(1) Makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui:
1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
3) avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
(2) Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
(3) Korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud menetluse lõpetamist.
(4) Kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
(5) Makseettepaneku koostanud kohus annab asja menetlemist jätkavale kohtunikule üle ka teabe selle kohta, mis aadressi või sidevahendi andmete kaudu toimetati võlgnikule makseettepanek kätte, või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, mida on kohus või kohtutäitur teinud maksettepaneku kättetoimetamiseks. Asja hagimenetlusse ja hagita menetlusse üleandmise kohta tehakse märge maksekäsu infosüsteemi.
(1) Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.
(1¹) Kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.
(2) Pärast nõude põhjendamist jätkatakse menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostjale antakse nõude põhjenduse kättetoimetamisel ka tähtaeg hagile vastamiseks.
(3) Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub.
(1) Kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
(2) Kehtetu
(1) Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Kui asi on antud üle teisele kohtule, teeb maksekäsu see kohus.
(2) Kehtetu
(2¹) Kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut.
(2²) Kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
(3) Kohus võib maksekäsu teha lihtsustatud vormis, täitepealdisena makseettepanekule.
(4) Kehtetu
(5) Maksekäsus tuleb võlgnikule selgitada, et ta võib määruse kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul esitada maksekäsu peale määruskaebuse. Võlgnikule selgitatakse, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes käesoleva seadustiku § 489¹ lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(6) Maksekäsk toimetatakse võlgnikule kätte ja sellest teavitatakse ka avaldajat.
(7) Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule.
(8) Kehtetu
(1) Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
(2) Võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest:
1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet;
2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;
3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.
(2¹) Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
(3) Maksekäsu peale määruskaebuse esitamise puhul võib kohus peatada täitemenetluse või teha muid toiminguid käesoleva seadustiku §-s 472 sätestatud korras.
(4) Kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.
(5) Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
§ 489². Kohtunikuabi pädevus maksekäsu kiirmenetluses ja määruste tegemine automatiseeritult
(1) Makseettepaneku, maksekäsu ja maksekäsu kiirmenetlusega seotud muu määruse, muu hulgas käesoleva seadustiku §-s 179 nimetatud määruse, võib teha ka kohtunikuabi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse võib teha ka automatiseeritult maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vahendusel, kui on tagatud määruse tegemise eelduste automaatne kontrollimine. Sel juhul ei pea määrus olema allkirjastatud.
(1) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem on maksekäsu kiirmenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kohtu menetluses olevatest maksekäsu kiirmenetlustest;
2) kajastada andmeid maksekäsu kiirmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) võimaldada maksekäsuosakonna töö korraldamist;
4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine;
5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist vastuvõtmist ja edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud maksekäsu kiirmenetluste kohta:
2) andmed menetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) kõik menetlusdokumendid;
4) andmed menetleja ja menetlusosalise kohta.
(3) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=107082015017 määrusega.
(4) Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ning volitatud töötlejad on maksekäsu kiirmenetlust läbi viivad kohtud.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib anda määrusi maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi tegevuse korraldamiseks.
§ 490¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamine
(1) Käesolevas seaduses maksekäsu kiirmenetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel läbiviidava maksekäsu kiirmenetluse läbiviimisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses.
(2) Euroopa maksekäsu täidetavaks tunnistamiseks on pädev maksekäsu teinud maakohus käesolevas jaos maksekäsu tegemiseks ettenähtud korras, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusest ei tulene teisiti. Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsku saab vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 489¹ sätestatud korras määruskaebuse esitamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt võetakse Euroopa maksekäsk Eestis täitmisele üksnes juhul, kui see on koostatud eesti või inglise keeles või kui maksekäsule on lisatud eesti- või ingliskeelne tõlge.
(4) Euroopa maksekäsk kuulub Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. See ei välista elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses.
(1¹) Maksekäsu kiirmenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei toimu, kui võlgnik ei ole kantud lapse vanemana lapse sünniakti.
(2) Maksekäsu kiirmenetlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei toimu, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummat üle 1,5 korra.
(3) Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetlusele kohaldatakse maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
1) Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetluse avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) poolte ja nende esindajate andmed;
2) kohtu andmed, kuhu avaldus esitatakse;
3) lapse sünniaeg;
4) aeg, millest alates elatist nõutakse;
5)
6) nõutava elatise suurus;
7) lapse sünniakti või sünnitunnistuse andmed ja kinnitus, et võlgnik on lapse vanemana lapse sünniakti kantud;
8) kinnitus, et võlgnik ei osale lapse ülalpidamises;
9) kinnitus, et maksekäsu kiirmenetluseks ei ole seaduslikku takistust.
§ 493. Makseettepanek lapse elatisnõude kiirmenetluses
1) Lapse elatisnõude kiirmenetluses tehtavas makseettepanekus peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) käesoleva seadustiku §-s 492 nimetatud avalduse andmed;
2) selgitus, et kohus ei ole kontrollinud, kas avaldaja võib nõude esitada;
3) aeg, millest alates ja millises suuruses võib elatist välja mõista;
4) selgitus, et kui võlgnik ei esita makseettepanekule põhistatud vastuväidet makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul, võib kohus teha täitedokumendina maksekäsu;
5) vastuväited, mida võlgnik võib vastavalt seadusele makseettepanekule esitada;
6) selgitus selle kohta, et võlgnik võib esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tugineva vastuväite üksnes juhul, kui vastuväitele on ettenähtud vormis lisatud kinnitus võlgniku vara, sissetuleku ja majandusliku seisundi kohta ning sellele on lisatud vastavad tõendid.
(1) Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul.
(2) Võlgnik võib esitada elatisnõudele üksnes vastuväite selle kohta, et:
1) ta ei ole lapse vanem;
2) ta elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises;
3) ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust;
4) maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud;
5) aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti;
6) elatise suurus on määratud ebaõigesti.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Võlgnikul on õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ./dyn=120062026021&id=131122010046 kehtestatud vormis andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid.
(6) Kohus teatab avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist.
Kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku vastuväited elatisnõudele kostja hagi vastuseks. Kohus annab kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, muu hulgas, kui hageja oma nõuet muudab või täiendavalt põhjendab.
(1) Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma.
(2) Kehtetu
(3) Määruses tuleb märkida ka avaldaja õigus nõuda edaspidi elatise muutmist hagiga.
(4) Elatisnõudega maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Elatisnõudega maksekäsu peale määruskaebuse esitamisele ja selle lahendamisele kohaldatakse maksekäsu kohta üldiselt sätestatut.
(5) Kehtetu
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kollektiivse esindushagi menetlust on võimalik kasutada juhtudel, kus ettevõtjapoolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada võlaõigusseaduse tähenduses tarbijate või isikuandmete kaitse seaduse tähenduses andmesubjektide kollektiivseid huve.
(2) Kollektiivse esindushagiga on võimalik taotleda:
1) rikkumise tuvastamist ja lõpetamist, edasise rikkumise keelamist või parandamisavalduse esitamist;
2) individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.
(1) Kohus võib individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise avaldust menetleda kollektiivse esindushagina, kui avalduse eset ja tõendeid arvestades on asja menetlemine kollektiivse esindushagina otstarbekas ning tarbijakaitseseaduse § 60² lõike 2 alusel määratud juriidilisest isikust pädeva üksuse esitatud avaldusega liitub vähemalt kümme tarbijat või tarbijakaitseseaduse § 60² lõike 5 alusel pädevate üksuste nimekirja kantud valitsusasutuse esitatud avaldusega liitub vähemalt kakskümmend tarbijat.
(2) Kohus võib kollektiivse esindushagina menetleda tarbijate või andmesubjektide piisavalt sarnaseid nõudeid, mis on seotud sarnaste fakti- või õigusküsimustega ja mille menetlemine ühe kollektiivse esindushagina võimaldab need kiiremalt või lihtsamalt lahendada.
(1) Kollektiivse esindushagi menetluses on avaldajaks pädev üksus ja puudutatud isikuks ettevõtja, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati.
(2) Tarbijaid ja andmesubjekte rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetlusse ei kaasata.
(3) Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetlusega ühinenud tarbijatel ja andmesubjektidel on võimalik menetlustoiminguid teha ning menetluses avaldusi ja taotlusi esitada üksnes pädeva üksuse vahendusel.
§ 497⁴. Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädev üksus
(1) Käesoleva seadustiku §-s 497¹ sätestatud riigisisese kollektiivse esindushagi võib esitada:
1) juriidiline isik või asutus, mis on kantud tarbijakaitseseaduse § 60² lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Vabariigi nimel;
3) Finantsinspektsioon Eesti Vabariigi nimel;
4) Andmekaitse Inspektsioon Eesti Vabariigi nimel.
(2) Olenemata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nimekirja kandmisest, lubab kohus kollektiivse esindushagi esitada juriidilisel isikul, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust või saneerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti;
2) ta on sõltumatu ja teda ei mõjuta isikud, kes ei ole tarbijad, ning eelkõige ei mõjuta teda ettevõtjad, kes on majanduslikult huvitatud esindushagi esitamisest, sealhulgas juhul, kui esindushagi rahastab menetlusväline isik;
3) ta on loonud käesoleva lõike punktis 2 kirjeldatud mõju ennetamise korra ning enda, oma rahastajate ja tarbijate huvide konflikti ennetamise korra;
4) ta on avalikustanud lihtsas ja arusaadavas keeles asjakohasel viisil, eelkõige oma veebilehel, teabe, mis tõendab tema vastavust käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tingimustele, ning teabe oma rahastamisallikate kohta üldiselt ning teabe oma organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, põhikirjajärgsete eesmärkide ja tegevuse kohta.
(3) Kui kohtule teatavaks saanud asjaolude kohaselt ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud pädev üksus või kohtu poolt lõike 2 alusel menetlusse lubatud pädev üksus lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustele, jätab kohus kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata.
(4) Enne kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata jätmise otsustamist annab kohus pädevale isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või teise pädeva isiku menetlusse astumiseks senise pädeva isiku asemel.
(5) Kohus teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud pädeva üksuse tingimustele mittevastavusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.
(6) Kohtu poolt käesoleva paragrahvi alusel menetlusse lubatud pädeval üksusel tuleb avaldada tarbijakaitseseaduse §-s 60⁴ sätestatud teave.
(7) Pädev üksus on tarbijate ja andmesubjektide esindaja individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kohta tehtud kohtulahendi täitmisel täitemenetluses. Tarbijal ja andmesubjektil on õigus loobuda pädevast üksusest esindajana.
(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädev üksus on pädev esitama Eesti kohtule kollektiivse esindushagi, kui ta on kantud Euroopa Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste nimekirja, mis on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehe kaudu.
(2) Kohtul on õigus kontrollida, kas esindushagi esitanud piiriülese pädeva üksuse põhikirjajärgne eesmärk õigustab konkreetsel juhul esindushagi esitamist.
(3) Kui kohtul on kahtlus, et piiriülene pädev üksus ei vasta ühele või mitmele tarbijakaitseseaduse § 66² lõikes 2 sätestatud tingimusele, teavitab ta sellest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Kohus võib kahtluse kontrollimise ajaks menetluse peatada.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul leiab kinnitust, et piiriülene pädev üksus ei vasta tarbijakaitseseaduse § 66² lõikes 2 sätestatud tingimustele, jätab kohus kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata.
(5) Enne kollektiivse esindushagi avalduse läbi vaatamata jätmise otsustamist annab kohus pädevale isikule tähtaja teise pädeva isiku menetlusse astumiseks senise pädeva isiku asemel.
(6) Pädev üksus on tarbijate ja andmesubjektide esindaja individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kohta tehtud kohtulahendi täitmisel täitemenetluses. Tarbijal ja andmesubjektil on õigus loobuda pädevast üksusest esindajana.
(1) Piiriülene kollektiivne esindushagi on esindushagi, mille esitab Euroopa Liidu liikmesriigis määratud pädev üksus teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule.
(2) Kui väidetav rikkumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi tarbijaid või andmesubjekte, võib kollektiivse esindushagi esitada mitu käesoleva seadustiku § 497⁵ lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud pädevat üksust Euroopa Liidu eri liikmesriikidest.
(1) Käesoleva seadustiku § 497⁴ lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavat pädevat üksust või tarbijakaitseseaduse § 60² lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja või § 66² lõike 2 alusel sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nimekirja kantud pädevat üksust võib rahastada menetlusväline isik.
(2) Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivset esindushagi rahastab menetlusväline isik, tuleb vältida huvide konflikti. Kui menetlusvälisel rahastajal on majanduslik huvi kollektiivse esindushagi esitamise või tulemuse suhtes, on tal huvide konflikti vältimiseks keelatud:
1) mõjutada esindushagi raames ebakohaselt pädevat üksust, sealhulgas kokkuleppeid käsitlevaid otsustusi viisil, mis kahjustaks esindushagiga ühinenud tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve;
2) rahastada esindushagi oma konkurendi vastu või isiku vastu, kellest rahastaja sõltub;
3) suunata muul viisil esindushagi kõrvale tarbijate kollektiivsete huvide kaitselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva üksuse esitatud individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivset esindushagi võib rahastada organisatsiooni liikmete võrdsetest sissemaksetest või annetustest, sealhulgas kauplejate annetustest ettevõtja sotsiaalse vastutuse algatuste või ühisrahastuse raames, kui selline rahastamine on läbipaistev ja sõltumatu ning välditakse huvide konflikti.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva üksuse esitatud individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi rahastamine on rahastajaga kokku lepitud selliselt, et rahastajal on esindushagi rahuldamise korral õigus osale tarbijatele või andmesubjektidele väljamõistetavast hüvitisest, ei või kokku leppida rahastaja õiguses suuremale osale kui 30 protsenti väljamõistetavast hüvitisest. Tarbijaid ja andmesubjekte tuleb sellisest esindushagi rahastamise mudelist ja selle tingimustest enne nende menetlusega ühinemist teavitada.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeval üksusel on õigus küsida individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagiga ühinevatelt tarbijatelt või andmesubjektidelt esindushagiga ühinemise tasu sellises suuruses, mis ei takista tarbija või andmesubjekti õiguste tõhusat teostamist.
(1) Juriidilisest isikust pädev üksus esitab kohtule finantsülevaate, milles on loetletud individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi rahastamisallikad ja mis sisaldab teavet, mis võimaldab kohtul hinnata rahastuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 497⁷ sätestatud tingimustele.
(2) Kohus võib pädeva üksuse rahastamise kohta kogutud andmeid ja tõendeid kontrollida ilma neid puudutatud isikule, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, avaldamata, kui see on vajalik ärisaladuse või isikuandmete kaitseks.
(3) Kui kohtule teatavaks saanud asjaolude kohaselt ei vasta esindushagi rahastamine käesoleva seadustiku §-s 497⁷ sätestatud tingimustele, kuna pädev üksus tegutseb huvide konfliktis või ei suuda rahastamist selgitada või § 497⁷ lõikes 4 nimetatud rahastamise kokkulepe on vastuolus tarbijate või andmesubjektide huvidega või pädeva üksuse määratud menetlusega ühinemise tasu takistab tarbijatel oma õigusi tõhusalt teostada, kohustab kohus pädevat üksust muutma rahastamist selliselt, et see vastaks §-s 497⁷ sätestatud tingimustele, sealhulgas loobuma keelatud rahastusest. Kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, jätab kohus kollektiivse esindushagi läbi vaatamata.
(1) Kohus ei võta menetlusse kollektiivset esindushagi, kui kohtu menetluses on kollektiivne esindushagi sama puudutatud isiku vastu sama eseme kohta samal alusel.
(2) Kui kohus võttis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava kollektiivse esindushagi menetlusse, jätab ta hiljem esitatud esindushagi läbi vaatamata.
(3) Kohus ei võta menetlusse tarbija või andmesubjekti hagiavaldust, kui tarbija või andmesubjekt on enne hagiavalduse esitamist ühinenud kollektiivse esindushagi menetlusega, mis on esitatud sama puudutatud isiku vastu sama eseme kohta samal alusel.
(4) Kui kohus võttis käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnustele vastava tarbija või andmesubjekti hagiavalduse menetlusse, jätab ta selle läbi vaatamata.
(5) Kohus peatab tarbija või andmesubjekti avalduse alusel sellise hagi menetluse, mille tarbija või andmesubjekt esitas enne kollektiivse esindushagiga ühinemist sama puudutatud isiku vastu sama eseme kohta samal alusel, kuni kollektiivse esindushagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
(6) Kui tarbija või andmesubjekt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse peatamise taotlust ei esita, loetakse enne kollektiivse esindushagiga ühinemist esitatud hagi tagasivõetuks.
(7) Kohus lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tarbija või andmesubjekti hagi menetluses otsust tegemata, kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluses, millega tarbija või andmesubjekt on ühinenud, jõustub määrus, millega lahendati kollektiivne esindushagi individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks.
(8) Kui kohtu menetluses olevas tarbija või andmesubjekti hagis sõltub otsus täielikult või osaliselt kollektiivse esindushagi menetluses rikkumise tuvastamise nõude kohta tehtavast lahendist, võib kohus peatada tarbija või andmesubjekti taotlusel hagi menetluse kuni rikkumise tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
(1) Kollektiivse esindushagi avalduses tuleb kirjeldada, millist tarbijate või andmesubjektide rühma puudutatud isiku rikkumine mõjutab ja milliseid õiguslikke küsimusi tuleb esindushagiga lahendada.
(2) Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi esitamise ajaks on tarbijate rühma kuuluv tarbija või andmesubjekt esitanud pädevale üksusele tahteavalduse selles esindushagis osaleda, märgitakse avalduses esindushagi menetlusega ühineda soovivate tarbijate või andmesubjektide andmed.
(1) Puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, võib kohtule esitada põhjendatud kahtlusi pädeva isiku vastavuse kohta käesoleva seadustiku § 497⁴ lõikes 2 sätestatud tingimustele ja piiriülese pädeva üksuse vastavuse kohta tarbijakaitseseaduse § 66² lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui pädev üksus on Euroopa Liidu liikmesriigi poolt pädeva üksusena määratud avaliku sektori asutus.
(2) Puudutatud isikul, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, tuleb vastuses individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagile muu hulgas märkida, kas avaldus on õigesti menetlusse võetud, arvestades käesoleva seadustiku §-s 497⁷ sätestatud pädeva üksuse rahastamise ja huvide konflikti vältimise reegleid.
(1) Kohus võib avaldaja taotlusel rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset.
(2) Kohus võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel keelata teatud tüüptingimuse kasutamise või teatud toote käibesse laskmise, kohustada avaldama hoiatuse või kohaldada kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõu.
§ 497¹³. Tõendamise erisused rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses
Rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses ei pea avaldaja tõendama tarbijatele või andmesubjektidele puudutatud isiku rikkumisest tulenevalt kahju tekkimist ega puudutatud isiku süüd.
Kohus võib individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluses puudutatud isiku taotlusel kohustada avaldajat käesoleva seadustiku § 196 lõike 1 punkti 3 alusel andma tagatise puudutatud isiku eeldatavate menetluskulude katteks.
§ 497¹⁵. Menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine tarbijale ja andmesubjektile
Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetlusega ühinenud tarbijale ja andmesubjektile tehakse menetlusdokumendid kättesaadavaks kohtu poolt kohaseks peetaval viisil.
§ 497¹⁶. Määrus rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise esindushagi lahendamise kohta
(1) Kui kollektiivse esindushagi avalduses esitati nii rikkumise tuvastamise kui ka individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise nõue, on rikkumise tuvastamise nõude rahuldamise määrusel käesoleva seadustiku § 449 lõikes 2 sätestatud vaheotsuse õiguslikud tagajärjed.
(2) Kohus märgib määrusesse, millega rahuldas rikkumise tuvastamise nõude, rikkumise hüvitamisel kohaldatava õiguskaitsevahendi ja selle kohaldamise kriteeriumid ning kriteeriumid, millele vastaval tarbijal või andmesubjektil on õigus ühineda individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlusega.
(3) Kohus määrab avaldajale tähtaja, mille jooksul tuleb kohtule esitada:
1) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide nimed, isikukoodid või sünniajad, postiaadressid ja elektronposti aadressid;
2) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide pangakonto andmed, kui see on ilmselt vajalik määruse täitmiseks;
3) tahteavaldus, millest nähtub tarbija või andmesubjekti tahe, et avaldaja esitaks tema nõude kollektiivse esindushagi menetluses;
4) individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks vajalikud asjaolud ja tõendid;
5) tarbija või andmesubjekti taotlus enne kollektiivse esindushagiga ühinemist kohtule sama puudutatud isiku vastu sama eseme kohta samal alusel esitatud hagi menetluse peatamiseks kuni kollektiivse esindushagi menetluse lõppemiseni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud rikkumise tuvastamise kohta tehtud määruse jõustumisest arvates.
(5) Kohus kohustab määrusega avaldajat avaldama kohtu poolt kohaseks peetaval viisil teabe õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi kohta, samuti selle kohta, kuidas tarbijal või andmesubjektil on võimalik menetluses osaleda.
(6) Määruse peale, millega kohus tuvastas rikkumise ja kohustas rikkumise lõpetama või keelas edasise rikkumise, võib puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, esitada määruskaebuse. Määruse peale, millega kohus jättis avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada määruskaebuse.
(1) Kui kollektiivne esindushagi esitati nii rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks või edasise rikkumise keelamiseks kui ka individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks, jätkab kohus pärast käesoleva seadustiku §-s 497¹⁶ nimetatud määruse jõustumist, millega rahuldati rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise nõue ja määrati õiguskaitsevahend, kollektiivse esindushagi menetlust tarbijatele või andmesubjektidele individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks.
(2) Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivne esindushagi esitati eraldi menetluses, annab kohus pärast esindushagi menetlusse võtmise otsustamist avaldajale tähtaja käesoleva seadustiku § 497¹⁶ lõikes 3 loetletud andmete esitamiseks ja kohustab avaldama teabe vastavalt sama paragrahvi lõikele 5.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada tarbijate või andmesubjektide individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetlusega ühinemise vormi.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva seadustiku § 497¹⁶ lõikes 3 nimetatud teabe kohtule esitamise vormi.
(5) Kui õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagiga on ühinenud vähem tarbijaid, kui on sätestatud käesoleva seadustiku § 497² lõikes 1, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
(1) Avaldajal on õigus sõlmida tarbijate või andmesubjektide nimel individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi menetluses kompromiss, mille pooled on kõnealuse menetlusega ühinenud tarbijad või andmesubjektid ja puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati.
(2) Kohtule esitatavas kompromisslepingus märgitakse:
1) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide nimed, isikukoodid või sünniajad, postiaadressid ja elektronposti aadressid;
2) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide pangakonto andmed, kui see on eeldatavasti vajalik määruse täitmiseks;
3) menetlusega ühinenud tarbijale või andmesubjektile individuaalselt kindlaksmääratud õiguskaitsevahend, sealhulgas rahalise hüvitise suurus või hüvitise kindlaksmääramiseks vajalik teave, kui see on asjakohane;
4) teave kompromisslepingu täitmise kohta kohtu deposiidi kaudu.
(3) Kohus võib küsida menetlusosalistelt selgitusi kompromisslepingu kohta või määrata eksperdi kompromisslepingu majandusliku põhjendatuse hindamiseks.
(4) Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on kohtu hinnangul asjaolusid ja tõendeid arvestades tarbijate või andmesubjektide suhtes ebaõiglane või ebakohane.
(5) Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed.
(6) Kui kompromisslepingu kohaselt täidetakse kompromiss kohtu deposiidi kaudu, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 497²¹ lõikeid 3–7.
(7) Kohus kohustab puudutatud isikut, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, avaldama kompromissi kohtu poolt kohaseks peetaval viisil.
(8) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei kinnita kompromissi, võivad avaldaja ja puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, esitada määruskaebuse.
(9) Kinnitatud kompromissil on selles märgitud tarbijate ja andmesubjektide suhtes ning pädeva üksuse ja isiku suhtes, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, käesoleva seadustiku §-s 432 sätestatud tagajärjed.
(1) Kohus lahendab õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise avalduse ja määrab kõigi tarbijate või andmesubjektide individuaalsed õiguskaitsevahendid kindlaks samas määruses, mille resolutsioonis märgitakse:
1) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide nimed, isikukoodid või sünniajad, postiaadressid ja elektronposti aadressid;
2) menetlusega ühinenud tarbijate või andmesubjektide pangakonto andmed, kui see on ilmselt vajalik määruse täitmiseks;
3) menetlusega ühinenud tarbijale või andmesubjektile kindlaksmääratud individuaalne õiguskaitsevahend, sealhulgas rahalise hüvitise suurus või hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks vajalik teave, kui see on asjakohane.
(2) Määrus toimetatakse kätte avaldajale ja puudutatud isikule, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, ning nendele tarbijatele või andmesubjektidele, kes ei andnud avaldajale õigust esindada ennast täitemenetluses. Kohus teeb määruse tarbijatele või andmesubjektidele teatavaks enda valitud viisil.
(3) Määruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, esitada määruskaebuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus kehtib täitedokumendina lahendis märgitud tarbijate või andmesubjektide suhtes.
§ 497²⁰. Tarbijate ja andmesubjektide teavitamine kollektiivse esindushagi kohta tehtud lahendist
(1) Kohus kohustab kollektiivse esindushagi rahuldamise kohta tehtud määruses ja kompromissi kinnitamise määruses puudutatud isikut, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, teavitama kohtu poolt kohaseks peetaval viisil ja kohtu määratud tähtaja jooksul tarbijaid või andmesubjekte kollektiivse esindushagi rahuldamise määrusest või kompromissi kinnitamise määrusest.
(2) Kohus kohustab avaldajat teavitama tarbijaid või andmesubjekte kohtu poolt kohaseks peetaval viisil ja kohtu määratud tähtaja jooksul määrusest, millega kohus ei võtnud menetlusse kollektiivset esindushagi õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks või jättis selle rahuldamata või läbi vaatamata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu rikkumise korral võib kohus kohustatud isikut trahvida. Kohustatud isik võib trahvimääruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(4) Kollektiivse esindushagi lahendamise kohta tehtud määrus, kollektiivse esindushagi läbi vaatamata jätmise määrus ja kollektiivse esindushagi asjas kompromissi kinnitamise määrus tehakse avalikult teatavaks.
§ 497²¹. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi lahendamise määruse vabatahtlik täitmine kohtu kaudu hoiustamisega
(1) Kohus võib korraldada käesoleva seadustiku §-s 497¹⁸ nimetatud kompromissi või §-s 497¹⁹ nimetatud määruse, millega määrati tarbijatele või andmesubjektidele kindlaks individuaalne rahaline hüvitis, vabatahtliku täitmise kohtu kaudu hoiustamisega avaldaja või puudutatud isiku, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, avalduse alusel. Kui avalduse esitas avaldaja, korraldab kohus kõnealuse täitmise puudutatud isiku, kelle rikkumisest tulenevalt kollektiivne esindushagi esitati, nõusolekul.
(2) Avaldus täitmiseks kohtu kaudu hoiustamisega ja puudutatud isiku nõusolek tuleb kohtule esitada enne käesoleva seadustiku §-s 497¹⁹ nimetatud individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kohta tehtud määruse jõustumist.
(3) Puudutatud isik hoiustab tarbijate või andmesubjektide nõuete rahuldamiseks määrusega kindlaksmääratud rahaliste hüvitiste kogusumma selleks ettenähtud kontol kohtu määratud tähtaja jooksul.
(4) Hoiustamiseks vajaminevad andmed konto kohta avaldatakse kohtu veebilehel.
(5) Pärast puudutatud isiku poolt rahaliste hüvitiste kogusumma hoiustamist kannab kohus igale tarbijale või andmesubjektile üle kindlaksmääratud individuaalse rahalise hüvitise hoiustatud rahaliste hüvitiste kogusumma arvel.
(6) Kui puudutatud isik kohtu määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korras hüvitist ei hoiusta, täidetakse individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise määrus üldises korras.
(7) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud individuaalsete rahaliste hüvitiste kogusumma tarbijatele või andmesubjektidele väljamaksmise korra.
Kui kohtul on käesolevas peatükis sätestatud juhul või täitemenetluse seadustiku § 186¹ alusel õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 9600 euro ulatuses.
Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg.