Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-06-30, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Alaealise teovõime laiendamise asja võib lahendada Eesti kohus, kui alaealine on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis. (2) Alaealise teovõime laiendamise ja teovõime laiendamise tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukoha järgi. Kui alaealisel ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
Propose a changeKui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, või kui isik vaidlustab vanema kande lapse sünniaktis või rahvastikuregistris pärast vanemana sünniakti või rahvastikuregistrisse kantu surma, esitatakse avaldus kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi. Kui isiku viimane elukoht ei olnud Eestis või on teadmata, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
Propose a change(1) Käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. (2) Abikaasade, lahutatud abikaasade, registreeritud elukaaslaste või endiste registreeritud elukaaslaste vahelist õigussuhet käsitlevat hagita asja lahendab kohus, kelle tööpiirkonnas on abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine elukoht või kus viimati oli nende ühine elukoht. (3) Kui abikaasadel või registreeritud elukaaslastel ei ole Eestis olnud ühist elukohta või kui kummagi abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht ei ole enam viimase ühise elukoha järgse kohtu tööpiirkonnas, lahendab asja selle abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoha järgne kohus, kelle õigust taotletava määrusega kitsendataks. Kui selle abikaasa või registreeritud elukaaslase elukoht ei ole Eestis või kui elukohta ei saa kindlaks teha, lahendab asja avaldaja elukoha järgne kohus. (4) Kui kohtualluvust ei saa käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel kindlaks teha, lahendab asja Harju Maakohus. (5) Hagita perekonnaasjas võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada.
Propose a change(1) Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. (2) Pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus. Kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus.
Propose a change(1) Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi lunastamise koha järgi, lunastamiskoha puudumisel aga väärtpaberi väljaandja üldise kohtualluvuse järgi. (2) Kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algatamise avalduse esitab kinnisasja valdaja asjaõigusseaduse §-s 124 sätestatu kohaselt kohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisasi asub. (3) Laeva asjaõigusseaduse §-s 13 ettenähtud juhul esitab õigustatud isik üleskutsemenetluse algatamise avalduse laevaomaniku õiguste välistamiseks Harju Maakohtusse. (4) Üleskutsemenetluse algatamise avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks (asjaõigusseaduse § 331) esitab koormatud kinnisasja omanik kohtusse, kelle tööpiirkonnas asub koormatud kinnisasi. Koormatud laeva omanik või registerpandiga koormatud pandieseme omaja esitab teadmata laevahüpoteegi või registerpandi pidaja õiguste välistamise avalduse laeva asjaõigusseaduse § 59 kohaselt Harju Maakohtusse.
Propose a changeÄriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab Tartu Maakohus.
Propose a changeHagita korteriomandi- või kaasomandiasja lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus.
Propose a changeAvalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asja lahendab selle kinnisasja asukoha järgne kohus, millelt avalikule teele juurdepääsu taotletakse või mille jaoks maaparandussüsteemi eesvoolu ehitamist taotletakse või millel paikneb tehnorajatis.
Propose a changeVälisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Propose a changeLepitusseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe tunnistab täidetavaks kohus, kelle tööpiirkonnas lepitusmenetlus toimus.
Propose a change(1) Eestis tehtud või välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus esitatakse Pärnu Maakohtule. (2) Välisriigi vahekohtu otsuse täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. (3) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, esitatakse vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus ning tunnustamisest või täitmisest keeldumise avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.
Propose a change(1) Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. (2) Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. (3) Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. (4) Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid.
Propose a changeTsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.
Propose a change(1) Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. (2) Kui hageja nõuab kostjalt muu kui rahalise kohustuse täitmist ning ühtlasi kahjuhüvitise kindlaksmääramist kohustuse täitmata jätmise juhuks, määratakse hagihind nõutava kahjuhüvitise suurusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka hagita menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.
Propose a changeTuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.
Propose a change(1) Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega. (2¹) Kehtetu (3) Nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest.
Propose a changeReaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses määratakse hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Kui summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust, on sellest väärtusest suurem, loetakse hagihinnaks summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust.
Propose a changeÜüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma.
Propose a change(1) Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. (2) Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ei ole ette nähtud teisiti. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. (2) Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. (3) Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. (4) Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka järgmised nõuded: 1) valduse kaitse nõue (asjaõigusseaduse §-d 44 ja 45); 2) omandi kaitse nõue valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral (asjaõigusseaduse § 89); 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 128 teises lauses sätestatud juhul; 4) kaasomandi lõpetamise nõue; 5) ühisvara jagamise nõue; 6) soetisvara tasaarvestamise nõue; 7) ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise nõue; 8) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. 9) (5) Mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot.
Propose a change(1) Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. (2) Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
Propose a change(1) Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. (2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. (3) Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.
Propose a changeTsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.
Propose a change(1) Tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. (2) Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. (3) Eksperdi hindamiskulude kandmine nähakse ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega. (4) Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. (5) Kehtetu
Propose a change(1) Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. (1¹) Kõrgema astme kohus võib asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. (2) Kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist. (3) Mitme menetlusosalise ühise kaebuse hinna määramisel võetakse aluseks kaebuses taotletu väärtus. (4) Kehtetu (5) Dokumendimenetluses tehtud otsuse, samuti vaheotsuse ja tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse peale apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on 1/4 asja hinnast esimeses kohtuastmes.
Propose a change(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.
Propose a change(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. (2) Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. (2¹) Kehtetu (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. (6) Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change1) Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 4¹) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 5) 6) tsiviilasja hinna määramise kulud.
Propose a change1) Kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 5¹) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; 5²) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4; 9) kollektiivse esindushagi menetlusega seonduvad tarbijakaitseseaduse §-st 60⁴ tulenevad tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud; 10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 497²⁰.
Propose a change(1) Riigilõivu tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi.
Propose a change(1) Menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. (2) Kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga. (3) Menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
Propose a change(1) Avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. (3) Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. (4) Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. (4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse vastavalt hagita menetluses avalduselt või kaebuselt riigilõivu tasumisele. (5) Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist.
Propose a change(1) Asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. (2) Kehtetu (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kontole või tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu samas ulatuses nagu riigilõivu. (4) Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. (5) Kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 640 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (6) Kehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse: 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; 2) kui avaldust ei võeta menetlusse; 3) kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks; 4) kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul; 5) määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda; 6) määruskaebuse esitajale menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise korral; 7) kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. (2) Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui: 1) pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi; 2) hageja loobub hagist; 3) pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. (3) Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. (3¹) Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada. (3²) Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse menetlusse võtmata jätmise või rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. (3³) Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. (4) Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (5) Hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist käesoleva seadustiku § 168 lõikes 4 sätestatud korras. (6) Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (7) Kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. (8) Maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
Propose a change