Law

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-06-30, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c

Contents: 844 provisions
  1. § 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades
  2. § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
  3. § 3. Õigus pöörduda kohtusse
  4. § 4. Menetlusõiguste käsutamine
  5. § 5. Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
  6. § 6. Menetluse aja seadus
  7. § 7. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel
  8. § 8. Asja menetlemisele kohaldatav seadus
  9. § 9. Pädevad kohtud
  10. § 10. Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes
  11. § 11. Maakohtu pädevus
  12. § 12. Ringkonnakohtu pädevus
  13. § 13. Riigikohtu pädevus
  14. § 14. Menetlustoimingu kehtivus
  15. § 15. Kohtutevaheline abi menetlustoimingu tegemiseks
  16. § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  17. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  18. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  19. § 19. Riigikohtu erikogu ja üldkogu
  20. § 20. Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmed
  21. § 21. Nõupidamissaladus
  22. § 22. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
  23. § 22¹. Kohtunikuabi ja muu kohtuametniku pädevus tsiviilasja lahendamisel
  24. § 23. Kohtuniku taandumise kohustus
  25. § 24. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel
  26. § 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine
  27. § 26. Taandamisavalduse lahendamine
  28. § 27. Taandamine avalduseta
  29. § 28. Taandatava kohtuniku toimingud
  30. § 29. Kohtuniku asendamine
  31. § 30. Taandamise alusele tuginemine kaebuses
  32. § 31. Eksperdi ja tõlgi taandamine
  33. § 32. Kohtu töökeel
  34. § 33. Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
  35. § 34. Tõlgi osalemine menetluses
  36. § 35. Tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral
  37. § 36. Eesti keelt mittevaldava isiku vanne ja allkiri
  38. § 37. Asja kohtuliku arutamise avalikkus
  39. § 38. Menetluse kinniseks kuulutamine
  40. § 39. Isiku lubamine kinnisele istungile
  41. § 40. Menetluse kinniseks kuulutamise kord
  42. § 41. Menetlusosaliste ja kohtuistungil viibivate isikute saladuse hoidmise kohustus
  43. § 42. Kohtuistungi edastamine ja salvestamine
  44. § 43. Kohtuistungi kord
  45. § 44. Kohtuistungil viibijate hulga piiramine
  46. § 45. Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamine
  47. § 46. Trahvi määramine
  48. § 47. Arest ja sundtoomine
  49. § 48. Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse peale
  50. § 49. Menetlustoimingu protokollimine
  51. § 50. Protokolli sisu
  52. § 51. Protokolli koostamine
  53. § 52. Menetlustoimingu salvestamine
  54. § 53. Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine
  55. § 54. Protokolli allkirjastamine
  56. § 55. Protokolli tõenduslik jõud
  57. § 56. Toimik tsiviilasjas
  58. § 57. Digitaalne toimik
  59. § 57¹. Digitaalse toimiku pidamise võimatus
  60. § 58. Toimiku arhiveerimine
  61. § 59. Toimikuga tutvumine
  62. § 60. Toimiku taastamine
  63. § 60¹. E-toimiku menetlemise infosüsteem
  64. § 61. Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
  65. § 62. Menetlustähtaja arvutamine
  66. § 63. Kohtu määratud tähtaja algus
  67. § 64. Tähtaja muutmine
  68. § 65. Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse
  69. § 66. Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
  70. § 67. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
  71. § 68. Tähtaja ennistamise otsustamine
  72. § 69. Kohtualluvuse mõiste
  73. § 70. Rahvusvaheline kohtualluvus
  74. § 71. Kohtualluvuse kokkulepe
  75. § 72. Harju Maakohtu erialluvus
  76. § 73. Kohtu määratud kohtualluvus
  77. § 74. Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht
  78. § 75. Kohtualluvuse kontrollimine
  79. § 76. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
  80. § 77. Asja kohtualluvuse muutumine
  81. § 78. Hagi esitamine eri maade kohtutesse
  82. § 79. Isiku kohtualluvus
  83. § 80. Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
  84. § 81. Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohtualluvus
  85. § 82. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  86. § 83. Kohtualluvus viibimiskoha järgi
  87. § 84. Kohtualluvus tegevuskoha järgi
  88. § 85. Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi
  89. § 86. Kohtualluvus vara asukoha järgi
  90. § 87. Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus
  91. § 88. Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus
  92. § 89. Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
  93. § 90. Kohtualluvus tarbija elukoha järgi
  94. § 91. Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  95. § 91¹. Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  96. § 92. Kohtualluvus töötaja elukoha või töötamise koha järgi
  97. § 93. Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus
  98. § 94. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  99. § 94¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  100. § 95. Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  101. § 96. Pärandihagi kohtualluvus
  102. § 97. Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
  103. § 98. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus
  104. § 98¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  105. § 99. Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
  106. § 100. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue
  107. § 101. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus
  108. § 102. Abieluasja kohtualluvus
  109. § 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus
  110. § 103¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  111. § 104. Kohtualluvuse kokkulepe
  112. § 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata
  113. § 106. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisus
  114. § 107. Kohtualluvuse muutmine menetluse ajal
  115. § 108. Maksekäsu kiirmenetlus
  116. § 109. Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine
  117. § 110. Eestkosteasjad
  118. § 111. Isiku kinnisesse asutusse paigutamine
  119. § 112. Äraolija varale hoolduse seadmine
  120. § 113. Lapsendamine
  121. § 114. Alaealise teovõime laiendamine
  122. § 115. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma
  123. § 116. Muud hagita perekonnaasjad
  124. § 117. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine
  125. § 118. Üleskutseasjade kohtualluvus
  126. § 119. Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus
  127. § 120. Korteriomandi- ja kaasomandiasjad
  128. § 120¹. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad
  129. § 121. Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad
  130. § 121¹. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise asjad
  131. § 121². Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad
  132. § 122. Tsiviilasja hind
  133. § 123. Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg
  134. § 124. Hagihind rahalise nõude puhul
  135. § 125. Tuvastushagi hind
  136. § 126. Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhul
  137. § 127. Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhul
  138. § 128. Hagihind kasutuslepingu puhul
  139. § 129. Hagihind korduva kohustuse puhul
  140. § 130. Hagihind tüüptingimuste kasutamise lõpetamise vaidluse puhul
  141. § 131. Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul
  142. § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
  143. § 133. Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi
  144. § 134. Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
  145. § 135. Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja poolt
  146. § 136. Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt
  147. § 137. Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel
  148. § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
  149. § 139. Riigilõiv
  150. § 140. Kassatsioonikautsjon
  151. § 141. Hagi tagamise kautsjon
  152. § 142. Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon
  153. § 143. Asja läbivaatamise kulud
  154. § 144. Kohtuvälised kulud
  155. § 145. Riigilõivu tasumisest vabastamine
  156. § 146. Menetluskulude kandjad
  157. § 147. Riigilõivu tasumine
  158. § 148. Asja läbivaatamise kulude tasumine
  159. § 149. Kautsjoni tasumine ja tagastamine
  160. § 150. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
  161. § 151. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu
  162. § 152. Tunnistajatasu maksmine
  163. § 153. Eksperdi- ja tõlgitasu maksmine
  164. § 154. Tunnistaja, ekspert ja tõlk välisriigist
  165. § 155. Kulutuste hüvitamine eksperdile
  166. § 156. Sõidukulude hüvitamine
  167. § 157. Muude kulude hüvitamine
  168. § 158. Kulude ettemakse
  169. § 159. Kulude kindlaksmääramine
  170. § 160. Tasu maksmise kord
  171. § 161. Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamine
  172. § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses
  173. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
  174. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
  175. § 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
  176. § 166. Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
  177. § 167. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
  178. § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
  179. § 169. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
  180. § 170. Eeltõendamismenetluse kulud
  181. § 171. Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
  182. § 172. Menetluskulud hagita menetluses
  183. § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
  184. § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
  185. § 174¹. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
  186. § 175. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
  187. § 176. Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
  188. § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
  189. § 178. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
  190. § 179. Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
  191. § 180. Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
  192. § 181. Menetlusabi andmise tingimused
  193. § 182. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
  194. § 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
  195. § 184. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
  196. § 185. Menetlusabi taotluse sisu
  197. § 186. Taotleja majandusliku seisundi hindamine
  198. § 187. Menetlusabi taotluse lahendamine
  199. § 188. Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine
  200. § 189. Menetlusabi andmise tühistamine
  201. § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
  202. § 191. Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
  203. § 192. Menetlusabi andmine menetluseks muus Euroopa Liidu liikmesriigis
  204. § 193. Menetlusabi andmise taotluste vahendamine teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele
  205. § 194. Tagatise andmise viis ja suurus
  206. § 195. Tagatise tagasiandmine
  207. § 196. Tagatise andmine menetluskulude katteks
  208. § 196¹. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral
  209. § 197. Tagatise andmiseks tähtaja määramine
  210. § 198. Menetlusosalised
  211. § 199. Menetlusosalise õigused
  212. § 200. Menetlusosalise kohustused
  213. § 201. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime
  214. § 202. Tsiviilkohtumenetlusteovõime
  215. § 203. Välismaalase tsiviilkohtumenetlusteovõime
  216. § 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
  217. § 205. Pooled
  218. § 206. Poolte õigused
  219. § 207. Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
  220. § 208. Kostja asendamine ja kaasamine
  221. § 209. Menetlusõigusjärglus
  222. § 210. Vaidlusaluse eseme võõrandamine
  223. § 211. Kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamine
  224. § 212. Iseseisva nõudega kolmas isik
  225. § 213. Iseseisva nõudeta kolmas isik
  226. § 214. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed
  227. § 215. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine
  228. § 216. Kolmanda isiku kaasamine
  229. § 217. Esindamine kohtus
  230. § 218. Lepinguline esindaja
  231. § 219. Esindaja kohtu määramisel
  232. § 220. Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisena
  233. § 221. Esindaja esindusõiguse tõendamine
  234. § 222. Esindusõiguse seadusjärgne ulatus
  235. § 223. Esindusõiguse piiramine
  236. § 224. Mitme lepingulise esindaja esindusõigus
  237. § 225. Volituse lõppemine
  238. § 226. Esindusõiguse kontroll
  239. § 227. Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
  240. § 228. Nõustaja
  241. § 229. Tõendi mõiste
  242. § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
  243. § 231. Tõendamisest vabastamise alused
  244. § 232. Tõendite hindamine
  245. § 233. Nõude suuruse hindamine
  246. § 234. Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamine
  247. § 235. Põhistamine
  248. § 236. Tõendi esitamine ja tõendite kogumine
  249. § 237. Tõendi õigeaegse esitamise kohustus
  250. § 238. Tõendi asjakohasus ja lubatavus
  251. § 239. Tõendite kogumise korraldamine
  252. § 240. Kohtu erinõude täitmise kord
  253. § 241. Tõendite kogumine väljaspool Eestit
  254. § 241¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
  255. § 242. Tõendist loobumine
  256. § 243. Tõendite uurimine
  257. § 244. Eeltõendamismenetlus
  258. § 245. Eeltõendamismenetluse algatamise taotlus
  259. § 246. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisu
  260. § 247. Eeltõendamismenetluse algatamine
  261. § 248. Vastaspoole kaitse eeltõendamismenetluses
  262. § 249. Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemine
  263. § 250. Eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju hüvitamine
  264. § 251. Tunnistaja ütlused
  265. § 252. Tunnistaja kutsumine kohtuistungile
  266. § 253. Kirjalikud ütlused
  267. § 254. Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus
  268. § 255. Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut
  269. § 256. Ütluste andmise keeld
  270. § 257. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest
  271. § 258. Erandjuhul tunnistamise kohustus
  272. § 259. Ütluste andmisest keeldumise kord
  273. § 260. Tunnistaja ülekuulamise tagamine
  274. § 261. Alaealise tunnistaja ülekuulamine
  275. § 262. Tunnistaja ülekuulamise kord
  276. § 263. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine
  277. § 264. Tunnistaja märkmed
  278. § 265. Tunnistaja ütluste avaldamine
  279. § 266. Tunnistaja vastutus
  280. § 267. Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotlusel
  281. § 268. Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamine
  282. § 268¹. Poole ülekuulamine kohtu algatusel
  283. § 269. Menetlusosalise ülekuulamise kord
  284. § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest
  285. § 271. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise ülekuulamine
  286. § 272. Dokumentaalse tõendi mõiste
  287. § 273. Kirjaliku dokumendi esitamine
  288. § 274. Elektroonilise dokumendi esitamine
  289. § 275. Dokumendi väljavõtte esitamine ja dokumendiga tutvumine selle hoidmise kohas
  290. § 276. Ametiasutuse või avalikke ülesandeid täitma õigustatud isiku koostatud dokument
  291. § 277. Dokumendi ehtsuse vaidlustamine
  292. § 278. Dokumendi väljanõudmine
  293. § 279. Dokumendi väljaandmise kohustus
  294. § 280. Teabe andmise kohustus intellektuaalset omandit käsitleva hagi puhul
  295. § 281. Dokumendi väljaandmisest keeldumine
  296. § 282. Dokumendi väljanõudmiseks hagi esitamine
  297. § 283. Vastaspoole dokumendi esitamata jätmine
  298. § 284. Dokumendi kõrvaldamise tagajärjed
  299. § 285. Asitõendi mõiste
  300. § 286. Asitõendi esitamise kohustus
  301. § 287. Asitõendi hoidmine
  302. § 288. Asitõendi vaatlus
  303. § 289. Asitõendi tagastamine
  304. § 290. Vaatluse mõiste
  305. § 291. Vaatluse korraldamine
  306. § 292. Vaatluse võimaldamiseks kohustamine
  307. § 293. Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamus
  308. § 294. Eksperdi määramine
  309. § 295. Ekspertiisi tegemise kohustus
  310. § 296. Ekspertiisi tegemisest keeldumise õigus
  311. § 297. Ekspertiisi tegemine
  312. § 298. Küsimused eksperdile ning menetlusosaliste taotlused ja vastuväited seoses ekspertiisiga
  313. § 299. Asja väljanõudmine ekspertiisiks
  314. § 300. Ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks
  315. § 301. Eksperdiarvamus
  316. § 302. Eksperdi kohustused ja õigused
  317. § 303. Eksperdi ülekuulamine ja hoiatamine
  318. § 304. Kordusekspertiis ja täiendav ekspertiis
  319. § 305. Eksperdi vastutus
  320. § 306. Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
  321. § 307. Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
  322. § 308. Tähtaja arvestamine kättetoimetamisel
  323. § 309. Menetlusdokumendi kättetoimetamise aeg ja koht
  324. § 310. Menetlusdokumentide edastamine menetlusosalistele kättetoimetamiseta
  325. § 310¹. Teabe kättetoimetamine ja edastamine kättetoimetamiseta
  326. § 311. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohturuumides
  327. § 311¹. Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine
  328. § 312. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postiteenuse osutaja vahendusel
  329. § 313. Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga
  330. § 314. Menetlusdokumendi kättetoimetamine lihtkirjana ja faksi teel
  331. § 314¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega
  332. § 315. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel
  333. § 315¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel
  334. § 316. Menetlusdokumendi kättetoimetamine välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
  335. § 316¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 rakendamine
  336. § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
  337. § 318. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
  338. § 319. Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikule
  339. § 320. Menetlusosalise kohustus määrata menetlusdokumentide vastuvõtmiseks esindaja
  340. § 321. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajale
  341. § 322. Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
  342. § 323. Menetlusdokumendi kättetoimetamine äriruumis
  343. § 324. Menetlusdokumendi kättetoimetamise piirangud
  344. § 325. Menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumine
  345. § 326. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
  346. § 327. Menetlusdokumendi kättetoimetamine hoiustamisega
  347. § 328. Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
  348. § 329. Avalduste esitamise õigeaegsus
  349. § 330. Avalduste esitamise tähtajad
  350. § 331. Avalduste hilisem esitamine
  351. § 332. Menetluse venimist põhjustanud menetlusosalise trahvimine
  352. § 333. Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta
  353. § 333¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus
  354. § 333². Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine
  355. § 334. Kirjalike dokumentide esitamine
  356. § 335. Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
  357. § 336. Dokumendi esitamine elektrooniliselt
  358. § 337. Advokaadi edastatav dokument
  359. § 338. Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu
  360. § 339. Menetlusdokumendi lisad
  361. § 340. Ärakirjad teistele menetlusosalistele
  362. § 340¹. Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamine
  363. § 341. Asja lahendamine kohtuistungil
  364. § 342. Kohtuistungi määramine
  365. § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
  366. § 344. Kohtukutse sisu
  367. § 345. Kohtuistungile ilmumata jäämisest teatamine
  368. § 346. Menetlusosaliste isiklik kohalolek kohtuistungil
  369. § 347. Kohtuistungi alustamine
  370. § 348. Kohtuistungi käik
  371. § 349. Asja suuline arutamine
  372. § 350. Menetluskonverentsina peetav kohtuistung
  373. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
  374. § 352. Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
  375. § 353. Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
  376. § 354. Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu
  377. § 355. Menetluse peatamine mõjuval põhjusel
  378. § 355¹. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu
  379. § 356. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
  380. § 357. Abielu lahutamise menetluse peatamine
  381. § 358. Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed
  382. § 359. Menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt
  383. § 360. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
  384. § 361. Menetluse uuendamine
  385. § 362. Hagi esitamine
  386. § 363. Hagiavalduse sisu
  387. § 364. Hagi vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks
  388. § 365. Tähtaja määramise ja kahju hüvitamise täiendavad nõuded
  389. § 366. Mittevaralise kahju hüvitamise hagi
  390. § 367. Viivisenõuded kõrvalnõudena
  391. § 368. Tuvastushagi
  392. § 369. Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
  393. § 370. Nõuete paljusus hagis
  394. § 371. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
  395. § 372. Hagi menetlusse võtmise otsustamine
  396. § 373. Vastuhagi esitamine
  397. § 374. Hagide liitmine
  398. § 375. Haginõuete eraldamine
  399. § 376. Hagi muutmine
  400. § 377. Hagi tagamise alus
  401. § 378. Hagi tagamise abinõud
  402. § 379. Isiku aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine
  403. § 380. Hagi tagamine avalike ülesannete täitmiseks määratud eseme puhul
  404. § 381. Hagi tagamise avaldus
  405. § 382. Hagi tagamine hagi esitamata
  406. § 383. Hagi tagamine tagatise vastu
  407. § 384. Hagi tagamise avalduse lahendamine
  408. § 385. Hagi tagamise asendamine raha maksmisega
  409. § 386. Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
  410. § 387. Hagi tagamise määruse edastamine
  411. § 388. Kohtuliku hüpoteegi seadmine
  412. § 389. Vara arestimine
  413. § 390. Määruskaebuse esitamine
  414. § 391. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine
  415. § 391¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
  416. § 392. Eelmenetluse ülesanded
  417. § 393. Menetlusosalistele hagist teatamine
  418. § 394. Kostja vastus hagile
  419. § 395. Kostja suuline vastus
  420. § 396. Hageja arvamus hagi vastuse kohta
  421. § 397. Kohtuistungi määramine
  422. § 398. Eelistung
  423. § 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil
  424. § 400. Menetlusosaliste seletused
  425. § 401. Asja sisulise arutamise lõpetamine
  426. § 402. Kohtuvaidlus
  427. § 403. Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
  428. § 404. Kirjalik menetlus kohtu määramisel
  429. § 405. Lihtmenetlus
  430. § 405¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine
  431. § 406. Dokumendimenetlus
  432. § 406¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi
  433. § 406². Kuritarvituslik kohtumenetlus
  434. § 406³. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
  435. § 406⁴. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
  436. § 406⁵. Trahvi määramine
  437. § 407. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
  438. § 408. Mõlema poole puudumine kohtuistungilt
  439. § 409. Hageja puudumine kohtuistungilt
  440. § 410. Kostja puudumine kohtuistungilt
  441. § 411. Teiste menetlusosaliste kohtuistungilt puudumine
  442. § 412. Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamine
  443. § 413. Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
  444. § 414. Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta
  445. § 415. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
  446. § 416. Nõuded kajale
  447. § 417. Kaja lahendamine
  448. § 418. Taastatud menetluse jätkamine
  449. § 419. Teine tagaseljaotsus
  450. § 420. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
  451. § 421. Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt loata lahkumine
  452. § 422. Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
  453. § 423. Hagi läbivaatamata jätmise alused
  454. § 424. Hagi tagasivõtmine
  455. § 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord
  456. § 426. Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
  457. § 427. Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
  458. § 428. Menetluse lõpetamise alused
  459. § 429. Hagist loobumine
  460. § 430. Kompromiss
  461. § 431. Menetluse lõpetamise kord
  462. § 432. Menetluse lõpetamise tagajärjed
  463. § 433. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
  464. § 434. Kohtuotsus kui sisuline lahend
  465. § 435. Otsuse tegemine
  466. § 436. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
  467. § 437. Asja arutamise uuendamine
  468. § 438. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  469. § 439. Hagi lahendamise piirid
  470. § 440. Hagi õigeksvõtmine
  471. § 441. Otsuse vormistamine
  472. § 442. Otsuse sisu
  473. § 443. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioon
  474. § 444. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
  475. § 445. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
  476. § 446. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
  477. § 447. Vigade parandamine otsuses
  478. § 448. Täiendav otsus
  479. § 449. Vaheotsus
  480. § 450. Osaotsus
  481. § 451. Otsus dokumendimenetluses
  482. § 451¹. Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel
  483. § 452. Otsuse avalikult teatavakstegemine
  484. § 453. Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
  485. § 454. Otsuse kuulutamise kord
  486. § 455. Kohtuotsuste kättetoimetamine
  487. § 456. Kohtuotsuse jõustumine
  488. § 457. Otsuse jõustumise tagajärjed
  489. § 458. Otsuse jõustumismärge
  490. § 459. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
  491. § 460. Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
  492. § 461. Otsuse täitmine
  493. § 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
  494. § 463. Kohtumäärus
  495. § 464. Määruse tegemine
  496. § 465. Määruse sisu
  497. § 466. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  498. § 467. Viivitamatu täitmine
  499. § 468. Viivitamatu täidetavus tagatiseta
  500. § 469. Viivitamatu täidetavus tagatise vastu
  501. § 470. Viivitamatu täitmise määrusega lahendamine
  502. § 471. Tagatise tagastamine
  503. § 472. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi vaidlustamine
  504. § 473. Viivitamatu täitmise vältimine võlgniku poolt
  505. § 474. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamine ja muutmine
  506. § 475. Hagita asjad
  507. § 476. Hagita menetluse algatamine
  508. § 477. Hagita asja läbivaatamine
  509. § 477¹. Esialgne õiguskaitse
  510. § 477². Järelevalve kohtu nimetatud isikute üle
  511. § 478. Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
  512. § 479. Määruse teatavakstegemine
  513. § 480. Määruse muutmine ja tühistamine
  514. § 481. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused
  515. § 482. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  516. § 483. Avalduse lahendamine
  517. § 484. Makseettepanek kiirmenetluses
  518. § 484¹. Makseettepaneku tegemine osade nõuete või nõude osa suhtes
  519. § 484². Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses
  520. § 485. Vastuväite esitamine
  521. § 486. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
  522. § 487. Hagimenetluse alustamine
  523. § 488. Vastuväite tagasivõtmine
  524. § 488¹. Menetluse lõpetamine võla tasumise korral
  525. § 489. Maksekäsu tegemine
  526. § 489¹. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale
  527. § 489². Kohtunikuabi pädevus maksekäsu kiirmenetluses ja määruste tegemine automatiseeritult
  528. § 489³. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem
  529. § 490. Vastuväite esitamine maksekäsule
  530. § 490¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamine
  531. § 491. Kiirmenetlus lapse elatisnõudes
  532. § 492. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  533. § 493. Makseettepanek lapse elatisnõude kiirmenetluses
  534. § 494. Vastuväite esitamine
  535. § 495. Võlgniku vastuväited hagimenetluses
  536. § 496. Maksekäsk
  537. § 497. Elatise muutmine
  538. § 497¹. Kollektiivse esindushagi menetluse kohaldamisala
  539. § 497². Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi lubatavus
  540. § 497³. Kollektiivse esindushagi menetluse osalised
  541. § 497⁴. Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädev üksus
  542. § 497⁵. Piiriülene pädev üksus
  543. § 497⁶. Piiriülene kollektiivne esindushagi
  544. § 497⁷. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamine
  545. § 497⁸. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi rahastamise kontrollimine
  546. § 497⁹. Sama nõude mitmekordse menetlemise keeld
  547. § 497¹⁰. Kollektiivse esindushagi avaldus
  548. § 497¹¹. Puudutatud isiku vastus
  549. § 497¹². Esialgse õiguskaitse kohaldamine
  550. § 497¹³. Tõendamise erisused rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses
  551. § 497¹⁴. Menetluskulude tagatis
  552. § 497¹⁵. Menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine tarbijale ja andmesubjektile
  553. § 497¹⁶. Määrus rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise esindushagi lahendamise kohta
  554. § 497¹⁷. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlus
  555. § 497¹⁸. Kompromiss individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluses
  556. § 497¹⁹. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise määrus
  557. § 497²⁰. Tarbijate ja andmesubjektide teavitamine kollektiivse esindushagi kohta tehtud lahendist
  558. § 497²¹. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi lahendamise määruse vabatahtlik täitmine kohtu kaudu hoiustamisega
  559. § 497²². Trahvi määramine
  560. § 498. Üleskutsemenetlus
  561. § 499. Üleskutsemenetluse algatamine
  562. § 500. Üleskutse avaldamine ja üleskutse tähtaeg
  563. § 501. Välistusmääruse tegemine
  564. § 502. Menetlus vastuväite esitamise korral
  565. § 503. Määruskaebuse esitamine
  566. § 504. Hüpoteegipidaja õiguse välistamine
  567. § 505. Märkega õigustatud isikute välistamine
  568. § 506. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus
  569. § 507. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise menetluse erisused
  570. § 508. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise tagajärjed
  571. § 509. Surnuks tunnistamise avaldus
  572. § 510. Toimingud eelmenetluses
  573. § 511. Surnuks tunnistamise määrus
  574. § 512. Määruskaebuse esitamine
  575. § 513. Isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed
  576. § 514. Surnuks tunnistatud isiku surmaaja muutmine
  577. § 515. Surmaaja tuvastamine
  578. § 516. Hoolduse seadmine
  579. § 517. Ajutise hooldaja määramine
  580. § 518. Hoolduse lõpetamine, hooldaja ja tema ülesannete muutmine
  581. § 519. Määruskaebuse esitamine
  582. § 520. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses esindaja määramine
  583. § 521. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  584. § 522. Ekspertiisi määramine
  585. § 523. Valla- või linnavalitsus menetluses
  586. § 524. Isiku ärakuulamine
  587. § 525. Asja arutamine
  588. § 526. Eestkostja määramine
  589. § 527. Kulude hüvitamine eestkostjale
  590. § 528. Eestkostja ülesannete ringi laiendamine ja eestkostja ametiaja pikendamine
  591. § 529. Eestkoste lõpetamine ja eestkostja ülesannete ringi kitsendamine
  592. § 530. Eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine
  593. § 531. Määruse teatavakstegemine ja kehtivus
  594. § 532. Määruskaebuse esitamine
  595. § 533. Isiku paigutamine kinnisesse asutusse
  596. § 534. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  597. § 535. Isikule esindaja määramine
  598. § 536. Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamine
  599. § 537. Ekspertiisi tegemine
  600. § 538. Kohtumäärus
  601. § 539. Kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine
  602. § 539¹. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutamine
  603. § 540. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamine
  604. § 541. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  605. § 542. Määruse täitmine
  606. § 543. Määruskaebuse esitamine
  607. § 544. Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguse kaitse abinõude rakendamine
  608. § 545. Asjaosaliste ärakuulamine ja lepitamine
  609. § 546. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  610. § 547. Määruse kättetoimetamine ja jõustumine
  611. § 548. Isikuõiguse kaitse abinõu tühistamine ja muutmine
  612. § 549. Määruskaebuse esitamine
  613. § 550. Hagita perekonnaasjad
  614. § 551. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  615. § 552. Koostöö valla- ja linnavalitsusega
  616. § 552¹. Lapse ärakuulamine
  617. § 553. Lapse iseseisev kaebeõigus
  618. § 554. Alaealisele eestkostja määramine
  619. § 555. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  620. § 556. Alaealise ärakuulamine
  621. § 557. Kohtumäärus
  622. § 557¹. Alaealise isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine
  623. § 558. Vanemate ärakuulamine
  624. § 559. Lapse ärakuulamine
  625. § 560. Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine
  626. § 560¹. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas
  627. § 561. Asja lahendamine kokkuleppel
  628. § 562. Lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmine
  629. § 562¹. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täidetavus ja sunnivahendite määramine
  630. § 563. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral
  631. § 563¹. Määruse teatavakstegemine
  632. § 563². Lapse perekonnast eraldamine
  633. § 564. Lapsendamise avaldus
  634. § 565. Avaldaja ärakuulamine
  635. § 566. Lapse ärakuulamine
  636. § 567. Sotsiaalkindlustusameti arvamus
  637. § 568. Lapsendamise määrus
  638. § 569. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
  639. § 570. Menetluse algatamine
  640. § 571. Avalduse sisu
  641. § 572. Ekspertiisi määramine
  642. § 573. Valla- või linnavalitsus menetluses
  643. § 574. Isikute ärakuulamine
  644. § 575. Kohtumäärus
  645. § 576. Määruse muutmine ja tühistamine
  646. § 577. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  647. § 578. Määruskaebuse esitamine
  648. § 579. Põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldus
  649. § 580. Isikute ärakuulamine
  650. § 581. Ekspertiisi määramine
  651. § 582. Kohtumäärus põlvnemise tuvastamise või vanema kande vaidlustamise avalduse kohta
  652. § 583. Määruskaebuse esitamine
  653. § 584. Tagatis hoiumeetmete rakendamise kulude katteks
  654. § 585. Isikute ärakuulamine
  655. § 586. Hoiumeetmete rakendamise määrus
  656. § 587. Hoiumeetmete kulud
  657. § 588. Pärandvara nimekiri
  658. § 589. Loa andmine kinnisasja võõrandamiseks
  659. § 590. Pärandi hooldaja aruanne
  660. § 591. Kohtu peetavad registrid
  661. § 592. Registripidamise kord
  662. § 593. Kandeavaldus
  663. § 594. Avaldust või nõusolekut asendav kohtulahend
  664. § 595. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus
  665. § 595¹. Registrisekretäri pädevus
  666. § 596. Kandemäärus
  667. § 597. Kande tegemine
  668. § 598. Kandeavalduse menetluse peatamine seoses õigusvaidlusega
  669. § 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
  670. § 600. Ebaõige kande parandamine
  671. § 601. Trahvi määramine
  672. § 602. Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
  673. § 603. Nõuded määratavatele isikutele
  674. § 604. Isiku määramise kord
  675. § 605. Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikule
  676. § 606. Määruste kehtivus ja edasikaebamine
  677. § 607. Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine
  678. § 608. Hüvitise suuruse määramise avaldus
  679. § 609. Avalduste ühine menetlemine ning osanikele ja aktsionäridele esindaja määramine
  680. § 610. Hüvitise määramise avalduse lahendamise ettevalmistamine
  681. § 611. Asja lahendamine kohtuistungil
  682. § 612. Hüvitise suuruse kohta tehtud määruse jõustumine ja edasikaebamine
  683. § 613. Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
  684. § 614. Menetlusosalised
  685. § 615. Asja menetlemine
  686. § 616. Esialgne õiguskaitse
  687. § 617. Määruskaebuse esitamine
  688. § 618. Määruse muutmine
  689. § 618¹. Menetlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades
  690. § 618². Menetlusosalised
  691. § 618³. Esialgne õiguskaitse
  692. § 618⁴. Asja menetlemine
  693. § 618⁵. Määruse muutmine
  694. § 618⁶. Määruse jõustumine ja määruskaebuse esitamine
  695. § 619. Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamine
  696. § 619¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 rakendamine
  697. § 619². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 rakendamine
  698. § 619³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 rakendamine
  699. § 619⁴. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine
  700. § 620. Tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamine
  701. § 621. Välisriigi kohtulahendi täitmise kord
  702. § 622. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus
  703. § 623. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus
  704. § 624. Täidetavaks tunnistatud kohtulahendi muutmine või tühistamine
  705. § 625. Määruse peale määruskaebuse esitamine
  706. § 626. Võlgnikule tekitatud kahju hüvitamine
  707. § 627. Välisriigi muude täitedokumentide tunnustamine
  708. § 627¹. Lepitusseaduse § 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  709. § 627². Muu isiku vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  710. § 628. Määrused sundvalitsemisel
  711. § 629. Juriidilise isiku sundlõpetamine
  712. § 629¹. Asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012
  713. § 630. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
  714. § 631. Apellatsioonkaebuse alus
  715. § 632. Apellatsioonitähtaeg
  716. § 633. Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
  717. § 634. Apellatsioonkaebuse muutmine
  718. § 635. Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
  719. § 636. Toimiku väljanõudmine
  720. § 637. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
  721. § 638. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  722. § 639. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
  723. § 640. Asja ettevalmistamine
  724. § 641. Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
  725. § 642. Apellatsioonkaebuse vastus
  726. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  727. § 644. Apellatsioonkaebusest loobumine
  728. § 645. Hagist loobumine ja kompromiss
  729. § 646. Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
  730. § 647. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  731. § 648. Asja arutamine ringkonnakohtu istungil
  732. § 649. Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjed
  733. § 650. Apellatsioonimenetluse uuendamine
  734. § 651. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  735. § 652. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
  736. § 653. Tõendite ümberhindamine
  737. § 654. Ringkonnakohtu otsuse sisu
  738. § 655. Ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamine ja jõustumine
  739. § 656. Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
  740. § 657. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
  741. § 658. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  742. § 659. Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  743. § 660. Määruskaebuse esitamise õigus
  744. § 661. Määruskaebuse esitamine
  745. § 662. Määruskaebuse sisu
  746. § 663. Määruskaebuse menetlemine maakohtus
  747. § 664. Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
  748. § 665. Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
  749. § 666. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
  750. § 667. Määruskaebuse lahendamine
  751. § 668. Kassatsiooni korras edasikaebamise õigus
  752. § 669. Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
  753. § 670. Kassatsioonitähtaeg
  754. § 671. Kassatsioonkaebuse sisu
  755. § 672. Kassatsioonkaebuse lisad
  756. § 673. Vastukassatsioonkaebuse esitamine
  757. § 674. Kassatsioonkaebuse muutmine
  758. § 675. Menetlusdokumentide väljanõudmine
  759. § 676.
  760. § 677. Menetlusosalistele kassatsioonkaebusest teatamine
  761. § 678. Kassatsioonkaebuse vastus
  762. § 679. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  763. § 680. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised Riigikohtus
  764. § 681. Asja ettevalmistamine
  765. § 681¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
  766. § 682. Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  767. § 683. Kassatsioonkaebusest loobumine
  768. § 684. Hagist loobumine ja kompromiss
  769. § 685. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  770. § 686. Riigikohtusse kutsumine ja menetlusosaliste puudumine istungilt
  771. § 687. Asja läbivaatamine kohtuistungil
  772. § 688. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  773. § 689. Riigikohtu otsuse sisu
  774. § 690. Asja üleandmine Riigikohtus
  775. § 691. Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
  776. § 692. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
  777. § 693. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  778. § 694. Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamine
  779. § 695. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  780. § 696. Määruskaebuse esitamise õigus
  781. § 697. Määruskaebuse alus
  782. § 698. Määruskaebuse esitamine Riigikohtule
  783. § 699. Määruskaebuse sisu
  784. § 700. Määruskaebuse täitmise peatamine ja tagamine
  785. § 701. Määruskaebuse lahendamine
  786. § 702. Teistmise alused
  787. § 703. Teistmise piirangud
  788. § 704. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
  789. § 705. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  790. § 706. Teistmisavalduse esitamine
  791. § 707. Teistmisavalduse sisu
  792. § 708. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine
  793. § 709. Teistmisavalduse menetlusse võtmine
  794. § 710. Teistmisavalduse lahendamine
  795. § 711. Pädeva kohtu määramise kord
  796. § 712. Kohaldamisala
  797. § 713. Kohtute tegevuse ulatus
  798. § 714. Seaduse või vahekohtumenetluse kokkuleppe rikkumisest teatamata jätmise tagajärjed
  799. § 715. Teadete kättetoimetatuks lugemine
  800. § 716. Menetlus alaliselt tegutsevas vahekohtus
  801. § 717. Vahekohtumenetluse kokkuleppe mõiste
  802. § 718. Vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus
  803. § 718¹. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga
  804. § 719. Vahekohtumenetluse kokkuleppe vorm
  805. § 720. Vahekohtumenetluse kokkulepe ja hagi tagamine kohtus
  806. § 721. Vahekohtu moodustamine
  807. § 722. Vahekohtunikuks nimetamise eeldused
  808. § 723. Vahekohtuniku nõusolek
  809. § 724. Vahekohtuniku nimetamine
  810. § 725. Vahekohtuniku määramine kohtu poolt
  811. § 726. Vahekohtuniku taandamine
  812. § 727. Vahekohtuniku taandamise kord
  813. § 728. Vahekohtuniku võimetus oma ülesandeid täita
  814. § 729. Vahekohtuniku asendamine
  815. § 730. Vahekohtu õigus määrata oma pädevus
  816. § 731. Hagi tagamine vahekohtus
  817. § 732. Menetluse üldpõhimõtted
  818. § 733. Vahekohtumenetluse koht
  819. § 734. Menetluse keel
  820. § 735. Vahekohtumenetluse algus
  821. § 736. Hagi ja vastus hagile
  822. § 737. Vahekohtu istung ja kirjalik menetlus
  823. § 738. Toimingu tegemata jätmise tagajärjed
  824. § 739. Vahekohtu määratud ekspert
  825. § 740. Kohtu abi tõendamistoimingute tegemisel ja muud kohtutoimingud
  826. § 741. Konfidentsiaalsuse nõue
  827. § 742. Kohaldatav õigus
  828. § 743. Otsuse tegemine vahekohtu poolt
  829. § 744. Kompromiss
  830. § 745. Vahekohtu otsuse vorm ja sisu
  831. § 746. Vahekohtu otsuse jõustumine ja toime
  832. § 747. Vahekohtumenetluse lõppemine
  833. § 748. Vahekohtumenetlus poole surma korral
  834. § 749. Otsus vahekohtu kulude kohta
  835. § 750. Vahekohtu otsuse parandamine ja täiendamine ning otsuse selgitamine
  836. § 751. Vahekohtu otsuse tühistamine
  837. § 752. Tühistamisavalduse esitamine
  838. § 753. Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine
  839. § 754. Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine
  840. § 755. Kohtute pädevus
  841. § 756. Menetluspõhimõtted
  842. § 757. Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise erisused
  843. § 758. Sätete kohaldamine lepinguvälistele vahekohtutele
  844. § 759. Seadustiku jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

844 provisions

§ 717. Vahekohtumenetluse kokkuleppe mõiste

(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. (2) Vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.

Propose a change

§ 718. Vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus

(1) Vahekohtumenetluse kokkuleppe ese võib olla varaline nõue. Vahekohtumenetluse kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. (2) Vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine, kui selle ese on: 1) Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus; 2) töölepingu lõpetamise vaidlus; 3) tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. (3) Avalik-õiguslik varaline nõue võib olla vahekohtumenetluse kokkuleppe ese, kui pooled võivad sõlmida vaidluseseme kohta halduslepingu. (4) Seaduses võib olla kehtestatud teatud liiki vaidluste vahekohtule lahendada andmise keeld või piirang.

Propose a change

§ 718¹. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga

(1) Vahekohtumenetluse kokkulepet, mille üheks pooleks on tarbija, ei või sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist. (2) Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist esitatakse tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale esitada järgmine teave: 1) vahekohtu moodustamise kord, vahekohtumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kohaldatavad reeglid, sealhulgas käesoleva seadustiku § 732 lõikes 2 sätestatud eeldus; 2) vahekohtu otsuse vaidlustamise kord, samuti teave selle kohta, et kohus ei kontrolli vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust; 3) käesoleva seadustiku § 753 lõigetes 1 ja 1¹ sätestatu, samuti teave selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsusel on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime. (3) Kui vahekohtumenetluse pool on tarbija, lepitakse vahekohtumenetluse kohana kokku tarbija elu- või töökoht vähemalt maakonna täpsusega. (4) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, peab kokkulepe sisalduma tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis. (5) Kui tarbijaga vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisel rikuti käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, on kokkulepe tühine. (6) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht kõnealuses kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.

Propose a change

§ 719. Vahekohtumenetluse kokkuleppe vorm

(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Vahekohtumenetluse kokkulepe võib sisalduda ka kinnituskirjas. (2) Kehtetu (3) Vorminõude järgimata jätmine ei mõjuta kokkuleppe kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus.

Propose a change

§ 720. Vahekohtumenetluse kokkulepe ja hagi tagamine kohtus

Vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust.

Propose a change

§ 721. Vahekohtu moodustamine

(1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtumenetluse kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada kohtule avalduse määrata vahekohtunik või vahekohtunikud erinevalt toimunud nimetamisest või kokkulepitud nimetamisreeglitest. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 15 päeva jooksul, alates ajast, mil pool sai teada vahekohtu moodustamisest. (3) Kui pool on esitanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse, võib vahekohus oma menetluse peatada.

Propose a change

§ 722. Vahekohtunikuks nimetamise eeldused

(1) Vahekohtunikuks võib nimetada teovõimelise füüsilise isiku. (2) Pooled võivad kokku leppida vahekohtuniku kvalifikatsiooninõuetes.

Propose a change

§ 723. Vahekohtuniku nõusolek

Vahekohtuniku nimetamiseks on vaja vahekohtunikukandidaadi kirjalikku nõusolekut.

Propose a change

§ 724. Vahekohtuniku nimetamine

(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtunike nimetamise korra. (2) Kui on ette nähtud kolm vahekohtunikku ja pooled ei ole nende nimetamise korda kokku leppinud, nimetab kumbki pool ühe vahekohtuniku. Nimetatud vahekohtunikud valivad kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole pool nimetanud vahekohtunikku teiselt poolelt selle kohta taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul või kui poolte nimetatud vahekohtunikud ei suuda nende nimetamisest alates 30 päeva jooksul valida kolmandat vahekohtunikku, määrab vahekohtuniku poole avalduse alusel kohus. (4) Kui on ette nähtud üks vahekohtunik, kelle nimetamise korda ei ole pooled kokku leppinud ega suuda kokku leppida, määrab vahekohtuniku poole avalduse alusel kohus. (5) Kui pooled on kokku leppinud vahekohtuniku nimetamise korra ja üks pool rikub korda või kui pooled või mõlemad vahekohtunikud kokkuleppele ei jõua või kui kolmas isik ei täida talle nimetamise menetlusega pandud ülesandeid, võib kumbki pool taotleda kohtult vahekohtuniku määramist, kui vahekohtuniku nimetamise korda ei ole kokku lepitud teisiti.

Propose a change

§ 725. Vahekohtuniku määramine kohtu poolt

(1) Kohus määrab vahekohtuniku avalduse saamisest alates 30 päeva jooksul. (2) Kohus arvestab vahekohtunikku määrates: 1) poolte vahel vahekohtuniku suhtes kokkulepitud tingimusi; 2) asjaolusid, mis tagavad sõltumatu, erapooletu ja kompetentse vahekohtuniku määramise. (3) Vahekohtuniku määramise määruse peale ei saa edasi kaevata.

Propose a change

§ 726. Vahekohtuniku taandamine

(1) Vahekohtunikku võib taandada, kui on olemas asjaolu, mis tekitab põhjendatud kahtluse tema erapooletuses, sõltumatuses või kompetentsuses või kui tema puhul ei ole täidetud poolte vahel kokkulepitud tingimused. Pool võib taotleda tema nimetatud vahekohtuniku taandamist, kui taandamise alus on saanud talle teatavaks pärast vahekohtuniku nimetamist. (2) Vahekohtunikukandidaat avalikustab viivitamata kõik asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses või sõltumatuses või olla muul põhjusel tema taandamise aluseks. Vahekohtunik on kohustatud pärast nimetamist kuni vahekohtumenetluse lõppemiseni pooltele viivitamata avalikustama nimetatud asjaolud, kui ta ei ole seda varem teinud.

Propose a change

§ 727. Vahekohtuniku taandamise kord

(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtuniku taandamise korra. (2) Kui pooled ei ole taandamise korda kokku leppinud, võib pool esitada vahekohtule taandamise avalduse vahekohtu moodustamisest alates 15 päeva jooksul või käesoleva seadustiku § 726 lõikes 1 nimetatud asjaolust teadasaamisest alates. Kui vahekohtunik ei astu ametist tagasi või kui teine pool taandamisega ei nõustu, otsustab taandamise vahekohus taandatava vahekohtuniku osavõtuta. (3) Kui taandamist poolte kokkulepitud korra või käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole võimalik lahendada, võib pool esitada taandamisavalduse kohtule 30 päeva jooksul, alates ajast, millal ta sai teada taandamisavalduse tagasilükkamisest. (4) Vahekohus võib kuni taandamisavalduse kohtu poolt lahendamiseni oma menetluse peatada.

Propose a change

§ 728. Vahekohtuniku võimetus oma ülesandeid täita

(1) Kui vahekohtunik ei saa oma ülesandeid mõistliku tähtaja jooksul täita, lõpeb tema pädevus vahekohtunikuna, kui ta astub tagasi või kui pooled lepivad kokku tema pädevuse lõppemise. Kui vahekohtunik ei astu tagasi või kui pooled ei jõua kokkuleppele tema pädevuse lõppemises, võib kumbki pool taotleda kohtult vahekohtuniku pädevuse lõppenuks tunnistamist, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira poole õigust lõpetada vahekohtunikuga sõlmitud leping.

Propose a change

§ 729. Vahekohtuniku asendamine

(1) Kui vahekohtunikuga sõlmitud leping lõpeb, nimetatakse tema asemele uus vahekohtunik. Nimetamine toimub samade nõuete järgi, mida kohaldati asendatud vahekohtuniku nimetamisel. Vahekohus peatab menetluse kuni uue vahekohtuniku nimetamiseni. Pärast peatumist jätkatakse menetlust sealt, kus see pooleli jäi. (2) Pooled võivad kokku leppida, et vahekohtunik asendatakse muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil.

Propose a change

§ 730. Vahekohtu õigus määrata oma pädevus

(1) Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtumenetluse kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. (2) Vastuväide vahekohtu pädevuse suhtes tuleb esitada hiljemalt vastuses hagile. Vastuväite esitamist ei välista asjaolu, et pool on ise nimetanud vahekohtuniku. (3) Vastuväide vahekohtu pädevuse piiride ületamise kohta tuleb esitada hiljemalt vahekohtumenetluse alustamisel, mille kohta pädevuse ületamist väidetakse. (4) Vahekohus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul lubada vastuväite esitada hiljem, kui pool on jätnud selle õigel ajal esitamata mõjuval põhjusel. (5) Kui vahekohus peab ennast asjas pädevaks, teeb ta käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt esitatud vastuväite kohta eraldi otsuse. (6) Pool võib käesoleva seadustiku § 755 lõikes 4 nimetatud kohtult taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vahekohtu otsuse muutmist 30 päeva jooksul otsuse kirjalikult teatavakstegemisest arvates. See ei peata vahekohtumenetlust, kuid vahekohus võib sellise avalduse menetluse ajaks vahekohtumenetluse peatada. (7) Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub tavaline kohtualluvus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui kohus on võtnud menetlusse hagi, milles palutakse tuvastada vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus või vahekohtu õigus asja menetleda. Kohus ei või sellist hagi menetlusse võtta, kui vahekohus asjas on juba moodustatud ja ei ole oma pädevust veel eitanud.

Propose a change

§ 731. Hagi tagamine vahekohtus

(1) Vahekohus võib poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Isiklikku vabadust piiravaid hagi tagamise abinõusid ei või rakendada. Vahekohus võib nõuda mõlemalt poolelt seoses hagi tagamisega mõistliku tagatise andmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse kohtu määruse alusel. Kohus teeb määruse poole avalduse alusel ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Kohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Kohtule esitatavalt hagi tagamise avalduselt tuleb anda tagatis sarnaselt kohtule esitatud hagi tagamisega. (3) Kohus võib avalduse alusel hagi tagamise tühistada või seda muuta samal alusel ja korras kui kohtumenetluses oleva hagi tagamise. (4) Vahekohtu pädev organ võib kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Avaldus lahendatakse hagi tagamise avalduse lahendamiseks seaduses sätestatud korras. (5) Kui selgub, et hagi tagamine vahekohtumenetluses ei olnud õigustatud, peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama vastaspoolele kahju, mis on sellel poolel tekkinud hagi tagamisest või hagi tagamise abinõu rakendamise vältimiseks antud tagatisest.

Propose a change

§ 732. Menetluse üldpõhimõtted

(1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vastava vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud menetlusreegleid. Kui käesolevas osas on sätestatud poole õigus esitada kokkuleppe saavutamata jäämisel menetluslikus küsimuses taotlus kohtule, võib seda teha üksnes juhul, kui vastava vahekohtu reglemendi või muu vahekohtumenetluse kohta käiva dokumendi alusel ei ole võimalik menetluslikku küsimust lahendada. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata.

Propose a change

§ 733. Vahekohtumenetluse koht

(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtumenetluse toimumise koha. Kokkuleppe puudumise korral määrab koha selle pooltele sobivust arvestades vahekohus. (2) Vahekohus võib vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koguneda tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamiseks, vahekohtu liikmete nõupidamiseks või asjadega või dokumentidega tutvumiseks seal, kus ta seda sobivaks peab, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (3) Vahekohtul on poolte nõusolekul õigus lasta ühel oma liikmel tunnistajaid või eksperte ära kuulata.

Propose a change

§ 734. Menetluse keel

(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtumenetluse keele. Kokkuleppe puudumise korral määrab menetluse keele vahekohus. (2) Kokkulepitud või määratud keeles tuleb teha poolte avaldused, vahekohtu otsus ja muud vahekohtu teated ning pidada kohtuistung, kui poolte kokkuleppes või vahekohtu määruses ei ole ette nähtud teisiti. (3) Vahekohus võib nõuda kirjalike tõendite esitamist koos tõlkega poolte kokkulepitud või vahekohtu määratud keelde.

Propose a change

§ 735. Vahekohtumenetluse algus

Vahekohtumenetlus algab päeval ja hagi loetakse esitatuks, kui kostja saab kätte vahekohtus vaidluse lahendamiseks esitatud hagiavalduse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Propose a change

§ 736. Hagi ja vastus hagile

(1) Hagiavalduses märgitakse: 1) vahekohtu nimetus või vahekohtuniku nimi; 2) hageja ja kostja andmed; 3) hageja nõue; 4) asjaolud, millel nõue põhineb, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada; 5) lisatud dokumentide nimekiri. (2) Poolte kokkulepitud või vahekohtu määratud tähtaja jooksul peab kostja esitama hagi kohta oma seisukoha. (3) Pool võib vahekohtumenetluse käigus oma hagi muuta või täiendada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vahekohus ei võta hagi muutmist või täiendamist vastu, kui sellega kaasneks menetluse põhjendamatu viivitamine. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka vastuhagile.

Propose a change

§ 737. Vahekohtu istung ja kirjalik menetlus

(1) Vahekohus korraldab menetluse suuliselt või kirjalikult, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui pooled ei ole istungi pidamist välistanud, peab vahekohus ühe poole avalduse alusel istungi menetluses sobival ajal. (2) Vahekohtu istung ja tõendite uurimiseks korraldatud vahekohtu muu kogunemine tehakse pooltele viivitamata teatavaks. (3) Kui pool on esitanud dokumendi, teeb vahekohus selle teisele poolele viivitamata teatavaks ja saadab talle dokumendi ärakirja. Eksperdiarvamusest ja muudest kirjalikest tõenditest, mida vahekohus võib otsuse tegemisel arvestada, tuleb mõlemale poolele teatada ja saata neile ärakirjad.

Propose a change

§ 738. Toimingu tegemata jätmise tagajärjed

(1) Kui kostja jätab hagile ettenähtud ajaks vastamata, jätkab vahekohus menetlust. Kostja vastuse puudumist ei loeta hagi õigeksvõtuks. (2) Kui pool jätab istungile ilmumata või dokumentaalse tõendi määratud tähtpäevaks esitamata, võib vahekohus menetlust jätkata ja teha otsuse vastavalt senituvastatule. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu tegemata jätmine oli vahekohtu arvates piisavalt põhjendatud, jäetakse toimingu tegematajätmine tähelepanuta. Muus osas võivad pooled kokku leppida toimingu tegematajätmise teistsugustes tagajärgedes.

Propose a change

§ 739. Vahekohtu määratud ekspert

(1) Vahekohus võib määrata ühe eksperdi või mitu eksperti andma eksperdiarvamuse vahekohtu koostatud küsimustele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vahekohus võib poolelt nõuda, et see annaks eksperdile asjasse puutuvat infot ning ekspertiisiks vajalikud dokumendid või asjad. (2) Eksperdiarvamuse andnud ekspert peab osalema istungil poole avalduse alusel või vahekohtu nõudel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Istungil võib pool esitada eksperdile küsimusi ja lubada vaidlusaluses küsimuses omapoolsel eksperdil arvamust avaldada. (3) Vahekohtu määratud eksperdi võib taandada ja taandamisavalduse kohtule esitada samas korras vahekohtuniku taandamisega.

Propose a change

§ 740. Kohtu abi tõendamistoimingute tegemisel ja muud kohtutoimingud

(1) Kui vahekohus ei ole pädev tõendamis- või muud kohtutoimingut tegema, võib vahekohus või tema loal pool taotleda abi kohtult. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust lahendades järgib kohus tõendamise või muu kohtutoimingu tegemise kohta kehtivaid menetlussätteid. Vahekohtunikel on õigus osaleda kohtulikul tõendamismenetlusel ja esitada küsimusi. (3) Kohus protokollib menetlustoimingu ning saadab protokolli ärakirja viivitamata vahekohtule ja pooltele. (4) Vahekohus võib vahekohtumenetluse kuni kohtutoimingu tegemiseni peatada.

Propose a change

§ 741. Konfidentsiaalsuse nõue

Vahekohtunik on kohustatud saladuses hoidma talle vahekohtuniku ülesandeid täites teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on pooltel õigustatud huvi, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Propose a change

§ 742. Kohaldatav õigus

(1) Vahekohus kohaldab vaidluse lahendamisel õigusakte, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Mõne riigi õigusele viitamisel eeldatakse, et kokkulepe ei hõlma selle riigi kollisiooninorme, kui pooled ei ole selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti. (2) Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust kokku leppinud ja kohaldatav õigus ei tulene ka seadusest, kohaldab vahekohus Eesti õigust. (3) Vahekohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõttel, kui pooled on selles selgesõnaliselt kokku leppinud. Kokkuleppe võib sõlmida kuni vahekohtu otsuse tegemiseni. Vaidlust õigluse järgi lahendades ei või kõrvale kalduda selle riigi õiguse imperatiivsetest sätetest, mida kohaldataks vaidluse lahendamisel õigluse põhimõttes kokku leppimata. (4) Vahekohus arvestab vaidlust lahendades lepingutingimusi ja tavasid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul niivõrd, kuivõrd seda lubab kohaldatav õigusakt.

Propose a change

§ 743. Otsuse tegemine vahekohtu poolt

(1) Kui menetluses osaleb mitu vahekohtunikku, on otsus tehtud, kui selle poolt hääletab vahekohtunike enamus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Kui üks vahekohtunikest keeldub otsuse tegemisel osalemast, võivad ülejäänud vahekohtunikud teha otsuse temata, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kavatsusest teha otsus keeldunud vahekohtunikuta tuleb pooltele eelnevalt teatada. (3) Üksikute menetlusküsimuste osas võib teha otsuseid või korraldusi vahekohtu eesistuja, kui teda on selleks volitanud pooled või vahekohtu teised liikmed.

Propose a change

§ 744. Kompromiss

(1) Vahekohus lõpetab menetluse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vahekohus vormistab poolte avalduse alusel kompromissi kokkulepitud sõnastuses vahekohtu otsusena, kui kompromissi sisu ei ole vastuolus avaliku korraga või heade kommetega. Otsusele kirjutavad alla ka pooled. (2) Kokkulepitud sõnastuses tehtud vahekohtu otsus väljastatakse pooltele ja otsusest peab nähtuma, et tegu on vahekohtu otsusega. Sellisel vahekohtu otsusel on samasugune õigusjõud nagu vahekohtu tavalisel otsusel. (3) Kui poole tahteavalduse kehtimiseks on vaja avaldus notariaalselt tõestada, loetakse notariaalne tõestamine kokkulepitud sõnastuses tehtud vahekohtu otsuse korral asendatuks, kui tegemist on Eestis tehtud vahekohtu otsusega, mis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 6¹ kohaselt.

Propose a change

§ 745. Vahekohtu otsuse vorm ja sisu

(1) Vahekohus määrab otsuse tegemise aja ja teeb selle pooltele teatavaks. (2) Vahekohus teeb otsuse kirjalikult ja vahekohtunik kirjutab otsusele alla. Kui otsuse teeb mitu vahekohtunikku, piisab enamuse allkirjadest, kui näidatakse allkirja puudumise põhjus. (3) Hääletamisel vähemusse jäänud vahekohtuniku eriarvamus esitatakse vahekohtuniku soovil pärast allkirju ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud vahekohtunik. (4) Vahekohtu otsust tuleb põhjendada, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti või kui tegu on kompromissil põhineva otsusega. (5) Vahekohtu otsuses tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja vahekohtumenetluse koht. (6) Vahekohus toimetab otsuse ärakirja pooltele kätte otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

Propose a change

§ 746. Vahekohtu otsuse jõustumine ja toime

(1) Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval. (2) Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsusel.

Propose a change

§ 747. Vahekohtumenetluse lõppemine

(1) Vahekohtumenetlus lõpeb, kui vahekohus on teinud sisulise otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse. (2) Vahekohus lõpetab otsusega menetluse, kui: 1) hageja võtab hagi tagasi, välja arvatud juhul, kui kostja sellele vastu vaidleb ja vahekohus tunnustab kostja õiguslikku huvi vaidluse lõpliku lahendamise vastu; 2) pooled lepivad kokku menetluse lõpetamises; 3) pooled ei osale menetluses; 4) vahekohus on seisukohal, et menetlust on võimatu jätkata vahekohtumenetluse kokkuleppe lõppemise või vahekohtunike häälte võrdse jagunemise tõttu või muul põhjusel. (3) Vahekohtumenetluse lõppemisega lõpeb ka vahekohtuniku pädevus. See ei välista ega piira vahekohtuniku õigust ja kohustust täita edasi seaduses ettenähtud ülesandeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud juhul ei saa lõpetatud vahekohtumenetlust uuesti alustada.

Propose a change

§ 748. Vahekohtumenetlus poole surma korral

(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe ega vahekohtumenetlus ei lõpe poole surma tõttu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Poole surma korral peatab vahekohus menetluse enda määratud ajaks. Tähtaega võib surnud poole õigusjärglase avalduse alusel pikendada. (3) Pärast peatamist jätkatakse menetlust pooleli jäänud kohast, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Propose a change

§ 749. Otsus vahekohtu kulude kohta

(1) Vahekohus otsustab vahekohtu otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Kui kulude suurust ei ole kindlaks tehtud või kui see on võimalik alles pärast vahekohtumenetluse lõppemist, otsustatakse see eraldi vahekohtu otsuses.

Propose a change

§ 750. Vahekohtu otsuse parandamine ja täiendamine ning otsuse selgitamine

(1) Vahekohus võib poole avalduse alusel: 1) parandada vahekohtu otsuses esinevad arvutus-, kirja- ja muud sarnased vead; 2) selgitada otsust taotletavas osas; 3) teha täiendava otsuse nõude kohta, mis küll vahekohtumenetluses esitati, aga mida otsuses ei ole lahendatud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teist tähtaega. (3) Vahekohus saadab otsuse täiendamise või selgitamise taotluse teadmiseks ka teisele poolele. (4) Vahekohus teeb esialgse otsuse parandamise või selgitamise osas 30 päeva jooksul, täiendamise osas 60 päeva jooksul avalduse saamisest alates. (5) Vahekohus võib otsust parandada ka poole avalduseta. (6) Vahekohtu otsuse parandamisele, selgitamisele ja täiendamisele kohaldatakse vahekohtu otsuse vormi ja sisu kohta sätestatut.

Propose a change

§ 751. Vahekohtu otsuse tühistamine

(1) Kohus tühistab Eestis tehtud vahekohtu otsuse poole avalduse alusel, kui pool tõendab, et: 1) vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlminud isiku teovõime oli piiratud; 2) vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine Eesti õiguse kohaselt või muu riigi õiguse kohaselt, kelle õiguse alusel on pooled otsustanud hinnata vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust; 3) poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest või kui ta ei ole saanud muul põhjusel esitada ega kaitsta oma seisukohti; 4) vahekohtu otsus käsitleb vaidlust, mida ei ole vahekohtumenetluse kokkuleppes nimetatud või mis ületab vahekohtumenetluse kokkuleppes määratud piire; 5) vahekohtu moodustamine või vahekohtumenetlus ei vastanud käesolevas osas sätestatule või lubatud pooltevahelisele kokkuleppele ja võib eeldada, et see on oluliselt mõjutanud vahekohtu otsust. (2) Kohus tühistab vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel, kui kohus teeb kindlaks, et: 1) vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus; 2) vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. (3) Kui vahekohtu otsuse tühistamist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ning otsusega on lahendatud mitu nõuet, millest osa oli vahekohtu pädevuses, tühistab kohus otsuse nende nõuete osas, mis ei olnud vahekohtu pädevuses. (4) Kohus võib poole avalduse alusel tühistada vahekohtu otsuse ja saata asja tagasi vahekohtusse, kui see on mõistlik. (5) Eeldatakse, et vahekohtu otsuse tühistamine ei too kaasa vahekohtumenetluse kokkuleppe tühisust.

Propose a change

§ 752. Tühistamisavalduse esitamine

(1) Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse võib esitada kohtule vahekohtu otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui pärast otsuse kättetoimetamist esitatakse avaldus vahekohtu otsuse parandamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks, pikeneb tähtaeg avalduse kohta tehtud otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva võrra. (2) Otsuse tühistamise avaldust ei saa esitada, kui kohus on otsust tunnustanud või selle täidetavaks tunnistanud.

Propose a change

§ 753. Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine

(1) Vahekohtu otsust tunnustatakse Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse põhjal toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks. (1¹) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse, ilma et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks tunnistaks. (2) Kohus jätab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. (3) Kohus ei arvesta vahekohtu otsuse tühistamise alust, millest tulenevalt saab otsuse tühistada üksnes poole avalduse alusel, kui avaldust vahekohtu otsuse tühistamiseks ei ole esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Propose a change

§ 754. Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine

(1) Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. (2) Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. (3) Kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks.

Propose a change

§ 755. Kohtute pädevus

(1) Käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse lahendab vahekohtumenetluse kokkuleppes nimetatud maakohus, kokkuleppe puudumise korral aga maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. (1¹) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, lahendab käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. (1²) Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse lahendab Pärnu Maakohus. (2) Kui vahekohtumenetluse koht ei ole Eestis, otsustab seadusega kohtu pädevusse antud küsimuse Harju Maakohus. (3) Tõendamismenetluse või muu kohtutoimingu puhul on vahekohut kohtualluvuse järgi pädev abistama maakohus, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha. (4) Vahekohtu otsuse tühistamise avaldus esitatakse vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud ringkonnakohtule, kokkuleppe puudumise korral aga ringkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Omal algatusel saab vahekohtu otsuse tühistada ka vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldust lahendav maakohus.

Propose a change

← Find another law