(1) Hagi tagamise abinõud on:
1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine;
2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse;
3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine;
4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole;
5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks;
6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;
7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;
8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses;
9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;
10) kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.
(2) Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks käesoleva seadustiku § 377 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel võib kohus muu hulgas:
1) arestida kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, et takistada kauba käibesse laskmist või turustamist;
2) kohustada vahendajat, kelle teenuseid kasutatakse intellektuaalse omandi õiguse rikkumisel, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
(2¹) Ärisaladuse ebaseaduslikule saamisele, kasutamisele või avaldamisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on kahtlus, et selle väljatöötamise, omaduste toimimise, tootmise või turustamise puhul saadakse olulist kasu ebaseaduslikult saadud, kasutatud või avaldatud ärisaladusest, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud abinõu kohaldamise korral kohaldatakse vahendaja suhtes käesolevas peatükis ning käesoleva seadustiku § 195 lõigetes 2 ja 3 vastaspoole kohta sätestatut.
(2³) Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda.
(3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka:
1) vanema õigusi ühise lapse suhtes;
2) vanema suhtlemist lapsega;
3) lapse väljaandmist teisele vanemale;
4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma;
5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühise eluaseme kasutamist;
6) abikaasa, registreeritud elukaaslase või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist;
7) muid abielu, registreeritud kooselu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.
(4) Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
(5) Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.
(6) Hageja võib käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud.
§ 379. Isiku aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine
(1) Hagi tagamise korras võib kohaldada isiku aresti ja elukohast lahkumise keeldu üksnes siis, kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja muude hagi tagamise abinõudega ei tagataks nõuet ilmselt piisavalt, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et isik lahkub välisriiki või toimetab sinna oma vara.
(2) Varalise nõudega hagi tagamiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada üksnes juhul, kui hagihind ületab 32 000 eurot.
(3) Juriidilise isiku puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada juriidilise isiku juhtorgani liikme suhtes.
(4) Isiku aresti kandmise korraldab kohtumääruse alusel politsei.
(5) Elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks kutsub kohus füüsilisest isikust kostja või juriidilisest isikust kostja juhtorgani liikme välja ja võtab temalt selle kohta allkirja.
§ 380. Hagi tagamine avalike ülesannete täitmiseks määratud eseme puhul
Hagi tagamise abinõu ei saa määrata avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva eseme suhtes, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega.
(1) Hagi tagamise avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) hagi ese ja hagi hind;
2) hagi tagamise aluseks olevad asjaolud;
3) soovitav hagi tagamise abinõu;
4) avalduse vastaspoole andmed;
5) kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga, nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel.
(2) Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada.
(1) Kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.
(2) Kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.
(3) Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus, laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohus võib hagi tagamise ka asendada või tühistada, samuti nõuda hagi tagamiseks või tagamise jätkumiseks tagatist.
(5) Seaduses sätestatud juhul võib kohus tagada ka avaldust, mis esitatakse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusele.
(1) Kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele ja kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.
(1¹) Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 3200 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.
(1²) Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
(2) Tagatis tuleb anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.
(1) Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.
(2) Kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.
(3) Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.
(4) Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata laps, kes on suuteline seisukohti omama, ja pädev valla- või linnavalitsus. Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu, tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda.
(5) Lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest.
Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 386 lõikes 3 sätestatut.
§ 386. Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
(1) Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega.
(2) Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.
(3) Hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid.
(4) Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel.
(1) Kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata.
(2) Kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile.
(3) Määrus, millega jäetakse hagi tagamata või nõutakse hagejalt tagatise andmist, saadetakse üksnes avaldajale.
(1) Kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel annab kohtulik hüpoteek hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek või laevahüpoteek hüpoteegipidajale või õhusõiduki registerpant pandipidajale, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Hüpoteegisummaks on tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640-eurose põhinõude puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid.
(3) Kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega.
(4) Kohtutäitur võtab laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel laeva või õhusõiduki hagi tagamist taotlenud isiku avaldusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt laeva kasutamise ja võib anda laevaga seonduvaid korraldusi.
(5) Kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
(6) Hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist.
(1) Vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada. Muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus.
(2) Kohus ei aresti kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ega tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukit alla 640-eurose põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise vahendeid.
(3) Mitme asja arestimisel märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
(4) Kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel kantakse kinnistusraamatusse või muusse registrisse vara käsutamise keelumärge hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku § 387 lõikes 2 sätestatud korras ise keelumärke sissekandmiseks.
(5) Kohus võib hageja või kostja avalduse alusel määrata arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol, kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi.
(6) Vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise.
(1) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.
(2) Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.
(1) Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui:
1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;
2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus;
3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt.
(2) Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.
§ 391¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
(1) Käesolevas seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 4 punkti 14 kohaselt on pädev määruse kohaselt dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama sama määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud juhul Euroopa arestimismääruse teinud maakohus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud juhul tühistab arestimismääruse teinud maakohus Euroopa arestimismääruse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 33 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama Euroopa arestimismääruse teinud maakohus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 34 lõike 2 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama maakohus. Kohus lahendab taotluse hagita menetluses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 49 lõike 2 kohaselt võivad kohtule või kohtutäiturile edastatavad dokumendid olla eesti või inglise keeles.
(1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja:
1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes;
2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes;
3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta;
4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta;
4¹) asja lahendamisele kohaldatava õiguse;
5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses;
6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda.
(2) Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil.
(3) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.
(4) Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi.
(5) Eelmenetluses võib asja lahendada seaduses ettenähtud juhul.
(1) Kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte.
(2) Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks:
1) kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata;
2) mida vastus hagile peab sisaldama;
3) hagile vastamata jätmise, hagi tunnistamise ja hageja väidetega nõustumise tagajärjed, muu hulgas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kostja kahjuks ja kostja kohustuse kanda menetluskulud;
4) kohtuistungilt puudumise tagajärjed, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil;
5) tõendite kohtu määratud ajaks esitamata jätmise tagajärjed.
(2¹) Iseseisva nõudeta kolmandale isikule selgitab kohus tema õigust esitada hagi suhtes oma seisukoht kohtu määratud tähtaja jooksul.
(3) Tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul kostja vastu, kelle tegevuse üle teostab üldist järelevalvet selleks määratud riigiasutus, edastab kohus hagi ka sellele asutusele kohtule kirjaliku seisukoha andmiseks. Vajaduse korral kuulab kohus asutuse seisukoha ka suuliselt ära.
(4) Kui asja lahendamine võib puudutada paljusid isikuid või kui see võib olla muul põhjusel asja lahendamisel mõistlik, võib kohus edastada hagi seisukoha andmiseks pädevale riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele ka muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul või küsida selle asutuse seisukohta mingi asja lahendamiseks vajaliku küsimuse kohta.
(1) Kostja peab esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama.
(2) Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama:
1) kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;
2) kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;
3) kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;
4) kas ta soovib esitada vastuhagi;
5) kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud;
6) kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
7) kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
(3) Kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. Kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
(4) Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peab kostja kohtule teatama õiged andmed.
(5) Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates.
(6) Kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega.
Kohus võib lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Kohus kohustab sel juhul kostjat hagi vastuse esitamist istungil piisava põhjalikkusega ette valmistama, määrab istungi aja ning selgitab kostjale istungil vastuse ja muude kaitsevahendite esitamata jätmise võimalikke tagajärgi.
Kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides.
Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, peab ajavahemik hagi kostjale kättetoimetamise ja kohtuistungi toimumise vahel olema vähemalt 30 päeva, dokumendimenetluses vähemalt 14 päeva. Kui kostjale antakse hagile kirjalikult vastamiseks tähtaeg, ei või kohtuistungit määrata enne kostja vastuse saamist ja selle hagejale edastamist või vastamiseks antud tähtaja möödumist.
(1) Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
(2) Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud.
(3) Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.
1) Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras:
1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab;
2) hageja esitab oma nõuded;
3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu;
4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta;
5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid;
6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.
(1) Kohus kuulab ära hageja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, kostja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku osas, mis neil on eelmenetluses esitatule lisada. Menetlusosalistel on õigus esitada üksteisele küsimusi.
(2) Menetlusosaline, kes tervise tõttu ei saa anda seletust suuliselt, võib seda teha kirjalikult või muul arusaadaval viisil.
(3) Kohus teeb vajaduse korral teatavaks menetlusosaliste kirjalikud seisukohad. Eelmenetluses antud menetlusosalise seisukoha ja avalduse teeb kohus teatavaks üksnes siis, kui see erineb kohtuistungil esitatust.
(4) Kui kohtuistungil osaleb ainult üks pool, teeb kohus teise poole seisukoha vajaduse korral teatavaks varem esitatu põhjal.
(5) Pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja arutab menetlusosalistega seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.
(1) Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid.
(2) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib kohus menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist.
(3) Kui tõendite uurimisel ilmneb asjaolu, mida pool ei saanud varem arvestada, võib kohus anda selle poole taotlusel pooltele täiendavalt aega kohtuvaidluse ettevalmistamiseks.
(4) Kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise.
(1) Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse.
(2) Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
(3) Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja. Menetlusosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui kümme minutit.
(4) Kohtuvaidluses kõneleb esimesena hageja ja seejärel kostja. Iseseisva nõudega kolmas isik kõneleb pärast pooli. Iseseisva nõudeta kolmas isik kõneleb pärast hagejat või kostjat, kelle poolel ta asjast osa võtab.
(5) Kohus võib määrata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust erineva esinemise järjekorra.
(6) Pärast kohtukõnesid võib menetlusosaline vastata teise menetlusosalise kohtukõnele repliigiga. Repliigi kestus ei või olla üle kolme minuti. Viimase repliigi õigus on kostjal.
(7) Kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne seisukohad kirjalikult või muul püsival andmekandjal kohtuistungi protokollile lisamiseks.
(8) Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse.
(1) Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.
(2) Pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel.
(3) Kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
(1) Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul määrab kohus avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Kohus võib määratud tähtpäeva muuta, kui seda tingib menetlusliku olukorra muutumine.
(3) Kohus tühistab kirjaliku menetluse korraldamise, kui tema arvates on poole isiklik ilmumine hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu. Poole taotlusel tuleb ta ära kuulata, sõltumata kirjaliku menetluse määramisest.
(1) Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel:
1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse;
2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana;
3)
4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid;
5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all;
6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel;
7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist;
8) koguda tõendeid omal algatusel;
9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata;
10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohus kõiki hagiasju menetleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud viisil ja korras, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
§ 405¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine
(1) Käesolevas seaduses lihtmenetluse kohta, muu hulgas selles tehtud lahendi peale edasikaebamisel sätestatut, kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.07.2007, lk 1–22), alusel tsiviilasja lahendamisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Nimetatud määruse alusel võib asja lahendada kohtualluvuse järgi pädev maakohus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt võib esitada menetluse algatamise avalduse käesoleva seadustiku §-des 334–336 sätestatud vormis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt võetakse määruse alusel läbiviidud kohtumenetluses tehtud lahend Eestis täitmisele üksnes juhul, kui see on koostatud eesti või inglise keeles või kui kinnitusele on lisatud eesti- või ingliskeelne tõlge.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel tehtud välisriigi kohtulahendi Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Vekslist ja tšekist tuleneva raha maksmise hagi ning hagi hüpoteegist või laevahüpoteegist või registerpandist tulenevalt sundtäitmise läbiviimiseks menetletakse hageja taotlusel dokumendimenetluses, kui kõiki nõuet tõendavaid asjaolusid saab tõendada dokumentidega ja vajalikud dokumendid on hagile lisatud või hageja esitab need kohtu määratud tähtaja jooksul.
(2) Dokumendimenetluses ei või lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada muid nõudeid ega esitada vastuhagi.
(3) Dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. Tõendada võib üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid ja dokumendi ehtsust või võltsitust. Muid tõendeid vastu ei võeta ja vastuväiteid ei arvestata.
(4) Vekslist ja tšekist tuleneva kõrvalnõude tõendamiseks piisab nõude põhistamisest.
(5) Hageja taotlusel teeb kohus määruse dokumendimenetluse muutmiseks tavaliseks hagimenetluseks. Hageja võib taotluse esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kohtu määruse alusel jätkub menetlus dokumendimenetluse erisusteta.
§ 406¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi
(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on hagi, mis lähtub füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtust või tegevusest, mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega ning millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti- ja teadusvabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest.
(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse muu hulgas järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi:
1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused;
2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega avalikus või erasektoris;
3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;
4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes muus kuriteos või väärteos;
5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse, põhjendamatu sekkumise eest.
(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui selle peamine eesmärk on avalikus arutelus osalemise takistamine, piiramine või selle eest karistamine ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades sageli ära poolte märkimisväärset ebavõrdsust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse kuritarvituslikkuse hindamisel peab kohus arvesse võtma, kas:
1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul on tegemist õiguse kuritarvitamisega;
2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades;
4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil;
5) esineb muid olulisi asjaolusid.
(1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel.
(2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse. Kohus võib kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastada ka kohtuotsusega.
(3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada määruskaebuse.
(4) Jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse käesoleva seadustiku § 462 kohaselt.
§ 406⁴. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti trahvi määramist või kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja ulatuses.
Käesoleva seadustiku § 406³ alusel kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamise korral võib kohus hagejat trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses.
§ 407. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
(1) Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
(3) Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
(4) Kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.
(5) Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui:
1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg;
2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest;
2¹) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks;
2²) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule;
3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud.
(5¹) Kohus võib keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.
(6) Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
1) Kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus:
1) lahendada asja sisuliselt;
2) jätta hagi läbi vaatamata;
3) menetluse peatada;
4) lükata asja arutamise edasi.
(1) Kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel:
1) jätab hagi läbi vaatamata;
2) teeb hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks;
3) lahendab asja sisuliselt;
4) lükkab asja arutamise edasi.
(2) Kui kostja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.