Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-06-30, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist arutatakse kinnisel istungil, kui seda nõuab menetlusosaline või kui seda peab vajalikuks kohus. (2) Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus tehakse avalikult teatavaks. Määrus võidakse kuulutada kinnisel istungil, kui võib eeldada, et selle avalik kuulutamine võiks istungil oluliselt häirida korda.
Propose a change(1) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. (2) Kohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määrusega kohustada kinnisel istungil viibivat isikut hoidma saladuses talle istungil või asjasse puutuvast dokumendist teatavaks saanud asjaolu, kui see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. (3) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuse kohta tehtud määruse peale võib saladuse hoidmiseks kohustatud isik esitada määruskaebuse. (5) Kehtetu
Propose a change(1) Avalikul kohtuistungil on lubatud teha märkmeid, kui sellega ei segata kohtuistungit. Kohtuistungit võib pildistada, filmida või helisalvestada ja kohtuistungilt võib teha raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet üksnes kohtu eelneval loal. (2) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada üksnes märkmete tegemist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatut rikkunud isiku võib kohus kohtusaalist eemaldada ja teda trahvida.
Propose a change(1) Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi- ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. (2) Käesolevas peatükis sätestatud korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul.
Propose a changeKohtul on õigus piirata isikute hulka kohtuistungil, kui istungisaal on ületäitunud ja see takistab asja arutamist.
Propose a change(1) Kohus võib istungilt kõrvaldada menetlusosalise või tema esindaja või nõustaja, tunnistaja, eksperdi, tõlgi või muu istungil viibiva isiku, kes ei täida kohtuistungil korra tagamiseks antud korraldust või käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil. (2) Kohus võib kõrvaldada menetlusosalise esindaja või nõustaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema, muu hulgas puuduliku keeleoskuse tõttu, või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse. (3) Kui menetlusosaline või tema esindaja kõrvaldatakse kohtuistungilt, võib asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline või tema esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud. Menetlusosalise esindaja loetakse istungilt lahkunuks ka juhul, kui ta kõrvaldatakse menetlusest või tal keelatakse teha menetluses avaldusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. (4) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil käitunud isikut, samuti menetlusosalist või tema esindajat või nõustajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva. (5) Menetlusosalise esindajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatu kohaldamisest teatab kohus viivitamata menetlusosalisele, kui menetlusosaline ei viibi kohtuistungil või muu menetlustoimingu tegemisel, ja teeb talle ettepaneku valida endale uus esindaja kohtu määratud ajaks. Advokaadi suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks ka Eesti Advokatuurile või muule kutseühendusele, kuhu advokaat kuulub. (6) Kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni.
Propose a change(1) Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. (1¹) Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemaid või eestkostjaid. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjaid. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita. (2) Isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. (3) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi. (4) Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.
Propose a change(1) Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. (2) Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku §-s 72 ja täitemenetluse seadustiku §-s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist. (3) Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukoha järgses või arestialuse elukoha järgses arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. (4) Politseiga sundtoomist võib kohus isiku suhtes määruse alusel kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule sundtoomise hoiatuse. (5) Sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 139 lõigetes 3–5 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
Propose a changeKäesolevas peatükis nimetatud trahvi- või arestimääruse peale võib isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse. Maakohtu trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
Propose a change(1) Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. (2) Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Kui protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik, kannab ta käesoleva seadustiku § 50 lõike 1 punktides 6–9 ja lõikes 2 nimetatud andmed protokolli üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. (3) Riigikohtu istung protokollitakse ulatuses, mida kohus peab vajalikuks.
Propose a change(1) Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse: 1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht ning asja lühikirjeldus ja number; 2) asja läbivaatava kohtu nimetus ning kohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed; 3) asja liik; 4) andmed menetlusosaliste ja nende esindajate ning tunnistajate ja ekspertide ilmumise kohta; 5) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta; 5¹) asja lahendamisele kohaldatava õiguse kokkulepe; 6) menetlusosaliste avaldused ja taotlused; 7) hagi tunnustamine, hagist loobumine ja kompromiss; 8) poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides; 9) menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed vaatluse kohta; 10) istungil tehtud korraldused ja lahendid; 11) kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg; 12) kohtulahendi peale edasikaebamisest loobumine; 13) protokollile allakirjutamise kuupäev. (2) Menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht. Kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ilmselt ei ole asjas tähtsust. (3) Protokollimisega võrdsustatakse menetlusdokument, mis lisatakse protokollile ning millele tehakse viide protokollis.
Propose a change(1) Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Protokolli võib istungil koostada esialgu ka muul viisil, sealhulgas märkmete tegemise või dikteerimisega, kuid allakirjutamise ajaks peab protokoll olema viidud käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vormi. (2) Digitaalsele protokollile ja selle kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ning protokolli allkirjastamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=120122017009 määrusega.
Propose a change(1) Kohtuistung helisalvestatakse. (1¹) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui: 1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu; 2) istung toimub väljaspool kohturuume; 3) istung toimub poole osavõtuta ja kohus jätab hagi läbi vaatamata, lükkab asja arutamise edasi või lahendab asja kirjalikus menetluses või tagaseljaotsusega; 4) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga; 5) tegemist on Riigikohtu istungiga. (1²) Esialgselt võib kohtuistungi või muu menetlustoimingu täielikult või osaliselt salvestada heli-, video- või muule andmekandjale. Sel juhul koostatakse protokoll viivitamata pärast kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist. (2) Tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks. (3) Salvestis lisatakse toimikule.
Propose a change(1) Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. (3) Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. (5) Kui protokolli sisu on salvestatud, võib isik, kelle ütlused salvestatakse, viivitamata salvestusega tutvuda ja esitada sellele vastuväiteid. Kui kohus vastuväitega nõustub, salvestatakse seletus, ütlus või vastus uues sõnastuses. Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu. (6) Menetlustoimingu protokollimisel selgitab kohus protokollile vastuväidete esitamiseks õigustatud isikutele käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud õigusi. (7) Protokolli märgitakse andmed protokolli või salvestatu tutvustamise või sellest õigusest loobumise kohta ning protokolli sisu kinnitamise või vastuväidete esitamise kohta.
Propose a change(1) Protokollile kirjutab alla kohtunik. Kui menetlustoiming on tehtud kollegiaalse kohtukoosseisu osalusel, kirjutab protokollile alla eesistuja. Kui protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, kirjutab protokollile alla ka tema. (2) Kui eesistuja ei saa protokollile alla kirjutada, kirjutab tema asemel alla kohtukoosseisu teine liige. Kui protokollile ei saa alla kirjutada menetlustoimingu tegemisel üksi osalenud kohtunik ja protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, piisab protokollija allkirjast. Allkirja andmata jätmise põhjus märgitakse protokolli. (3) Muus osas kohaldatakse protokolli allkirjastamisele käesoleva seadustiku §-s 441 sätestatut.
Propose a changeKohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes protokollile tuginedes. Protokolli kohta saab esitada üksnes võltsimise vastuväite.
Propose a change(1) Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut kohtute infosüsteemis, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud andmed. Seaduses ettenähtud juhul loetakse toimiku osaks ka menetlusega seotud esemed. (2) Tsiviilasja digitaalse toimiku moodustavad selle kohtuasja dokumendid ja andmed, mis on salvestatud e-toimiku süsteemi kohtute infosüsteemi või muu e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekogu kaudu. Toimiku osaks loetud esemete kohta peetakse toimikus loetelu. (3) Kohtule esitatud dokument ja selle lisa loetakse toimikusse võetuks või sellest eemaldatuks, kui kohus on teinud sellekohase märke kohtute infosüsteemis. Kui dokumenti ei ole võimalik toimikusse salvestada, siis võib selle võtta toimiku juurde digitaalsel andmekandjal või paberdokumendina ning selle kohta tehakse märge toimikusse. Tõendid võetakse toimikusse käesoleva seadustiku § 238 lõikes 4 sätestatud alusel. (4) Kohtule edastatud või kohtu koostatud paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse juures elektroonilise dokumendina. Kohtute infosüsteem salvestab automaatselt dokumendi süsteemi salvestamise aja ja dokumendi salvestanud isiku andmed. Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad ärakirjadena esitatud paberdokumente. (5) Kui kohus ei määra teisiti, säilitatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud paberdokumente kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni selle kohtu kantseleis, kellele dokument esitati.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKui digitaalse toimiku pidamine on selleks vajalike tehnosüsteemide mittetoimimise või muu erandliku asjaolu tõttu võimatu, samuti kui toimingu tegemise asukoha või menetlusdokumendi koostamise kiireloomulisuse tõttu ei ole seda ajutiselt võimalik teha digitaalselt, peetakse toimikut või selle osa paberil. Erandliku asjaolu möödumisel lisatakse pabertoimik või selle osaks olev dokument viivitamata kohtute infosüsteemi.
Propose a change(1) Kui menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga, arhiveerib asja menetlenud maakohus toimiku. (2) Toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides.
Propose a change(1) Menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. (1¹) Kohus võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. (1²) Kohus võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda kohtuistungi helisalvestisega, kui tegemist oli täielikult või osaliselt kinniseks kuulutatud istungiga või kui istungil peeti kompromissläbirääkimisi. (2) Muul isikul on õigus tutvuda toimikuga hagimenetluse ajal ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Pädeva riigiasutuse esindaja võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetleva kohtu esimehe loal ka poolte nõusolekuta, kui riigiasutus põhistab oma õiguslikku huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu. (3) Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Tutvuda ei või kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. (4) Hagita asjas võib muu isik tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja üksnes asja menetleva või menetlenud kohtu loal, kui ta põhistab õigustatud huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lapsendamist käsitleva menetlusdokumendiga võib tutvuda üksnes lapsendaja ja täisealise lapse nõusolekul. (5) Elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud alusel tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte. (5¹) Menetlusosalise või tema esindaja poolt toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikusse märge. (5²) Riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse asja menetlevas kohtus toimikust eraldi ümbrikus või köites riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete kohaselt. Menetlusosalise või tema esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt tutvumiseks asjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Sellise teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kohtuasja andmete juurde kohtute infosüsteemi. (6) Tutvumisloa andmisest keeldumise kohta teeb määruse kohtunik või kohtunikuabi. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
Propose a change(1) Kui toimik tsiviilasjas on hävinud või muul põhjusel kaotsi läinud, võib kohus selle taastada menetlusosalise avalduse alusel või omal algatusel. (2) Toimiku taastamise menetluses nõuab kohus menetlusosalistelt asja kohta üksikasjalike andmete ja dokumentide või nende ärakirjade esitamist. (3) Toimiku taastamisel kasutab kohus toimiku säilinud osi, enne toimiku kadumist selles asjas väljaantud dokumente või nende ärakirju ja teisi asjasse puutuvaid tõendeid. (4) Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid menetlustoimingute juures, samuti isikuid, kes kuulusid asja arutava kohtu koosseisu, ja isikuid, kes täitsid kohtuotsust. (5) Kaotatud toimiku taastamise otsustab kohus määrusega hagita menetluses. (6) Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist kohus peab vajalikuks. Kui kaotatud toimik taastatakse, tuleb taastada igal juhul asja menetluse lõpetanud kohtulahend või asja menetluse lõpetamise või asja läbi vaatamata jätmise määrus, kui need asjas tehti. (7) Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased toimiku taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega toimiku taastamise menetluse. (8) Kaotatud toimiku taastamise asjas on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest.
Propose a change(1) E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on tsiviilkohtumenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) tagada ülevaade kohtute menetluses olevatest tsiviilasjadest; 2) kajastada andmeid tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) võimaldada kohtute töö korraldamist; 4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine; 5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. (2) Andmekogusse kantakse: 1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud tsiviilasjade kohta; 2) andmed tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel; 4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta; 5) kohtulahendid. (3) E-toimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=120062026021&id=13268331 . Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega e-toimiku süsteemile ülemineku aja, tingimused ja korra. (4) E-toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. E-toimiku süsteemi volitatud töötleja on valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud isik. (5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=106052011019 võib anda määrusi e-toimiku süsteemi tegevuse korraldamiseks.
Propose a changeValdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=113042011013;128122012010;120122017009;113022018009 kehtestab määrusega kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele ülemineku aja ja korra, tehnilised nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega tutvumisele, samuti elektrooniliste dokumentide säilitamisele. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded toimiku arhiveerimisele, muu hulgas toimiku ja menetlusdokumentide säilitamistähtajale, arhiveeritud toimiku ja menetlusdokumentidega tutvumisele ning toimiku hävitamisele.
Propose a change(1) Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.
Propose a changeKohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega.
Propose a change(1) Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. (2) Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
Propose a changeKui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.
Propose a changeKui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
Propose a change(1) Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. (2) Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
Propose a change(1) Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. (2) Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. (3) Tähtaja ennistamise lahendab kohus määrusega. (4) Maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (5) Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. (6) Enne tähtaja ennistamise otsustamist võib kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu.
Propose a change(1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. (2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. (4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Propose a change(1) Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. (2) Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. (3) Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. (4) Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92).
Propose a changeSeaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.
Propose a change(1) Kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui: 1) välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis; 2) avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata; 3) asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. (2) Harju Maakohus lahendab asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab.
Propose a change1) Menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel määrab kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui: 1) kohtualluvuse järgi õige kohus ei saa asjas kohtuvõimu teostada; 2) arvestades eri kohtute tööpiirkondade piire, ei ole selge, millisele kohtule asi allub; 3) ühes kohtuasjas on mitu kohut otsustanud, et asi neile ei allu, kuid neist kohtutest võiks üks asja läbi vaadata.
Propose a change(1) Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati. (2) Kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik kohtualluvus, kõige lähemal asuvas kohtumajas. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas. (3) Hagita asjas toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.
Propose a change(1) Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. (2) Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. (3) Isik võib taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. Kohus võib vajaduse korral küsida eeldatava kostja või teiste menetlusosaliste seisukohta taotluse lahendamise kohta ja nad ära kuulata. (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruse peale, millega kohus leidis, et asi ei allu temale, võib taotluse esitaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (4) Kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Kõrgema astme kohus võib ka muu kaebuse alusel kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, kui see vaidlustati maakohtus.
Propose a change(1) Kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (3) Kohus annab asja alluvuse järgi õigele kohtule üle, kui kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kui kohtumääruse peale esitati määruskaebus, annab kohus asja üle, kui määruskaebus on jäetud rahuldamata. (4) Asja menetleda saanud kohus peab selle läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.
Propose a changeKui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid.
Propose a change