(1) Vastustaja peab esitatud kassatsioonkaebusele kohtule kirjalikult vastama.
(2) Kassatsioonkaebuse vastuses peab vastustaja teatama muu hulgas:
1) kas on mõni kassatsioonkaebuse menetlemist takistav puudus;
2) kas kassatsioonkaebus tuleks võtta menetlusse;
3) kas vastustaja peab kaebust õigeks või vaidleb sellele vastu;
4) vastuväited kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Vastuse ja menetlusosalise muu seisukoha kaebuse suhtes edastab Riigikohus teistele menetlusosalistele koos vastusele või seisukohale lisatud dokumentide ärakirjadega.
(1) Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast vastustajale ja kolmandatele isikutele kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(2) Kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud, võib menetlusse võtmise lahendada ka kaebust teistele menetlusosalistele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.
(3) Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kassatsioonkaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on esitatud õigeaegselt ning, kui:
1) ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse;
2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse;
3) kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
(4) Riigikohus ei pea varalise nõudega hagi asjas esitatud kassatsioonkaebust menetlusse võtma sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatust, kui kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust väiksemas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kümnekordne alammäär.
(5) Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse edastab Riigikohus menetlusosalistele. Kui kassatsioonkaebust enne menetlusse võtmise otsustamist teistele menetlusosalistele ei edastatud, lisatakse ka kassatsioonkaebuse ärakiri. Kaebuse menetlusse võtmisel küsitakse vastustajalt ka vastust kassatsioonkaebusele.
(6) Kui kassatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib keelduda vastukassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes põhjusel, et vastukassatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kui üks kassatsioonkaebus kahest või enamast ühel ajal Riigikohtus menetlusse võtmiseks esitatud ühetaolisest kaebusest võeti menetlusse, võetakse menetlusse ka ülejäänud kaebused.
(7) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja hagi eseme üldise kirjelduse. Kinnises menetluses esitatud kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja tsiviilasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
§ 680. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised Riigikohtus
(1) Kassatsioonimenetluses kohaldatakse maakohtu menetluse kohta käivaid sätteid, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti ja maakohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega.
(2) Menetlusosalised Riigikohtus on kassatsioonimenetluse pooled ja kolmandad isikud. Kassatsiooni menetluse pooled on kassaator ja vastustaja. Kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt, loetakse kaashageja ja -kostja kaaskassaatoriks või -vastustajaks, sõltumata sellest kas nad kassatsioonkaebuse esitavad või kas kassatsioonkaebus esitatakse nende vastu.
(1) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist Riigikohus:
1) teeb hagi tagamise või hagi tagamise tühistamise määruse, kui sellekohane taotlus on põhjendatud;
2) lahendab kohtuotsuse viivitamata täitmise või täitmise peatamise, kui sellekohane taotlus on põhjendatud;
3) selgitab, kas asja lahendamine eelmenetluses on võimalik;
4) määrab kohtuistungi asja läbivaatamiseks, kui asja ei saa lahendada kirjalikus menetluses;
5) annab vajaduse korral menetlusosalisele tähtaja vastamiseks Riigikohtu poolt vajalikuks peetud küsimusele või nõuab menetlusosaliselt vastuse täiendamist kohtu määratud tähtaja jooksul.
(2) Pärast asja menetlusse võtmist valmistab asja lahendamise ette ettekandjaks määratud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liige sellise põhjalikkusega, et asja saaks kohtuistungi korraldamisel lahendada katkestamatult ühel kohtuistungil.
(3) Kohtukolleegiumi liige, kes asjas on ettekandja, lahendab üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamise ettevalmistamiseks vajalikud määrused. Kassatsioonkaebuse menetlemist lõpetavad määrused teeb vähemalt kolmeliikmeline kohtukoosseis.
(4) Kohtuametnik ei või teha asja kassatsiooni korras menetlemist lõpetavat määrust ega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud määrust.
(5) Riigikohus võib küsida seisukohta asja lahendamise kohta ka käesoleva seadustiku § 393 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustelt.
§ 681¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
(1) Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.
(1) Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. Kohus jätab kassatsioonkaebuse läbi vaatamata ka siis, kui kassaatoriks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust.
(2) Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata.
(1) Kassaator võib kassatsioonkaebusest loobuda asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Kassatsioonkaebusest loobumise avaldus esitatakse Riigikohtule kirjalikult.
(3) Kassatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et kassaator ei ole kassatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Kassatsioonkaebusest loobumise korral ei saa kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
(4) Kui teine pool ei ole ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastukassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, teeb Riigikohus kassatsioonkaebusest loobumise korral määruse, millega lõpetab menetluse.
(5) Kui kohus ei saa kassatsioonkaebusest loobumise korral menetlust teise poole kaebuse tõttu lõpetada, teeb kohus määruse, millega lõpetab menetluse selles kassatsioonkaebuses, millest loobuti. Sel juhul jätkatakse teise kaebuse osas menetlust.
Kassatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise korral pärast asja menetlusse võtmist tühistab Riigikohus määrusega eelnevad kohtulahendid ning lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, vaatab kohus asja kassatsiooni korras läbi.
Kohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonkaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Kohus määrab sel juhul võimalikult kiiresti kindlaks tähtaja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada avaldusi või seisukohti ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest menetlusosalistele.
§ 686. Riigikohtusse kutsumine ja menetlusosaliste puudumine istungilt
(1) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, teatab Riigikohus menetlusosalistele kohtuistungi aja ja koha.
(2) Kui menetlusosaline ei ilmu kohtuistungile, võib Riigikohus lahendada kaebuse tema osavõtuta või asja arutamise edasi lükata, kui asja arutamiseks on Riigikohtu arvates menetlusosalise kohalolek vajalik.
(1) Riigikohtu istungil teeb asja ettevalmistanud kohtunik asjast ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses menetluse varasemat käiku ning kassatsioonkaebuse ja vastuse sisu.
(2) Pärast ettekannet kõneleb kassaator, siis kolmas isik tema poolel, seejärel vastustaja ja tema järel teised menetlusosalised, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja. Menetlusosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui 15 minutit.
(3) Kohus võib menetlusosalisi küsitleda.
(4) Kui kohus arutab asja menetlusosalise kohalolekuta, esitab kohus vajalikus ulatuses puuduva menetlusosalise seisukoha toimiku andmete põhjal.
(1) Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
(2) Riigikohus ei ole seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
(3) Riigikohus arvestab kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Lisaks arvestab Riigikohus vaid asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, muu hulgas kohtu protokollist nähtuvaid asjaolusid.
(4) Riigikohus on seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
(5) Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.
(6) Pool ei või kassatsiooniastmes tugineda asjaolule, et ringkonnakohus on rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse normi, kui ta ei ole esitanud ringkonnakohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (käesoleva seadustiku § 333).
(1) Kassatsioonkaebuse lahendab Riigikohus otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu otsusele kohaldatakse maakohtu otsuse kohta sätestatut, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 sätestatust ei tulene teisiti.
(2) Otsuse sissejuhatuses märgib kohus lisaks maakohtu otsuse andmetele, kes on kassatsioonkaebuse esitanud.
(2¹) Kui Riigikohus muudab ringkonnakohtu või maakohtu otsuse resolutsiooni, peab Riigikohtu otsuse resolutsioonist nähtuma kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
(3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse lühidalt menetluse senine käik ja tehtud kohtuotsused, samuti lühidalt poolte kassatsioonimenetluses esitatud nõuded ja nende kohta esitatud faktilised ja õiguslikud väited ja tõendid menetlusõiguse normi rikkumise kohta ning poolte taotlused.
(4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse Riigikohtu järeldused ning seadused, mida Riigikohus kohaldas, samuti ringkonnakohtu menetlustoimingud, mida Riigikohus peab ebaseaduslikuks.
(5) Kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama. Riigikohus peab sel juhul märkima, et järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust.
(6) Mõjuval põhjusel võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes resolutsioonina.
(1) Tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, Riigikohtu erikogule või üldkogule asja lahendada andmine otsustatakse määrusega. Määrus edastatakse menetlusosalistele.
(2) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, tehakse menetlusosalistele teatavaks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu, Riigikohtu erikogu või üldkogu istungi aeg ja koht.
1) Riigikohtul on kassatsioonkaebuse lahendamisel õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata;
2) tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas samale või teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks;
3) tühistada eelmised kohtuotsused täies ulatuses või osaliselt ja jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asjas menetlus;
4) tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu otsus käesoleva seadustiku § 692 lõikes 5 nimetatud alusel ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule;
5) muuta ringkonnakohtu otsust või tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus või jätta jõusse maakohtu otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata, kui ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ja ringkonnakohus ei ole rikkunud käesoleva seadustiku §-s 669 nimetatud menetlusõiguse normi või kui normi rikkumise saab kõrvaldada Riigikohtus.
§ 692. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
(1) Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on:
1) materiaalõiguse normi väär tõlgendamine või kohaldamine, muu hulgas materiaalõiguse normi kohaldamata jätmine, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama, ja tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmine;
2) menetlusõiguse normi oluline rikkumine, kui see võis kaasa tuua ebaõige otsuse.
(2) Kui Riigikohus tuvastab ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas materiaalõiguse normi väära tõlgendamise või kohaldamise, kuid ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on sellest sõltumata või muudel asjaoludel sisuliselt õige, jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab õiguslikku põhjendust.
(3) Kassatsioonkaebusega vaidlustatud ringkonnakohtu otsus tühistatakse ulatuses, millises kassatsioonkaebuses esitatud nõue on põhjendatud.
(4) Kui ringkonnakohus on rikkunud käesoleva seadustiku § 669 lõikes 1 nimetatud menetlusõiguse normi, ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ning tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebusest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus ei pea asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Riigikohtul on õigus kassatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka käesoleva seadustiku § 669 lõikes 1 nimetamata menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus ja rikkumist ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada.
(5) Kui maakohus on rikkunud käesoleva seadustiku § 669 lõikes 1 nimetatud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus võib koos ringkonnakohtu otsusega tühistada maakohtu otsuse ka muul juhul, kui on ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik.
(6) Kui ringkonnakohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse.
§ 693. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
(1) Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud.
(2) Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
(1) Riigikohtu otsus edastatakse menetlusosalistele ja avaldatakse Riigikohtu veebilehel.
(2) Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata.
(3) Riigikohus teeb otsuse 30 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Vajaduse korral võib määrusega avalikult teatavakstegemise tähtaega pikendada kuni 60 päevani.
Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
(1) Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
(3) Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.
(4) Kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja.
Määruskaebus võib tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
(1) Määruskaebus esitatakse Riigikohtule.
(2) Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Kui kohus tunnistas asja lahendamisel määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(4) Kohus võib mõjuval põhjusel anda määruskaebuse esitanud isikule täiendava tähtaja kaebuse põhjendamiseks. Kaebuse põhjendamiseks antakse täiendav tähtaeg käesoleva seadustiku § 187 lõikes 6 sätestatud juhul.
(1) Määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:
1) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja tsiviilasja number;
2) mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;
3) määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, näidates seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu määrust vaidlustab ning missugust Riigikohtu lahendit määruskaebuse esitaja taotleb;
4) määruskaebuse põhjendus.
(2) Määruskaebuse põhjenduses tuleb muu hulgas märkida:
1) faktilised ja õiguslikud väited nende asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb;
2) viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
(3) Kehtetu
§ 700. Määruskaebuse täitmise peatamine ja tagamine
(1) Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Riigikohus võib enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid.
(1) Riigikohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele ja küsib neilt vastuse, välja arvatud juhul, kui määrus teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta.
(2) Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist.
(3) Kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud ringkonnakohtule või teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud maakohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks maakohtule.
(1) Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.
(2) Teistmise alused on järgmised:
1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama;
2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes;
3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud;
4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas;
6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud;
7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas;
8) Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu;
8¹) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada;
9) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
(1) Teistmine ei ole lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa käesoleva seadustiku kohaselt edasi kaevata.
(2) Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata.
(3) Teistmisavaldust ei või samadele asjaoludele tuginedes esitada korduvalt.
(1) Teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist.
(2) Käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest. Käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 7 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
(3) Teistmisavaldust ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat.
(4) Kehtetu
(1) Teistmisavalduses märgitakse muu hulgas taotlus lahendi suhtes, avalduse põhjendus ja teistmise õiguslik alus, samuti asjaolud, millest nähtub avalduse esitamise tähtajast kinnipidamine ja tõendid, mis tõendavad teistmise alust ja teistmisavalduse esitamise tähtajast kinnipidamist.
(2) Avaldusele lisatakse ärakiri kohtulahendist, mille teistmist nõutakse, ja teistmisavalduse aluseks olevad dokumendid või nende ärakirjad. Kui dokumendid ei ole avaldaja valduses, tuleb märkida, kas avaldaja taotleb, et kohus dokumendid välja nõuaks.
(3) Teistmist põhjendavate asjaolude tõendamine ei ole lubatud taotluse esitamisega menetlusosaliselt vande all seletuse võtmiseks.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Vastuvõetud avalduse ärakirja toimetab Riigikohus vastaspoolele kätte ja nõuab määratud tähtpäevaks kirjalikku vastust. Teistmisavaldust ei toimetata kätte ja vastust ei küsita samadel alustel kui kassatsioonkaebuse puhul.
(4) Vastaja peab märkima, kas ta on teistmisavaldusega nõus. Oma vastuväiteid peab vastaja põhistama ja esitama võimaluse korral nende kohta tõendid.
(5) Teistmine ei peata kohtulahendi täitmist. Riigikohus võib määrusega täitemenetluse peatada või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu.
Riigikohus võtab teistmisavalduse menetlusse, kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega.
(1) Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta määrusega kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse.
(2) Menetlusosalistele edastatakse otsuse või määruse ärakiri.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. Erikogu moodustab ja erikogu juhatab Riigikohtu esimees.
(2) Erikogu määrab kahe kuu jooksul asja saamisest alates määrusega asja lahendamiseks pädeva kohtu menetlusosalisi asja arutamisele kutsumata. Menetlusosaline võib erikogule esitada kirjalikult oma seisukoha.
(3) Pädeva kohtu määramisel Riigikohtu erikogu tühistab kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.
(4) Kehtetu
(5) Kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele ei tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse.
(1) Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse Eestis toimuvale vahekohtumenetlusele, kui seadusega või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Käesoleva seadustiku §-des 720 ja 740 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui vahekohtumenetluse toimumise koht on välisriigis või ei ole veel kindlaks määratud.
(3) Kuni vahekohtumenetluse toimumise koha kindlaksmääramiseni Eestis või välisriigis täidavad käesoleva seadustiku §-des 721, 724, 725, 727 ja 728 nimetatud ülesandeid Eesti kohtud, kui vähemalt ühe poole tegevus-, elu- või asukoht on Eestis.
§ 714. Seaduse või vahekohtumenetluse kokkuleppe rikkumisest teatamata jätmise tagajärjed
Käesoleva osa dispositiivse sätte või poolte vahekohtumenetluse jaoks kokku lepitud nõude rikkumise korral ei või pool rikkumisele tugineda, kui ta ei teata vahekohtule rikkumisest viivitamata pärast seda, kui ta on rikkumisest teada saanud või oleks pidanud teada saama.
(1) Kui poole või teadet vastu võtma õigustatud isiku tegutsemis-, elu- või asukoht ei ole teada, loetakse teade poolele kättetoimetatuks päevast, mil pool või teadet vastu võtma õigustatud isik oleks selle kätte saanud tavalise kättetoimetamise korral tähitud kirjaga või muul saabumist tõendaval viisil tema viimati teadaoleval aadressil.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata teadete kättetoimetamisele kohtumenetluses.