(1) Kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud ja kui Eesti kohtule ei tulene kohtualluvust välislepingust või käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu määrusest, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse.
(1¹) Hagi esitamise ajaks Eesti kohtusse loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses hagi või käesoleva seadustiku § 75 lõikes 3 nimetatud taotluse kohtusse jõudmise aeg, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõikes 2 nimetatud avalduse kohtusse jõudmise aeg või muu toimingu tegemise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud.
(2) Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui välisriigi kohus on hagi suhtes teinud esimese menetlustoimingu.
(3) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel peatatud menetluse käesoleva seadustiku §-s 361 sätestatud korras, kui välisriigi kohus ei ole lahendit mõistliku aja jooksul teinud või kui selgub, et tehtud või tehtavat lahendit Eesti Vabariigis ilmselt ei tunnustata.
(4) Kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut kohaldatakse vastavalt avalduse esitamisel eri maade kohtusse hagita menetluses.
(1) Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.
(2) Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
§ 80. Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
(1) Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul ei ole olnud Eestis elukohta, võib tema vastu esitada hagi Harju Maakohtusse.
§ 81. Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohtualluvus
(1) Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu võib esitada hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi Harju Maakohtusse. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi valla- või linnavalitsuse asukoha järgi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hagi võib esitada hageja ka oma elu- või asukoha järgi.
Varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema viibimiskoha järgi, kui isik on seal pikemat aega töö- või teenistussuhte või õpingute tõttu või muul sellesarnasel põhjusel.
§ 85. Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi
Liikmesusel põhinev juriidiline isik, muu hulgas äriühing, või selle liige, osanik või aktsionär võib esitada liikmesusest või osalusest tuleneva hagi juriidilise isiku liikme, osaniku või aktsionäri vastu ka juriidilise isiku asukoha järgi.
(1) Kui isiku elukoht või asukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi.
(2) Kui vara on kantud avalikku registrisse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada selle registri asukoha järgi, milles vara on registreeritud.
(3) Kui varaks on võlaõiguslik nõue, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada võlgniku elu- või asukoha järgi. Kui nõude tagatiseks on asi, võib hagi esitada ka asja asukoha järgi.
§ 87. Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus
Hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisega seotud nõude sissenõudmise hagi või muu sellise nõudega seotud hagi võib esitada ka kinnisasja asukoha järgi, kui võlgnik on ühtlasi hüpoteegiga või reaalkoormatisega koormatud kinnistu omanik.
(1) Lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi.
(2) Vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Tarbija võib võlaõigusseaduse §-des 35, 46 ja 52, § 208 lõikes 4, §-des 379 ja 402, § 635 lõikes 4 ning §-des 709, 734 ja 866 nimetatud lepingust või suhtest, samuti muust Eestis asuva või siin tegevuskohta omava ettevõtjaga sõlmitud lepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha järgi. See ei kehti veolepingust tulenevate hagide suhtes.
(1) Kindlustusvõtja, soodustatud isik või muu kindlustuslepingu järgi kindlustusandjalt täitmist nõudma õigustatud isik võib esitada kindlustuslepingust tuleneva hagi kindlustusandja vastu ka oma elu- või asukoha järgi.
(2) Vastutuskindlustuse, samuti ehitise või kinnisasja või koos nendega vallasasjade kindlustamise puhul võib hagi kindlustusandja vastu esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse objekti võõrandamise lepingust või litsentsilepingust tuleneva või nimetatud lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka Harju Maakohtule.
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi.
Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise hagi esitada ka selle isiku elu- või asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus algatati.
§ 95. Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
(1) Hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduses nimetatud merinõudest, võib esitada ka kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi.
(2) Päästetöödest või päästelepingust tuleneva hagi võib esitada ka päästetööde tegemise koha järgi.
(1) Hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, võib esitada ka pärandaja surma aegse elukoha järgi.
(2) Kui pärandaja oli Eesti Vabariigi kodanik ja tal ei olnud surma ajal Eestis elukohta, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ka pärandaja viimase Eesti-elukoha järgi. Kui pärandajal ei ole olnud Eestis elukohta, võib hagi esitada Harju Maakohtusse.
§ 97. Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
(1) Hagi mitme kostja vastu võib hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi.
(2) Kui samast asjaolust tulenevalt võib sama kostja vastu esitada mitu hagi, võib hagid esitada ka kohtusse, kuhu võiks esitada üksnes ühe või mõne samast asjaolust tuleneva nõudega hagi.
§ 98. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus
(1) Vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust või sätestatud, et seda liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus. See kehtib ka juhul, kui vastuhagi tuleks üldsätete kohaselt esitada välisriigi kohtusse.
(2) Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi võib esitada kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi.
(1) Kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on:
1) kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue;
2) kinnisasja piiri kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine;
3) kinnisasja valduse kaitse;
4) korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue;
5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue;
6) kinnisasja üüri- või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue.
(2) Reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav hagi esitatakse teeniva või koormatud kinnisasja asukoha järgi.
(1) Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi (võlaõigusseaduse § 45) esitatakse kostja tegevuskoha järgi, selle puudumise korral kostja elu- või asukoha järgi. Kui kostjal ei ole Eestis tegevus-, elu- ega asukohta, esitatakse hagi kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati.
(2) Käesolevas seadustikus tüüptingimuse kasutamise lõpetamise nõude kohta sätestatut kohaldatakse ka võlaõigusseaduse § 45 lõikes 2¹ sätestatud juhul.
(1) Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on:
1) abielu lahutamine või kooselulepingu lõpetamine;
2) abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamine;
3) abielu või kooselulepingu olemasolu või puudumise tuvastamine;
4) ühisvara jagamine või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud nõue;
5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu või registreeritud elukaaslase registreeritud kooselust tulenev muu nõue teise registreeritud elukaaslase vastu.
(2) Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
1) vähemalt üks abikaasa või registreeritud elukaaslane on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu või kooselulepingu sõlmimise ajal;
2) mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht on Eestis;
3) ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad või registreeritud elukaaslased on.
(3) Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.
(4) Kui äraolija varale on tema teadmata kadumise tõttu seatud hooldus või kui piiratud teovõimega isikule on määratud eestkostja või kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus, võib esitada tema vastu hagi abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks ka hageja elukoha järgi.
§ 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus
(1) Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.
(2) Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.
(3) Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue:
1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes;
2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
3¹) registreeritud elukaaslaste vahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;
4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
(1) Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis.
(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui:
1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist;
2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
(4) Kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
§ 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata
Maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata.
(1) Kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui:
1) see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga;
2) see ei käsitle kindlat õigussuhet või sellest tulenevat vaidlust;
3) see ei ole sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
4) hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus;
5) üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral.
Esimese astme kohus võib asja määrusega üle anda teisele esimese astme kohtule, kui pooled taotlevad seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või enne kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist.
Maksekäsu kiirmenetluse asju, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 399, 30.12.2006, lk 1–32), alusel esitatud Euroopa maksekäsu kiirmenetluse asju, lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja.
§ 109. Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine
(1) Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui:
1) teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis;
2) on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja.
(2) Isiku surnuks tunnistamise ja surma aja tuvastamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi. Kui isik on jäänud teadmata kadunuks Eestis registreeritud laeva hukkumise tõttu, esitatakse avaldus laeva kodusadama järgi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhul esitatakse isiku surnuks tunnistamise või tema surma aja tuvastamise avaldus avaldaja elu- või asukoha järgi. Kui avaldaja elu- või asukoht ei ole Eestis, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
(4) Surmaaja muutmise ja surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse surmaaja tuvastanud või isiku surnuks tunnistanud kohtusse.
(1) Eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui:
1) eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis;
2) eestkostet vajav isik või eestkostetav vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset, muu hulgas kui Eestis asub tema vara.
(2) Kui eestkoste võib seada nii Eesti kui ka välisriigi kohus ja kui välisriigis on eestkostja juba määratud või eestkostja määramine on menetluses, ei pea Eestis eestkostjat määrama, kui välisriigi kohtu lahend kuulub eeldatavasti Eestis tunnustamisele ja eestkostja Eestis määramata jätmine on eestkostet vajava isiku huvides.
(3) Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus.
(4) Lapsele enne tema sündimist eestkostja määramise lahendab ema elukoha järgne kohus.
(5) Kui eestkostet soovitakse seada neile õdedele või vendadele, kes elavad või viibivad mitme kohtu tööpiirkonnas, määrab eestkostja noorima lapse elukoha järgne kohus. Kui eestkostemenetlus sellisel juhul juba toimub ühes kohtus, lahendab eestkosteasja see kohus.
(6) Kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asja lahendada kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus.
(7) Eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus.
(1) Isiku kinnisesse asutusse paigutamise asja lahendab kohus, kes on määranud isikule eestkostja või kus eestkoste asja menetletakse. Muul juhul lahendab asja kohus, kelle tööpiirkonnas asub kinnine asutus. Asja võib lahendada ka esialgset õiguskaitset kohaldanud kohus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seadustiku § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(3) Menetluses võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada.
(4) Isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud muid asju, muu hulgas kinnisesse asutusse paigutamise peatamise ja lõpetamise ning paigutamise tähtaja muutmise asju, lahendab kohus, kes lahendas isiku kinnisesse asutusse paigutamise.
(1) Äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus.
(2) Kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus.
(3) Äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus.
(1) Lapsendamisasja võib lahendada Eesti kohus, kui lapsendaja, üks lapsendavatest abikaasadest või laps on Eesti Vabariigi kodanik või kui lapsendaja, ühe lapsendava abikaasa või lapse elukoht on Eestis.
(2) Lapsendamist käsitlev avaldus esitatakse lapsendatava elukoha järgi. Kui lapsendataval ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
(3) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise asja lahendab lapsendamise otsustanud kohus.