§ 268. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi pakkumise alustamisele
(1) Alternatiivfondi valitseja esitab enne fondi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise teatise, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (teatis, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis teatis):
1) fondi tingimused, põhikiri või ühinguleping;
2) teave fondi depositooriumi kohta;
3) käesoleva seaduse §-s 269 nimetatud investoritele esitatav teave iga fondi kohta;
4) kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
5) teave selle kohta, kuidas välistatakse fondi pakkumine isikutele, kes ei ole käsitatavad kutseliste investoritena, sealhulgas juhul, kui fondi pakub kolmas isik investeerimisteenuse osutamise raames.
(2) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase teatise saamisest arvates, kas fondi pakkumine Eestis on lubatav. Finantsinspektsioon võib teha otsuse fondi pakkumise keelamise kohta, kui fondi juhtimine või fondivalitseja tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatule. Fondivalitseja võib alustada Eestis fondi pakkumist Finantsinspektsioonilt fondi pakkumise lubatavuse kohta otsuse saamisest arvates.
(3) Fondivalitseja teavitab enne teatisele lisatud dokumentide olulist muutmist Finantsinspektsiooni kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist või viivitamata pärast ettenägematute muudatuste toimumist.
(4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teatisele lisatud dokumentides olulise muudatuse tegemine, kui muudatuse jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus enam käesoleva seadusega kooskõlas.
(5) Kui teatisele lisatud dokumentide muudatus jõustub enne Finantsinspektsiooni teavitamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, on Finantsinspektsioonil õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas keelata fondi pakkumine.
(6) Kui fondivalitseja teavitab soovist pakkuda Eestis teises lepinguriigis asutatud fondi, siis teavitab Finantsinspektsioon fondi pakkumise lubatavusest ka fondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust vastavalt käesoleva seaduse §-le 411.
(7) Kui see on kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga, võib fond olla investorfond, mille vara investeeritakse suures ulatuses ehk vähemalt 85 protsendi ulatuses ühisfondi osakutesse, aktsiatesse või osadesse. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse investorfondi pakkumise alustamisele, kui ühisfondi valitsejaks on alternatiivfondi valitseja.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente ei tule Finantsinspektsioonile esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud ja neid ei ole muudetud.
§ 269. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt investoritele teabe esitamisele
(1) Fondivalitseja teeb valitsetava fondi kohta investorile kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) teave fondi investeerimispoliitika kohta;
2) fondi investeerimispoliitika muutmise kord;
3) kohaldatavad õigusaktid, kohtualluvus ja vaidluste lahendamise kord ning viide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korrale;
4) andmed fondivalitseja, depositooriumi, audiitorettevõtja ja nende kolmandate isikute kohta, kellele on fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded edasi antud, samuti huvide konflikti maandamise ja vältimise kord;
5) teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
6) fondi vara hindamise ja osaku, aktsia või osa puhasväärtuse kindlaksmääramise kord;
7) fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise tingimused tava- ja erandolukorras;
8) kõigi fondi või investorite arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ning nende piirmäärad;
9) teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise, sooduskohtlemiseks õigust andvate aluste ja soodustatud investorite kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
10) fondi osakute, aktsiate või osade väljalaskmise ja müümise kord;
11) fondi vara puhasväärtus või osaku, aktsia või osa viimane turuhind;
12) olemasolul fondi varasem tootlus;
13) peamaakleri olemasolul andmed peamaakleri kohta ning peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja fondi vara uuesti kasutamise tingimused depoolepingus;
14) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud teabe andmise kord.
(2) Fondi investeerimispoliitika kohta tehakse investoritele vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:
1) teave sellise ühisfondi või muu fondi asukoha kohta, millesse fondi vara investeeritakse, kui fond on investorfond või fond, mille kogu vara investeeritakse teistesse fondidesse, ehk fondifond;
2) teave vara kohta, millesse fondi vara investeeritakse, investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.
(3) Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata ka kõikidest kokkulepetest, millega depositoorium on ennast vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4 vastutusest vabastanud, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
(4) Fondivalitseja teeb fondi investorile regulaarselt kättesaadavaks järgmise teabe:
1) mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse selle vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
2) fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
3) fondi riskiprofiil ja riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.
(5) Finantsvõimendust kasutava fondi kohta avaldatakse regulaarselt järgmine teave:
1) teave finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtete kohta, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste uuesti kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
2) muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
3) õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
4) fondi finantsvõimenduse kogusuurus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teavet ei tule eraldi kättesaadavaks teha juhul, kui see on esitatud fondi tingimustes, põhikirjas, ühingulepingus või muus investoritele esitatud dokumendis.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel fondi likviidsuse juhtimiseks osakute, aktsiate või osade tagasivõtmise korra muutmisest ning käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe muutmisest, tuleb fondivalitsejal investoreid teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul viivitamata.
(8) Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(1) Alternatiivfondi valitseja valitsetava fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne (edaspidi käesolevas paragrahvis aastaaruanne) tehakse investoritele ja Finantsinspektsioonile kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Fondi aastaaruanne koosneb vähemalt bilansist, kulude ja tulude aruandest ning tegevusaruandest. Lisaks eelmises lauses nimetatule peab fondi aastaaruanne sisaldama järgmisi andmeid:
1) muudatused käesoleva seaduse § 269 kohaselt investoritele esitatavas teabes;
2) alternatiivfondi valitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning alternatiivfondi valitsejale makstud osa fondi kasumist;
3) majandusaastal alternatiivfondi valitseja juhtidele ja teistele töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub fondi riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, makstud töötasude summa.
(3) Fondi aastaaruandes esitatud bilanss ning kulude ja tulude aruanne peavad olema auditeeritud.
(4) Kui aastaaruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aastaaruandele lisada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aastaaruandes.
(5) Alternatiivfondi valitseja valitsetava muu ühisteks investeeringuteks loodud varakogumi või juriidilise isiku aastaaruanne peab olema auditeeritud ja vandeaudiitori aruanne lisatakse selle kogumi või juriidilise isiku aastaaruandele.
(6) Nõuded aastaaruande sisule ja vormile on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 270¹. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja:
1) täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ning kuidas toimub osakute, aktsiate või osade eest saadava tulu väljamaksmine;
3) annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi turustamise kohaks olevas lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 269 ja 270 nimetatud teabe;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles ja elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võivad täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente.
Lepingulise fondi allfondi jagunemisele, ümberkujundamisele, ühinemisele ja lõpetamisele kohaldatakse käesolevas peatükis fondi kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
(1) Fond (edaspidi käesolevas peatükis ühendatav fond) võib ühineda teise fondiga (edaspidi käesolevas peatükis ühendav fond), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mitteavaliku fondi ühinemisel avaliku fondiga kohaldatakse käesolevas seaduses avaliku fondi ühinemise kohta sätestatut.
(2) Allfond võib ühineda sama fondi allfondi või muu fondi või allfondiga, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(1) Lepinguline fond võib ühineda teise Eestis moodustatud või moodustatava lepingulise fondiga.
(2) Lepingulise fondi ühinemise otsustab fondivalitseja juhatuse ettepanekul lepingulise fondi üldkoosolek.
(3) Lepingulise fondi ühinemiseks sõlmitakse ühinemisleping.
(4) Lepingulise fondi ühinemisel läheb ühendatava fondi vara üle ühendavale fondile ja ühendatav fond loetakse lõppenuks.
(5) Lepingulisi fonde võib ühendada uue fondi moodustamise teel. Sel juhul läheb ühendatavate fondide vara üle uuele moodustatavale fondile ja ühendatavad fondid loetakse lõppenuks.
(6) Fondi ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Kinnise fondi ühinemisel võib välja lastavate fondi osakute väärtus erineda puhasväärtusest käesoleva seaduse § 143 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel. Uue fondi moodustamisel saavad selle osakuomanikeks ühendatavate fondide osakuomanikud.
(7) Välja lastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.
(8) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.
(9) Ühinemisega tühistatakse ühendatava fondi osakud.
(10) Ühendatav fond loetakse lõppenuks pärast selle osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaskmist ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisele ei kohaldata käesolevas seaduses fondi lõpetamise kohta sätestatut.
(11) Ühendava fondi osakute või aktsiate väljalaskmise eest väljalaskmistasu ei võeta.
(12) Kõik ühinemisega seotud fondi kulud katab selle fondi valitseja, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
(13) Lepingulise fondi allfondi ühinemisele kohaldatakse käesolevas seaduses lepingulise fondi ühinemise kohta sätestatut.
§ 276. Aktsiaseltsifondi või usaldusfondi ühinemine
(1) Aktsiaseltsifond võib ühineda teise Eestis asutatud aktsiaseltsifondiga. Aktsiaseltsifonde võib ühendada ka uue aktsiaseltsifondi moodustamise teel.
(2) Usaldusfond võib ühineda teise Eestis asutatud usaldusfondiga. Usaldusfonde võib ühendada ka uue usaldusfondi moodustamise teel.
(3) Aktsiaseltsifond või usaldusfond võib ühineda muu äriühinguna asutatud fondiga, mida valitseb väikefondi valitseja, tingimusel, et aktsiaseltsifond või usaldusfond on ühendav fond.
(4) Kõik ühinemisega seotud kulud katab aktsiaseltsifondi valitseja, kui fondi põhikirjas või ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Lepinguline fond lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsusega;
2) fondi maksejõuetuse väljakuulutamisega;
3) fondi maksejõuetusmenetluse raugemisega enne maksejõuetuse väljakuulutamist;
4) muul fondi tingimustes sätestatud alusel.
(2) Lepingulise fondi lõpetamisel üldkoosoleku otsusega või muul fondi tingimustes sätestatud alusel toimub lepingulise fondi likvideerimine.
(3) Üldkoosolek määrab fondi likvideerija ja tema tasu.
(4) Lepingulise fondi likvideerib fondivalitseja, kui üldkoosoleku otsusega ei ole otsustatud teisiti.
(5) Fondivalitseja või üldkoosoleku esindaja teavitab fondi lõpetamisest viivitamata fondi osakuomanikke kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(6) Fondi likvideerija võõrandab võimalikult kiiresti ja osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad, rahuldab fondi võlausaldajate nõuded ja jaotab likvideerimisel järele jäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.
(7) Fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse tegemisel, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb kolme kuu jooksul sellest otsusest arvates kokku kutsuda fondi üldkoosolek ja otsustada vähemalt uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.
(8) Käesolevas jaos lepingulise fondi lõpetamise, fondi maksejõuetuse ja fondi lõpetamisest teavitamise kohta sätestatut kohaldatakse ka lepingulise fondi allfondi lõpetamisele, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
Aktsiaseltsifondi valitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, fondivalitseja sundlõpetamisel ja fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus fondi valitseda, tuleb üldkoosolekul kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada uue fondivalitseja kinnitamine või fondi lõpetamine, fondi likvideerija ja tema tasu määramine.
(1) Usaldusfond lõpetatakse osanike otsusega, mille poolt on antud üle kolmveerandi häältest, kui ühingulepinguga ei ole osanike otsuse alusel fondi lõpetamise võimalust välistatud või kehtestatud lõpetamise suhtes teistsuguseid tingimusi.
(2) Osaniku või Finantsinspektsiooni nõudel võib kohus otsustada usaldusfondi sundlõpetamise, kui:
1) ühingulepingu või õigusaktide kohaselt on fondi lõpetamine kohustuslik;
2) fondivalitseja või fondi juhtima õigustatud täisosanik on oluliselt rikkunud ühingulepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja sellist rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada või
3) usaldusfond ei ole vastu võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsust.
(3) Ühingulepinguga võib kokku leppida usaldusfondi vabatahtliku lõpetamise tähtaja saabumisel, eesmärgi saavutamisel või muul alusel. Lisaks ühingulepingus ette nähtud usaldusfondi lõpetamise alustele võib ühingulepinguga võimaldada usaldusfondi jätkamise või ühinemise otsustamise vastavalt ühingulepinguga kehtestatud korrale. Otsuse usaldusfondi tegevuse jätkamise kohta esitavad äriregistrile fondi juhtima õigustatud täisosanikud ühiselt.
(4) Usaldusfondi lõpetamise või osaniku väljaarvamise äriregistri kanne tehakse fondi juhtima õigustatud täisosanike ühise avalduse alusel, millele lisatakse kande aluseks olev osanike otsus või kohtulahend.
(5) Kui usaldusfondi täisosanik või fondivalitseja ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, fondivalitseja sundlõpetamisel, fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel, tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse korral, millega lõpetati fondivalitseja õigus usaldusfondi valitseda, tuleb usaldusfondi osanikel kolme kuu jooksul fondi valitsemise õiguse lõppemisest arvates otsustada käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava täisosaniku võtmine usaldusfondi, uue fondivalitseja kinnitamine, usaldusfondi muutmine oma vara ise valitsevaks usaldusfondiks või fondi lõpetamine ja likvideerija määramine.
Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse, maksejõuetus kuulutatakse välja ja maksejõuetus kõrvaldatakse pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(1) Lepingulise fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse võib lisaks võlausaldajatele esitada fondi valitseja või likvideerija. Fondivalitseja või likvideerija esitatud maksejõuetuks kuulutamise avaldusele ja lepingulise fondi maksejõuetusmenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
(2) Kui lepinguline fond on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole fondi majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab fondivalitseja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 20 päeva pärast maksejõuetuse ilmnemist esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(3) Kui fondi likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, peab fondi likvideerija viivitamata esitama fondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse.
(4) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel esindab lepingulist fondi selle valitseja või likvideerija. Fondivalitsejale või likvideerijale laieneb pankrotiseaduse §-des 85−90 sätestatu.
(5) Lepingulise fondi või selle allfondi maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamiseks esitatakse lepingulisele fondile või selle allfondile fondivalitseja kaudu maksejõuetuse hoiatus. Maksejõuetuks kuulutamise avalduses tuleb märkida, millise fondi kohta avaldus esitatakse. Lepingulise fondi allfondi kohta avalduse esitamine ei too kaasa lepingulise fondi maksejõuetusmenetlust.
(6) Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või fondivalitseja teha fondi arvel makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Fondivalitseja on kohustatud hüvitama fondile pärast maksejõuetuse ilmnemist fondi arvel tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
(7) Maksejõuetuks kuulutamise avalduse esitamisel tuleb viivitamata peatada fondi osakute väljalaskmine ja tagasivõtmine.
(8) Maksejõuetuks kuulutamise avaldus esitatakse lepingulise fondi asukoha järgi.
1) Lisaks pankrotiseaduse §-s 55 sätestatule pankrotihaldur:
1) avaldab fondi pankrotiteate või lepingulise fondi maksejõuetuse väljakuulutamise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel;
2) teatab vajaduse korral või kui seda näevad ette teise lepinguriigi õigusaktid, fondi pankroti väljakuulutamise kohtumäärusest äriregistrile, kinnistusraamatu pidajale või sellesarnastele registripidajatele lepinguriigis, kus fondil on vara.
§ 284. Pankrotivara müük ja nõuete rahuldamisjärgud
(1) Pankrotihalduril on õigus müüa korraga kogu fondi vara.
(2) Lepingulise fondi osakust tulenevad nõuded rahuldatakse vastavalt pankrotiseaduse §-s 156 võlgnikule tagastatava vara kohta sätestatule.
§ 285. Peatüki kohaldamine ja depositooriumi kohustuslikkus
(1) Depositoorium peab olema igal fondil, välja arvatud väikefondi valitseja valitsetaval fondil ja eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil. Kui väikefondi valitseja valitsetaval fondil või eurofondi valitseja valitsetaval mitteavalikul fondil on depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas osas depositooriumi ja depoolepingu kohta sätestatut.
(2) Eestis pakutava teises lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi depositooriumile kohaldatakse käesoleva seaduse § 286 lõikes 3 sätestatut. Eestis pakutava kolmandas riigis asutatud fondi depositooriumile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 288 ja 297–299 sätestatut.
(3) Käesolevas peatükis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondile.
§ 286. Fondi depositooriumi ülesandeid täitma õigustatud isikud
(1) Depositooriumiks võib olla krediidiasutus või investeerimisühing. Eurofondi depositooriumiks võib olla ka lepinguriigi keskpank.
(2) Eestis asutatud või moodustatud fondi depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse.
(3) Eestis pakutava lepinguriigis asutatud või moodustatud fondi depositoorium võib olla välisriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kui tema päritoluriigi õiguse kohaselt on tal õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud väärtpaberite hoidmise teenusega samaväärseid teenuseid ja tema üle teostatava järelevalve tase on samaväärne Euroopa Liidu krediidiasutuse või investeerimisühingu järelevalvega.
(4) Mitteavaliku alternatiivfondi, mille osakuid, aktsiaid või osasid ei võeta tagasi viie aasta jooksul fondi asutamisest või moodustamisest arvates ja mille investeerimispoliitika kohaselt ei investeerita fondi vahendeid üldjuhul reguleeritud turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse, depositooriumiks võib olla lisaks krediidiasutusele või investeerimisühingule muu juriidiline isik, kes täidab depositooriumi ülesandeid osana oma kutse- või äritegevusest, millele kohaldatakse kohustusliku ametialase registreerimise nõuet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses ja depoolepingus nimetatud depositooriumi ülesannete täitmine.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik peab enne depositooriumi teenuse osutamise alustamist Finantsinspektsiooni sellest teavitama. Nimetatud teavitus loetakse Finantsinspektsiooni poolt depositooriumina tegutsemise õiguse andmiseks. Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku üle järelevalve teostamisel rakendada kõiki käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.
(1) Depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses või depoolepingus depositooriumile ette nähtud ülesannete täitmine.
(2) Depositoorium tegutseb oma ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, asjatundlikult, fondivalitsejast sõltumatult ja fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride huvides.
(3) Depositoorium võib pakkuda fondile või fondivalitsejale vaid teenuseid, mis ei tekita fondivalitseja, fondi, osakuomanike, aktsionäride ja depositooriumi vahelist huvide konflikti. Huvide konflikti tekitada võiva teenuse, sealhulgas fondi vastaspoolena tegutseva peamaakleri teenuse osutamine on lubatud vaid juhul, kui depositooriumi organisatsiooniline ülesehitus ja tehniliste süsteemide tase võimaldab hoida depositooriumi funktsioone huvide konflikti tekitada võivatest teenustest lahus. Võimalikud huvide konfliktid tuleb tuvastada, neid juhtida, jälgida ning fondi osakuomanikke ja aktsionäre nendest teavitada depositooriumi sise-eeskirjades sätestatud viisil.
(4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb fondi valitsemise õiguse lõppemisel käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel ning kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi vara üle antud teisele depositooriumile. Depositooriumil on õigus saada käesolevas lõikes nimetatud tegevuse eest depoolepingus sätestatud tasu.
(5) Finantsinspektsiooni eelnevalt teavitades on depositooriumil õigus depooleping fondivalitsejapoolse olulise rikkumise korral üles öelda või loobuda depoolepingu lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisest.
(6) Depositooriumil ja depositooriumi töötajatel tuleb teatada käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest vastavalt käesoleva seaduse § 343 lõikele 1. Rikkumisest teatajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 343 lõiget 2.
(6¹) Depositoorium kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest ja autonoomset õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.
(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuded kohalduvad ka kolmandatele isikutele, kellele on fondi vara hoidmise ülesanded edasi antud.
§ 288. Eestis pakutava kolmanda riigi alternatiivfondi depositooriumile esitatavad nõuded
(1) Eestis pakutava kolmanda riigi alternatiivfondi depositooriumi päritoluriigiks võib olla alternatiivfondi või alternatiivfondi valitseja päritoluriik või alternatiivfondi valitseja osutatud lepinguriik.
(2) Eestis pakutava alternatiivfondi depositooriumiks võib olla kolmandas riigis asutatud isik, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) kolmanda riigi ja Finantsinspektsiooni vahel on sõlmitud koostöö ja teabevahetuse kokkulepe juhul, kui fondivalitseja päritoluriigiks ei ole Eesti;
2) depositooriumile kohaldatakse lepinguriikidega sarnaseid tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid, ning tagatud on tõhus järelevalve nende nõuete täitmise üle;
3) depositooriumi asukohaks olevas kolmandas riigis või territooriumil rakendatakse piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid ning see riik või territoorium teeb rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal;
4) kolmanda riigi ja Eesti vahel on sõlmitud OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikli 26 kohane leping, sealhulgas mitmepoolne maksuleping, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
5) depositoorium vastutab lepingu kohaselt alternatiivfondi või alternatiivfondi osanike ja aktsionäride ees käesoleva seaduse § 298 kohaselt ning kohustub järgima käesoleva seaduse §-s 297 sätestatud depositooriumi ülesannete edasiandmise nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud usaldatavusnõuded ja järelevalve põhimõtted on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(1) Depositoorium:
1) hoiab fondi väärtpabereid ja muid finantsinstrumente, mida on võimalik hoida, ülejäänud vara kohta peab arvestust;
2) arveldab fondi varaga tehtud tehinguid;
3) hoolitseb, et fondi vara ja osakute, aktsiate või osade puhasväärtust arvutataks vastavalt õigusaktidele ja fondi alusdokumendile;
4) tagab fondi tulu jaotamise vastavalt õigusaktidele ja fondi alusdokumendile või prospektile;
5) täidab fondivalitseja korraldusi ning hindab nende vastavust õigusaktidele ja fondi alusdokumendile või prospektile;
6) täidab muid ülesandeid vastavalt õigusaktides ja depoolepingus sätestatule.
(2) Depositoorium jälgib oma kohustuste täitmisel, et fondivalitsejas kehtestatud protseduurireeglid ja fondivalitseja sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas õigusaktide ning fondi alusdokumendiga. Depositoorium kontrollib perioodiliselt fondivalitseja tegevuse kooskõla õigusaktide, fondi alusdokumendi ja fondivalitseja sise-eeskirjadega.
(3) Alternatiivfondi depositooriumi ülesanded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 290. Depositooriumi ülesanded fondi vara hoidmisel
(1) Depositooriumi kohustus vara hoida on väärtpaberite puhul piiritletud selliste väärtpaberitega, mida on võimalik kajastada depositooriumis avatud väärtpaberikontol või mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda. Väärtpaberite hoidmisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-s 88¹ nimetatud nõudeid.
(2) Muu vara puhul seisneb depositooriumi vara hoidmise kohustus selle vara omandiõiguse hindamises ja vara üle arvestuse pidamises. Omandiõiguse hindamisel tugineb depositoorium fondivalitseja esitatud teabele ja dokumentidele ning võimaluse korral teistele välistele tõenditele. Vara omandiõiguse arvestus peab olema vastavuses fondivalitseja esitatud teabe ja dokumentidega ning teiste väliste tõenditega.
(3) Depositoorium esitab eurofondi valitsejale ülevaate eurofondi kogu varast regulaarselt vähemalt üks kord aastas.
(4) Käesoleva paragrahvi nõuded kohalduvad ka kolmandatele isikutele, kellele depositoorium on fondi vara hoidmise ülesanded edasi andnud.
(5) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduvad fondi vara hoidmise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
§ 291. Depositooriumi ülesanded fondi varaga tehtud tehingute tegemisel ja rahavoogude jälgimisel
(1) Fondivalitseja või kolmas isik, kellele fondi vara hoidmise ülesanded on edasi antud, võib teha tehinguid fondi varaga üksnes depositooriumi vahendusel või depositooriumi eelneval nõusolekul.
(2) Raha osakute, aktsiate või osade väljalaskmisest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid tuleb viivitamata kanda fondi, depositooriumi või fondivalitseja nimel avatud fondi arvelduskontole.
(3) Väljamakseid fondi arvelduskontolt võib depositoorium teha ainult fondivalitseja korraldusel vastavalt õigusaktidele, depoolepingule, valitsemislepingule ja fondi alusdokumendile või prospektile.
(4) Depositoorium hoolitseb, et kõik arveldused fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.
(5) Depositoorium hoolitseb, et osakute, aktsiate või osade väljalaskmine, võõrandamine, tagasivõtmine, tagasiostmine, tühistamine ja hüvitamine toimuks vastavalt õigusaktides ja fondi alusdokumendis ette nähtud nõuetele.
(6) Depositoorium tagab fondi rahavoogude jälgimise ning osakute, aktsiate või osade märkimiseks tehtud maksete laekumise fondi arvelduskontole, mis on kas fondi, fondivalitseja või depositooriumi nimel avatud lepinguriigi keskpangas või krediidiasutuses. Arvelduskonto võib avada kolmanda riigi krediidiasutuses juhul, kui selle krediidiasutuse asukohariigi õiguse kohaselt on ta kohustatud järgima väärtpaberituru seaduse §-s 88 sätestatud kliendi vara kaitse põhimõtteid.
§ 292. Eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide vara uuesti kasutamise piirangud
(1) Depositoorium ei tohi eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide poolt talle hoiule antud vara uuesti kasutada, sealhulgas on keelatud vara võõrandamine, pantimine ja laenamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.
(2) Eurofondide ja teiste avalikult pakutavate fondide depositooriumis hoitavat vara võib depositoorium uuesti kasutada vaid kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:
1) tehinguid fondi varaga tehakse fondi arvel;
2) depositoorium täidab fondivalitseja korraldusi fondi nimel;
3) fondi vara kasutatakse fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride huvides;
4) tehing fondi varaga on tagatud kvaliteetse ja likviidse tagatisega, mille fond on omandanud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tagatise turuväärtus peab igal ajal ületama kasutatava fondi vara turuväärtuse vähemalt määratud ülekursi ulatuses.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud fondi vara uuesti kasutamise piiranguid kohaldatakse ka kolmandatele isikutele, kellele on fondi vara hoidmise ülesanded edasi antud.
(1) Depositooriumil on õigus esitada oma nimel fondi investorite või fondi nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on otstarbekas. Depositoorium ei ole kohustatud nimetatud nõudeid esitama, kui fondi investorid või fond on nõuded juba esitanud.
(2) Depositooriumil on õigus esitada oma nimel fondi investorite või fondi nõuded kolmandate isikute vastu või vastuväide või vara aresti alt vabastamise taotlus, kui varast teostatakse sundtäitmist või vara on arestitud nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.
(3) Depositoorium võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest fondivalitsejalt või fondilt mõistlikku tasu ja sellega seotud kulutuste hüvitamist.
(4) Depositooriumil on õigus saada tasu depooteenuste osutamise eest ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt depoolepingule, fondi alusdokumendile või prospektile.
(5) Kui fondivalitseja või fondi tegevus depositooriumile teadaolevatel andmetel on oluliselt vastuolus õigusaktidega või fondi alusdokumendiga, prospekti, depoolepingu või valitsemislepinguga, teavitab depositoorium sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja fondivalitseja nõukogu.
(1) Depooleping sõlmitakse fondivalitseja ja depositooriumi vahel kirjalikus vormis ning depoolepinguga reguleeritakse fondi vara depositooriumile hoiule andmise tingimusi ja teisi depositooriumi ülesannete täitmiseks vajalikke õigusaktidest ja fondi alusdokumendist tulenevaid ülesandeid.
(2) Fondi depoolepingus nähakse ette:
1) lepingu kehtivusaeg;
2) poolte õigused ja kohustused;
3) arvelduste tegemise kord;
4) depositooriumile makstava tasu suurus ja maksmise kord;
5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;
6) poolte vastutus lepingu rikkumise eest;
7) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
8) vaidluste lahendamise kord;
9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;
10) avalikult pakutava fondi depoolepingule Eesti õiguse kohaldamine;
11) muud õigusaktidega sätestatud ja fondi alusdokumendist või prospektist tulenevad tingimused.
(3) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduv depoolepingus esitatavate andmete loetelu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artiklis 83.
§ 295. Lepinguriigi fondivalitseja valitsetava eurofondi depoolepingu täiendavad tingimused
(1) Kui Eestis asutatud eurofondi valitseb teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb depoolepingus lisaks käesoleva seaduse § 294 lõikes 2 sätestatule esitada või depoolepingule lisada:
1) kogu teave, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute väljalaskmise ja tagasivõtmisega, ning depositooriumi vahetamisel teabe ja dokumentide üleandmise tingimused ja kord;
2) depoolepingu pooltele kohaldatavad info ja dokumentidega seotud konfidentsiaalsusnõuded;
3) teave depoolepingu poolte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmise ja vastutuse kohta;
4) depoolepinguga hõlmatud teiste eurofondide loetelu;
5) depositooriumisse vara hoiule andmise ja vara hoidmise kord vara liikide kaupa;
6) eurofondi tingimuste või prospekti muutmise kord, sealhulgas depositooriumi muudatustest teavitamise kord;
7) depositooriumi poolt fondivalitsejale teabe edastamise kord, sealhulgas väärtpaberitega seotud õiguste teostamise kord ja fondivalitsejale eurofondi raamatupidamise aruandeid käsitlevale teabele õigeaegse ja vajaliku juurdepääsu tagamise kord;
8) fondivalitseja poolt depositooriumile selle kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu tagamise kord;
9) depositooriumi poolt fondivalitseja tegevuse kontrollimise ja edastatud teabe kvaliteedi hindamise, sealhulgas kohapealse kontrolli läbiviimise kord;
10) fondivalitseja poolt depositooriumi tegevuse ja kohustuste täitmise kontrollimise kord.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud info ja dokumentide konfidentsiaalsusnõude kehtestamine ei tohi takistada Finantsinspektsiooni või fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse juurdepääsu dokumentidele ja teabele.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb depositooriumi või fondivalitseja ülesannete edasiandmisel depoolepingus ette näha:
1) kohustus esitada regulaarselt andmed kolmanda isiku kohta, kellele depositoorium või fondivalitseja on oma ülesandeid edasi andnud;
2) kohustus esitada ühe depoolepingu poole taotlusel teisele poolele teave kolmanda isiku valikukriteeriumide kohta ja meetmed, mida kohaldatakse kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;
3) mõlema osapoole kinnitus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta eurofondi vara või väärtpaberite hoidmine kolmanda isiku juures.
(4) Kummagi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud korra võib kokku leppida eraldi kirjaliku lepinguga.
(5) Kui depoolepingu pooled lepivad kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatava teabe edastamise tervikuna või osaliselt elektroonilises vormis, tuleb depoolepingus ette näha teabe säilitamise tingimused.
(6) Eurofondi depositooriumile kohalduv depoolepingus esitatavate andmete loetelu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/438 artiklis 2.
(1) Depositoorium hoiab fondi vara, sealhulgas depositooriumis või krediidiasutuses fondi arvelduskontol hoitavast rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja peab fondi vara kohta eraldi arvestust.
(2) Depositoorium võib hoida fondi vara oma nimel, kui selleks on fondivalitseja nõusolek ja on tagatud fondi vara kohta eraldi arvestuse pidamine.
(3) Fondi väärtpaberid ei kuulu depositooriumi pankrotivara hulka ja nende arvel ei saa rahuldada depositooriumi võlausaldajate nõudeid. Fondi väärtpaberite välistamiseks depositooriumi pankrotivarast ei tule fondi investoritel pankrotiseaduse § 123 lõikes 3 nimetatud taotlust esitada.
(4) Depositooriumis hoitavast fondi rahast tulenevad nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras enne pankrotiseaduse § 153 lõikes 1 nimetatud nõudeid.
(1) Depositooriumi ülesannete edasiandmine peab olema põhjendatud ja selle eesmärk ei tohi olla käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest kõrvalehoidmine.
(2) Depositoorium valib fondi vara hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus. Depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ja ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ning tehnilise korralduse tase ja finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.
(3) Depositooriumi vahendusel või nimel hoitava vara hoidmise ülesannete edasiandmine on lubatud vaid isikule, kelle üle teostatakse järelevalvet ja kellele kohaldatakse usaldatavusnõudeid, sealhulgas miinimumkapitali nõudeid.
(4) Depositooriumil on õigus edasi anda käesoleva seaduse §-s 289 sätestatud ülesannetest üksnes käesoleva seaduse §-s 290 sätestatud vara hoidmisega seotud ülesandeid.
(5) Depositooriumil on õigus edasi anda ülesandeid kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal järgmistele tingimustele:
1) depositooriumi poolt kolmandale isikule hoida antud väärtpaberite olemasolu ja kajastamist kolmanda isiku raamatupidamises kontrollib vähemalt korra aastas audiitorettevõtja;
2) kolmas isik järgib käesoleva seaduse § 296 lõigetes 1–3 sätestatud vara lahususe põhimõtteid.
(6) Kolmas isik võib talle edasi antud depositooriumi ülesandeid edasi anda tingimusel, et isik, kellele need edasi antakse, järgib depositooriumile seatud nõudeid.
(7) Depositooriumi ülesannete edasiandmiseks ei loeta väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate teenuste osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50) tähenduses või kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide samalaadsete teenuste osutamist.
(8) Alternatiivfondi depositooriumi ülesannete edasiandmise põhimõtted on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(9) Eurofondi depositooriumi ülesannete edasiandmise põhimõtted on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2016/438, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega (ELT L 78, 24.03.2016, lk 11–30).
(1) Depositoorium vastutab hooletuse tõttu või tahtlikult oma kohustuste täitmata jätmisega fondi investoritele otsese varalise kahju tekitamise eest.
(2) Depositoorium vastutab fondi või fondi investorite ees oma arvel või nimel hoitavate või kolmandale isikule edasi antud väärtpaberite kaotsimineku eest. Hoitavate väärtpaberite kaotsimineku korral tagastab depositoorium põhjendamatu viivituseta fondile kuuluvad sama liiki väärtpaberid või neile vastava rahasumma.
(3) Depositoorium ei vastuta kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku eest, kui ta tõendab, et väärtpaberi kaotsimineku tingis depositooriumist sõltumatu väline sündmus, mille tagajärjed oleksid olnud vaatamata depositooriumi jõupingutustele vältimatud.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib alternatiivfondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada, et:
1) kõik fondi vara hoidmise ülesannete edasiandmise nõuded on olnud täidetud;
2) depositooriumi ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kirjalik leping, millega depositooriumi kohustused fondi väärpaberite suhtes antakse sõnaselgelt üle sellele kolmandale isikule ja väärtpaberite kaotsimineku korral on fondivalitsejal, fondil või depositooriumil fondivalitseja või fondi nimel õigus esitada kahjunõue selle kolmanda isiku vastu;
3) depoolepingus lubatakse sõnaselgelt fondivalitseja depositoorium vastutusest vabastada ja esitatakse objektiivne vastutusest vabastamise põhjendus.
(5) Eurofondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, kui tagatud on aktsionäride ja osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.
(6) Alternatiivfondi osakuomanikel või aktsionäridel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, sõltuvalt fondivalitseja, depositooriumi ja aktsionäride või osakuomanike vahelisest kokkuleppest.
(7) Depositoorium ei vabane vastutusest fondi vara hoidmise ülesannete edasiandmisel.
(8) Alternatiivfondi depositooriumile kohalduvad täiendavad vastutuse tuvastamise ja vastutusest vabastamise põhimõtted on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
(9) Eurofondi depositooriumile kohalduvad täiendavad vastutuse tuvastamise ja vabastamise põhimõtted on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2016/438.
§ 299. Kolmandas riigis tegutsevale isikule depositooriumi ülesannete edasiandmise ja vastutuse erisused
(1) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele, siis võib depositooriumi ülesandeid edasi anda sellisele isikule kolmanda riigi õiguse alusel käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavate isikute puudumise ajaks vaid järgmistel tingimustel:
1) fondi investoreid teavitatakse enne osakute, aktsiate või osade märkimist kolmanda riigi õigusest tulenevatest ülesannete edasiandmise piirangutest, ülesannete edasiandmise põhjendustest ja ülesannete edasiandmisega seotud riskidest;
2) fond või fondivalitseja on andnud depositooriumile suunise anda vastavate väärtpaberite hoidmise ülesanded edasi kolmandas riigis tegutsevale isikule.
(2) Kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid väärtpabereid hoidma kolmandas riigis tegutsev isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 297 lõikes 3 nimetatud tingimustele, siis võib depositoorium kolmanda isiku tegevuse eest vastutusest vabaneda järgmistel tingimustel:
1) fondi alusdokumendis on selline vastutusest vabastamise võimalus sõnaselgelt esitatud;
2) fondi investoreid teavitatakse enne osakute, aktsiate või osade märkimist sellisest vastutusest vabastamisest ja selle põhjendatusest;
3) fond või fondivalitseja on andnud depositooriumile juhise anda selliste väärtpaberite hoidmine edasi kolmanda riigi vastavale isikule ja nende vahel sõlmitud kirjalikus lepingus on depositooriumi vastutus sõnaselgelt kolmandale isikule üle antud;
4) depositooriumi ja kolmanda riigi vastava isiku vahel sõlmitud kirjaliku lepinguga antakse depositooriumi kohustused sõnaselgelt üle nimetatud kolmandale isikule ja vastava lepingu kohaselt on fondil, fondivalitsejal või depositooriumil väärtpaberite kaotsimineku korral õigus esitada nõue nimetatud kolmanda isiku vastu.
§ 300. Depositooriumi vahetamine Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel
(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat vahetama depositooriumi fondi investorite õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida õigusaktidest, depoolepingust või muust lepingust tulenevat kohustust.
(2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutuses määrata tähtaja, mille jooksul peab fondivalitseja sõlmima uue depoolepingu ja fondi vara uuele depositooriumile üle andma.
(3) Depositoorium täidab õigusaktidest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi kuni uue depoolepingu sõlmimiseni ning annab fondi vara uuele depositooriumile üle hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. Depositooriumil on õigus saad käesolevas lõikes sätestatud tegevuse eest depoolepingus sätestatud tasu.
§ 301. Pensionifondi depositooriumile seatud lisatingimused
(1) Pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus, mis on kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse. Käesolevas lõikes sätestatud piirangut ei kohaldata tööandja pensionifondi ega PEPP-ina registreeritud pensionifondi depositooriumi suhtes.
(2) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes väärtpaberite registri pidamise seaduses nimetatud Eesti või välisriigi kontohaldurist krediidiasutus.
(3) Lisaks käesoleva seaduse §-s 287 sätestatule peavad kohustusliku pensionifondi depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid olema küllaldased, et tagada kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 2 nimetatud lepingus depositooriumile ette nähtud ülesannete täitmine.
(4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb fondivalitseja pensionifondi valitsemise õiguse lõppemisel või muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole pensionifondi vara üle antud teisele depositooriumile.
§ 302. Pensionifondi depositooriumi tegevus ja vastutus
(1) Lisaks käesoleva seaduse 24. peatükis sätestatule kontrollib pensionifondi depositoorium järgmiste tehingute vastavust õigusaktides, pensionifondi tingimustes ja prospektis ning kohustusliku pensionifondi korral kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 2 nimetatud lepingus kehtestatud nõuetele:
1) pensionifondi osakute vahetamine;
2) pensionifondi osakute tagasivõtmine kohustusliku või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks;
3) pensionifondi osakute tagasivõtmine osakuomanikule väljamakse tegemiseks.
(2) Depositoorium teatab pensioniregistri pidajale iga tööpäeva alguseks kohustusliku pensionifondi osaku väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna ning väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu suuruse.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 298 lõikes 3 sätestatule võib pensionifondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada käesoleva seaduse § 298 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.
(4) Pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist depositooriumilt otse või fondivalitseja kaudu, kui tagatud on osakuomanike võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.
§ 303. Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi erisused
(1) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositooriumi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 24. peatükis eurofondi depositooriumi kohta sätestatut, rakendades fondi aktsionäride või osakuomanike kohta sätestatut pensioniskeemiga hõlmatud isikute suhtes.
(2) Kehtetu
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 298 lõikes 3 sätestatule võib määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi depositoorium vabaneda kolmandale isikule üle antud fondi väärtpaberi kaotsimineku korral vastutusest, kui ta suudab tõendada käesoleva seaduse § 298 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud tingimuste täitmist.
(4) Määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi pensioniskeemiga hõlmatud isikutel on õigus nõuda fondivalitsejalt depositooriumi tekitatud kahju hüvitamist, kui tagatud on pensioniskeemiga hõlmatud isikute võrdne kohtlemine ja sellega ei kaasne mitmekordset kahju hüvitamist.
(1) Käesolevat osa kohaldatakse Eestis asutatud fondivalitsejatele. Välisriigis asutatud fondivalitsejatele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 398–440 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) PEPP-ina registreeritud pensionifondi, PEPP-ina registreeritud eurofondi ja PEPP-ina registreeritud alternatiivfondi valitseja suhtes kohaldatakse käesolevat osa, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPP-ina registreeritud pensionifondi valitseja suhtes käesoleva seaduse § 362 lõigetes 4, 6 ja 7, §-s 363¹, § 363² lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõigetes 3–5 ning §-s 368¹ tööandja pensionifondi valitsemise kohta sätestatut.
(2) Eestis moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Eestis moodustatud või asutatud fondi valitseja asukoht võib olla välisriigis, kui fondivalitseja on tegutsemiseks asutanud Eestis filiaali või kui ta osutab Eestis piiriüleseid teenuseid.
(3) Käesolevas osas fondivalitseja kohta sätestatut kohaldatakse aktsiaseltsifondina asutatud tööandja pensionifondi suhtes käesoleva seaduse §-des 216–239 sätestatud ulatuses.
(4) Euroopa riskikapitalifondi valitseja, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi valitseja, rahaturufondi valitseja ja Euroopa pikaajalise investeerimisfondi moodustamisel või asutamisel kohaldatakse fondivalitseja suhtes lisaks käesolevas seaduses sätestatule ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2017/1131 fondivalitseja kohta sätestatut.
(5) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute tegevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) 2015/760 ja (EL) 2017/1131 sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas seaduses nimetatud meetmeid, sealhulgas fondivalitsejale kohalduvaid vastutuse sätteid.
(1) Fondi on õigus valitseda vaid selle fondi valitsejal. Fondivalitseja võib fondi valitsemise üle anda teisele fondivalitsejale, kellel on vastava fondi valitsemise õigus.
(2) Eurofondi ja pensionifondi valitsemine seisneb järgmises tegevuses:
1) fondi vara investeerimine ja fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimine;
2) fondi administreerimine ning
3) fondi pakkumine.
(3) Alternatiivfondi valitsemine seisneb vähemalt fondi vara investeerimises ja fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimises. Alternatiivfondi valitseja võib alternatiivfondi valitsemise raames teha täiendavalt järgmist:
1) alternatiivfondi administreerimine;
2) alternatiivfondi pakkumine;
3) alternatiivfondi investeeringute objektiks oleva vara valitsemisega seotud tegevus, sealhulgas kinnisvara haldamine, ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, äristrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ja muude teenuste osutamine seoses ettevõtjate ühinemise ja omandamisega ning alternatiivfondi ja selle investeeringute objektiks oleva vara valitsemisega.
(4) Fondi vara investeerimine seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel ning sellega tehingute tegemisel.
(5) Fondi administreerimine on:
1) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
2) fondi investoritele vajaliku teabe edastamine ja muu klienditeenindus, sealhulgas fondi investorite kaebuste lahendamine;
3) fondi vara hindamine ja selle puhasväärtuse kindlaksmääramine, sealhulgas fondi vara kohta teabe ja aruannete esitamine;
4) fondi tegevuse õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrolli süsteemi rakendamine fondi suhtes;
5) fondi osakute või aktsiate registri pidamise korraldamine;
6) fondi tulu arvestamine ning fondi investoritele tulu jaotamise korraldamine;
7) fondi osakute või aktsiate väljalaskmine ja tagasivõtmine;
8) osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmisega ning vara valitsemisega seotud arvelduste korraldamine, sealhulgas vajalike tõendite väljastamine;
9) fondiga seotud dokumentide säilitamine.
(6) Pensionifondi valitseja võib pensionifondi valitsemise raames teha tema enda valitsetava pensionifondi investeeringute objektiks oleva vara suhtes täiendavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevusi.
(7) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:
1) fondi valitsemise üleandmisel teisele fondivalitsejale;
2) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
3) fondivalitseja sundlõpetamisel;
4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisel;
5) Finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse tegemisel.
§ 306. Fondivalitseja tegevusloa ulatus ja tema tegevuse registreerimine
(1) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab isikul olema käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Väikefondi valitseja, kes valitseb aktsiaseltsifondi või lepingulist fondi, peab taotlema fondivalitseja tegevusluba. Tegevusloaga väikefondi valitsejale kohaldatakse käesolevas peatükis ning §-des 441–452 ja 454 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Kui väikefondi valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt käesoleva seaduse §-s 453 sätestatule ning täitma käesoleva seaduse §-des 453¹ ja 453² registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ja §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust. Tegevusloata väikefondi valitsejale ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 309–312 fondivalitseja tegevuse ja juhtimise kohta sätestatut ega §-des 441–452 väikefondi valitseja kohta sätestatut.
(4) Fondivalitseja, kes soovib kasutada kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL kohaseid õigusi, peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba alternatiivfondi valitsemiseks vastavalt käesoleva seaduse §-des 313–321 sätestatule ja tema suhtes kohaldatakse kõiki alternatiivfondi valitseja suhtes ette nähtud nõudeid.
(5) Finantsinspektsiooni väljastatav fondivalitseja tegevusluba annab ühe või mitu järgmist õigust (edaspidi tegevusloa ulatus):
1) eurofondi valitsejana tegutsemine;
2) alternatiivfondi valitsejana tegutsemine;
3) kohustusliku pensionifondi valitsejana tegutsemine;
4) vabatahtliku pensionifondi valitsejana tegutsemine;
5) väikefondi valitsejana tegutsemine;
6) investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamine.
(6) Fondivalitseja võib valitseda neid fonde ja osutada neid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, milleks tal on tegevusluba, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(7) Eurofondi valitseja võib valitseda alternatiivfondi ja alternatiivfondi valitseja võib valitseda eurofondi, kui fondivalitseja on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda eurofondi või alternatiivfondi, kui ta on saanud täiendava tegevusloa sellise fondi valitsejana tegutsemiseks. Pensionifondi valitseja võib valitseda vaid selliseid alternatiivfonde, mis on asutatud käesoleva seaduse alusel.
(8) Eurofondi ega pensionifondi valitseja ei pea taotlema täiendavat tegevusluba, et valitseda alternatiivfondi, mille vara maht on alla käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud väikefondi valitsejale seatud varakünnise.
(9) Väikefondi valitseja võib valitseda vaid mitteavalikku fondi. Ta võib taotleda tegevusluba üksnes mitteavalikult pakutavate fondide valitsemiseks. Ta ei saa taotleda õigust investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamiseks väärtpaberituru seaduse tähenduses.
(10) Kui väikefondi valitseja valitsetava vara kogumaht ületab käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 sätestatud varakünnist, tuleb fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlus käesoleva seaduse § 313 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul varakünnise ületamisest arvates.
(11) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikes 5 sätestatud nõuetega investeerimis- ja kõrvalteenusega samaväärset krüptovarateenust, kohaldatakse nimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(12) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse eurofondi valitsejale ja alternatiivfondi valitsejale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.