(1) Kohus määrab vajaduse korral ekspertiisi alaealise arengutaseme väljaselgitamiseks. Ekspert peab alaealist enne eksperdiarvamuse andmist isiklikult küsitlema.
(2) Kui alaealine, kelle suhtes ekspertiis on määratud, mõjuva põhjuseta eksperdi juurde ei ilmu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
Kohtu korraldusel kogub ja esitab alaealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule alaealise teovõime laiendamiseks vajalikud andmed ning annab menetluses oma arvamuse teovõime laiendamise kohta.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kui alaealine ärakuulamisele mõjuva põhjuseta ei ilmu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata.
(5) Kohus küsib menetluses alaealise seaduslike esindajate seisukohta. Alaealise taotlusel tuleb võimaldada seisukoha andmist ka muule alaealise lähedasele isikule, kui see ei venita oluliselt menetlust.
(6) Kehtetu
(1) Kohus lahendab alaealise teovõime laiendamise määrusega.
(2) Määruses märgitakse:
1) isik, kelle teovõimet laiendatakse;
2) milliseid tehinguid või õigustoiminguid võib alaealine teha seadusliku esindaja nõusolekuta.
(1) Määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle alaealisele kättetoimetamisega.
(2) Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on alaealise, kolmandate isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Alaealise soovil avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(1) Alaealise teovõime laiendamise määruse peale ja selle muutmise või tühistamise määruse peale, samuti nimetatud määruse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, alaealine ja tema elukoha järgne valla- või linnavalitsus.
(2) Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse kättetoimetamisest alaealisele.
§ 579. Põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldus
(1) Kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.
(2) Avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus.
(3) Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti või rahvastikuregistrisse.
(1) Kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.
(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku jätta ära kuulamata üksnes juhul, kui isik on kestvalt võimetu seletust andma või kui tema viibimiskoht on teadmata.
(3) Kohus küsib arvamust lapse elukoha järgse valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja.
§ 582. Kohtumäärus põlvnemise tuvastamise või vanema kande vaidlustamise avalduse kohta
(1) Põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.
(2) Määruses, millega tuvastatakse, et sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kanne on ebaõige ja laps ei põlvne surnud isikust, märgitakse samad andmed isikute kohta, keda teineteisest põlvnevaks ei loeta.
(3) Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
(4) Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes.
Põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa, registreeritud elukaaslane ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus.
(1) Kohus võib pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitajat või isikut, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, kohustada tasuma pärandi hoiumeetmete rakendamise kulude katteks selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pärandvarast selleks ei jätku.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
Kohus kuulab pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära teised isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab.
(1) Kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
(2) Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale.
(3) Pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja avalduse alusel või omal algatusel võib kohus hoiumeetmeid muuta või tühistada, samuti hooldaja tema kohustustest vabastada.
(4) Määruse peale võib avaldaja või muu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse.
(5) Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise võib otsustada ka kohtunikuabi.
(6) Kohus teeb pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande.
(1) Hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud kantakse pärandvara arvel. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulude katteks pärandvara müüa. Kui pärandvarast ei jätku kulude katteks, hüvitatakse need käesoleva seadustiku § 584 lõikes 1 nimetatud raha arvel. Kohtu määratud kontole tasutud rahast järelejäänud raha tagastatakse.
(2) Hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.
(2) Loa andmise otsustab kohus määrusega. Määruse peale võib pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, testamendi täitja, pärandaja võlausaldaja või selle kinnisasja kaas- või ühisomanik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda.
(2) Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
(3) Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist.
(4) Hooldamise lõpetamise või sellest keeldumise määruse peale võivad pärija, annakusaaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja ja pärandisse kuuluva vara ühis- või kaasomanik esitada määruskaebuse.
(1) Registripidamise kord sätestatakse seaduses. Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=113042011013;128122012010 võib määrusega kehtestada tehnilisi ja korralduslikke nõudeid registripidamisele ja kannete tegemisele.
(2) Kohtu peetavatele registritele ja nende pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seadustikus ja registreid reguleerivates seadustes sätestatud erisustega.
(1) Kohus teeb registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kandeavaldused esitatakse kohtule seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isiku poolt.
(3) Avaldust esitama õigustatud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada kohtule avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.
(4) Notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, võib esindada avaldajat kohtus registriasja lahendamisel. Notar võib muu hulgas avaldaja nimel esitada avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse ning määruskaebuse. Avaldaja võib notari esindusõiguse lõpetada.
(5) Kandeavalduse tagasivõtmisel jätab kohus selle läbi vaatamata.
§ 594. Avaldust või nõusolekut asendav kohtulahend
Kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha.
(1) Kohtu peetavasse registrisse teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sealhulgas trahvimääruseid, kohtunik või kohtunikuabi.
(2) Kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma Tartu Maakohtu kohtunikule, kui:
1) tuleb rakendada teise riigi õigust, sellest võib olulisel määral sõltuda asja lahendamine ja puudub sellekohane väljakujunenud Eesti praktika;
1¹) tuleb kohandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel välisriigi asjaõigust;
2) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast;
3) avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused;
4) tema arvates on kohaldamisele kuuluv säte vastuolus põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega;
5) otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine;
5¹) trahvi soovitakse määrata enam kui 1000 eurot;
6) muul seaduses sätestatud juhul.
(3) Kohtunik võib määruse või kande tegemise anda tagasi kohtunikuabile. Sel juhul on kohtunikuabi seotud kohtuniku seisukohaga.
(4) Kohtunikuabi taandamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus kohtuniku taandamise kohta sätestatut.
(1) Registrisekretär on kohtuametnik, kes võib:
1) teha käesoleva seadustiku § 22¹ lõikes 3 nimetatud määrusi, muu hulgas puuduste kõrvaldamise ja hoiatamise määrusi;
2) otsustada füüsilisest isikust ettevõtja kohta kande tegemise, välja arvatud ärinime äriregistrisse kandmise ja muutmise kohta;
3) otsustada kohtulahendi alusel kande tegemise;
4) otsustada äriregistrisse majandusaasta alguse ja lõpu kuupäeva kandmise;
5) teha äriseadustiku §-s 521¹ nimetatud tegevusala uuendamise toiminguid;
6) otsustada äriregistrisse elektronposti aadressi või muude kontaktandmete kandmise ja nende muutmise;
7) täita muid teenistuskohustusi kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel antud registriosakonna kodukorras sätestatud alusel ja korras.
(2) Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks kohtuniku või kohtunikuabi poole, kui ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast või kui registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.
(3) Registrisekretär peab registriasja andma registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) täis- või usaldusühingu osanik, äriregistrisse kantud esindama volitatud isik või prokurist;
3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutaja, juhatuse või nõukogu liige, prokurist või vandeaudiitor;
4) välismaa äriühingu, mille filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgne esindaja, filiaali juhataja või prokurist;
5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutaja, juhatuse liige, sihtasutuse nõukogu liige, mittetulundusühingu muu organi liige või sihtasutuse vandeaudiitor.
(1) Registriasjas lahendatakse avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.
(1¹) Registriasi lahendatakse kirjalikus menetluses, kuid kohus võib menetlusosalise asjaolude selgitamiseks ka isiklikult ära kuulata.
(2) Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata.
(3) Kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.
(4) Kui kohus rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.
(5) Kandemäärus tehakse ka kohtu omal algatusel tehtud kannete kohta. Sellist kandemäärust tuleb ka põhjendada.
(1) Kandemäärus täidetakse ja kanne tehakse viivitamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kandemäärus, millega avaldus jäetakse rahuldamata, toimetatakse avaldajale kätte.
(3) Kandemäärus, millega avaldus rahuldatakse, edastatakse avaldajale valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=120062026021&id=128122012010 määruses ettenähtud viisil.
(4) Kui avalduseta kandemääruse alusel tehakse kanne, toimetatakse määrus kätte isikutele, kelle või kelle vara kohta kanne tehakse.
§ 598. Kandeavalduse menetluse peatamine seoses õigusvaidlusega
Kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Kui sel juhul ei ole hagi veel esitatud, võib kohus määrata asjaosalisele hagi esitamiseks tähtaja. Äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asja menetluse võib peatada ka käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul.
(1) Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik.
(2) Määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmise määruse peale kaevates ei saa tugineda samadele vastuväidetele, mis juba lahendati määruskaebuse lahendamisel, mis esitati määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Kande peale ei saa kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras.
(2) Seaduses sätestatud juhul muudab registrit pidav kohus andmeid omal algatusel. Registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.
(1) Kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda või registripidajale esitada, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab trahvi ähvardusel andmete esitamiseks kohustatud isikuid esitama puuduvad andmed või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide.
(3) Kui kohtu määratud tähtaja jooksul esitatakse määruse kohta vastuväide, milles toodud asjaolud vajavad lähemat selgitamist, kutsub kohus vajaduse korral asjaosalised välja asjaolude selgitamiseks.
(4) Kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, ei määrata trahvi.
(5) Kui vastuväide ei ole põhjendatud, teeb kohus trahvimääruse ja uue määruse kohustuse täitmise kohta. Uues määruses ettenähtud tähtaeg ei hakka kulgema enne määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
(6) Kui korduvale määrusele esitatakse põhjendatud vastuväide, võib kohus ühtlasi tühistada varem tehtud trahvimääruse või trahvi vähendada, kui see on põhjendatud.
(7) Trahvi määramisel jätab kohus määruses ka menetluskulud asjaosaliste kanda.
(8) Trahvimääruse peale võib trahvitud isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
§ 602. Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
Kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada.
(1) Kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
(2) Likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri.
(3) Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek.
(1) Käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud.
(2) Kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.
(3) Kohus kuulab enne isiku määramist huvitatud isikud võimaluse korral ära. Enne erikontrolli määramist peab kohus ära kuulama äriühingu juhatuse ja nõukogu seisukoha ning audiitori.
(4) Juhatuse või nõukogu liikme, audiitori või likvideerija määramisel võib täpsustada nende ülesandeid.
(5) Kohus võib määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata.
§ 605. Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikule
(1) Käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.
(2) Kohus võib nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, selleks ettenähtud kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui ettemaksu ei tasuta sundlõpetatud eraõigusliku juriidilise isiku likvideerimise kulude katteks ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, võib kohus määrata ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida või see lõpetatakse ning juriidiline isik kustutatakse registrist.
(1) Käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
(2) Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse.
(3) Juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud määruse peale võivad esitada määruskaebuse ametisse nimetatud isik ja juriidiline isik. Kohtu määratud kontole ettemaksu tasumiseks kohustava määruse peale võib maksmiseks kohustatud isik esitada määruskaebuse, kui nõutav summa ületab 300 eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Kohus määrab äriühingu osanikele ja aktsionäridele käesolevas peatükis sätestatud korras hüvitise suuruse üksnes hüvitise suuruse määramiseks õigustatud osaniku või aktsionäri avalduse alusel.
(2) Avalduse võib esitada kolme kuu jooksul alates ajast, millal ülevõtmisotsus edastati vastavalt äriseadustiku §-le 363¹⁰ äriregistri pidajale, äriühingute ühinemise kandmisest ühendatava ühingu registrikaardile, jagunemise kandmisest jaguneva äriühingu registrikaardile või ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Hüvitise suuruse määramise avalduses tuleb muu hulgas märkida:
1) hüvitise maksmiseks kohustatud isik ning tema osade või aktsiate arv ja osade või nimiväärtusega aktsiate nimiväärtus;
2) hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud;
3) taotletav hüvitise suurus ja selle põhjendus, muu hulgas vastuväited hüvitise maksmiseks kohustatud isiku arvestusele, kui see nähtub hüvitise suurust põhjendavast aruandest.
(4) Kohus võib anda avaldajale täiendava tähtaja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjenduse esitamiseks, kui avaldaja põhistab, et aruanne ei olnud talle mõjuval põhjusel avalduse esitamise ajaks kättesaadav ja ta nõuab samaaegselt selle esitamist hüvitise maksmiseks kohustatud isikult.
§ 609. Avalduste ühine menetlemine ning osanikele ja aktsionäridele esindaja määramine
(1) Erinevad avaldused hüvitise saamiseks samadel asjaoludel liidetakse pärast seaduses sätestatud hüvitise maksmise tähtaja möödumist ühte menetlusse.
(2) Kohus määrab menetluses õiguste kaitsmiseks ühise esindaja või mitu esindajat ka neile osanikele või aktsionäridele, kes avaldust hüvitise määramiseks ei esitanud, kuid olid selleks õigustatud, kui osanike või aktsionäride õigused ei ole ilmselt muul viisil piisavalt kaitstud.
(3) Kohus avaldab menetluse ja osanikele või aktsionäridele esindaja määramise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui menetlus puudutab aktsiaseltsi, millel on üle 100 aktsionäri, avaldatakse teade ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(4) Kohtu määratud esindaja võib jätkata menetlust ka pärast menetluse algatamise avalduse tagasivõtmist või sellest loobumist. Sel juhul loetakse avaldajaks esindaja esindatavad osanikud või aktsionärid.
(5) Osanik või aktsionär, kellele määrati esindaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, võib määratud esindaja asemel osaleda menetluses isiklikult või enda määratud esindaja kaudu.
(1) Kohus toimetab hüvitise suuruse määramise avalduse viivitamata kätte hüvitise maksmiseks kohustatud isikule ja teiste osanike või aktsionäride esindajatele.
(2) Kohus kohustab hüvitise maksmiseks kohustatud isikut avaldusele kirjalikult vastama. Vastuses tuleb muu hulgas võtta seisukoht maksmisele kuuluva hüvitise ning võimalike juurdemaksete suuruse kohta.
(3) Hüvitise maksmiseks kohustatud isik peab vastusele lisama hüvitise arvestamise aluseks olnud aruande ja võimaliku audiitori aruande. Avaldaja ja teise osaniku või aktsionäri või tema esindaja soovil kohustab kohus hüvitise maksmiseks kohustatud isikut edastama neile tasuta nimetatud dokumentide ärakirjad.
(4) Kohus edastab hüvitise maksmiseks kohustatud isiku vastuse avaldajale ja teistele osanikele või aktsionäridele või nende esindajatele ja määrab tähtaja vastuse kohta kirjaliku seisukoha esitamiseks.
(5) Kohus võib asja lahendamist ette valmistades määrata ekspertiisi, kohustada hüvitise maksmiseks kohustatud isikut esitama kohtule või eksperdile muid hüvitise arvestamise aluseks olnud või muid asja lahendamiseks olulisi dokumente ning kohustada hüvitise maksmiseks kohustatud isikut või avaldajat tasuma menetluskulude katteks piisava ettemakse. Kohus võib hüvitise maksmiseks kohustatud isiku taotlusel ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes mõjuval põhjusel, eelkõige ärisaladuse hoidmiseks, määrata, et avaldaja ei või hüvitise määramise aluseks olevate dokumentidega tutvuda.