinevate õiguste ja kohustustega eri liiki väärtpabereid, siis tuleb ühingulepingus eri liiki väärtpaberid erinevalt nimetada.
(5) Usaldusfondi võib uue osaniku võtta ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras.
§ 22. Usaldusfondi osast tulenevad õigused ja kohustused
(1) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad usaldusfondi osanikud jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse ja väljamaksmise pärast majandusaasta lõppu kinnitatud majandusaasta aruande alusel või konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande alusel, kui usaldusfond kuulub konsolideerimisgruppi.
(2) Kasumi väljamaksmine on keelatud, kui selle tulemusel ei suudaks usaldusfond täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks.
(3) Osanikul on õigus lahkuda usaldusfondist ja nõuda osa tagasivõtmist üksnes ühingulepingus sätestatud tingimustel ja korras. Nimetatu ei välista ega piira osaniku õigust võõrandada oma osa kooskõlas ühingulepinguga.
(4) Usaldusfondi suhtes ei kohaldata äriseadustiku §-des 108 ja 109 sätestatut. Ühingulepingus kehtestatud korras võib täisosaniku või usaldusosaniku usaldusfondist välja arvata või sundvõõrandada tema osa teisele usaldusosanikule, täisosanikule või kolmandale isikule, kui osa omandaja võtab üle kõik nimetatud osast tulenevad õigused ja kohustused. Täisosaniku osa võib sundvõõrandada üksnes käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavale isikule.
(5) Usaldusfondi osaniku sissemakset võib suurendada üksnes osaniku nõusolekul. Sissemakset võib vähendada osaniku nõusolekul või muul ühingulepingus sätestatud juhul.
(6) Osaniku lahkumisel või väljaarvamisel usaldusfondist makstakse osanikule hüvitist ühingulepingus ette nähtud juhtudel, tingimustel ja korras.
(7) Usaldusfondi osanikele kohaldatakse äriseadustiku §-des 95, 96 ja 129 sätestatut, kui ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.
§ 23. Fondi vara ja fondivalitseja vastutus fondi vara valitsemisel
(1) Fondi vara hulka kuuluvad väärtpaberid ning muud asjad, õigused ja kohustused, kaasa arvatud fondi arvel, kuid fondivalitseja või fondi nimel omandatud kinnisvara.
(2) Fondi vara hulka kuulub ka vara, mis omandatakse fondi vara hulka kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitisena fondi vara hulka kuuluva asja või õiguse eest.
(3) Fondivalitseja valitseb fondi vara lahus fondivalitseja varast, fondivalitseja valitsetavate teiste fondide varast ja muudest varakogumitest.
(4) Fondi vara käsutamist ei tohi piirata ja selle suhtes ei või teostada sundtäitmist muude kohustuste kui vastava fondi arvel võetud kohustuste täitmiseks või täitmise tagamiseks. Fondi arvel kinnisvara omandamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse või võimaluse korral välisriigi sarnasesse registrisse märge vara käsutuspiirangu kohta, milles on märgitud selle fondi nimi, mille arvel vara on omandatud.
(5) Fondi vara lahus hoidmise kohustust kohaldatakse ka fondi lõpetamise ja fondivalitseja või fondi maksejõuetuse korral.
(6) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel rahuldatakse üksnes fondi osakuomanike, aktsionäride või osanike ja fondi varaga seotud võlausaldajate nõuded fondi vastu. Fondi vara fondivalitseja pankrotivarast välistamiseks ei pea fondi investor pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitama.
(7) Fondivalitseja vastutab fondile tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud fondivalitsejale õigusaktist, fondivalitseja põhikirjast, fondi alusdokumendist, valitsemislepingust või nende alusel kehtestatud dokumentidest tulenevaid kohustusi.
(8) Käesolevas paragrahvis fondi vara kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondile, sealhulgas selle moodustamisest, vara investeerimisest, allfondi ühinemisest ja allfondi lõpetamisest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning maksejõuetusmenetluses allfondi varaga seotud nõuete rahuldamisele.
(1) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes, nimetuses või ärinimes, mis ei ole investeerimisfond, ei või kasutada sõnu või lühendeid „investeerimisfond”, „lepinguline fond”, „pensionifond”, „aktsiaseltsifond”, „usaldusfond”, „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „EuVECA”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, „EuSEF”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond”, „ELTIF”, „rahaturufond” ega teisi sama tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles.
(2) Üksnes käesoleva seaduse või teise lepinguriigi õiguse alusel Eestis moodustatud või asutatud eurofondi, Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi, Euroopa pikaajalise investeerimisfondi ja rahaturufondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt sõnu „eurofond”, „Euroopa riskikapitalifond”, „Euroopa sotsiaalettevõtlusfond”, „Euroopa pikaajaline investeerimisfond” ja „rahaturufond”. Ainult Euroopa riskikapitalifondi, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi nimetuses või ärinimes võib kasutada vastavalt lühendeid „EuVECA”, „EuSEF” ja „ELTIF”.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatu ei kohaldu fondivalitseja ärinime suhtes.
(4) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond”, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote puhul.
(5) Aktsiaseltsifondi ärinimi peab sisaldama täiendit „muutuvkapitaliga aktsiaseltsifond” või selle asemel lühendit „MASF”.
(6) Usaldusfondi ärinimi peab sisaldama täiendit „usaldusfond”.
(7) Fondi nimetus või ärinimi peab olema selgesti eristatav teiste Eestis moodustatud või asutatud fondide või Eestis pakutavate fondide nimetustest ja ärinimedest.
(8) Lepingulisele fondile ja selle nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.
(9) Fondi nimetus või ärinimi ei tohi olla eksitav fondi tingimustes või aktsiaseltsifondi või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi põhikirjas või usaldusfondi ühingulepingus ette nähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.
(1) Käesolevat seaduse osa kohaldatakse Eestis moodustatud või asutatud eurofondidele, pensionifondidele ja teistele avalikele fondidele, kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatut.
(2) Välisriigis moodustatud või asutatud fondi avalikule pakkumisele Eestis ja avalikustatavale teabele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 80–82, 408, 413, 419, 420, 422, 423, 430, 432 ja 436 sätestatut. Välisriigis moodustatud või asutatud fondi, mis ei ole eurofond, avaliku pakkumise prospekt ja põhiteave peavad vastama käesoleva seaduse §-des 73–75 ning fondi kohta avalikustatav teave käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõuetele.
(2¹) Eurofondile ja alternatiivfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPP-ina (edaspidi vastavalt PEPP-ina registreeritud eurofond või PEPP-ina registreeritud alternatiivfond), kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui nimetatud määrusest ei tulene teisiti.
(2²) PEPP-ina registreeritud pensionifondile kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPP-ina registreeritud pensionifondi suhtes käesoleva seaduse § 46 lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 137² lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8 ning § 137³ lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta sätestatut.
(3) Käesolevas osas fondi kohta sätestatut, sealhulgas fondi moodustamise ja asutamise kohta sätestatut, kohaldatakse käesoleva seaduse alusel moodustatud või asutatud mitteavaliku fondi muutmisel avalikuks fondiks.
(1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja juhatus.
(2) Lepingulise fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
1) fondi nimetus;
2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
3) depositooriumi ärinimi, registrikood ja asukoht.
(3) Fondi tingimused jõustuvad ja lepinguline fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtaega.
(1) Aktsiaseltsifondi asutamislepingu sõlmimisega kiidavad asutajad heaks ka valitsemislepingu ja depoolepingu.
(2) Enne aktsiaseltsifondi registreerimist äriregistris kooskõlastatakse aktsiaseltsifondi põhikiri Finantsinspektsiooniga.
Aktsiaseltsi võib aktsiaseltsifondiks muuta, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid. Aktsiaseltsifondi tulevane fondivalitseja tuleb määrata üldkoosolekul aktsiaseltsifondiks muutmise otsustamisel. Aktsiaseltsi aktsiaseltsifondiks muutmisel kinnitab valitsemislepingu ja depoolepingu aktsiaseltsi üldkoosolek.
(1) Fondi tingimustes märgitakse vähemalt järgmine teave:
1) fondi nimetus ja viide, et fond on moodustatud lepingulise fondina;
2) fondi moodustamise kuupäev ja fondi asukohariik;
3) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
4) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
5) märge, et fond on avalik fond;
6) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
7) märge, kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks;
8) fondi vara investeerimisstrateegia ja -poliitika (edaspidi investeerimispoliitika) üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
9) fondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord;
10) pensionifondi ja eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
11) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
12) osakutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas osakust tulenev hääleõigus, murdosakute ümardamise reeglid ning fondi tulu jaotamise kord;
13) osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
14) garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse;
15) märge lepingulise fondi osakuomanike õiguse kohta, kui see on olemas, võtta osa üldkoosolekust ja selle õiguse omandamisega seotud tingimused, osakuomanike üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord, sealhulgas üldkoosoleku pidamise koht ja üldkoosoleku pidamise kulude katmise tingimused;
16) fondi tingimuste muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikiri peab sisaldama järgmist teavet:
1) märge, et fond on asutatud käesoleva seaduse kohaselt aktsiaseltsifondina, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud või ühe aasta jooksul kokku sisse makstava aktsiakapitali suurus ning miinimum- ja maksimumkapitali suurus ja märge, et miinimum- ja maksimumkapitali ulatuses võib aktsiaseltsifond igal ajal aktsiad välja lasta ja tagasi võtta;
3) fondi asutamise kuupäev;
4) tähtajalise fondi puhul fondi tähtaeg;
5) märge, kui fond on eurofond, investorfond või ühisfond;
6) märge, et fond on avalik fond;
7) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukohariik;
8) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus, sealhulgas see, millisesse varasse ja millistesse regioonidesse fondi vara investeeritakse;
9) fondi või aktsionäride arvel makstavate kõigi tasude ja kulude loetelu ja nende arvutamise kord;
10) eurofondi arvel makstavate kõigi tasude ja kulude summaarne piirmäär;
11) fondi tulu jaotamise kord;
12) aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise sagedus;
13) garantii tingimused ning garantiiandja (kelleks võib olla kindlustusandja või krediidiasutus, mis ei ole fondi depositoorium) ärinimi, asukoht ja selle olemasolul registrikood, kui fondi tootlust garanteeritakse;
14) fondi juhtorganite pädevuse erisused võrreldes äriseadustikus ja käesolevas seaduses sätestatuga;
15) valitsemiselepingust tulenevad fondivalitseja kohustused;
16) põhikirja muutmise kord;
17) fondi lõpetamise alused ja likvideerimise kord.
(3) Aktsiaseltsifondi põhikirjas ei märgita äriseadustiku § 244 lõike 1 punktis 3¹ nimetatud teavet.
(4) Fondi tingimustes või põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
(1) Lepingulise fondi asukoht on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel moodustatud lepingulist fondi valitseb piiriüleselt teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, on lepingulise fondi asukohaks selle krediidiasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või filiaali asukoht, kellega fondivalitseja on sõlminud lepingu fondide osakute ostu ja müügi korraldamiseks Eestis ja mis on fondi tingimustes märgitud fondi asukohana.
(2) Kui käesoleva peatüki alusel moodustatud lepingulist fondi, mis on eurofond või alternatiivfond, valitseb piiriüleselt teenuseid osutades lepinguriigi fondivalitseja, on fondi asukohaks fondi depositooriumi või fondivalitseja Eesti filiaali asukoht.
§ 31. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamiseks esitatavad andmed
(1) Fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) lepingulise fondi moodustamise otsus või aktsiaseltsifondi asutamise korral asutamisleping või -otsus;
2) fondi tingimused või põhikiri;
3) fondi prospekt ja alternatiivfondi korral prospektile lisatud käesoleva seaduse § 90 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave;
4) põhiteave fondi või allfondide olemasolul iga allfondi kohta;
5) fondi vara puhasväärtuse määramise kord;
6) fondi audiitorettevõtja andmed, mis sisaldavad tema ärinime, asukohta ja registrikoodi, kui need andmed ei sisaldu prospektis;
7) depooleping.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule esitada:
1) aktsiakapitali sissemaksmist tõendav dokument;
2) taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduskäiku, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
3) valitsemisleping;
4) tegutseva aktsiaseltsi korral käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud üldkoosoleku otsus.
§ 32. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemine ning otsus
(1) Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt selles puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi tingimused või põhikiri vastavad õigusaktides fondi kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralise audiitorkontrolli, samuti teostada päringuid andmekogudest, küsida suulisi selgitusi fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhtidelt, audiitorettevõtjalt, nende esindajatelt ja kolmandatelt isikutelt esitatud andmete või dokumentide sisu kohta ja fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest keeldumise otsust tegemata.
(6) Otsuse fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist.
(7) Fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.
(8) Kui fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamise taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda taotluse menetlemise tähtaja alguseks selle olulise muudatuse kättesaamise hetke. Sellisel juhul peab Finantsinspektsioon teatama taotlejale uue tähtaja.
§ 33. Fondi tingimuste ja põhikirja kooskõlastamisest keeldumise alused
1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamisest, kui:
1) fondi tingimused, põhikiri, prospekt või põhiteave ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) fondi tingimused, põhikiri või taotlus ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad, omavahel vastuolus või takistavad fondi avalikku pakkumist;
3) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale fondi valitsemiseks võetud kohustusi või tal puuduvad piisavad teadmised, kogemused või õigused fondi valitsemiseks või aktsiaseltsifondi juhtimine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
4) fondi avalik pakkumine ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
6) depositoorium ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või depositoorium ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset;
7) valitsemis- või depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või olemasolu korral fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide järgimist;
8) fondi osakute või aktsiate registri pidaja või aktsiaraamatu pidaja ei vasta õigusaktides ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud nõuetele;
9) fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatud vara koosseis, osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused või riskijuhtimise reeglid ei ole kooskõlas investeerimispoliitikaga või ei taga piisavat fondi likviidsust, mistõttu võib osakute või aktsiate tagasivõtmise korraldamine olla olulisel määral raskendatud;
10) fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tootluse garanteerimise tingimused ei taga fondi osakuomanike või aktsionäride huvide kaitset või garantii on andnud fondi depositoorium või muu seaduses sätestatud nõuetele mittevastav isik;
11) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi nõutava aktsiakapitali sissemaksmine.
(1) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avalduses tuleb lisaks märkida ja aktsiaseltsifondi kohta tuleb äriregistrisse kanda:
1) märkus, et aktsiaseltsifond on käesoleva seaduse kohaselt asutatud fond, mille aktsiakapitali suurus vastab fondi vara puhasväärtuse suurusele;
2) fondi asutamisel sisse makstud aktsiakapitali suurus;
3) märkus fondivalitseja ärinime, registrikoodi ja aadressi kohta;
4) aktsiaseltsifondi aktsiaraamatu pidaja ärinimi, registrikood ja aadress.
(2) Aktsiaseltsifondi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada:
1) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
2) Finantsinspektsiooni otsus aktsiaseltsifondi põhikirja kooskõlastamise kohta.
§ 35. Fondi tingimuste jõustumisest ja äriregistrisse kande tegemisest teavitamine
(1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste jõustumist või aktsiaseltsifondi asutamise äriregistrisse kandmist teate fondi tingimuste jõustumise või aktsiaseltsifondi asutamise kohta (edaspidi käesolevas paragrahvis teade) ja fondi tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Teates peab olema märgitud vähemalt:
1) teave fondi tingimuste või põhikirja ja muu fondi kohta avalikustatava teabe kättesaadavuse kohta;
2) teave fondi tingimuste või põhikirja jõustumise kohta;
3) teate avaldamise kuupäev.
§ 36. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise üldsätted
(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja juhatus, kui fondi tingimustega ei ole muutmise otsustamine antud osakuomanike üldkoosoleku pädevusse.
(2) Aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise otsustab üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
(3) Avaliku fondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fondist saab mitteavalik fond.
(4) Eurofondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam eurofond.
(4¹) PEPP-ina registreeritud eurofondi ega PEPP-ina registreeritud alternatiivfondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt PEPP-ina registreeritud eurofond või PEPP-ina registreeritud alternatiivfond.
(5) Fondi tingimusi või põhikirja võib muuta selliselt, et fond muutub kinniseks fondiks tingimusel, et fondi tingimuste või põhikirja muudatused ei jõustu enne ühe aasta möödumist fondi tingimuste või põhikirja muudatuste avalikustamisest fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(6) Fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsusest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond viivitamata fondi depositooriumi.
(7) Fondi tingimuste või põhikirja muutmisega seotud kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
§ 37. Fondi tingimuste ja põhikirja muutmise kooskõlastamine
(1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatus kooskõlastatakse Finantsinspektsiooniga, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
1) fondi tingimuste või põhikirja muutmise otsus;
2) fondi tingimuste või põhikirja muudetud tekst;
3) fondi prospekt või põhiteave, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti või põhiteabe muutmine;
4) depoolepingu või valitsemislepingu muudetud tekst, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb depoolepingu või valitsemislepingu muutmine;
5) fondi tingimuste või põhikirja muutmise põhjendus ja käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud hinnang muudatuste olulisuse kohta.
(3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatusi ei tule Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, kui:
1) muudetakse üksnes neid sätteid, mida fond on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega tehakse tingimustes või põhikirjas parandusi või redaktsioonilisi muudatusi või muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, nagu osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude piirmäära alandamine, ning
2) muudetud fondi tingimused või põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
§ 38. Fondi tingimuste ja põhikirja oluline muutmine
(1) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond koostab fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse hinnangu, lähtudes muudatuste mõjust osakuomanike või aktsionäride mõistlikele huvidele.
(2) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse olulisust eeldatakse, kui fondi tingimustes või põhikirjas muudetakse investeerimispoliitikat või osakute või aktsiatega seotud õigusi, sealhulgas kui muudetakse järgmisi tingimusi:
1) tähtajalise fondi tähtaeg;
2) fondi investeerimispoliitika üldiseloomustus;
3) fondi arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende arvutamise kord ja summaarne piirmäär;
4) osakute või aktsiate tagasivõtmise sagedus;
5) fondi arvel väljamaksete tegemise kord;
6) fondi pakkumise tingimused;
7) fondi osakutest või aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused.
(3) Fondi tingimuste või põhikirja muudatust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes ei peeta oluliseks, kui sellega vähendatakse fondi, osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude või kulude liike, tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga, või muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke.
(4) Fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist;
2) fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne fondi tingimuste või põhikirja muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem;
3) fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest.
(4¹) Fondi tingimuste või põhikirjaga võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud juhul kõrgema häälteenamuse nõude.
(4²) Kui kinnise lepingulise fondi tingimustes ei ole osakuomanike üldkoosolekut ette nähtud, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimusi täitma. Sel juhul on fondi tingimuste oluline muutmine lubatud, kui fondi osakud on võetud väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses kauplemiskohas kauplemisele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustest teavitab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud teates.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui fondi tingimusi või põhikirja muudetakse käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaoludel.
§ 39. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse menetlemine ja otsus
(1) Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamise taotluse läbivaatamisele, muudatuse kooskõlastamise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 32 ja 33 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamisel hinnatakse taotluse vastavust käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.
(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatuste kooskõlastamisest, kui fondi tingimuste või põhikirja olulisel muutmisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
§ 40. Fondi tingimuste ja põhikirja muudatuste avalikustamine
(1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast fondi tingimuste või põhikirja muudatuse kooskõlastamist Finantsinspektsiooniga teate fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muutmise kohta (edaspidi käesolevas jaos teade) ja fondi muudetud tingimused või põhikirja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
(2) Teates peavad olema märgitud vähemalt:
1) andmed muudatuste Finantsinspektsiooniga kooskõlastamise kohta;
2) teave fondi tingimuste või põhikirja muudatuste kohta;
3) andmed fondi tingimuste või põhikirja muudetud teksti ja fondi prospekti kättesaadavuse kohta, kui fondi tingimuste või põhikirja muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
4) hinnang fondi tingimuste või põhikirja muudatuste olulisuse kohta ja tingimuste või põhikirja olulise muutmise korral rakendatavad võimalikud meetmed;
5) fondi tingimuste muudatuse jõustumise aeg;
6) teate avaldamise kuupäev.
(3) Lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond teavitab teate avaldamisest ja selle sisust viivitamata Finantsinspektsiooni.
(4) Kui käesoleva seaduse kohaselt ei tule fondi tingimuste või aktsiaseltsifondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsiooniga kooskõlastada, avaldab lepingulise fondi valitseja või aktsiaseltsifond pärast tingimuste või põhikirja muudatuste Finantsinspektsioonile esitamist fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel:
1) fondi muudetud tingimused või põhikirja;
2) viite fondi tingimustes või põhikirjas tehtud muudatustele ja nende jõustumise aja.