§ 151. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu
(1) Käesolevas jaos sätestatu kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile.
(2) Käesolevas jaos, välja arvatud §-s 159, sätestatut ei kohaldata tõlgina või eksperdina kasutatavale kohtu või muu riigiasutuse töötajale, kes täidab tõlkimise või ekspertiisiga oma teenistuskohustust. Koosseisulise tõlgi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html . Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras.
(3) Kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.
(1) Tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult.
(2) Tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest.
(3) Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse ./dyn=120062026021&id=13352202 määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.
(4) Kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub, makstakse talle tunnistajatasu madalaima määra järgi.
(1) Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse ./dyn=120062026021&id=13352202 määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides. Eksperdile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt.
(2) Tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha.
(3) Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse ./dyn=120062026021&id=13352202 määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu.
(4) Tasu võib eksperdi või tõlgi soovil maksta eksperdi või tõlgi tööandjale või muule isikule, kellega ekspert või tõlk on lepingulises suhtes, viimase esitatud arve alusel.
Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik. Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada kõrgema tasu maksmiseks täpsema korra.
(1) Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulusid ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust.
(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses.
(2) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada hüvitatavate sõidukulude piirsummad ja täpsustada hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu.
Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse Vabariigi Valitsuse ./dyn=120062026021&id=13352202 kehtestatud ulatuses ka muud kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.
(1) Kohtusse kutsutud tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstakse kulud tema taotluse alusel ette, kui tal ei ole piisavalt raha kohtusse sõitmiseks või kui talt ei saa selle raha maksmist mõistlikult oodata.
(2) Eksperdile või tõlgile tehakse taotluse korral mõistlik ettemakse, kui ta on kohtu ülesandel oma tavapärasest kutsetegevusest täiesti või põhiliselt eemal vähemalt 30 päeva järjest. Ekspert võib ettemakset taotleda ka juhul, kui eksperdiarvamuse koostamine nõuab suuri kulutusi, mille katmist ei saa mõistlikult oodata eksperdi kulul.
(1) Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(1¹) Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstavad tasud ja kulude hüvitised sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse, mille peab kinni või vajaduse korral maksab menetlusest osavõtjale väljamakset tegev asutus. Kui füüsilisele isikule makstavad summad on saaja teate kohaselt tema ettevõtlustulu või väljamakse tehakse tasu saamiseks õigustatud isiku tööandjale ja maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, samuti kulude kindlaksmääramisest keeldumise määruse peale võib tunnistaja, ekspert, tõlk, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel.
(2) Tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
(3) Kohus võib eksperdile või tõlgile määrata vähemalt 30-päevase tähtaja nõude kogusumma esitamiseks. Tähtaja määramisel teavitatakse eksperti ja tõlki ka tähtaja möödumise tagajärgedest.
(4) Eksperdi ja tõlgi nõue lõpeb, kui ta ei esita seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Ekspert ja tõlk võivad nõuda tähtaja ennistamist, kui neil ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada 14 päeva jooksul, alates takistuse kõrvaldamisest ja tähtaja ennistamise tingimuste põhistamisest. Tähtaja ennistamise avalduselt lõivu ei tasuta.
(5) Eksperdi ja tõlgi nõuded lõpevad käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sõltumata ühe aasta jooksul, alates tekkimisest.
(6) Liigselt makstud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgitasu ning kulud võib kohtumääruse alusel tagasi nõuda, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul, alates liigse väljamakse tegemisest. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
§ 161. Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamine
(1) Kui kohtule dokumendi või asitõendi esitanud, selle vaatlemist võimaldanud, ekspertiisiks asja väljaandnud või ekspertiisi korraldamist võimaldanud isik ei ole selles asjas menetlusosaline, on tal õigus nõuda riigilt nende vajalike kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses menetlustoiminguga. Isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseadusega sätestatud menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamise tingimustel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud määrab taotluse alusel kindlaks kohus, kes menetlustoimingu korraldas. Kohus saadab määruse ärakirja ka valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(3) Kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal menetlustoiming tehti, kui kulude hüvitamiseks õigustatud isik ei esita kohtule taotlust kulud hüvitada. Kohus teavitab kulude hüvitamiseks õigustatud isikut nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse peale, samuti kulude kindlaksmääramisest keeldumise määruse peale võib taotluse esitaja, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud.
(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
(5) Kehtetu
(6) Kohus jätab avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud täielikult hageja kanda.
§ 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
(1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
(2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
§ 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
(1) Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
(1¹) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
(1²) Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.
(2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.
(3) Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
§ 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
(1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
(2) Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi.
(3) Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
§ 166. Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
Poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane.
§ 167. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
(1) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
(2) Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
(3) Iseseisva nõudeta kolmas isik kannab tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool.
§ 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
(3) Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
(4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
(5) Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
§ 169. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
(1) Menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Muu hulgas võib sõltumata menetluse tulemusest jätta menetlusosalise kanda talle menetlusdokumendi kättetoimetamisega põhjustatud kulud, kui kättetoimetamine viibis seetõttu, et isiku kohta olid rahvastikuregistrisse, äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ebaõiged andmed.
(2) Tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
(3) Rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.
(1) Tõendite tagamiseks või asjaolu eelnevaks tuvastamiseks korraldatud eeltõendamismenetluse kohtukulud kannab isik, kelle taotlusel menetlus algatati.
(2) Kehtetu
(3) Eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
§ 171. Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
(1) Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata.
(2) Kohus võib jätta apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus.
(3) Kui kostja, kelle kahjuks maakohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda maakohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
(4) Teistmisavalduse rahuldamise korral loetakse teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistatavas asjas.
(1) Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
(2) Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule.
(3) Isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.
(4) Hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta.
(5) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise menetluse kulud kannab hüvitise maksmiseks kohustatud isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
(6) Juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
(7) Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
(8) Vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. See kehtib ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
(9) Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
(10) Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
(11) Kollektiivse esindushagi rahuldamise korral kannab menetluskulud puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatut. Kui kollektiivne esindushagi jäetakse rahuldamata, kannab menetluskulud avaldaja, arvestades samades lõigetes sätestatut.
(12) Kui individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatavat kollektiivset esindushagi menetletakse pärast käesoleva seadustiku §-s 497¹⁶ sätestatud kohtulahendi jõustumist, millega tuvastati rikkumine, kannab individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluskulud puudutatud isik, kelle rikkumisest tulenevalt esindushagi esitati.
(13) Kui kollektiivse esindushagi menetluse osaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma käesoleva seadustiku § 144 punkti 9 või 10 kohased tarbijate või andmesubjektide teavitamise kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
(14) Kokkulepe, millega tarbija või andmesubjekt kohustub kollektiivse esindushagi rahuldamata jätmise korral hüvitama avaldajalt väljamõistetud menetluskulud, on tühine.
(1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
(2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
(3) Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
(4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
(5) Kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.
§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
(3) Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(5) Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
(6) Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus.
(7) Kui teistmisavaldust ei rahuldata, see jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või menetlus lõpetatakse, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Riigikohus.
(8) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(9) Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.
(10) Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
(11) Menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
(12) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel taotletakse Euroopa arestimismäärust artikli 5 punktis b nimetatud juhul, võib Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise kulud kindlaks määrata eraldi muude menetluskulude kindlaksmääramisest.
(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
(1¹) Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast.
(2) Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.
(3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
(3¹) Kehtetu
(4) Kehtetu
§ 176. Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
(1) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
(2) Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
(3) Menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva seadustiku § 413 alusel tehtavas tagaseljaotsuses ei või kohtu määratud tähtaeg hageja poolt kohtule menetluskulude nimekirja esitamiseks olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
(4) Menetluskulude nimekiri esitatakse igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
(5) Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
(6) Kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.
(7) Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte.
(8) Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates.
§ 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:
1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või
2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(3) Kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(5) Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.
(6) Kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil, võib kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 8 nimetatud tähtajaks vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. Määruse täiendamisele puuduva osaga kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõiget 4¹.
(1) Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(3) Kehtetu
(4) Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
§ 179. Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
(1) Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
(2) Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=128062014046 määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(4) Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
(5) Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
(5¹) Käesolevas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(6) Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
(7) Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
(1) Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:
1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest;
2) võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses;
4) vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või kohtumenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
5) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest;
6) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
7) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel osaliselt või täielikult lepitusmenetluse kuludest käesoleva seadustiku § 4 lõikes 4 sätestatud juhul.
(2) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks.
(3) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada menetlusega seotud sõidukulude kandmisest või määrata kulude kandmise osade kaupa, kui seaduses on sätestatud menetlusosalise isikliku kohaloleku vajadus või kui kohus peab seda vajalikuks.
(4) Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui:
1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja
2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
(2) Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
(3) Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt.
(3¹) Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
(4) Menetlusabi ei anta avaldajale maksekäsu kiirmenetluses ega registriasjas kandeavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks.
(5) Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks. Muu menetlusdokumendi kui kohtulahendi tõlkimiseks ei anta menetlusabi, kui isikut esindab menetluses esindaja.
(1) Menetlusabi antakse füüsilisest isikust menetlusosalisele, kelle elukoht on menetlusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 62. Muule füüsilisest isikust menetlusosalisele antakse menetlusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust.
(2) Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:
1) menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast;
2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;
3) menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 puhul ei arvestata menetluskulusid, mis võivad tekkida menetluses tehtava lahendi peale edasikaebamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud varana arvestatakse ka ühisvara ulatuses, milles võib eeldada, et ühisomanikud võiksid seda mõistlikult kasutada menetluskulude katteks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei välista menetlusabi andmist, kui menetlusabi taotleja elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ja ta tõendab, et ta ei suuda menetluskulusid kohe või tervikuna katta elukohariigi elamiskulude tõttu, mis on suuremad kui Eestis.
(4) Kehtetu
§ 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
(1) Juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel.
(2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
(3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.
§ 184. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
(1) Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
(2) Menetlusabi taotlus täitemenetlusega seotud kulutuste kandmiseks esitatakse kohtule, kes lahendaks täitemenetlust korraldava kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse, ning kohtueelse menetlusega seotud kulutuste kandmiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas kohtueelne menetlus toimub.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohus on ka menetlusabi taotlusi vastuvõttev asutus EL Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad (ELT L 026, 31.01.2003, lk 41–47), artikli 14 tähenduses. Kohus ei või nõuda taotluse legaliseerimist või muul viisil ametlikku kinnitamist.
(4) Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Menetluses osalemise edukust ja mõistlikkust ei kontrollita, kui kohtulahendi on edasi kaevanud juba teine menetlusosaline ja tema kaebus on menetlusse võetud.
(5) Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.
(6) Kui sissenõudja taotleb menetlusabi täitemenetluse kulude katteks ja on saanud eelnevalt menetlusabi asja menetlemisel, ei pea kohus täiendavalt kontrollima, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus peab kõiki menetlusabi andmise eeldusi kontrollima, kui menetlusabi taotletakse enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.
(1) Menetlusabi taotluses märgitakse:
1) menetlus, milleks menetlusabi taotletakse;
2) kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada;
3) millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.
(2) Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
(3) Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.
(4) Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.
(5) Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=129102013013 määrusega ning taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele.
(6) Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
(1) Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
(2) Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
(3) Kui menetlusabi taotleja taotleb menetlusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara.
(4) Kehtetu
(5) Kohus võib menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.
(6) Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.
(7) Maksu- ja Tolliamet esitab kohtu nõudmisel teatise menetlusabitaotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetuleku kohta või sissetulekuandmete puudumise kohta. Teatise vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(8) Tehnilise võimaluse olemasolul tuleb kohtule tagada, et ta saaks taotleja majandusliku seisundi hindamiseks vajalikke andmeid ise Maksu- ja Tolliameti või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isiku või asutuse andmebaasist kontrollida.
(1) Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta.
(2) Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.
(3) Kui menetlusabi taotluse edastas kohtule mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi menetlusabi taotluste edastamiseks pädev asutus, saadab kohus menetlusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakirja ka sellele asutusele.
(4) Menetlusabi taotluse võib lahendada ka kohtunikuabi.
(5) Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud tähtaega, eelkõige hagile, kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
(6) Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
§ 188. Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine
(1) Kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui:
1) on ilmne, et menetlusabi saaja senised maksed katavad menetluskulud;
2) jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline.
(2) Kohus ei peata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt osamaksete tasumist, kui menetluskulude kandmiseks kohtulahendi alusel kohustatud menetlusosalisele on samuti antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks või kui muul põhjusel on ilmne, et see menetlusosaline ei suuda kulusid tasuda.
(3) Kohus võib menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja andma selgitusi, kas tema majanduslik seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse, kui menetlusabi saaja isik õigusjärgluse tõttu muutub, muu hulgas kui menetlusabi saanud hageja loovutab nõude, mille esitamiseks ta on menetlusabi saanud, ja õigusjärglasel ei ole õigust menetlusabile samas ulatuses.
(1) Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:
1) menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid;
2) menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi;
3) menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud;
4) menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.
(2) Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.