§ 453¹. Nõuded tegevusloata väikefondi valitsejale ja tema tegevusele
(1) Väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja see peab olema väikefondi valitseja asutamisel tasutud rahalise sissemaksena.
(2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva seaduse §-s 454 sätestatule.
(3) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes tingimusel, et see sisaldab ka teavet asjaolude kohta, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet.
(4) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutumisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid.
§ 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine
(1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või juhul, kui ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist, ning esitab seda kinnitavad andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ja juhul, kui väikefondi valitseja jätab samas lõikes sätestatud kohustuse täitmata, kustutab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist.
(3) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
1) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke andmeid, mis registreerimise otsustamisel omasid tähendust;
2) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
3) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
4) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 9 sätestatud alused;
5) väikefondi valitseja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 454 ettenähtud teavet tähtajaks.
(4) Väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega. Registrist kustutamise otsus toimetatakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.
(5) Pärast registrist kustutamist peab väikefondi valitseja:
1) lõpetama oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmise;
2) kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates alustama fondide likvideerimist või andma nende valitsemise üle teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või registreering;
3) esitama viivitamata pärast fondide likvideerimise protsessi alustamist Finantsinspektsioonile sellekohase teate ning kahe kuu jooksul pärast likvideerimise lõpetamist ülevaate likvideerimise tulemuste kohta.
§ 454. Väikefondi valitseja ja tema valitsetavate fondide kohta teabe esitamine
(1) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt enda valitsetavate fondide kohta järgmise teabe (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
1) fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;
2) fondide moodustamise või asutamise kuupäevad ja millise riigi õiguse alusel on need moodustatud või asutatud;
3) fondide investeerimispoliitika, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kirjeldus.
(2) Teabe aruandeperiood on kalendriaasta ja teave esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
(3) Teabe andmise nõuded on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(4) Finantsinspektsioon avaldab teabe moodustatud või asutatud fondide kohta Finantsinspektsiooni veebilehel ühe kuu jooksul teabe saamisest arvates.
(5) Käesolevas jaos fondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondide kohta teabe andmisele.
(6) Tegevusloa alusel tegutsev väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul aktsionäride üldkoosoleku toimumisest arvates, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Nimetatud dokumente ei pea väikefondi valitseja esitama Finantsinspektsioonile, kui need dokumendid on avalikustatud fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel.
(7) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda tegevusloa alusel tegutsevalt väikefondi valitsejalt tema enda ja tema poolt valitsetava fondi kohta täiendavat teavet ning aruandeid. Täiendava teabe ja aruannete esitamise sageduse ning tähtaja määrab Finantsinspektsioon.
(8) Finantsinspektsioonile esitatud teabe või aruannete koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on teabe või aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat. Esitatud teabes või aruandes puuduste tuvastamise korral esitab fondivalitseja viivitamata korrigeeritud teabe või aruande.
(9) Finantsinspektsioonile esitatava teabe ja aruannete sisu, koostamise alused ning esitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(10) Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatavate teabe ja aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(1) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi fondide ja fondivalitsejate asutamise või moodustamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele ning selle alusel antud õigusaktidele lähtuvalt avalikust huvist.
(2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet järgmiste isikute üle:
1) fondivalitseja;
2) fond;
3) depositoorium, sealhulgas pensionifondi depositooriumiks oleva välisriigi krediidiasutuse filiaal;
4) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
5) isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust.
(3) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, Tagatisfondi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja nende alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuetele. Finantsinspektsioonil on Euroopa Liidu määrustes sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.
(3¹) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.
(3²) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.
(4) Järelevalve teostamisel eeldatakse üldjuhul, et fondi investorite üldkoosolekul tehtud otsus on kooskõlas fondi investorite huvidega.
(5) Välisriigi fondivalitseja, välja arvatud fondivalitseja, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku või kohustusliku pensionifondi valitsemiseks, ja depositooriumi tegevuse üle ning välisriigi fondi Eestis pakkumise üle teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse §-des 467–472 sätestatud korras.
(6) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 110¹ tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse §-des 110¹–110¹³ sätestatut.
(7) Käesolevas osas fondivalitseja kohta sätestatu kehtib ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi kohta, samuti välisriigi fondivalitseja kohta, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa vabatahtliku pensionifondi valitsemiseks, ja lepinguriigi fondivalitseja Eesti filiaali kohta, kellele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa kohustusliku pensionifondi valitsemiseks.
(8) Finantsinspektsioon teostab väikefondi valitseja puhul, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle.
(9) Finantsinspektsioon teostab tegevusloaga väikefondi valitseja üle järelevalvet vaid käesoleva seaduse § 306 lõikes 2 sätestatud ulatuses.
(10) Käesoleva seaduse alusel läbi viidavas Finantsinspektsiooni menetluses ei käsitata investoreid või fondivalitseja kliente menetlusosalistena haldusmenetluse seaduse tähenduses ja neid menetlusse ei kaasata.
(11) Käesolevas osas fondi investorite kohta sätestatut kohaldatakse ka määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
§ 456. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) fondivalitseja ning fondivalitseja juht ja töötaja;
2) fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht ja töötaja;
3) fond ning fondi juht ja töötaja;
4) depositoorium ning depositooriumi juht ja töötaja;
5) kolmas isik, kellele on fondivalitseja või depositooriumi ülesanded edasi antud;
6) fondivalitseja ning fondi likvideerija ja pankrotihaldur;
7) fondivalitseja aktsionär või osanik;
8) fondivalitseja audiitorettevõtja ja vandeaudiitor;
9) fondi investor;
10) riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, sealhulgas riigi põhiregistri volitatud töötleja;
11) sideettevõtja elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutelt andmete saamiseks väärtpaberituru seaduse § 231 lõigetes 2–4 nimetatud tingimustel;
12) kolmas isik üksnes põhjendatud vajaduse korral.
(2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(3) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud isikut kirjalikult vastama esitatud küsimustele Finantsinspektsiooni määratud tähtaja jooksul.
(4) Finantsinspektsioon võib nõuda võõrkeelsete andmete ja dokumentide esitamist koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.
(5) Järelevalve eesmärgil võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud isikut esitama lisaandmeid või -aruandeid mis tahes andmekandjal.
(6) Finantsinspektsioon võib teha korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmiseks tähtaja.
(7) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada krediidiasutustelt pangasaladust sisaldavaid andmeid fondi, fondivalitseja, depositooriumi ja fondi investori kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud fondivalitseja või depositooriumi ülesanded.
(8) Finantsinspektsioonil on järelevalve eesmärgil õigus saada fondivalitseja või depositooriumi kohta kolmandalt isikult teavet ilma teabe edastamisest nimetatud fondivalitsejat või depositooriumi teavitamata, kusjuures kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisel jätta fondivalitseja või depositoorium sellest teavitamata.
(9) Finantsinspektsioonil on õigus käesolevas seaduses nimetatud juhtide, siseaudiitorite ja vandeaudiitorite kohta järelevalvemenetluses kogutud isikuandmeid, välja arvatud delikaatseid isikuandmeid, avaldada vastava isikuga seotud finantsjärelevalve subjektile.
§ 457. Finantsinspektsiooni õigused väärteoasjas tehtud lahendi avalikustamisel
(1) Finantsinspektsioon avalikustab käesolevas seaduses eurofondi või eurofondi valitseja kohta kehtestatud nõuete rikkumisega seoses väärteoasja rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku puhul ärinimi ja selle olemasolul registrikood, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise kohta, või kui kaebus või vaie esitatakse pärast lahendi või haldusakti avalikustamist, vastavalt ajakohastatud teabe.
(2) Finantsinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe viivitamata pärast selle jõustumist. Finantsinspektsioonil on õigus nimetatud teabe avalikustamine edasi lükata või jätta see avalikustamata, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) isikule määratud karistuse puhul on isikuandmete avaldamine määratud karistusega võrreldes ebaproportsionaalne;
2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) kui järelevalve tulemusena on avastatud käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, väärtpaberituru seaduse, Tagatisfondi seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse või nende alusel kehtestatud või nendega seotud õigusaktide või fondi alusdokumendi nõuete rikkumine;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
3) kui fondivalitseja või depositooriumi võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid nende tegevust või fondi investorite või investeerimisteenuse klientide huve või väärtpaberituru kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.
(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle kättesaamist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.
(3) Ettekirjutuse peale kaebuse esitamine ja selle menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata osaliselt või täielikult fondivalitseja kasumist väljamaksete tegemine;
3) nõuda fondivalitseja tegevuskulude piiramist;
4) nõuda fondivalitseja sise-eeskirjade muutmist, sealhulgas nõuda fondivalitseja riskijuhtimise reeglites reitinguagentuuri krediidireitingule viitamise vähendamist või valitsetava fondi vara riskide hindamisel krediidireitingutele mittetuginemist;
5) nõuda fondivalitseja juhi tagasikutsumist;
6) nõuda fondivalitseja audiitorettevõtja vahetamist;
7) nõuda fondivalitseja töötaja töölt kõrvaldamist;
8) nõuda fondivalitseja poolt kolmandale isikule edasi antud fondivalitseja ülesannete täitmise ennetähtaegset lõpetamist;
9) lõpetada fondivalitseja õigus fondi valitseda;
10) nõuda fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 354 lõikes 12 sätestatud alus;
11) nõuda fondivalitsejalt, kelle valitsetavat fondi pakutakse, teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;
12) nõuda prospekti või põhiteabe muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui need ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele;
13) nõuda fondi depositooriumi vahetamist;
14) nõuda fondivalitsejalt tema valitsetava fondi osakute või aktsiate omandamist või tagasivõtmist;
15) nõuda fondi osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamist;
16) nõuda eurofondi arvel tehtud tehingute andmete või osakute väljalaskmise avalduse ja tagasivõtmise avalduse andmete säilitamist kauem kui viis aastat või viis aastat pärast fondivalitseja tegevusloa lõppemist või viimase viie aasta kohta andmete kättesaadavaks tegemist, kui fondivalitseja ülesannete täitmine on edasi antud kolmandale isikule;
17) nõuda fondivalitseja valitsetava fondi lõpetamist;
18) nõuda fondivalitsejalt Tagatisfondi seaduses ette nähtud investorikaitse osafondi osamakse tasumist;
19) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, väärtpaberituru seaduse, Tagatisfondi seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktide täitmiseks.
(5) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega lõpetatakse fondivalitseja õigus fondi valitseda, kui:
1) fondil ei ole depositooriumi, kuid käesoleva seaduse kohaselt peab fondil depositoorium olema;
2) fondi valitsemine selle fondivalitseja poolt ei vasta või fond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) see on vajalik fondi investorite õigustatud huvi tõttu;
4) muu seadus, valitsemisleping või fondi alusdokument näeb seda ette.
(6) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega nõutakse fondivalitseja valitsetava avaliku fondi lõpetamist muu hulgas juhul, kui:
1) aktsiaseltsifondi vara puhasväärtus on väiksem kui pool põhikirjas märgitud aktsiakapitalist või äriseadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurusest;
2) käesoleva seaduse § 57 lõikes 7 kehtestatud perioodil ei ole kadunud osakute või aktsiate väljalaskmise peatamise aluseks olnud asjaolud või korduvalt on peatatud fondi osakute või aktsiate tagasivõtmine ning selline peatamine kahjustab osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus fondiinvestorite huvide kaitseks teha fondivalitsejale ettekirjutus:
1) fondivalitseja nõukogu või juhatuse koosoleku või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) fondi investorite üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kui üldkoosolek on seaduse või fondi tingimustega ette nähtud;
3) küsimuse fondivalitseja juhatuse või nõukogu või üldkoosoleku või fondi investorite üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosolekutele Finantsinspektsiooni esindaja. Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja nõuda nende koosoleku protokolli kandmist.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust määratud tähtaja jooksul ei täideta, on Finantsinspektsioonil õigus nõukogu või juhatuse koosolek, üldkoosolek või fondi investorite üldkoosolek ise kokku kutsuda ja määrata koosoleku päevakord. Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab fondivalitseja.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha fondivalitseja, depositooriumi ja selle kolmanda isiku, kellele fondivalitseja või depositooriumi ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, Tagatisfondi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või rahvusvahelise sanktsiooni seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi fondivalitsejalt saadud teavet;
4) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist, sealhulgas eraldi ruumi kasutamist;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.
(5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.
(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.
(8) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul akti kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid hiljemalt viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(10) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akti või lõikes 9 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.
(11) Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
(12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.
§ 461. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui on kahtlus, et:
1) Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või valed;
2) on tehtud tehinguid, mille tagajärjel võidakse tekitada või on tekitatud fondivalitsejale või fondi investoritele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist fondi, fondivalitseja, depositooriumi või nende konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.
(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks vandeaudiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või vandeaudiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või vandeaudiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav vandeaudiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval vandeaudiitoril on õigus kasutada kõiki käesoleva seaduse § 460 lõikes 4 sätestatud õigusi ning teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamise ettepanekuid. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.
(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või vandeaudiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus otse ja viivitamata saada krediidi- ja finantseerimisasutuselt ning väärtpaberite keskdepositooriumilt ja pensioniregistri pidajalt teavet fondivalitseja, depositooriumi ja nende ülesandeid täitvate kolmandate isikute kontode käivete ja saldode kohta. Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, õigus oma ettekirjutusega eelnimetatud kontod arestida kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates.
(2) Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtluse korral, et tegu on õigusrikkumisega, õigus kehtestada oma ettekirjutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks kuni kümneks tööpäevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates.
(3) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- ja finantseerimisasutused neile Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust.
(4) Finantsinspektsioon lõpetab konto aresti või vabastab vara kasutamise või käsutamise keelust või piirangust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegade möödumist. Kui õigusrikkumise kahtlus langeb ära enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud vara või konto arestist vabastama viivitamata.
(5) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korrale.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi.
§ 464. Alternatiivfondi valitseja üle järelevalve teostamise nõuded
(1) Finantsvõimendusega alternatiivfondi valitseja üle järelevalve teostamisel Finantsinspektsioon:
1) jälgib esitatud teavet, aruandeid ja muid dokumente kontrollides, mis määral alternatiivfondi finantsvõimendus tekitab süsteemset riski, turuhäirete riske või majanduse pikaajalist kasvu ohustavat riski;
2) hindab finantsvõimendust kasutava fondivalitseja ja fondiga seotud riske ning vajaduse korral kehtestab süsteemse riski ja turuhäirete riski maandamiseks piirangud finantsvõimenduse kasutamisele fondivalitseja või fondi poolt (edaspidi finantsvõimenduse kasutamise piirang);
3) teavitab finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja välisriigi fondile finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamise korral fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(2) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja välisriigi fondile finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamise korral fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisest kümme tööpäeva enne piirangu kehtestamist ning esitab info finantsvõimenduse kasutamise piirangu tingimuste, põhjuste ja piirangu jõustamise aja kohta. Erakorralistel asjaoludel võib Finantsinspektsioon otsustada finantsvõimenduse kasutamise piirangu jõustamise enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaega.
(3) Finantsinspektsioonil tuleb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele põhjendada, kui ta ei arvesta finantsvõimenduse kasutamise piirangu kehtestamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse seisukohti.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisest viivitamata sellise välisriigi järelevalveasutust, kus fondivalitseja valitseb või pakub alternatiivfondi.
§ 465. Menetlusosalise õigused järelevalvemenetluses
(1) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda tunnistajale küsimuste edastamisest.
(3) Menetlusosaline esitab Finantsinspektsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktis ette nähtud Finantsinspektsiooni loa, nõusoleku, kooskõlastuse või muu haldusakti andmise või toimingu sooritamise avalduse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui avaldusele on lisatud digitaalallkiri.
(4) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni viimase kutsel ilmumata seadusliku takistuseta, on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha.
(1) Käesoleva seaduse § 456 lõigete 1–4 alusel teabe andmisest on õigus keelduda:
1) advokaadil, advokaadibüroo töötajal ja advokatuuri töötajal temale seoses õigusabi andmisega teatavaks saanud asjaolude kohta;
2) notaril, vaimulikul ja arstil temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud asjaolude kohta;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on ka järgmiste isikute sugulastel, välja arvatud juhul, kui nad peavad teavet andma seoses oma töö- või ametikohustusega:
1) fondivalitseja juht, siseaudiitor ja töötaja;
2) fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
3) fondivalitseja ülesandeid täitva kolmanda isiku juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
4) depositooriumi juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja;
5) juriidilisest isikust investori juht, siseauditi üksuse juht ja töötaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses loetakse sugulaseks abikaasat, registreeritud elukaaslast, faktilist abikaasat, ülenejat ja alanejat sugulast, lapsendajat ja lapsendatut, õde ja venda.
(4) Teabe ja selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile teabe või selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.
§ 467. Järelevalve välisriigis teenuseid osutava fondivalitseja üle
(1) Kui fondivalitseja, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleselt teenuseid, rikub kolmandas riigis või lepinguriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesolevas seaduses fondivalitseja kohta ja teises lepinguriigis asutatud eurofondi valitsemise kohta sätestatud nõuete täitmise ning nende rakendamiseks fondivalitseja kehtestatud kordade ja menetluste üle ning rakendab viivitamata meetmeid fondivalitseja tegevusele esitatud nõuete rikkumise lõpetamiseks.
(3) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(4) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti lepinguriigis asutatud filiaali kaudu tegutsemise või piiriülese teenuse osutamise keelamiseks tehtud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi, kus fondivalitseja filiaal on asutatud või kus fondivalitseja osutab piiriüleselt teenuseid, finantsjärelevalve asutusele.
(5) Fondivalitseja filiaal või fondivalitseja, kes osutab piiriüleselt teenuseid, peab kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel esitama teabe, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või fondivalitseja tegevuse üle selles riigis.
(6) Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi või lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud fondivalitseja kohustuse täitmise tagamiseks.
§ 468. Järelevalve Eestis teenuseid osutava lepinguriigi fondivalitseja ja selle Eestis asutatud filiaali üle
(1) Finantsinspektsioon võib Eestis teenuseid osutavalt lepinguriigi fondivalitsejalt ja selle Eestis asutatud filiaalilt nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
(2) Fondivalitseja, kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis oma teenuseid osutada.
(3) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi fondivalitsejalt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, nõuda õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist.
(4) Kui lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesolevas seaduses eurofondi moodustamisele, valitsemisele ja pakkumisele kehtestatud nõuete täitmise üle ja rakendab viivitamata meetmeid eurofondi valitsemisele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Kui lepinguriigi fondivalitseja on asutanud Eestis filiaali, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid käesolevas seaduses fondivalitseja üldisele organisatsioonilisele ülesehitusele, kliendi kaebuste lahendamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele ning eurofondi ja investori parimates huvides tegutsemisele kehtestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks.
(5) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete rikkumise ja Finantsinspektsiooni rakendatud meetmed viivitamata teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(6) Kui lepinguriigi fondivalitseja valitseb või pakub Eestis alternatiivfondi osakuid või aktsiaid filiaali kaudu, teostab Finantsinspektsioon järelevalvet käesoleva seaduse §-des 340–353 sätestatud fondivalitseja üldise organisatsioonilise ülesehituse, kaebuste lahendamise, huvide konflikti maandamise ja vältimise ning fondi ja investorite parimates huvides tegutsemise kohta kehtestatud nõuete järgimise üle.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3−6 nimetatud lepinguriigi fondivalitseja poolt õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise jätkamise korral informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(8) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ning lepinguriigi fondivalitseja jätkab õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega omakorda rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata lepinguriigi fondivalitsejal Eestis tegutsemise, teavitades sellest enne lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon teavitada lepinguriigi fondivalitseja õigusrikkumisest ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, kes võib võtta meetmeid vastavalt talle antud volitustele.
(9) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed teatavaks lepinguriigi fondivalitsejale.
(10) Erandjuhul võib Finantsinspektsioon investorite kaitse või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada õigusaktides sätestatud nõudeid rikkuva lepinguriigi fondivalitseja suhtes meetmeid lepinguriigi finantsjärelevalve asutust ette teavitamata.
(11) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 9 või 10 nimetatud meetmete rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(12) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust, fondivalitseja päritoluriigi ja vastuvõturiigi finantsjärelevalve asutust sellest, kui talle teadaolevalt teise lepinguriigi fondivalitseja rikub või asub rikkuma käesolevas seaduses alternatiivfondi valitsejale kehtestatud nõudeid.
(13) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 12 nimetatud meetmeid ka juhul, kui talle teadaolevalt esinevad alused esmase vastuvõturiigi väljastatud fondivalitseja loa vaidlustamiseks.
(14) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust juhtudest, kui Finantsinspektsioon jätab talle esitatud dokumendid käesoleva seaduse § 399 lõike 4 kohaselt läbi vaatamata või keelab käesoleva seaduse § 407 lõike 5 alusel fondivalitsejal fondi valitseda.
§ 469. Järelevalve Eestis teenuseid osutava kolmanda riigi fondivalitseja ja selle Eestis asutatud filiaali üle
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda Eestis teenuseid osutavalt kolmanda riigi fondivalitsejalt ja selle Eestis asutatud filiaalilt lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
(2) Fondivalitseja, kes osutab Eestis teenuseid ja kelle tegevusloa on kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis teenuseid osutada.
(3) Kui kolmanda riigi fondivalitseja, kes pakub Eestis teenuseid, rikub õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada rikkumise lõpetamiseks vajalikke meetmeid või tunnistada filiaali asutamise või piiriülese teenuste osutamise loa kehtetuks.
(4) Kui kolmanda riigi fondivalitseja, kelle jaoks Eesti on esmane vastuvõturiik, rikub õigusaktides sätestatud nõudeid, teavitab Finantsinspektsioon sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
§ 470. Järelevalve Eestis välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise üle
(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet Eestis välisriigi fondi avaliku pakkumise vastavuse üle käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.
(2) Kui välisriigi fondi avalikul pakkumisel rikutakse õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon keelata Eestis selle välisriigi fondi avaliku pakkumise või rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks.
(3) Kui teise lepinguriigi eurofondi avalikul pakkumisel või turustamisel rikutakse õigusaktides sätestatud nõudeid, tuleb esmalt sellest teavitada teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib ise rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks juhul, kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad või eurofondi osakute või aktsiate avalikul pakkumisel või turustamisel jätkatakse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist.
(4) Finantsinspektsioon teeb meetmete rakendamise viivitamata teatavaks päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele ja teises lepinguriigis asutatud eurofondi puhul ka Euroopa Komisjonile. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral meetmete rakendamisest teavitada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega peatada Eestis välisriigi fondi pakkumise, kui:
1) pakkumine ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) pakkumise registreerimise taotlemisel, pakkumisest teavitamisel või pakkumise ajal on esitatud ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid või andmeid ei ole esitatud õigeks ajaks;
3) osakute või aktsiate tagasiostmine või tagasivõtmine päritoluriigis on peatatud;
4) fond, välisriigi fondivalitseja või fondi osakute või aktsiate turustaja esitab või avaldab fondi kohta ebaõigeid, puudulikke või vastuolulisi andmeid, reklaami või aruandeid;
5) fondi pakkumisel ei peeta kinni prospektides sätestatud tingimustest;
6) fondi osakute või aktsiate tagasiostmisel või tagasivõtmisel on rikutud käesoleva seaduse nõudeid;
7) lepinguriigi eurofondi pakkumise eestikeelsetes prospektides sisalduvad andmed erinevad lepinguriigis avaldatud prospektides sisalduvatest andmetest.
(6) Pakkumise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega pakkujat kõrvaldama pakkumise peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamise järel võib pakkuja Finantsinspektsiooni loal pakkumist jätkata.
§ 471. Järelevalve Eestis pakutava välisriigi fondi depositooriumi ja selle Eestis asutatud filiaali üle
(1) Finantsinspektsioon võib Eestis pakutava välisriigi fondi depositooriumilt ja selle Eestis asutatud filiaalilt nõuda andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva seaduse §-des 286, 288 ja 297−299 sätestatud nõuete täitmise kindlakstegemiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib keelata välisriigi fondi pakkumise Eestis, kui depositoorium või selle Eestis asutatud filiaal ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele või depositoorium ei esita Finantsinspektsioonile teavet, mis on vajalik depositooriumile esitatud nõuete täitmise kindlakstegemiseks.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda depositooriumi kandmist aktsiaseltsi või filiaalina Eesti äriregistrisse või kohustada fondivalitsejat fondi depositooriumi vahetama, kui:
1) välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet depositooriumi üle;
2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
3) Finantsinspektsioonil ei ole võimalik jälgida depositooriumi suhtes õigusaktides kehtestatud nõuete täitmist või see jälgimine on takistatud.
§ 472. Koostöö piiriülese finantsjärelevalve teostamisel
(1) Finantsinspektsioon esitab päritoluriigi finantsjärelevalve asutusena sihtriigi finantsjärelevalve asutusele käesoleva seaduse §-des 421, 427 ja 432 sätestatud piiriüleseks teenuse osutamiseks vajalikud finantsjärelevalve asutusega sõlmitud koostöökokkulepped.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele edastab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele alternatiivfondi kohta kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega sõlmitud koostöökokkulepete alusel saadud käesoleva seaduse § 421 lõikes 2 nimetatud teabe ja kinnituse.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöökokkuleppe sisu õiguspärasuse hindamiseks järelepärimise Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, kes võib võtta meetmeid vastavalt talle antud volitustele.
(4) Kui Finantsinspektsioon ei nõustu piiriülese finantsjärelevalve teostamisel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohaga, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.
§ 472¹. Teises lepinguriigis pakutava tööandja pensionifondi vara kasutamise ja käsutamise piiramise erisus
Järelevalve teostamisel fondivalitseja üle, kelle valitsetavat tööandja pensionifondi pakutakse teises lepinguriigis, rakendab Finantsinspektsioon vajaduse korral käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid ka siis, kui seda taotleb selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.
§ 473. Järelevalve lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise üle
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 137³ lõigetes 10 ja 11 ning § 440 lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimustele ning nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.
(2) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 137³ lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, informeerib Finantsinspektsioon sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ja lepinguriigi tööandja pensionfondi pakkuja jätkab käesoleva seaduse § 137³ lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon omakorda rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata sellise tööandja pensionifondi pakkumise Eestis.
(4) Finantsinspektsioon teeb enda rakendatavad meetmed enne teatavaks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 137³ lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, on Finantsinspektsioonil õigus taotleda selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute varale kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks.
(6) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumise üle järelevalve teostamisel esineb Finantsinspektsioonil erimeelsus selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, on Finantsinspektsioonil õigus erimeelsuse lahendamiseks pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 31 punkti c kohaselt.
§ 474. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tervendamiskava
(1) Kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei täida usaldatavusnõudeid, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt enda määratud audiitorettevõtjalt.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude fondi usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifond peab tervendamiskavas kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega ta kavatseb saavutada usaldatavusnõuete täitmise Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.
(5) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole tervendamiskava realiseeritav või see ei taga määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikute huvide kaitset või kui määratud väljamaksetega tööandja pensionifond ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata fondi varaga seotud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, tunnistada fondi tegevusluba kehtetuks või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutusega kehtestatud keeld või piirang ei takista ega piira:
1) väärtpaberituru seaduse §-s 229³ sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele;
2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele.
(6) Rakendatud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutusi, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse.
(7) Käesoleva seaduse §-s 462 sätestatud meetmeid võib Finantsinspektsioon rakendada ka selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotlusel, kus määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pakutakse.
(1) Fondi avaliku pakkumise eest fondi tingimusi kooskõlastamata või prospektita või prospekti avalikustamata või avalikustatud prospektis tingimusi piisava täpsusega teadvalt käsitlemata –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Välisriigi fondi avaliku pakkumise eest ilma pakkumist registreerimata, pakkumisest teavitamata või prospekti avalikustamata või ebapiisavas määras avalikustatud prospekti korral –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 477. Fondi avaliku pakkumise peatamise rikkumine
(1) Fondi avaliku pakkumise peatamise korra rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 478. Osakute või aktsiate registri pidamisega seotud nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-des 60–63 sätestatud osakute ja aktsiate registreerimise korra või registriandmetega tutvumisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 479. Osakuomanike või aktsionäride üldkoosoleku nõude rikkumine
(1) Seadusest tuleneva üldkoosoleku pädevuse teadvalt eiramise, üldkoosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmise või kokkukutsumisest teavitamise reeglite rikkumise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 480. Osaku või aktsia hinna ja puhasväärtuse avalikustamise kohustuse rikkumine ja väärkasutus
(1) Osaku või aktsia puhasväärtuse valesti kindlaksmääramise või vale puhasväärtuse avalikustamise või ebaõiglase puhasväärtuse rakendamise või puhasvääruse mitteõigeaegse või mittetäieliku avalikustamine eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Fondi pakkumise käigus, sealhulgas teabe ja muude dokumentide avaldamisel, kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel kohtlemise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Fondi kohta teabe avalikustamata jätmise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe avalikustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 483. Fondivalitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalveks vajaliku teabe või andmete esitamata jätmine
(1) Fondivalitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi järelevalveks vajaliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimalda järelevalve teostamist, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 484. Finantsinspektsioonis registreeritud tegevusluba mitteomava fondivalitseja järelevalveks vajaliku teabe või andmete esitamata jätmine
(1) Finantsinspektsioonis tegevuse registreerinud väikefondi valitseja järelevalveks vajaliku aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, eksitava või puuduliku teabe esitamise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimalda järelevalve teostamist, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Riskide juhtimiseks vajalike meetmete kehtestamata või rakendamata jätmise, samuti nende mittetäieliku või mitteõigeaegse rakendamise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Fondivalitseja või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi sisekontrolliks vajalike meetmete teadvalt kehtestamata või rakendamata jätmise, samuti nende teadvalt mittetäieliku või mitteõigeaegse rakendamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirjade teadvalt kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise, samuti teadvalt ebapiisavate sise-eeskirjade kehtestamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 488. Fondiga seotud tasude ja kulutuste väärkasutus
(1) Fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või valitsemislepingus kindlaks määramata või õigusaktidega keelatud tasude või kulude katmise eest fondi või fondi investori arvel –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 489. Fondivalitsejas olulise osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile ette teatamata, sealhulgas mittetäieliku või mitteõigeaegse teatamise eest, või käesoleva seaduse § 327 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse vastaselt fondivalitsejas olulise osaluse omandamise, selle võõrandamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 490. Investeerimispiirangute rikkumine ning laenutehingutele ja varade investeerimisega seotud muudele tehingutele ette nähtud nõuete rikkumine
(1) Fondi vara investeerimisel või fondi nimel tehingute tegemisel seaduses või fondi tingimustes, põhikirjas, prospektis või valitsemislepingus sätestatud piirangute rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.”
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.